Metamajandus - teooria majanduseetika arengust alustades rohujuure tasandilt
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tegu on teooriaga, mis püüab paradigmat, mille järgi paljud inimesed majandust käsitlevad - iga tehing peab tooma maksimaalset kasu - asendada sellisega, kus lähtutakse endiselt maksimaalsest kasust, ent tulemuseks on eetilisem majandus. Eetika on defineeritud kui selline käitumisviis, mille puhul grupi kogukasu on suurem.
Klassikaline mänguteooria käsitleb asju nii, et on mängupuud, milles on otsustuspunktid. Puu tipus on raha hulk, mida iga mängija konkreetsel juhul võidaks ning otsused tehakse nii, et saavutada suurim kasu eeldusel, et vastane püüab ka suurimat kasu saavutada. Üldjoontes nii. Eetika tuleb klassikalisest mänguteooriast, eriti mõnest selle arendusest välja - ent paraku muutuvad sellised mängud sedavõrd keerukaks, et keskmine inimene ei jõua mänguteooriaga nendeni kunagi, lihtsalt ajuressurssi jääb väheks. Seega lõin teooria, mis lihtsustab eetikani jõudmise protsessi. Selle teooria puhul liidetakse iga haru tipus rahasummad, mida saab iga mängija, kokku - kui mängija A saab 100 ja B saab 500, siis kokku on see 600; kui A saab 200 ja B saab 200, siis kokku on see 400. Mängijad on loomulikult huvitatud oma tehingute nii ajamisest, et A+B kasu oleks maksimaalne - pannakse paika mingid mängureeglid ehk eetika, mille puhul see 600 kätte saadakse ja seda on nüüd võimalik juba jagada näiteks nii, et see, kes oleks enne 200 saanud, saab ka nüüd 200 ja teine saab 400. Asi on selles metamajanduse teoorias keerukam, ent põhimõte on ühene - saavutades eetilisemaid mänge, saavad kõik mängijad tegelikult rohkem kasu. Teooria analüüsib, kuidas neid nii saavutada, et see siiski oleks kõikidele mängijatele kasulik (sest miski ei garanteeri ju niisama, et sa selle oma 200 ikkagi kätte saad, kui teisele 400 võimaldad - ja teatud juhtudel ei peagi miski seda garanteerima, sest eetilise keskkonna nimel võib olla kasulik vähem raha saada ja see teisest mängust tagasi saada.
Ok, link on järgmine:
http://konsortsium.intuites.org/viewforum.php?f=64
Ärge pöörake tähelepanu sellele, et kohati olen ühe-teise peale seal närvis või teen teooriat ennast maha, ma ei kruttinud kirjutades emotsioone täiesti maha ja neid on seal natuke kaootiliselt. Kui asi areneb, küll siis saab selle ilusaks kuivaks teaduseks :) Põhiaksioomid on igaljuhul paigas ja neid on igalühel kerge endale elementaarse loogikaga tõestada, sest iga konkreetne tükk on esitatud nii, et see oleks küllalt ilmselge, kui IQ ületab 120 vms. piiri ;) Mäned laiendatud osad on ehk natuke nõrgemad ja vähem tõsikindlad, aga eks asi pea arenema ka veel - ja paljud osad on lihtsalt puudu, ei ole valmis kirjutatud, ehkki on läbi mõeldud. Igaljuhul ei kavatse mina selle teooriaga edasi tegelda enne, kui tekib ka mingisugune avalik huvi - muidu oleks see nagu prügikasti kirjutamine, ilma mingi praktilise väljundita.
Ülejäänud sait käsitleb muid teemasid, mis majandusinimese jaoks suht sisutud ja mõttetud võivad olla. -
Sinu kirjeldatud mängu tasakaalupunkt 100+500 on piiratud arvu iteratsioonidega mängu korral ebastabiilne. Ehk A-l on kasulik eetilisest strateegiast kõrvale kalduda (püüda saavutada 200).
Kui leiad piisavalt odavad reeglid eetilise tasakaalupunkti kehtestamiseks, siis tulen kampa, teeme miski ägeda utopistide riigi. -
Muidu - doc fail, mis asju kirjeldab, on http://konsortsium.intuites.org/viewtopic.php?f=67&t=2 ja lühike sissejuhatus on http://konsortsium.intuites.org/viewtopic.php?f=67&t=16.
Jaa, see on piiratud iteratsioonidega mängu korral ebastabiilne. Samas, esiteks ei ole Eestis näiteks olemas piiratud iteratsioonidega mänge - kes vähegi tegijam on, selle kohta on info väga laialt levinud. Teiseks tegutseb inimene üldiselt veel piiratumas grupis, kui riik (eriti, kui tal on mingid erioskused). Kolmandaks võib öelda, et suvalises keskkonnas eeldab kasumlik tegevus mainet ja teatud silmnähtavaid kogemusi - näiteks ma ise olen kunagi inimeste suhtes tekkivatest kahtlustest mööda vaadanud alati, aga praegu võin küll üsna kindlalt öelda, et ma tegelikult tean iga inimese puhul juba ette, mis mängu ta mängima hakkab.
Metamajanduses (see on mitme erineva teooria puhul kasutusel olev nimi - üks neist rajaneb sellel, et inimese ajukeemia soodustab eetikat ja viit sellele on seal saidil ära toodud, tulemused on natuke sarnased ja alused põhjalikult erinevad).
Metamajandus on loodud, arvestades teatud faktidega:
* Tõsiasi, et sa teed inimesega täna koostööd (oled saavutanud kontakti jne...) tõstab oluliselt tõenäosust, et sa teed temaga homme koostööd. Vajadused on ju samad.
* Igasugune kõrgema kasumlikkusega tegevus eeldab koostöökogemust, elus on kasulik luua endale mingi sotsiaalne keskkond, mis on suhteliselt püsiv - väga vähe mustlasi on silmnähtavalt hea sissetulekuga, kuigi nad mängivad üheiteratsioonilisi mänge ilmselt peaaegu täiuslikult.
Sestap metamajanduse põhiprintsiip - suhteliselt kindel ja turvaline on iga mäng mängida kõrgeima võimaliku eetikamääraga. Ma usun, et üksikute inimeste üksikud kogemused ja juhud võivad muuta kasumlikuks teistsuguse tegevuse, aga see ei ole päris igapäevane, kui sa näiteks leiad tänavalt rahakoti, kus on mingi miljoni väärtuses ese vms. Seega loob metamajandus raamistiku igapäevase praktilise tegevuse jaoks, mis on suhteliselt turvaline ja konkreetne - teatud üksikutes mängudes on klassikaline mänguteooria ehk parem, vastab paremini eesmärgile, ent metamajandus arvestab kontekstiga juba ette - ja kontekst on suund maksimaliseerida enda kogukasum pikaajaliselt, kusjuures mingeid imelisi varanduse süllekukkumisi ei juhtu. Eelduseks on võetud paljud asjaolud, mis mõjutavad pea iga inimese tegevust - ennekõike see, et ta jääb üsna suure tõenäosusega samasse keskkonda, kus ta juba on. Ma usun, et mustlasel pole selle teooriaga midagi peale hakata, kui ta ennast radikaalselt muuta ei taha, aga inimesel, kes tahab luua ja kasutada nime või kaubamärki ja tegutseb turul, mis ei muutu ühe päevaga, omades pikaajalisi eesmärke, on metamajanduse teooriat oluliselt lihtsam kasutada, kui mänguteooriat suure arvu iteratsioonidega. Metamajandus arvestab üksikisiku, grupi, gruppidest moodustuvate ühenduste ja riigi ning globaalpoliitikaga - seda siis nendes piirides, millesse see puutub.
Soovitan ühesõnaga tutvuda, kui huvi on, ja siis vaielda-täpsustada - tagasiside on teretulnud ja kui teooria mingi esialgse kriitika praegusel kujul läbib, siis on võimalik seda juba laiendada ja erijuhtudena kasvõi üheiteratsioonilisi mänge sisse tuua või mingi keerulisema valemi kujul sinna sisse viia. Kuna mitmeiteratsioonilised on tavalisemad, jäävad need põhifookusse ja neid käsitlevad valemid peavad selles teoorias olema lihtsad. -
Tegelikult ei ole mõtet väga palju sellest isegi rääkida, kui pole läbi lugenud sealt põhifoorumist asju - seal on kõvasti sotsiaalseid faktoreid kohe sees. Kui need teemad on läbi vaieldud, siis võib ka konkreetsemaid üldvalemeid luua & reaalselt on ehk hea, kui keegi seda ka klassikalise mänguteooria keelde paneb.
