Majanduslangus Eestis 2009
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Hommikul vihises tuul akna vahelt täpselt sellise häälega, et: "Rohkem kui -2.5%, rohkem kui -2.5%, rohkem kui -2.5%..."
-
ärge uskuge eksperte, 2.6 protsendiline majanduskasv on piisav riigieelarve täitmiseks.
-
Seebipank üts -1.5% ja IMF +0.5%. Minu uskuma targad välismaa onud.
-
Milliseid eksperte uskuda ei tohi? :D
-
Mis majanduslangus?
Eestis ei ole mingisugune langus võimalik. Varsti oleme Euroopa viie rikkama riigi seas, meil on E-riik, varsti on E-raha ja vana maailma verstapostid joonduvad ainult meie järgi. Sõprus põtrade ja kuuevarbalistega on ammu ajalugu.
Kus ma seda kuulnud olen?
Ei tea?
Mina ka ei tea. -
Schlagbaumm,
väike vihje : isegi sell-side'i makrotegelased tõmbavad oma prognoose allapoole ;-) -
Kusjuures, tõsiseks minnes, usun pigem mingit -0,5 kuni +0,5 tulemust. Ma mõtlen, kuhu meil järgmine aasta kukkuda on? Kõik kes ekspordivad selle aasta lõpus, jätkavad eksporti ka järgmisel aastal. Need kes seda ei jaksa teha, tõmbavad end kokku juba tänavu ega mõjuta seega järgmise aasta statistikat. Sama asi koduturguga.
-
Housing & construction sektor sai juba oma paugu ära, retail saab hiljemalt aasta lõpus kui avastab et nende aasta senine tipphetk jõulumüük on pigem Christmas, bloody Christmas... banking - noh, see meid eriti ei morjenda, sest rootsi riik päästab nagunii sweedi ära... teenindussektorist võib vast mingi surutis tulla jah.
-
Minu meelest on seda veel vara öelda, missugune majanduskasv olema saab - pole ju selgunud, kuidas ja millega lõppeb börsikrahh. Kui palju ja missuguseid meetmeid kasutatakse ja kuidas see ettevõtjatele mõjub. Ja selles valguses peaks jääma vahemikku miinus 10 kuni pluss 3.
-
rääkides e rahast siis mina teeks ka E-Parmud. kes käivad jututubades ja E kohvikutes bussipiltei raha küsimas.
-
Tin
Täienduseks veel, et kuna ka häkkerite maailmas on konkurents tihedaks muutunud, tekkivad e-prükkarid, kes e-prügikastides sobravad, et leida e-taarat, mis on üle jäänud mõnest e-õllest :)
Hoidke RecycleBin-il silm peal - et ei tuleks tuleval aastal e-kartulikoori sööma hakata. -
Vaadates seda, et "Hullud Päevad" leiavad meedias kajastust ning igasugu osturallid püstitavad käiberekordeid, peab nentima, et ilmselt oleme me oma silmaga nägemas kohaliku tarbimistsükli "peak'i." Õhus on tunda pinget, mida siis ohtra pellaripaberi ja pere kolmanda televiisori ostmisega üritatakse maha suruda. Pühapäeva õhtul on ju veel kõik korras. Tuba on soe, kõht on täis ja iga pereliige saab oma isiklikust telekast vaadata kas tantse või laule tähtedega. Esmaspäeval on tõenäoliselt veel ka töö alles. Kevadel on aga ilmselt juba hoopis masendavam pilt.
-
Ega kui aus olla siis tõesti väga paljud lihtinimesed, kes börsidel ei tegutse ja uudiseid ei loe, ei vaata, ei taju tegelikult olukorra tõsidust. Tanklates on bensiin kõvasti odavnenud ja seda on lausa lust näha. Poes on toiduained odavnenud ja kõik olekski justkui lill. Usun, et see aasta ei saa lihtinimene arugi, et kui hull asi on. Kui paljud enda pensioniosakute väärtust kogemata vaataksid siis nad näeksid enda üllatuseks, et midagi oleks nagu kõvasti puudu.
-
aviaator, oled tõesti märganud toiduainete odavnemist? ma just täna mõtlesin, et kui vili on 50% odavam kui eelmisel aastal peaks see kuidagi näha olema.
-
Olukorra tõsidus on teada olnud juba vähemalt aasta. Probleem on selles et lihtinimesed nagu valitsus , riigikogu ja muud kes ei saa aru majanduse toimimisest ja ei oska lugeda indikaatoreid käituvad ennasthävitavalt.
Täna on ikkagi nii et kui sa julged midagi öelda ja viitad kirjandusele või ajaloole siis oled paari kellega keegi rääkida ei taha. Igasuguse negatiivse pildi maalimine on tabu. -
Jah opex olen märganud küll, et nii mõnigi asi on sutsu odavam just piimatoodete vallas. Käisin eile õhtul Selveris ja märkasin odavust. Nimelt 400g jogurtid, mis muidu maksid 11,3 eeki olid nüüd 8,9 eeki.
-
Minumeelest tehakse kogu teema meediakajastuses veel üks fundamentaalne viga. Räägitakse sellest, kui mäda kõik globaalselt on ja siis ongi kõik. Vaadeldes globaalset olukorda, siis seal on hetkel nõrgemaid, tugevamaid ja lihtsalt hirmunuid. Kesk- ja Ida-Euroopa sh Balti riigid on aga praeguses kontekstis mitte nõrkade, vaid kõige nõrgemate hulgas ning seega ikka tõsisema jama äärel. Ma ei ole viimasel ajal näinud ühtegi vulnerability TOP-i, kus ei oleks Eestit ja Lätit sees. Leedu on enamasti veidi kaugemal, sest nende tsükkel on laugem ning veidi ka läägib meie oma.
-
CNNis eile õhtul käis ka juba läbi teema, et Balti riike ootab Islandi saatus jne. Vahet polegi, on see täielik absurd või mitte, Eesti majandusele ebasoodsaid järeldusi tehakse sellise info põhjal kõvasti. Kui juba laenuportfellide kasvu ajal suutsime miinusesse minna, siis uue info järgi kahaneva laenuportfelli ajal loota ligi 3% tõusu, must huumor. -5% pakuks välja, kui numbrite näitamiseks läheb.
-
Selveris käies ongi toidukorv odavnenud. Säästukasse juhtun harva ja ükspäev külastasin neid. Päris jahmatav kogemus oli- Uksel suur silt "kõige odavam pood" vms, olematu toiduainete valik (või õigemini minu toiduks peetava kauba olematu valik) ja sealjuures tuntavalt kallim kui Selveris ja Prismas. Kusjuures viimastes on normaalsem teenindus ja ei ole kohanud sellises konsentratsioonis parmustunud kodanikke. Ausalt, aastakese jagu ei tule jälle tahtmist sinna minna :)
Ise viivitasin ehitusmaterjalide hankimisega ja tundub, et varsti antakse poole raha eest.
Ja mis sellest kodanikust süüdistada, et talle veel majanduslanguse tõsidus kohale pole jõudnud. Valitsuski ei paista aru saavat. Psühholoogiliselt inimlik, et halba üritatakse endale mitte teadvustada, justkui aitaks see negatiivset ära hoida. -
-5% muutub iga päevaga tõesti reaalsemaks.
-
Toidukaupade hinnalangus on ka näiline. Hooajaline värk ilmselt. Mul siin konjunktuuriinstituudi andmed, sept 2008 kasv võrreldes sept 2007, protsentides
porgand 66,3
lambaliha 53,9
õun (kohalik) 42,3
nisujahu 41,6
kartul 29,4
kanamunad (kohalikud) 27,8
hapukoor 20% (kiles) 26,8
kondita veiseliha 26,3
leib 26
või 80% 24,2
juust 21,5
sai 21,4
räim (jahutatud) 20,5
piim 2,5% (kile) 19,7
broiler (kohalik) 18,6
kodune hakkliha 17,3
viinerid 14,7
keeduvorst 13,8
kondita sealiha 11,8
keefir (kiles) 8,6
suhkur -0,6
lõhe (jahutatud) -11
ahven (jahutatud) -13,1
forell (jahutatud) -30,2
Endale on tundunud, et vähemalt juust on siin viimasel ajal päris kõvasti langenud, aga nagu näha, aastatagusega võrreldes ikka kõvasti üle inflatsiooni hinnatõus. -
Et peaks juba lennupileti välja ostma ?
Ma kardan et kuritegevus tõuseb. Tulevad tagasi ajad, kus hommikul kuuled raadiost, et kollased zigulid ja rohelised moskvich'id on ärandatud. Lähed oma auto juurde ja näed et küljeklaas on sisse löödud ja minema viidud makk , ... , ... .
Inimeste näod muutuvad masendavaks ja tigedaks. -
Makki ei vii keegi. Makid on tänapäeval integreeritud. Lähevad veljed ja laste mobiiltelefonid.
-
Telefon on vaja rahaks teha ja alles seejärel saab selle vedelaks teha, proff võtab kohe vedelat ( bensiini ) ja asub tegudele :)
-
Hädaabi laen Venemaalt ?
Venemaa vbla nõus laenu tank'ides andma :D
win-win tehing -
ppp - äkki valgustaksid täpsemalt milline toiduühik on säästumarketis tunduvalt kallim kui selveris ja prismas?
-
Muidugi annab. Aga mitte nii, et annab päriseks. Tankid "deponeeritakse" Eestisse. Umbes nagu rikas filantroop ostab skulptuuri ja deponeerib selle aastaks linnaruumi või EKM deponeerib lisatasu eest Wiiralteid esindushoonete seintele. Venemaa lihtsalt "ajutiselt" "paigutab" tankid Eestisse :D
-
Lihtsam oleks siis juba laenu võtta ja riik tagatiseks panna :)
-
Varguste sagenemisest rääkides.
Tallinna kesklinnas, sadama kandis: eelmisel reedel murti päeval mu korterisse sisse ja see nädal ööl vastu neljapäeva lõhuti kahe auto klaasid. Ausaltöeldes, et julge enam siin eladagi. -
Aga mis selles halba on, kui inimesed hetkel raha kulutavad?
Loomulikult eeldusel, et neil seda on ja sissetulekud jätkusuutlikud on.
Saab ju täna tõepoolest näiteks kodu sisustada ja ehitada odavamalt, kui näiteks aasta tagasi.
Kahjuks jah sisetarbimine meie majandust ei päästa, selleks on vaja tootmist ja eksporti. -
täna oli telekas mingi pagariärimees, kes seletas, et kütuse hinnalangus leiva hinda ei alanda, sest "kütuse osa leiva hinnas on kaduvväike". võib-olla ongi tal õigus, kuigi leiva hinnale virutati otsa põhjendatuna nafta hinnatõusuga maailmaturul. no mida kosta?
-
kostaks seda, et sellise jutu ajajal pole arvatavasti omal juhilubegi, autost rääkimata.
-
Portugalis juba 10 aastat "majandus seisab", aga pole seal kellelgi viga midagi. Sellist türa püsti ringitormamist ja beemmvee hääle tegemist suure käibe tekitamise kõrvalproduktina seal tõesti pole eriti, aga soiguda sellest, et kui selline asi kaob, muutub kõik kohe väga pahaks, on ikka vist liialdus. Küsige endilt, milleks on mulle vaja (suurt) majanduskasvu. Ega vist siin foorumis kirjutajad sellele eriti hästi vastata oskakski. Nn, majanduskasvust saavad kasu ikka peenemad vennad, kes foorumites küll oma tööaega surnuks ei löö.
-
Hulludel päevadel on asi päris hulluks läinud - Stockmanni eskalaator ei pidanud rahvamassile vastu.
-
muld, targem annab järele
-
Mina näen küll majanduslanguses ainult häid külgi: puhastab turgu mõttetutest firmadest, tõstab tööviljakust ja teeninduskultuuri (loodan siiralt), paneb paika üldised eluväärtused ehk teeb inimajudes kapitaalremondi selles osas, mis on tegelikult oluline.
-
Varsti meie alustame hiiglamonopolide asutamist, rikkuste kolossaalsete reservuaaride sisseseadmist, millest olenevad isegi kõige suuremad gooide varandused sel määral, et poliitilisele katastroofile järgneval päeval nad upuvad neisse ühes riikliku krediidiga. "
Sellest tulenevalt tuleb "mõtetud firmad" liita hiiglamonopolidega. See tekitab poliitilise katastroofi ja riikliku pankroti. -
Olen ka tähele pannud, et poodides toiduainete hinnad on langenud. Tuttav toiduainete tootja räägib, et kettide poolt on kõva surve sisseostu hindade alandamiseks.
-
Kuigi börsikrahhi/majanduslanguse ajal on alati rohkem argumente, miks asi peaks samamoodi edasi kukkuma, siis püüan kirja panna mõned argumendid Eesti majanduse kasuks. Ja kuna börs ennetab majanduse taastumist, siis ka börsitõusu kasuks. Ma ei väida, et me näeme V kujulist tõusu, nagu USAs 1987, kuid vaiksel võiks kosuma hakata küll.
Finantskriis on läbi! Seda väidab näiteks ELi rahandusvolinik.
Loomulikult on minu jaoks suvalise poliitiku sõnad tühi õhk. Hoopis paremaks indikaatoriks on igast spreadide ja intresside langus (TED, LIBOR).
Ma usun, et börsi langus on läbi, kuigi reaalmajanduses jätkub kokkutõmbumine veel mõnda aega (ca 6 kuud,kui eeldada, et praegu on põhi). Ja mõelge, kui eelmine aasta sai OEGd 6,5 euroga ja nüüd saab 1,2 euroga, siis kuna on parem osta? Enamus aktsiaid on -60%, kohati lausa -90%. Et kuna siis ikkagi on parem osta?
Aga nüüd Eesti majanduse stabilisaatoritest:
1) Nagu Stefan ÄPs kirjutas, EU miljardid. Lugege ise Perfektselt ajastatud euroraha
2) EURIBOR langeb. Euroopa Keskpangal pole ka enam survet intresse tõsta, kuna inflatsioon taandub.
3) bensiini hind on langenud üle 3 krooni liitri kohta. kokkuhoid missugune. kuigi see lõbu ei pruugi kauat kesta.
4) odavamad tööjõukulud.jah, töötajad on täna nõus -25% palgacuti, et töö päästa.
5) odavamad toorainekulud (samuti ei pruugi väga kaua kesta).
6) Kuna finantskriis on möödas, siis varsti hakkavad head projektid taas laenu saama. Kui TeliaSonera ikkagi tahab ETLi või TEOd osta, siis ta selleks laenu ka saab. loomulikult Q Vara sugused käkid ilmselt laenu ei saa, kuid nendesse investeerida kah ei mõtle.
Minu investeerimispõhimõtted:
Ma ei investeeri USAsse, kuna USA on valinud inflatsiooni tee ja pikas perspektiivis tähendab see dollari langust. Ma ei investeeri Venemaale, kuna tegemist on Eestile vaenuliku riigiga (tegelikult peaks me hästi läbi saama, kuid see on teise teema jutt). Lihtsam oleks öelda, kuhu ma investeerin: Euroopasse. Muuhulgas tooks välja Areva (CEI). Keda huvitab uurigu ise. Samuti on mul hulgim positsioone Baltikumis (nagu ühes teises foorumis mainisin). -
Minu vastuväited:
* Nigelad makronumbrid alles hakkavad tulema, tarbimine pole veel kokku kuivanud, laenujääkide kasv on alles nüüd seisma jäänud jne. Ühesõnaga, makro saab veel hullemaks minna, mitte ei ole makro mõttes tegemist põhjaga.
* Raha riskikartuse suurenemine kogu maailmas, mis tähendab, et Eestisugustesse kohtadesse raha peale voolamas ei ole.
* Võimenduse vähendamine kogu maailmas, mis vähendab raha hulka ja suurendab raha hinda > madalamad varade hinnad.
* Isiklikult on mul raske leida Tallinna börsilt ettevõtteid, mis mulle meeldiks.. aktsiad võivad soodsad tunduda, aga ka ettevõte, selle juhtkond, likviidsuse juhtimine, käitumine väikeaktsionäridega jms peaks ka paigas olema.
Ühesõnaga, ainult valuatsiooni vaadates oleks ilmselt ma ka ostupoolel. Aga ma arvan, et sentiment töötab veel mõnda aega vastu ja tuleb veel paremaid võimalusi ostmiseks. Me ju polegi veel näinud Tallinnas alumises limiidis kinni olevaid aktsiaid :) -
1. EU miljardid ei asenda eelmistel aastatel sisselaenatud resursi väljavoolust tulevat defitsiiti.
2.Euribori langus ei suurenda eesti agentide laenuvõimet
3.Bensiini hind võib alandada mingil määral kulusid, kuid tavaliselt sellisel puhul liigub kulu ainult üles,mitte alla.
4.Tööjõukulud saavad langeda koos hindade langusega, süüa peab ostma ja elektri eest maksma, muidu kriis.
5.tooraine kulud Eestis midagi ei loe kuna Eestis midagi ei toodeta
6.finantskriis ei pruugi veel möödas olla.Eriti Eestis. -
Krt kuulge Buffetit.Kui see vend kirstus varsti on võib ta varandus olla suurem kui 100 mlrd
-
1. kas keegi arvab et baltikum liigub muu maailma turgudega erinevas taktis?
2. balti börsi tõusu uskumine = seisukohaga et usa-s ja euroopas on põhjad seljataga -
Kuulge mehed, mida te jaurate! Vaadake tüüpide track recordit ja otsustage ise, kes on kõvem tegija, kas mingi miinust tootva venesuunalise fondi juht (nothing personal!) või kodanik, kes soovib Ferrarit osta ning deklareerib selle jaoks maksuametile mitmekohalist tootlust (nothing personal!).
Ahjaa, kui alumises limiidis kinni olevaid aktsiaid ei näe Tallinnas, siis vaadake Leetu, seal leiab neid viimasel ajal tavaliselt mitu tükki päevas. -
jim,
*makro saab alati hullemaks minna aga miks ta peab hullemaks minema?
*selleks, et Balti aktsiad flatiks või kergesse tõusu jääks, ei peagi raha peale voolama. lihtsalt müügisurve peab lõppema.
*aga varade hinnad on juba madalal ju. pealegi, kogu see võimendus on üle maailma õhukese sitakihina laiali jaotatud ja edasi pole seda kellegile müüa. bagholderid on identifitseeritud ja nendesse ei investeeri.
*agree, mõnede firmade juhid-suuromanikud on ehtsad mu**id. aga toome siia näiteks OEG. tugev rahavoog, mingil määral diversifitseeritud geograafiliselt, suuromanik käitub korralikult.
arwen,
1. ma usun, et eesti pangad siiski jätkavad raha laenamist, küll tunduvalt konservatiivsemalt.
2. euribori langus suurendab inimestele kätte jäävat raha.
3. jah, kogu tooraine langust tarbijale edasi ei kanta, kuid mingi osa kindlasti (toiduainetööstus on seda juba osaliselt teinud). firmade kasumid suurenevad, mis ongi meie eesmärk
4. tallinna börsil polegi ühtegi toiduainete tootjat. Tallinna Vesi näiteks tõstab kõigele vaatamata 1.jaanuarist hindu ca 13%. vaata ka ekspordifirmasid NRM ja HAE.
5. mõni firma ikka toodab kah (HAE, NRM, isegi ehitusmaterjalid on odavamad) ja tarbijale on importkaubad odavamad
6. seda teame me tõesti alles tagantjärgi, kuid minu arust spreadide ja intresside langus viitab sellele, et ehk on läbi.
Buffettist räägitakse headel aegadel, et vaat kus suur guru... tahaks kah nii teha, nagu tema. aga mis nüüd siis viga? mees ütleb ju, et ostke. ostke siis. või oled chicken?
Ma usun ka, et maailmas sai selleks korraks finantskriis läbi. reaalmajanduses läheb asi natuke edasi, kuid on juba normaliseerumise märke. Ma usun, et FED langetab intressid kasvõi nulli, et krahhist pääseda (see, et see on vale arutame teises teemas). -
SideKick:
* Kui harjutud on raha pealevooluga mingi 20 mld krooni aastas, siis ümberharjumine sellega, et raha peale ei jookse saab valulik olema. Mul pole mingit põhjust arvata, et just Eesti on see imeline riik, kus suudetakse majandus reorganiseeruda täiesti valutult.
* Miks peaks raha väljavool lõppema? Vt kasvõi viimasel ajal on müügipoolel olnud just igasugused välismaa fondid ja muud asutused.
* Varade hinnad madalad? Noh, bärsivarad võibolla.. aga muud varad, näiteks kinnisvara? On odavad? q -
4. Kalev on börsil veel ja toodab pea kõiki toiduaineid.
-
Krt, send nupp sai kogemata liiga vara :) Aga mis veel:
* EURIBOR vb langeb, aga laenude marginaalid kasvavad. 0.6% marginaal on ajalugu.
* Tööpuudus pole veel hakanudki kasvama.
Jne
Aga tegelt, ostke jah kõik ära tlna börsilt palju jaksate, siis saangi mina odavamalt rohkem osta :) -
Nujah Jim hakkab Tallinna börsilt siis ostma ,kui Sidekick margin call-s müüb:)
-
* seda raha ei saa siit üleöö välja viia. seda saab siit välja viia maksimaalselt 0,5% kuus. ja kas tõesti rootsi pangad panevad siis äri baltikumis seisma? ma hästi ei usu.
*raha väljavool lõppeb, kuna maailmas saab krediidikriis otsa. see uudis jõuab mingi hetk tavainimeseni ja siis ta enam oma fondiosakuid ei müü. fondidel pole ka enam kiiresti raha vaja.
*no näed, tunnistad ka ise, et aktsiad on odavad. aga kuna neid siis veel osta, kui mitte odavalt?
tõesti, kinnisvara on kallis. kalli kinnisvara müüjad on teada ja neilt lihtsalt ei osteta. mis minu arvates järgmine aasta juhtub, on see, et need firmad, kel oli natukenegi mõistust ja eelmine aasta võimalikult palju asju "odavalt" ära andsid hakkavad lihtsalt uuesti arendama. seekord tunduvalt madalamate kuludega (tööjõud -20...-40%, materjalid -30...-50%, maa -50...-60%). kalli kinnisvara omanikud jäävadki oma saasta otsa istuma või võtavad sisse suured lossid.
