Maksevahend, raha ja vahetus.
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Lihtsalt selline huvitav küsimus tekkis lugedes Eesti Vabariigi Rahaseadust https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=193155
et kuna § 3 ütleb: "Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni."
siis kui ma näiteks vahetan oletame inglise kuldmündi mingi eseme vastu siis kas kuldmünt on maksevahend või on tegu kahe asja vahetusega?
Ehk siis mis õigupoolest on raha ja mis on maksevahend? -
Tead, asi lihtsalt selles, et väga vastik on maksuametil lugeda tuludeklaratsiooni a la:
Vahetasin 7 (seitse) piibrinahka, püti (1) mõdu vastu. -
täiesti nõus :P
aga huvitav olukord tekib selles et kui mina annan sulle oma nokia telefoni ja sina mulle oma sony telefoni siis tegelikult selle seaduse järgi oleme juba seadust rikkunud?
loomulikult on arvatavasti algne idee selles et eesti kroonile poleks eestis konkurentti ja et oleks määratud vahend millega riik sinult makse ja lõive kogub aga tobeda olukorra tekitab see siiski st. on tehtud seadus mille järgi on enamus kodanikke automaatselt see on siis vähemalt väärteos süüdi. -
Seaduslik maksevahend on alati raha, kõik raha ei ole aga seaduslik maksevahend. Näiteks Eestis on seaduslik maksevahend Eesti kroon, mis aga ei kahanda Euro väärtust rahana. Seaduslik maksevahend on vääring, mida riigi seadusega kohustatakse aktsepteerima rahana. Maksta võid ükskõik milles, kuid kui sa maksad Eesti kroonides, ei saa müüja nende vastuvõtmisest keelduda. Karistusseadustikku uurides selgub et karistatakse siiski seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest, seega ei ole põhjust paanikaks.
-
EESTI VABARIIGI RAHASEADUS
Vastu võetud 20. 05. 1992. a seadusega (RT 1992, 21, 299), jõustunud vastavalt §-le 8.
Muudetud järgmise seadusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002
§ 1. Rahaühik
Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid).
§ 2. Emiteerimine
Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse.
§ 3. Maksevahend
Ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni.
§ 4. Eesti Vabariigi raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus
Eesti Pank, samuti kõik teised Eesti Vabariigi pangad ja muud krediidiasutused on kohustatud kehtivat Eesti Vabariigi raha vastu võtma piiranguteta. Muud juriidilised isikud on kohustatud vastu võtma kehtivaid münte korraga kuni 20 Eesti krooni ulatuses, pangatähti aga piiranguteta.
§ 5. Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega
Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega määratakse seadusega. Eesti krooni teiste valuutade vastu vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank.
§ 6. Vigastatud ja rikutud raha
Vigastatud ja rikutud Eesti Vabariigi pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud pangad tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning on tervikuna loetav selle seeria ja number; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. Muud juriidilised isikud ei ole kohustatud vigastatud ja rikutud pangatähti ega münte vastu võtma.
§ 7. [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 71. Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine
(1) Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba või teenuse müügil või selle eest tasumisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) politseiprefektuur.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Eesti krooni käibelelaskmise päevast. -
Nojah ma saan sellest aru et riik peab kasepteerima eesti krooni ja samuti ka võibolla pood kui selline aga eraisik ja näiteks turul kaupleja ei pruugi seda mitte teha sest võib väitta et ma ei müü vaid teen ainult vahetus kauppa näiteks eurode vastu?
Samas aga ütleb § 3 ka seda "...Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni." siin pole enam juttu seaduslikust maksevahendist kui nüüd norida asja kallal !
Küsimus ongi nagu rohkem selles et mis asi on "maksevahend" st. kui ma tahan sinult kotti kartuleid ja annan vastu samas väärtuses eurosid siis kas see on maksevahend? -
mnjah, kui ikka kasepteerida, siis peaksid koti kartuleid saama küll :D
-
No see on esailgu lihtsalt selline teoreetiline arutelu aga olgem ausad kui mingil segasel põhjusel peaks tekkima olukord kus rahva enamus enam eesti krooni ei usalda siis on just see päeva teema.
Sest nagu öeldud, maksuamet ei tahaks teha arvutusi selle baasil et mida keegi millegi vastu on vahetanud, seega poleks päris võimatu et sellist seaduse kohta hakatakse näpuga järge vedama. -
Selle peale tsiteeriks taas klassikuid: seaduslik maksevahend on alati raha kuid mitte igasugune raha (vääring) ei ole seaduslik maksevahend. Raamatupidamine on sul loodetavasti Eesti kroonis; kaupu ja teenusid võid vahetada milles iganes kuid siis pead sa kõike kajastama nende turuväärtuses Eesti kroonides.
Miks rahva enamus ei peaks enam Eesti krooni usaldama? Äkki avaldad meile ka, oleks huvitavam. -
Kuna sa oled kohustatud kõik tulu deklareerima, siis vahetades 7 piibrinahka 1 aami mõdu vastu ja seda mitte deklareerides oled sa juba seadust rikkunud, selleks, et maksuamet ei peaks sinu raha eest üleval pidama hindajaid ja sina teps mitte ei peaks maksma üleliigselt maksu oma tulu pealt, mis võib tulneda sinu ja hindajate hinade erinevusest ja kursi kõikumistest. Siis selleks on seadus kohustanud kõiki inimesi korraks konvertima oma väärtused eesti kroonidesse.
Isegi siis kui rahva enamus krooni ei usalda ei oma mingit tähtsust selle seadue puntkis, sest vahet pole mis tehinguid nad teevad, oma tehingute hinnad peavad nad ikkagi kroonidesse arvutama, mis kursiga juba se on omaette teema. -
Noh tegelikult kui asi juba niikaugele läinud et eesti krooni enam ei usaldata siis ilmselgelt on see sisuliselt väärtusetu ja sellises olukorras võib iga inimene kotitäie kroone maksuametile viia kui nad seda tahavad.
Küsimus aga on selles et kas inimesed saavad normaalset kauplemist jätkata et edasi elada.
siirus küsis et miks ei peaks rahvas enam usaldama krooni, noh jah see on üsna õhuke võimalus esialgu aga see võimalus on olemas.
nimelt kui usa dollar kukub ja ilmselt see juhtub siis on üsna suur tõenäosus et sama juhtub lõpuks ka euroga sest nagu dollargi on ka euro raha mis pole tagatud sisuliselt millekiga ja kui nüüd meelde tuletada siis kroon on euroga üsna tihedalt igal viisil seotud. -
klick,
a) kui euro ja dollar korraga kukuvad, siis ei juhtu ju midagi hirmast - omavaheline kurss ei muutu :-)
b) kui euro ja dollar korraga kukuvad, siis mille suhtes nad kukuvad? Mis see kolmas pool saab olem? Valgevene rubla?
c) kui seee kroon sulle väärtusetu tundub, siis mina võtaks heameelega sinult mõne kartulikoti neid vastu. Kus kohtume?
d) sinu õigekirja järgi otsustades - vii pooleliolev, katkenud, puudulik haridustee lõpuni ja siis räägime. Nii kümne aasta pärast. -
muig... kui juba lahmimiseks läks siis raha ei kuku kunagi teise raha suhtes vaid tema väärtus langeb reaalsete asja suhtes langeb
tunnistan et ma ei pane rõhku õigekirjale kuigi peaks võibolla aga see ei muuda fakti et sul pole halli aimugi raha olemusest ja seda kahjuks juba koolides ei õpetata! -
Asi kisub taas huumoriks ära: kui sa suudad mulle ära põhjendada miks dollari kukkumine (mitmes nendest, kui kõrgelt, kui kukub siis mille suhtes?) toob kaasa euro kukkumise (ega viimati mitte Vene rubla suhtes? appi, appi) siis ma oleks selle üle sigatänulik.
Põhjendamisel arvesta palun asjaoluga et Föderaalreserv on USA Rahandusministeeriumiga seotud oluliselt tihedamalt kui Euroopa Keskpankade Süsteem vastavate asutustega, lisaks sellele on neil ka erinevad lähteülesanded millede järgimist vastavatel veebisaitidel on sul kahtlemata võimalik jälgida.
Oluline on sealjuures tähele panna et tänapäeval kujundavad valuutade kursse üksteise suhtes rahaturud ning administratiivsete vahenditega dollari ja euro kursse ei määrata. Kogemusi Nõukogude rublaga palun mitte üks-üheselt üle kanda tänapäeva, resultaadid on küll intrigeerivad kuid praktikas mitterakendatavad.
Küsimuses dollari ja euro mittetagatuse kohta jään põhimõtteliselt eriarvamusele, keskpankade bilansid on täis mitmesuguseid varasid (ntx kuld, riikide riigivõlapaberid, enamlevinud valuutad), rahaturud ei ka arva miskipärast et tegemist oleks vuflooga - vastasel korral reageering oleks kiire karm ning edasikaebamisele ei kuuluks.
Tore kui hommik lõbusalt algab! -
klick,
ega rõhku polegi õigekirjale vaja panna, see on nagu jalgrattaga sõit. Ma pole kohanud kunagi kedagi, kes jagaks midagi raha olemusest ning valdaks emakeelt teise klassi tasemel - sina, klick, oled mul esimene. Aga noh, see oleks nagu kohata füüsikut, kes ei tunne korrutustabelit :-) Milline imeline päev!
PS! Üks asi on trükkida vigadega, teine asi on "väitta et ma ei müü vaid teen ainult vahetus kauppa". -
Poetaks ka ühe ammuilma loetud mõttetera: "Pang vett asendab klaasitäit koort, teadus on selle ammu kindlaks teinud."
-
ehh... pean veelkord tunnistama et ma jah ei pööra tähelepanu õigekirjale niivõrd kuivõrd teemale endale ja kindlasti on see minu puudus.
aga samas ma oletan et te olete siin mingil määral vähemalt seotud majandusega eestis ja börsiga jne...
seda arvesse võttes paneb mind imestama et kui vähe te teate rahast ja kuikergekäeliselt usute seda mida mõni niiöelda amtelik kanal või paber teile väidab... või tegelikult ega vist ikka ei imesta ka :)
aga olgu ma ei hakka teie ilusat roosat unenägu rikkuma rohkem vabandust et selle teemaga tülitasin -
Aga palun, klick, räägime asjast - sul ju kogemusi on.
Oli kunagi sularubla, ülekanderubla, valuutarubla, valuuta arvel ja valuuta sulas. Mäletad? Ja inflatsioon oli palju? Oops, mis inflatsioon, kes siis seda sõna kasutab - ikka rubla kukkus. Mis rubla kukkus? Mis rubla suhtes? -
humoriseerides mainiksin, et tegelikult ei tõstnud nädala alguses mitte Venemaa juhtkond rubla kurssi vaid langetasid usd ja euro kurssi. Nii et reaalselt on see juba juhtunud :)
-
vot priitp, ise ei jaga raha olemusest mõhkugi, aga kaupleb juba 15 aastat börsil! buhahahahaaaa!
klick lisas päevale tiba päikest. -
Oh huumorit, oh huumorit. Tüskraafik jutustamas ümber ilmselt mingit "kohe saabub LÕPP" reklaam-materjali kuskilt Taga-Kaukaasia ANSV-st.
/Vabandan oma õelust, aga NO KUULGE.../ :-D
