Kohaliku kodulaenaja bailout. Kas? Millal? Kuidas?
Log in or create an account to leave a comment
-
Hetkel tundub enam kui selge, et lähemad paar aastat saavad end üle võimendanud kodulaenajale olema suisa erakordselt keerulised. Kas, millal, kes ja kuidas võiks "projektijuhtide põlvkonnale" tagada selle, et nad ka veel aastal 2011 oma põllupealses pappkarbis elavad?
-
riik peaks kõik võlad kinni maksma!
:) -
Rahvaliit juba koostas mingit plaani: aastaks intressipuhkust max 120KEEK ulatuses. Oli vist nii?
Huvitav, kas saaks pangast välja kaubelda diili, et kui mul õnnestub vastavast fondist toetus välja kaubelda, siis teeme lepingu ümber, kus ma maksan ühe aasta jooksul kõrgemat intressi (et ikka 120K täis saaks) ja siis edaspidi madalamat. Tuleb ikka maksimumi peale minna :D -
Minu jaoks on see suhteliselt suur majanduslik-moraalne pähkel. Eksisteerib inimesi, kes käitusid korralikult ja vastutustundlikult. Eksisteerib inimesi, kelle jaoks oli kõik üks suur pidu ja pillerkaar. Nüüd põhimõtteliselt tahetakse aidata teisi esimeste arvel? Põhimõtteliselt stiilis kolme põrsakese muinasjutt sellise huvitava süzheelise pöördega, et mängu sekkub karu, kes käsib kolmandal põrsal kahe esimese põrsa ehituse tugevdamise kinni maksta.
-
Kuidas muuga, aga vähemalt ühe lausega BIG-i 2007. aastaaruandest võib nõustuda (sellele viitas Aatomik BIG-i foorumis):
"Eraisikute maksevõime võib küll ajutiselt väheneda, kuid ta ei saa reeglina kunagi täielikult kaduda. Madala üldise laenukoormusega ning arenenud ja efektiivset sissenõudemenetlust võimaldavas õiguskeskkonnas nagu Eesti või Baltimaad tervikuna, on eraisiku makseviivitusest tekkinud võla sissenõudmisel pigem tegemist küsimusega selleks vajaliku ajahorisondi kohta, mitte tõenäosusega mittetöötavat laenu mitte kunagi tagasi saada. "
Maksuamet võimaldab võlgade ajatamist, samuti Elion, ilmselt ka Vesi, Soojus jt analoogilised firmad. Tekitasid lollilt suure võla, aga me ei tambi sind mudasse, vaid lihtsalt muudame selle intressiga laenuks.
Kõige reaalsem on vajadus mingi riikliku struktuuri järele, mis aitaks ajatada võlgu. See on täiendav kulu teenust mittevajavatele kodanikele, aga tegelikult maksavad n.ö. "korralikud kodanikud" väga palju asju kinni, mida otseselt ei peaks: joobes süüdatud elamiste kustutamine, poliltsei- ja turvateenus, kallid lukud, rauduksed jms (kuna selles riigis osa inimesi ei suuda käsi eemal hoida teiste inimeste varast). suhteliselt kõrged maksud (võrreldes sellega, mida vastu saad), kuna ... jah võib lõputult jätkata. -
Ennast lohkilaenanutele volgasid ei ostnud riik valja isegi Soome lama ajal, ei usu et seda ka Eestis tehakse. Pakun, et kinnisvara voetakse kaest ja myyakse maha, laenulepingud tehakse ymber ja laenujaaki maksavad jargmised 15 aastat tagantjarele. Ma kyll muud lahendust ei nae ja minu meelest ei peaks siinkohal riik sekkuma, kuna selleks pole ei majanduslikke ega moraalseid pohjendusi. Ylejou elamine on ikka puhtalt oma ahnuse, kadeduse ja lolluse tulemus, mitte objektiivne paratamatus. On vaid poliitiline argument, kuskilt jooksis labi, et probleeme laenude teenindamisega on umbes 30 000 leibkonnal, eks neid haali lahevad pyydma ilmselt mitmed erakonnad, aga akki seekord terve moistus voidab.
-
Me peaks ikka väga õnnelikud olema, et riigikogu 2007. aastal ära valisime ja seda suure tõenäosusega enne 2011. aastat uuesti tegema ei pea.
Kui valimised toimuksid 2009. märtsis, oleks käsil kampaania tippaeg. Ai, see ajaks aju valutama. Praegu loeksime plakatitelt majandusgeeniuste Janno Reiljani ja Jaan Õmbluse suuri mõtteid, kuidas nende parteisid valides Eestis elu kohe paremaks läheks. End ülevõimendanud kodulaenajate päästmine oleks raudselt popp idee. Lisaks kodulaenajatele hakkaksime ka ehitajaid päästma. Emiteerime mõnuga riigivõlga, saadud raha eest ehitame suuri asju, soovitavalt sotsiaalmaju ja muud taolist. Ehitajad saavad tööd ja on õnnelikud. Partei saab ehitajatelt toetust ja on ka õnnelik. -
aga why not riigivõlga võtta (kui ainult keegi annaks) ning selle eest hästi odavalt kõik vajalik valmis ehitada, seni kuni odavaid töökäsi jätkub?
Kodulaenajaid ei päästa elades mitte keegi mitte kunagi mitte kusagil maailmas. -
Nojah võtaks kohe IMFist 5 miljardit ja päästaks ametnikke ja vastutustundetuid.
Edaspidi oleksime IMFi "Eesti haru". Pappkastid muidugi mädaneksid ja hallitaksid edasi.
Inimestele tehti mõnus tünn muutes nad pärisorjadeks. Välja saab ainult end välja ostes -
et siis nn. põlluarendustele (jm. sarnasele) ehitada riigilaenu ning töötatööliste abiga infrastruktuur ning sellega kv hind tõsta jälle vanale tasemele? Pangalaenu suurus ja kv hind jälle vastavuses.
Kui ainukeseks alternatiiviks oleks kv-võlgnike bailout nendelt kv riigistamisega, siis ehk isegi intellektuaalselt päris huvitav idee. -
Rainer.i, ega ikka ei ole küll nii. Kuulutad välja füüsilisest isikust pankroti ning 10a pärast on elu jälle hernes. Isegi legaalse sissetuleku saad säilitada, kui vormistad sõbra/sugulasega fiktiivse laenulepingu, mille kohaselt tema on sinu esimene ja kõige suurem võlausaldaja. Ülejäänud võlausaldajad näevad raha sama palju kui oma kõrvu või saavad selle 10a jooksul sandikopikaid.
Hetkel peaks olema päris palju selliseid inimesi, kellel eraisiku pankrot on nii-ehk-naa juba vältimatu ning rõõmuga mistahes protsendiga kõikvõimalikke tagatiseta väikelaene, tarbijakrediite ja järelmakse kokku kraabivad, et järgmisel 10 aastal lustakalt elada. -
...ja te ei usuks, kui palju on Eestis tegelikult inimesi, kellel on oma krediidikohustustest lihtsalt täiesti savi ning kes ei kavatse endale ealeski mingit "ametlikku tööd" sebida ega saakski seda.
-
PeaLik, hea skeem ;-DDD
-
Tulles teema alguse juurde tagasi, siis minu 2008. a ebaõigluse nimekirjas läheb etteotsa see, et projektijuhtidel ja muudel pillerkaaritajatel/ülevõimandajatel oli peo ajal vaieldamatult parem (materiaalses mõttes) elu, kui vastutustundlikel inimestel. Nüüd aga, kui sitt on ventilaatorit löönud, on olukord kahe võrdlusgrupi vahel sarnane. Mure töökoha säilimise ja muidu homse päeva pärast tundub vaatluste järgi sarnane. Niisiis, kas f#ck the bailout ja riskida rämeda ja pikaajalise stressiga süsteemis või minna koos flõuga ja lihtsalt elada sama vastutustundetult täiel rinnal? Tulemus võib olla sama.
-
iddeoflo, just seda ma mõtlesingi majanduslik-moraalse pähkli all mõned postitused tagasi.
-
Karum6mm, ma sain aru. Tahtsin lihtsalt käe alla panna, kuna mul endal viimasel ajal samad mõtted.
-
Kusjuures pean vajalikuks ära märkida, et mõnes asjas on isegi minusugune tropp mykoloogiga täiesti täiel määral nõus :-D
(Neile, kes sellest naljast aru ei saanud, siis enamasti oleme me mykoloogiga ikka väga eri universumites.) -
"oma kodu aastateks" soetaja võiks kuulutada aasta luuseriks.
tüüpiline esindaja: 27. aastane tubli, karske ja korralik, edasipüüdlik ja tagasihoidlik, kõrgharidusega väiksema, kuid väga asise ehitusfirma projektijuht, peres kasvab paariaastane laps ning hurdakoer, sõiduvahendiks audi A6. Nimetame teda Matiks.
vend sai 2006. aastal korraliku töökoha, netopalk 25K, lisatasud hea töö eest, muud möllud.
2007. algul soetas linna lähedale "oma kodu aastateks" 4 mln eest, kuumakse 7K. Laenuintressi fikseeris, et kaitsta ennast "ootamatuste" eest, kui euribor peaks tõusma. hind oli "täitsa hea", sai veel turuhinnast 50K alla kaubeldud. "Ega korraliku maja hind kuhugi ei kuku. Ja kui mingi paar protsenti peakski kukkuma, see on ju minu kodu aastateks," ütles Mati sõbrale saunas.
Nüüd on Mati "kodu aastateks" turuväärtus 2,5 mln kr. Firma pani poe kinni, süüa ostab Mati koondamishüivitise arvelt. Naine ootab 7.ndat kuud teist last. Tööd pakutakse vaid kutsekooli õpetajaks netopalgaga 9K. Pangast on võetud laenupuhkus. Kui asi järgmiseks aastaks ei parane läheb "oma kodu aastateks" 2,5 mln eest turgu. (korralikult enda tarbeks ehitatud! aga kes seda usub?) Ning elukohaks saab kahetoaline üürikas Lasnas ning sõiduvahendiks buss nr 60. "Kodu aastateks" eest tuleb veel 10 aastat pangale "surnud hobuse" maksu maksta, mis vormistatakse ümber tarbimislaenuks (vastav intress)
Mida Mati valesti tegi? -
viskad äkki oma arvutuse neljale millile, mis annaks kuumakseks 7 kilo?
-
25K netopalgaga ei oleks 4milj majakest saanud ainult laenuga, st ilmselt müüs ämma või muu sugulase 3T-se korteri Lasnamäel maha ja sai sula krundi väljaostmiseks (loe endale ehitatud maja, mida keegi ei usu ;) )
-
Mati ei olnud lugenud Martin Andersen Nexo "Inimlaps Ditte" ja Kafka "Ameerika"
-
7k on ebareaalne jah, aga OK. Mati ei teinud midagi toona valesti. Ta teeb praegu valesti, kulutades ainsat ressurssi, mis tal on - koondamishüvitist. See tuleks visata deposse, veel halvemate aegade tarbeks. Sest need võivad tulla. 9k/kuus tööandjaga tuleks läbi rääkida. Leppida nt 6k kuus, aga tööandja taob igakuise laenumakse kinni pluss käendab. See teeb talle enam-vähem sama välja ja pangal on kahh pehmem ja kuivem tunne. 6k kuus elab ära küll; tõsi, Audi tuleb seebiks keeta ja tõesti bussiga tööl käia.
Ümberorienteerumine muutunud majandussuhetes on probleem, jahh. Inimesed lasevad käed rüppe ja ohkavad riigi suunas, selle asemel, et kreatiivseid lahendusi otsida. -
Mati A6 turuväärtuse ja liisingu jääkväärtuse vahe on ilmselt selline, et autost vabanemine läheb Matile maksma 150 000.
-
Esiteks kui Mati firma pakkis asjad kokku (s.t. Mati kaotas töö läbi tööandja pankroti), siis ta ei saanud ka mingit koondamishüvitist. Ta saab nüüd töötuskindlustushüvitist, suuruses maksimaalselt nii 11 700 neto (isegi kui su palk oli 100 000 neto, üle selle sa ei saa). Muul juhul võis ta nii palju raha saada, et tegelikult veel 7000'se võlakoormaga kuus üpris kenasti aastake hakkama saada.
Ausalt öeldes oleks mingit mehhanismi vaja. Riik ei peaks rahvast "välja ostma" aga massiliselt ju tänavale ka tüüpe peredega keset talve ei aja. See intressipuhkus ei olekski nii hull, eeldusel, et hiljem makstakse see tagasi aga nagu eespool öeldud, paljudel on oma kohustustest üsna ükskõik.
Ma olen püüdnud mõelda, et peamine probleem eraisikute puhul on see, et nad ei taju millal siis on õige hetk meeleheitlikeks sammudeks - müüa korter kasvõi 0-kasumiga (odavamalt), minna tõesti tööle mäkki burksi müüma 7500 palgaga, loobuda autoliisingust ja istuda bussi. Lootus ju säilib, et "homme leian töö sellise palgaga" ja siis nutaks taga kaotatud korterit, autot vms.
Olen hetkel väga lähedalt töö kaotanutega kokku puutunud ja aina säravama lennuga inimesi (loe= 0 sääste, palju kohustusi, tööandja puupaljas), on nimekirja sattunud või kohekohe sattumas. See kukkumine tuleb üsna hull kui midagi kiirelt ei muutu (aga miks ta peaks). -
Mati the Ehitaja võis sellise kuumakse saamiseks lisatagatiseks panna ka oma pensionieelikutest vanemate või ämma-äia hoolitsetud ja armasa kodu :(
-
//
6k kuus elab ära küll
//
Lipstok, sina või? trmaev!
Näidake mulle seda eestlast, kes on nüüd michi nuudleid ja karutlikoore nõus sööma. See on pigem kaader seriaali "tuulepealne maa" esimestest seeriatest ja seegi filmitud peale korralikku lõunat. -
Mõte: kui paljud inimesed hoiavad end veel püsti SMS laenude, väikelaenude ning muude võlgade näol?
Millal ületatakse kriitiline piir? See piir kus tuleb söögi saamiseks avalikult poodi vargile minna. See piir mil otsustatakse autosid, poode rüüstama hakata?
Olukord on tõenäoliselt palju hullem ja avaldub viitajaga. Tõenäoliselt näeme tulemusi veel pikka aega.
Laenude andmine sellises mahus oli ja on kriminaalne! Aga kui kursiks on Eesti riigi ja rahva hävitamine, siis superpreemiad on meie erinevad isikud küll ära teeninud -
winger 6k kuus elab väga ilusti ära kui elad väljaostetud kodus. 6Keek on täpselt see milleeest saab söögi + riided ja muud vajliku nänni ostetud, aga kui elad üürikas/pangamajas siis noh jah iga kuu pead sellele veel ca 10Keek otsa panema. Ja igasugu klubiyritused asendad köögijoomistega ja polegi probleemi. Küsimus rohkem selles, et rahvas ei taha köögijoodikuteks kolida :)
-
Winger, no Michi nuudlid ei ole kindlasti kõige ratsionaalsem söök. Ja miks kartulikoori - tuleb oma 4m maja keldrisse varuda kogu talvevaru kartulit korraga, ei tule üldse üle mõistuse kallis muideks. Kuni A6 veel käes on, saab seda ilusti teha ka.
Olen enda näitel arvutanud ja leidnud, et üleminekul praeguselt 20k+ kuus 6k-le kuus ei pea ma oma elustandardit vähemalt söögi osas küll palju langetama. Kui variandid on kas kuuse alla kolimine või 6k kuus oma praeguses eluasemes elades, valiks kindlalt teise võimaluse. Küsimus on paindlikkuses, you know. Omadus, mis nõuka ajal aitas rahvast elus hoida, aga mis nüüd hakkab paljudel kaduma.
Ei ole ma Lipstok midagi. -
Tin, just täpselt.
palju hullem on üritada oma praegust elustandardit kunstlikult sms-laenude jm kräpiga püsti hoida. -
life2: just käis uudistest läbi, et autovargused on totaalselt kasvanud. tuletati jälle meelde, et mitte midagi ei tohi jätta nähtavale.
6000 kuus on täiesti mõeldav summa elamiseks väljaostetud korteris kui ise süüa teed. tuleks paljudele eestimaalastele kasuks ning säästaks ka haigekassat ületoitumisest tingitud haiguste ravist (südame-veresoonkonna haigused, rasvtõbi jne) ehk tervikuna eesti riigi eelarvet. -
Ma jään seisukohale "6k kuus on ok" (bruto muideks!) on keskkooli lõpetanu elustandard, kel pole veel tekkinud kohustusi või elukvaliteedi paranemisega kujunenud kulu suurendavaid tõekspidamisi. Elamine, mille üür ei ületa 1000 EEK kuus, pole päris OK elamine. Vähemalt mitte peale esimest köögijoomist. OK tasemel söök poest alla kuus 2000 väga hästi ei õnnestu. OK riitele kulu kuus alla tonni? Elik kannad alukaid ja sokke kuni aukudeni või kuni augud muutuvad riideeseme oluliseks osaks. Ostad kampsiku kuniks viimane õmblus kulunud.
6k kuus on täpselt selline arenguperspektiivitu elu, kus sa nagu tahaksid aga ei saa, sest selle kuu kompromiss on tehtud. Aja edenedes tuleb seda mandumiseks pidada. Ma ei väida, et see pole võimalik, vaid teatud tasemest alates pole enam OK.
Rahavas mentalideediga "6K kuus on OK" kaugele ei edene. -
6K kuus läheb normaalsel inimesel ainüksi õlle peale
-
Uraani Golkonda, luuser oled, normaalsed inimesed saavad 6K kuus juba siis kui oma õlletaara ära viivad
-
See bailout võiks võtta sellise vormi:
9:00 kuni 12:00 - psühholoogi ettekanne, kus räägitakse, et ei pea olema naabrist parem
12:00 kuni 13:00 - supiköögis kerge puljong ja leivakooruke
13:00 kuni 15:00 - matemaatikatund (lahendatakse ülesandeid, kus märksõnadeks "laen" ja "intress")
15:00 kuni 16:00 - teineteise õlal nutmine, pihtimused, kojuminek
Ja niimoodi paar nädalat. -
PeaLiK,
BIG-i avaldus ei ole üldse kategooriline: *reeglina* maksevõime täielikult ei kao ja küsimus on *pigem* millal, mitte kas kõik tagasi makstakse.
Mu meelest korra on seda skeemi juba proovitud, muidugi oluliselt väikesemas mastaabis. 90-ndatel jäi hulk inimesi igasugu firmadele võlgu. Ja siis ühel tekkis Krediidiinfo. Ja äsjalõppenud laenupeo harjal ajal hakkasid kunagised kõvad mehed lont lont oma võlgu, intress suurem kui põhiosa, tagasi maksma, et pangad neid jutule võtaks.
Selline skeemitamine on tegelikult ütlemata närvesööv ja valdavalt on tegu ikka inimestega, kel pension veel väga kaugel. Terveks ülejäänud eluks kuhugi põõsasse ära kaduda - ega need sõbrad ka ühel hetkel ei viitsi lasta asju enda nimel teha - soovitavad, et get a life, vms. -
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=308919&q=viiol
Saa ka nii, et ei pea üldse maksma!!! -
Lagnese: aga massiliselt ju tänavale ka tüüpe peredega keset talve ei aja.
Et ongi 2 varianti: oma maja või kuuse alla, aga näiteks sinna mahub pere ära küll:
www.kv.ee/1086542
winger: Elik kannad alukaid ja sokke kuni aukudeni või kuni augud muutuvad riideeseme oluliseks osaks.
Pole midagi, tuleb (uuesti) nõelumine selgeks õppida. Vaesus ja räpakus ei käi alati kokku. -
Aatom, pigem pean silmas seda, et kui tegu on töö kaotanutega, kelle kuu sissetulekud on nii 3000 krooni (aga miks ka mitte vähem, kas mitte 1000 krooni ei saa töötu lõpuks) ja peres nt. 3-4 inimest, siis selle rahaga ei üüri ega rendi sa midagi. Laenuga ostetud kinnisvara müügist jäävad ka veel miinused arvele.
6000 kuus saab veel hakkama (nt. ühikasse kolides).
ja riik ei maksa mingeid toetusi minu teada üürijatele - laenuomanikele. ainult neile kes elavad oma kodus, a la nõukaajast jäänud Mustamäe korteris. -
Lagnese, sorry, aga mu empaatiavõime ei ole nii suur, et suudaksin kaasa tunda inimestele, kes elavad ainult riigitoetusest ja siis kurdavad et ei saa hakkama, peab kuuse alla elama minema ja sada häda.
Kui ikka ettevõtlikkust üldse ei ole, siis ma ei kujuta ette, kuidas enne saadi 20k+ neto palka, et endale laenuga maja soetada?
Variandid on alati, küsimus on selles, et kas need on meeldivad ning kas vastasel juhul pean mina n-ö maksumaksjana kellegi hea elu soovi kinni maksma... -
ah jah, vabandust, vahepeal said vist paremad labidamehed ehitusel küll 20k+ kätte. Aga need käristasid selle loodetavasti ka kiiresti maha, mitte ei hakanud kinnisvara ostma.
-
see, et sinul ei jagu kõigi jaoks empaatiat ei tähenda, et probleemi ei ole. sa võid ju toda ehitusmeest mitte sallida (ja mõelda, et no paras, lõpuks tuli ka temale reaalsus koju) aga tema lastest on ju ikka kahju? ega neid ei saa ju kümnete kaupa lastekodudesse anda aga sooja tuba, sooja toitu ning võimalust iga päev koolis käia vajavad ka nemad. emme-issi kuuse alla -strateegia ei taga kahjuks midagi.
-
Prantsusmaal seadus keelab üürivõlglast välja visata enne märtsi.
-
jah, on kahju lastest, kes sündisid sellisesse perekonda, kes riigi bailouti puudumisel annab nad lastekodusse.
nice, ehk jah, on näha, et rohkem pole mõtet selle teema peale klaviatuuri kulutada, Lagnese näol on tegu väljakujunenud isiksusega. -
Eee... Ma pakun et kahjurõõmsatel "kuuse-alla-saatjatel" peaks tulema siiski väike mõttepaus.
Nimelt võib inimese ülevalhoidmine sotsiaalsüsteemi abil osutuda oluliselt odavamaks, kui inimese
hoidmine vanglas. Viimase juhu "lisaväärtusena" võib esineda asjaolu, et keegi meie seast on näiteks
eelneval ebameeldival kohtumisel meeleheitel laenuvõlglasega kaotanud näiteks elu...
Näiteks olete õhtuselt peolt tulnud, ülevas meeleolus, ning kohtute töö kaotanud labidamees Vasjaga.
Tekib arvamuste lahknevus teie rahakoti suhtes, kuna Vasja janu vajab kustutamist. Vasjal on ka juhuslikult
lisaargument - kööginuga kaasas. Vasja lahendab lõpuks probleemi argumendi abil. Teie saate surma. Vasja läheb
kinni. Ning kõige toredam asja juures - teie lesk ja tulevikus ka lapsed plekivad Vasja elu eurovanglas kinni.
See on küll selline väheke ekstreemne näide, aga põhimõte on üks. Ühiskonna tugevuse määrab tema nõrgim lüli.
Ja kuritegusi on odavam ennetada, kui hiljem tagajärgedega tegeleda.
Ei mingit empaatiat. On ju näiteks odavam narkomaanile iga päev metadooni riigi (enda) kulul anda, kui küljeklaasi/automakki/noahaava parandada. -
Kui inimene elab üle oma võimete. Ütleme, et mingi naga kes joob-suitsetab-kepib oma palga ja SMS laenud maha kusagil klubides ja autosse bensu ostes, siis milleks peaks sotsiaalsüsteem teda üleval pidama?
Su näited on ekstreemsed. Kui mul on raha, siis annan selle ära et ellu jääda? Arvan et varguse, tööpuuduse ja muu korral soetab arvestatav arv inimesi ( need kellel oli ajupotensiaali laenuhullusega mitte kaasa minna ) oma vara kaitsemiseks teatud vahendid. Ütleme nii, et Vasja peab kalkuleerima kui suur tõenäosus on tal 9mm otsa sattuda . Tõenäoliselt ( ja vägagi kahjuks ) läheb ta enne penskaritele, lastele ja naistele kallale
Küsimus on selles, et kas laenuvõlgasel ENDAL on lisaväärtus? Lõpetame pensioni maksmise selleks, et laenuvõlglasi üleval pidada?
Pangad müüvad oma portfellid lihtsalt maha ja ongi kõik. Oma nime nad küll inimeste kodudest välja tõstmisega määrima ei hakka.
Ei ole sellise asja pooldaja, kuid hetkel häib silmale nähtamatu lumepalliefekt, mis lõppeb katastroofiga. -
Kuulge kirjanikud, pangad ju tegelevad iga päev maksepuhkuste ja lepingute pikendamistega, vaatamata valitsuse probleemist möödavaatamisele. Põhimõtteliselt pangad teenivad kasumit laenamisest ja deposiidid ning sisselaenatav raha on kulu. (Parandagu keegi, kui eksin) Kui hoiustajad hakkasid oma vara pärast pabistama pani riik garantiiga õla alla ja seb sai likviidsusfonditriki eest vastu näppe. Vägisi jääb mulje kallutatud riigist. Kui maapank pankrotti läks võtsid teised pangad lepingud üle ja hakkasid päris räigelt kohest laenujäägi tagasimaksu nõudma. Ühelt mu lähedaselt nõuti lisaks ka viiviseid (ca 3kuud) aja eest mil tal polnud kuhugi maksta kuna maapanga kontori uks oli pitseeritud ja telefonid tummad. Sel ajal olid õnneks laenud tänastega võrreldes väga väiksed ja sissetulekud kasvasid kiiresti. Kui sama juhtuks praegu, hoiused on riigi garantiiga aga laenud? Arvan, et päris mitme eelkirjutaja meelerahu saaks häiritud.
-
life2: "Kui inimene elab üle oma võimete. Ütleme, et mingi naga kes joob-suitsetab-kepib oma palga ja SMS laenud maha kusagil klubides ja autosse bensu ostes, siis milleks peaks sotsiaalsüsteem teda üleval pidama?"
Kui mõni ühiskonna isend teeb niimodi on JUBA sotsiaalstruktuurid ja ühiskond mööda lasknud. Sest asi on lihtne, kui sellele isendile ei tule piisavalt palju pappi sisse siis hakkab ta kippuma tavakodanike vara kallale.
Vara kaitsmiseks vahendid, so ? tahad pidada tulevahetust ? tahad bahamalt puhkuselt tagasi tulles avastada et kortr tyhjaks tehtud ? tahad pimedas tänavanurgas lihtalt kurikaga seljatagant pähe saada ? Ükspäev oled ise penskar ja vasja terroriseerib sind :)
Mees mõtteviis on sul vale, nigeeriasse sobid sellise mõtteviisiga. -
Üldiselt ei tasu liiga palju mõelda nende "nagade" peale, sest nemad saavad ikka hakkama. Kolivad vanemate juurde tagasi, põgenevad Austraaliasse farmitööle, rendivad lihtsalt 5 sõbraga kahetoalise.
Riik peab mõtlema nende peale, kes on vanemad ja kellel on lapsed. Isegi tagasihoidlikult elajad võivad ülisuurtesse raskustesse kukkuda. Tööd ei kaota ainult 25 + saanud kummivilistajad vaid paljud tehastes või kontorites töötajad.
Ning nagu ütlesin, ma ei arva, et bailout tuleks neile kinkida, riik võiks ehk välja mõelda mingi aeglasema tagasimaksmise süsteemi, et inimesed hakkama saaksid.
Hugo Hüljatud põhineb sellel kuidas hea vaene inimene varastas leiba ning kuidas tema terve ülejäänud elu oli rikutud. Kõik ei lähe narkariks ega hakka viina pärast tänaval nuga välgutama. Kardan, et enamus paneb lihtsalt nööri kaela ja meie niigi kõrge suitsiidide hulk ei vaja tõusu. -
Õige. Tuleb premeerida hädast välja aitamisega neid, tänu kellele majandus kreeni läks. Järgmisena võiks ette võtta kõik need, kes uuena vähemalt 1 MEEK maksva auto liisisid ja nüüd selle eest plekkimisega hädas on. Siis järgmisena oleks vaja abistada neid, kes konkurentsivõimetuid tooteid toodavad.
Lutti saavad lõpuks ikka need, kes olid:
1) liiga vaesed, et endale Malibu hindadega Viimsi putka osta
2) liiga rikkad, et buumi ajal lollaka hinnaga saasta osta
3) liiga kainelt mõtlevad, kes arvasid, et ei ole vaja lambakarjaga kaasa joosta
Kui tulebki kv-pedede bailout, siis see saab olema väärt õppetund. Kui järgmine kord kogu Eestit mingi buum valdab, näiteks et mida rohkem vasaku poole radiaalrehve su kodu katusel on, seda kõvem mees oled, siis pole vaja pikalt mõelda, et kas ikka on mõistlik 4 miljoni krooni eest radiaalrehve osta. Võtad põmaki pangast "Vasaku Radiaalrehvi Laenu" pakkumise ja ostad hunniku rehve, mille oma katusele paned ja mille eest siis järgmised 40 aastat 50% oma sissetulekust plekid. Teo mõistlikkuses pole vaja kahelda, sest kui radiaalrehvide turg peakski maha rahunema, siis riik bailib su välja.
