Ennustused 2009?
Log in or create an account to leave a comment
-
Usun vastupidiselt analüütikutele, et meid tabab inflatsioon järgneval aastal. Tarbijahinnad tõusevad, kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad pisut. Reaalmajandus kahaneb.
-
Usun, et .....need kellel on raha, neil läheb elu paremaks,
need kellel on laenud läheb elu kehvemaks,
nendel kes kaotavad töö läheb elu kehvemaks,
tühikargajatel ei tule ka kerged ajad.
Mõtetusi tehakse vähem, läbi raskuste rajame teed tervema ühiskonna poole. -
Ma arvan, et tuleb üks hea aasta!
-
....Marctil on raha :-).....
-
Raha koondub väheste kätte - kellel raha pole, upub sügavamalt võlgadesse, jääb ilma tööst ja eluasemest, kellel raha on, see saab seda juurde.
-
1. Valitsus müüb oma osaluse Estonian Airis ja Eesti Telekomis,
2. Valitus läheb laiali (eelarve puudujääk),
3. Kinnisvara äri kuivab veel rohkem kokku (pankrotid, ülevõtmised),
4. Ehituses jääb mõned suurfirmad (riigihanked), palju kaob väiksemaid,
5. Mõned suuremad kaubanduskeskused "panevad uksed" kinni, ei jätku ostjaid,
6. Suureneb kuritegevus (isikuvastased),
7. Avastatakse rohkem korruptsiooni riigiametites (seotud riigihangetega),
8. Pangad karmistavad laenuvõtjatele laenu saamise ja tagasimaksmise tingimusi,
9. Suureneb rahvastiku ränne riigist välja (tööpuudus),
10. Saabub suur sotsiaalkriis (riigivahendite nappus, hiiliv hinnatõus kütuseturul),
Selline on minu väike nägemus uueks aastaks.
PS!Kuna olen Kaljukitse tähtkujus, siis Paukson lubas mulle head aastat ;) -
56 miljardit eurotoetusi on 2007 kuni 2013 on saadaval. Üks protsent on ära kasutatud. Kuna ametnike arvates rahvas on teovõimetu ja madala tasemega, aga euroopa liidust raha pakutakse, siis kas nüüd skeemitavad ja panevad selle raha enda taskutesse . . . eks näis. Invaliididele juba tegid külma ja endal preemiat tõstsid. Saab näha, kas euroopa rahadele nende hammas peale hakkab. Praegu tundub, et tahavad saada kaasomanikeks, kui keegi mingi ideega välja tuleb.
Eestis on ainult 9 protsenti inimesi võimelised oma firma tegema, juhul kui on soodsalt raha saada või kui on info kättesaadav ja suutelised infot töötlema. Üle 60 protsendi on neid kes ei taha enda firmat teha ,kuna puuduvad teadmised, oskused ja nad oskavad unistada ainult palgatööst (mis võimaldab kuidagi ära elada).
Majade ehitamise, kinnisvara ehitamisega saadi laenuga hakkama, aga millega need hooned sisustada, see on küsimus. Hoonete sisustamiseks puuduvad traditsoonid.
Mingi innovatsiooni aasta on välja kuulutatud, aga innovatiivsusest on kasu ainult sel juhul, kui riik on ettevõttesuutlik. Kuid ettevõttesuutlikus on eestis väga madal. Ega need eurotoetused ka niisama ei anta. Toetusi antakse ainult siis kui ollakse ise juba raha sisse pannud.
Huvitav oleks näha nüüd 2009 aasta jooksul , kuidas nad kavatsevad 56 miljardit ära kulutada. -
Kasulik lugemine
Inimressursi arendamise rakenduskava
Võrreldes ettevõtlussektoriga üldiselt, on väikeste ning äsja tegevust alustanud
ettevõtete jaoks lisaraha leidmine suurimaks probleemiks – 67% ettevõtjatest nimetavad just
finantseerimisvõimaluste puudumist suurimaks takistuseks, mis tuli ettevõtlusega alustamisel ületada78.
Eesti ettevõtete ja ettevõtlussektori arengut ning uute töökohtade loomist takistab muude tegurite seas
ka elanike madal ettevõtlikkus. Eestis läbi viidud elanike ettevõtlikkusuuringu79 kohaselt ei ole 61%
elanikkonnast kunagi tulnud selle peale, et asutada oma ettevõte ning potentsiaalseid ettevõtjaid (neid,
kes mõtlevad oma ettevõtte asutamisele) on vaid 9%.
Ühiskonnas ei väärtustata piisavalt ettevõtlust, ettevõtlikkust ning loovust. Inimeste vähene
ettevõtluskogemus ning kokkupuude ettevõtlusega, vähesed teadmised ettevõtlusest ning nõrk
ettevõtluskultuur vähendavad potentsiaalsete ettevõtjate arvu veelgi. Inimeste ettevõtlikkuse oluliseks
mõjutajaks on nende eelnevad teadmised ettevõtlusest. Lähtuvalt Eesti elanike ettevõtlikkuse uuringust
leiab tervelt 49% tööealisest elanikkonnast, et peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks on
liiga madalad teadmised ja oskused. Seega on üheks oluliseks ettevõtluspotentsiaali realiseerumise
aluseks inimeste teadmised ettevõtlusest ning ettevõtjaks olemisest. Mida kõrgemad on teadmised
protsesside toimimisest, seda vähem leidub põhjendamatuid hirme ning ebaadekvaatseid takistusi
ettevõtlusega alustamiseks.
Nagu selgus Ameerika Ühendriikides läbi viidud innovatsiooni ja ettevõtlikkuse seoseid käsitlevast
uuringust80, on ettevõtlikkus (entrepreneruship) paikkonnapõhine, samal ajal kui innovatsioon on
piirkondade vahel mobiilne. Uuringu tulemused kinnitavad, et innovatsioon ja uuendusmeelsus
liiguvad sinna, kus leidub ettevõtlikke inimesi. Parim majanduslik mõju saavutati ettevõtlikkuse ning
uuendusmeelsuse koosarendamisel -
Lugesin "Inimressursi arendamise rakenduskava " läbi. Minu meelest ametnikud ja valitsus peaks ära lõpetama rahva süüdistamine, et rahvas on nii ja naasugune. Rahvas on selline , nagu on ja sellega tuleb arvestada ka euroopas. Ma arvan, et järgmine ja ülejärgmine aasta on valitsusel aega ennast tõestada. Kui selle aja jooksul midagi pole saavutatud, siis tuleb valitsus maha võtta , võimalik et riigikogu ka laiali saata. Tegelikult riik on nagu firma ja inimesed aktsionärid. Riigile antakse laene kergemini. Ja riik peaks ostma pankrotistuvaid ettevõtteid ja aitama need uuesti tööle. Eesti erasektori firmad on alla 50 töötaja ja nendes puudub innovatsioon, laengu ei anta , nendele ei ole mõtet üldse loota. Väljapääs oleks riigi aktiivne roll majanduses. .
-
Teeks ka moned ennustused.
OMXT 600
SP 1100
Nafta 80$
FSLR 200$+
C 20$+ -
Esmaspäeval saame valmis ka nn ametliku 2008 aasta kokkuvõttega ning teeme ka uue aasta ennustamise võistluse.
-
http://vaher.blogspot.com/2009/01/mida-toob-2009-majanduses.html
-
Ah mis seal ikka tatsame samamoodi edasi, aint et panikat on vähem, börsil tuleb igav aasta. Maailm muutub selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks.
Aennutsusvõistluse võiks teha kyll jah :) -
Nõmme raadios räägiti, et dollar võib kukkuda ühe päevaga pool väärtust ja ei tea, kas usa 2009 ndal enam võlakirju ostab. Võib ka nii minna, et aasta alguses saab aktsiatega teenida ja aasta keskel või lõpus dollar kukub ja oled samas seisus tagasi.
-
purus, tead naabri Antsi rääkis, et taevas kukub alla ja siis pidi aktsiatega ikka täitsa pekkis olema...
-
USA valitsusel on dollaritrüki monopol, trükib palju tahab ja paneb ka hinna nagu tahab :D
-
...ja ja siis veel räägitakse, et 2009 pidi ametlik kontakt olema tulnukatega....ja naised saunas rääkisid veel,et suur hiidlaine pidi Euroopa läänerannikut tabama kui X kalju kukub 2009 a. merre ja siis pidi aktsiatega väga pekkis olema....
-
OMXT 600??? privador, see eeldaks üle 100% tõusu praegustelt tasemelt. Unista edasi... never-ever ei viska tallinn topelthinda aasta lõpuks. enne pakuks kuhugile 150 kanti...
-
Kui vaadata Talset 10 a. tagasi toimus põhjast terve aasta vältel umbes 30 punktiline tõus ja aasta lõpuks samasse põhja tagasi. Miks peaks nüüd teisiti minema. Viimastel päevadel on olnud kerge eufooria. Kardan, et seda ei jätku kauaks. Kerge karuturu ralli, mis varsti alla müüakse.
-
Postimehe andmetel prognoosib EESTI PANK OMXT tasemeks 500.
Mis nad hakkavad ostma vä? :-D -
Üsna üllatav oli suurpankade väga erinev arvamus Tallinna börsist 2009. aasta lõpul: SEB OMX Tallinn 200 punkti, Hansabank Markets 450 punkti.
Prognooside tabel. -
Karum6mm,
kogu EP rida sisaldab ümmargusi numbreid. Arvata võib, et see prognoos käis jooksu pealt telefonikõne ajal :P -
Aga Leedu majandus tõuseb, sest on traditsiooniliselt kõva põllumajandusmaa koguaeg olnud , kus ei ole Laare kes oleks põllumajanduse hävitanud.
-
purus, sa teed nalja onju?
-
India ei ole põllumajandust hävitanud ja nende majandus tõuseb. Samuti Hiina. Ja Aafrika majandus tõuseb, sest nad ei ole WTO s ja pole allkirjastanud TRIPS lepingut millega USA lüpsab arengumaid.
-
purus ei tee kunagi nalja!
-
Kuidas see põllumajanduse hävitamine välja nägi?
ebaefektiivsed sovhoosid, kolhoosid peksti laiali. eestis ei ole kunagi nii efektiivset põllumajandust olnud, kui praegu. Tänu sellele, et Laar peksis sovhoosidirektoritest Reiljanid minema põllumajandusest. -
Riik on parem omanik siis kui on vaja innovatsiooni teha , paisata suur kapital arendusse ja see aasta kuulutati innovatsiooni aastaks. Riigile antakse paremini laene. Ma ennustan, et riik hakkab ostma patente nagu USA s. USA s võib riik omada patente. Kunagi ma investeerisin ühte nasdagis olevasse vedelgaasi tankerite firmasse mis oli riiklik ja kauples börsil. Hind läks 1 pealt 10 peale ühe aastaga. Praegu on usas üldiselt näha, et erainvestoreid ei usaldata , aga riiki usaldatakse järjest rohkem, ostetakse võlakirju jne. Nii, et heaolu sõltub riigist. Tugev riik , tugev majandus. Nõrk riik, vilets majandus.
-
Ei tea nagu eriti riigiomanduses ettevõtete tehtud innovatsioonide näiteid eriti ...
Arenenumas ja vähemkorrumpteerinud või poliitikute onupojapoliitikast vähem sõltuvas riigis kui Eesti võib riik olla mõnevõrra parem omanik kui meil ja võib-olla isegi otstarbekas omanik (Statoil?), aga meil ma esialgu ootaks natsionaliseerimiste lainega :-) -
Minu teada on ikka need riigid edukamad kus põllumajanduse osatähtsus on riigi majanduses väiksem.
Mis puutub väitesse "Laar kui Eesti põllumajanduse põhjalaskja" siis see on tõesti huumorivaldkonda kuuluv väide. -
IIRC just Laari valitsuse ajal valitsesid Eesti lettidel ropult subsideeritud EL toidukaubad, millega kohalikud võistelda ei suutnud.
-
Sigakoer
Ma veidi kahtlen Su väites. See võib tõsi olla mõne üksiku toote osas, kuid pigem on toiduainete osas kogu aeg olnud tugev eelistus kodumaistele toodetele ning see on hoopis viimastel aastatel veidi taandunud. Aga väidan seda mälu järgi, konkreetset statistikat pole käepärast. -
Leedus ja Poolas on silmajärgi vaadates külaelu säilinud. Igal väikesel maalapil on kaks kolm lehma ja ringi sõidavad väikesed piimakogumisautod. See tähendab seda et väiketalunik ja maavanaema suudavad ennast üleval pidada ja veel paar raha teenida piimamüügilt. Just halbadel aegadel on selline kokkuhoidlikus hea--versus Eesti bemmi kummid meie depressiivsest väikelinnast.
-
Nõukogude Liit jättis Eestile suured kolhoosid/sovhoosid ja põllumajandussaaduste ümbertöötajad millega Eesti riigil polnud midagi peale hakata. Kogu süsteem oli üles ehitatud ainult selleks, et toita Venemaad. Peale NSVL kokkuvarisemist polnud kõike seda toodangut võimalik Venemaale müüa kuna nad olid seal maksevõimetud ja kui nad seal natuke rikkamaks said siis panid piirid kinni ja keelasid poliitilistel motiividel Eesti põllumajandustoodete sisseveo. Euroliit meie toodangut ei tahtnud kuna see oli liiga odav ning ei olnud piisava kvaliteediga - põhjenduseks toodi muidugi, et tootmine ei vasta normidele ja kvoodid. Ainuke võimalus süsteemi efektiivsemaks muuta oli kolhoosid lõhkuda ja põllumajandussaaduste ümbertöötajad erastada. Valusad otsused kuid Laari valitsus tegi selle ära ja sai selle eest põllumajanduse hävitaja tiitli. Selle eest on praegu Eestis ma ütleks täiesti konkurentsivõimeline põllumajandus nii tootmine kui töötlemine. Sellel seltskonnal kes Laarile selle tiitli andsid ei olnud tegelikult õrna aimugi milline üks kaasaegne põllumajandus välja näeb.
....... ei saa muidugi aru kuidas see põllumajandusteema mida siin aretatakse "ennustused 2009" alla lähevad. Põllumajandus võiks lausa eraldi teema olla. -
"Üsna üllatav oli suurpankade väga erinev arvamus Tallinna börsist 2009. aasta lõpul: SEB OMX Tallinn 200 punkti, Hansabank Markets 450 punkti."
kui telekom börsilt ära võtta siis
.... -
jurmala: Polnud see Venemaa midagi maksevõimetu. Venemaaga äri ajades on lihtsalt omad eripärad. Aga selleaegsete tegelaste arvates olid kõik kes venemaaga vähegi soojemaid suhteid hoida tahtsid hirmsad punased.
Tootmine on nüüd tõesti kõvasti konkurentsivõimeline, sest keegi eriti enam ei toodagi.
Olen nendega ühel meelel, et Eesti külaelu hävitas Laar Põhulõug ja talle tuleks ka miskine sammas püstitada Tallinna Sammaste Väljakule (Vabaduse väljak). -
Mina ennustan, et riigikogu vastuvõetud seaduste tõttu, tekib jälle eelarve puudujääk. Põhjus selles, et riigikogulastel pole õrna aimugi kuidas inimesed elavad, kuna neil endal on kõik soodustused ja nad kaugenevad järjest rohkem reaalsusest. Uued parteid tulevad, mis toetavad protektsionismi, väljaastumist WTO st, paljudest vabakaubanduslepingutest mis toovad kaasa ainult kohustusi, aga ei anna mitte midagi. Majanduskriis kestab vähemalt sama kaua kui Pluuto on Kaljukitses, aastani 2025. Selle aja jooksul lagunevad paljud rahvusvahelised organisatsioonid mis takistavad majanduse arengut. Lugege raamatut "Tööstusomand ja globaalmajandus" Ants Kukrus, Raul Kartus. Selle raamatu järgi on eesti olukord hullem kui nõukogude liidu ajal.
-
Muideks põllumajandusest rääkides, siis sattusin vestlema ühe kesk-eesti vallavanemaga, kus põhiliseks tööstusharuks justnimelt põllumajandus. Kartsin järjekordset teemat "kõik on nii pees, kuradi laar", aga ei... tüüp rääkis, et suurepäraselt saadakse hakkama - uued masinad on oluliselt effektiivsemad, väiksed talupidamised on asendunud suurfarmeritega, mistõttu kulud per toode on vähenenud suurema käibe tõttu, eurotoetused jne. Elu nagu lill.
Ehk üdini õhkas positiivsust. Jäi selline mulje, et kes virisevad jäävadki alati virisema, kes on ettevõtlikud saavad igal ajal hakkama. -
Aga kui palju neid näiteid on kes on eurotoetusega endale kombaini ostnud. Selleks, et eurotoetust saada, peab enne enda raha sisse panema ja enamusel pole neid miljoneid kuskilt võtta
-
Yellowstone’i vulkaan on teadlased ärevile ajanud
---------supervulkaani aktiivsus läheb kokku Pluuto sisenemisel Kaljukitse -
Kas Yellowstone'is mitte geisrid pole?
-
Kaldun arvama, et põllumajandusreformi tulemuslikust saab ka konkreetselt arvudes võrrelda.
Saab vaadata selle sama Leedu kolmelehmapidaja (mis võrdub ilma tugevalt reformimata põllumaj.-ga) ja modernse farmi piimatoodangut per lehm näit. Kes viitsiks statis sobrada?
Kolmelehma pidaja lihtsalt ei jõua teha investeeringut mis viiks tootmise uuele tasemele....... -
Meie põllumajanduse "probleemid" on puhtalt nõukogude ajast pärit. Siis oli keskmise "põllumehe" teenistus kõrgem, kui keskmisel kõrgharidusega inseneril (teate küll anekdooti traktoristide matemaatikatunnist - "vaheta rajad"). Nüüd, kus vaba turg on hakanud sissetulekuid reguleerima, on selgunud, et äkki see ikka ei peaks päris nii olema. Loomulikult on sellises olukorras kannatajaid ja need teevad ka häält.
-
Millegipärast, kui jutt on põllumajandusest, siis kohe lehmad ja lehmad. Põllumajandus pole ainult lehmad. Ja kui nüüd aus olla, siis meie kliimas on lehm üks ääretult ebaefektiivne loom. Vaatake vaid milliseid kulutusi tuleb teha, et liiter piima kätte saada.
Ja asi pole selles, et kahe-kolmelehma pidaja ei suuda effektiivselt majandada ja investeerida. Krt tal pole vajagi seda niikaua kui tal külas turgu on ja ta ilma toetustetta ja abirahadetta hakkama saab. Toidab ära oma pere ja naabrid ka ja külas elu käib.
Muidugi neile, kes elu ainult betoonseinete vahelt vaatavad, on see arusaamatu. -
Pekkikeeratud põllumajanduse tulemus on see, et Eestis toodetakse praegu sama palju piima kui Lätis ja u 2,5x vähem kui Leedus. See viimane suhtarv on viimase kümne aastaga märgatavalt Eesti kasuks muutunud. Aga vaadake ka Leedu pindala, rahvaarvu ja põllumajanduslikke tingimusi.
Viljatootmine on kasvanud u 10-12% sama ajaga. Täpselt ei viitsi arvutada. leedul samamoodi. Läti on kasvatanud 10 aastaga viljatoodangut 60%.
Sealihatoodang on kasvanud u 20%, Lätil u 5% ja Leedul u 12%. Jällegi ei viitsi täpseid protsente arvutada, silma järgi ütlen.
Kes täpselt uurida tahab ja Laari nõmedust tõestada, siis Eurostati statistika aastast 1996 asub http://ec.europa.eu/eurostat
Ma pole mingi IRLi ega varasema ILi toetaja kunagi olnud. Aga see Laari pekkikeeratud põllumajanduse jutt ajab sõna otseses mõttes juba iiveldama. Vahetage plaati juba. Oli lihtsalt kaks arenguteed, Eesti ja Leedu oma, ja nagu statt näitab, on mõlemad andnud tulemuseks kasvu.
Eestis on põllumajandusest lihtsalt kombeks kiunuvas kõneviisis kõnelda ja ega Kirotar oma "Maahommikus" ka asu ei anna, muudkui lisab õli tulle küsimustega a la "Eks ju teil on palju raskem ära majandada kui valitsus teid niivähe toetab". I don't buy this crap. "Vaesed" põllumehed ehitavad igal aastal oma majale tube juurde, lisavad lautu ja muid majandushooneid, ostavad tehnikat, mis maksab 50x rohkem kui keskmine linnamehe auto. Paljalt eurotoetustest ja pangalaenudest seda ei tehta ning ega pangad pole kunagi maale meelsasti laene andnud.
Ma ei ole kellelgi peale kade, ammugi mitte, aga keskmine maainimene elab paremini kui keskmine linnamees. Ja majanduslanguse tingimustes on tal vähemalt oma põllult söök lauale tuua. Jätke see nutt ja hala maainimeste pärast juba ükskord. -
to: rofenn Äkki kirjeldaksid seda kaunist nõukogudeaegset ja nõukogude perioodi lõpu külaelu mis nüüdseks lõplikult hävitatud on - ahjaa Laari poolt.
Minu versioon sellest romantikast:
Mulle meenutab tolleaegne romantiline külaelu sõnnikut täis lauta kus memmekesel oli 2-3 lehma ja taadil oli 1 pull. (loomulikult veel 2-3 siga, kanad-kuked, jänesed, koerad-kassid, ja 3 ha põllumaad kus kasvas suhkrupeet ja kaalikas). Tuli siis hommikul varavalges see memmeke ämber käes lauta patsutas vissikest tagumikule ja seadis ennast puki otsa vissi kõrvale istuma, enne kui ämbri vissile udarate alla pani tõmbas paar korda nisadest ja pesi piimaga udarad puhtaks sest ega mustust ju tohtinud piima sisse minna - ja siis läks lahti mannerg udarate alla ja liiiibat laaabat nagu memmeke tavatses öelda. Taat valmistas köögis ette loomadele ninaalust - lehmadele pullidele lõigati käärudeks leiba mida nädalavahetusel oli 3 kartulikotitäit aleviku poest käidud ostmas ja lisati tükeldatud kaalikas ja soe vesi. Sigadele läks lisaks keedetud kartul. Piim mannergus tuli see läbi puhtaks pestud marli mannergusse valada ja mannerg kaevuvette jahtuma panna. Kui mannergusse piisavalt piima oli kogunenud siis hommikul tõstis taat oma mannergud kärule ja piimapukile kuhu oli oodata kombinaadi piimaautot. See oli sündmus - seal sai kõik külajutud aetud ja palju infot vahetatud. Samas kohas käis nädalas korra ka kaubaauto - sealt sai räime tomatis osta ja kui vedas siis ka paar pudelit õlut. Kui jaanipäev kätte jõudis siis olid kiired ajad - hein ju vaja niita, kuivatada ja küüni tuua. Selleks vaja aegsasti kolhoosi hobusetallist hobune tuua (tallimehega pidi hästi läbi saama kuna tema pidas hobusejärjekorra üle valvat). Ja ega seda suurt tööd ise oma jõududega ära jõutud teha - linnas kõik sugulased kokku vaja ajada heinateole. Suurema kevad või sügiskünni jaoks oli vaja kolhoosi kontoris käia ja nuiata endale tarktor koos traktoristiga. Traktorist oli tavaliselt enne põlluletulekut parajalt täis ja vaod tulid küll kõverad kuid eks tasuks oli ikka vaja anda pudel ja paar pakki suitsu - muidu äkki järgmine kord ei tule. Tutvusi pidi ka olema - eriti kasulik kui tuttavad kuskil kolhoosi sea- või lehmafarmis töötasid - tuttava käest sai jõusööta osta mida laudaelukatele sööta. (kes see kolhoosikorra ajal ikka arvet pidas palju need koolhoosiloomad süüa jaksavad ja ega poest ju sellist asja nagu jõusööt ei leidnud). Ja vot see jõusööt oli hea asi - taadi pull jõudis tapakaalu nagu mühin - tuli Tartu Lihakombinaati helistada ja auto järgi tellida (pullile joodeti 3 jämbrit sooja vett ennem sisse et ikka raskem oleks) kuid ise pidi kaasa sõitma sest nad raisad seal tegid selle kaalumise juures sohki. Eriti huvitav oli kui läks seatapuks - hommikul varavalges kõikides pottides-mollides vaja vesi keema ajada, et ikka loomal karva lahti võtaks... (selle romantilise episoodi jätan lahti kirjutamata) See kirjeldus siis talu tasandil romantikast - samasuguse loo võiks kirjutada kolhoosielust ja elust piima-, liha- ja teraviljakombinaatides.
Aga vot tuli Laar ja tegi lõpu sellele romantikale - ei olnud piimakombinaadid enam huvitatud sellest taluniku 20 liitrist piimast piimapuki otsas kuna see ei vastanud enam sanitaarnõuetele. Ei tahtnud lihakombinaat enam sinu üksikule pullile järele sõita ja kui sõitis siis hind oli selline et kasulikum oleks see pull ise ära süüa. Kõik fantastiliselt töötavad põllumajandusettevõtted müüdi kapitalistidele. Kolhoosi ja sovhoosi vara läks kurjade kapitalistlike sabarakkude ühistute kätte kes 80% endistest joomaritest traktoristidest ja remonditöökoja õlinäppudest lahti lasid. jne. Ma ei ütle, et kogu protsess oleks olnud õiglane ümberjagamisprotsess kui igatahes puhastustuli oli vägev. -
Olgu selle laariga ja pekkikeeratud põllumajandusega kuidas on kuid pikas perspektiivis saab eestlaste äratoitmise tagatiseks olema lisaks suurmajanditele ka Jurmala kirjeldatud romantikasuguemetega pisitalundus.
-
http://www.youtube.com/watch?v=SLHkUNMsBzI
-
Ma olen marct täiesti nõus, et pisitalundus - võib ka öelda hobitalundus peab jääma ja see oleks isegi üheks eestluse edasiviivaks jõuks kuid millegipärast arvatakse, et see pisitalu peaks ennast ära majandama. (väga paljud ei tahagi linnas elada vaid eelistavad maal elamist) Lihtaslt mulle on jäänud mulje, et need nõukogudeaja lõpu külaromantikud kes Laari kiruvad arvavad, et praeguses majanduskeskkonnas peaks isemajandav talu olema kolme lehma ja ühe pulliga ning kui nad selle kolme lehmaga ots-otsaga kokku ei tule siis peaks riik ülejäänud rahva raha eest neid kuidagi toetama.
Pisitalud peavad endale mingi muu nišši leidma. Loomulikult on tore kui see pisitalu suudab endale oma talutööga juurikad ja liha lauale toota. Kui nõukogude ajal tehti tööd kolhoosifarmis ja kui aega üle jäi siis sahmerdati oma talus siis nüüd tuleb käia tööd tegemas suurtaluniku farmis. -
Jurmala kui sa pole elanud-kogenud veel niipalju, et piima alt veel vurrud välja ei paista, siis jäta tarkus omale. Olen tundnud omal nahal nii Nõuka korda, kui selle lõppu. Eesti seismahakkamist, seismist ja nüüd on selline karvane tunne et näen veel selle lõpu ka ära. Mitte et ma seda ootaks.
On kaks erinevat asja. Põllumajandus kui tootmine ja põllumajandus kui elustiil. Ja vot see viimane on hävitatud.
