Hansa poolt lepingutingimuste ühepoolne muutmine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas keegi on tähelepannud, et Hansa lisab hoiuste puhul lepingusse punkti, mis lubab neil lepingutingimusi suvalisel hetkel ühepoolselt muuta? Mis kuradi leping see selline on, kui ühel hetkel selgub, et see, milles kokku lepiti, enam ei kehti?
Kas selline asi on üldse seadusega kooskõlas? On ehk juriste, kes oskavad seda kommenteerida?
Sellise loogika järgi peaks pangalaenu võtnutel olema samuti võimalus näiteks oma laenuintressi suvalisel hetkel pisemaks keerata või mis? -
raske midagi kommenteerida ilma täpset punkti sisu nägemata, äkki lisaksid ka selle siia?
-
Jah, siin see on:
6. LEPINGU MUUTMINE
6.1 Pangal on õigus lepingu tingimusi ühepoolselt muuta, teatades sellest kliendile vähemalt 1 (üks) kuu ette.
Punkti 3.1 sulgudes võib aga lugeda, mida nende tingimuste all mõeldakse:
3. HOIUSE AVAMINE JA KASUTAMINE
3.1 Tähtajalise hoiuse tingimused pangas (sh hoiusel hoiustatavad valuutad, minimaalsed hoiusummad, hoiuperioodide intressimäärad)
kehtestab pank. Klient saab nende kohta infot pangatöötajalt, pangakontori infotahvlilt või panga koduleheküljelt internetis. -
Probleem on ühesõnaga selles, et on risk (eriti mitmeaastaste hoiuste puhul), et see intress, mis lõppkokkuvõttes välja makstakse, ei ole teps mitte see, mida Hansa praegu hoiustama meelitades lubas! Kui ma tahan hoiustada näiteks 5 aasta peale ning Hansa teatab 2 aasta möödudes, et sorry, aga nüüd on jälle odavat raha igalpool saada ning me maksame ka sulle nüüd vähem, siis see mind ei rahulda.
Kõlab umbes nii nagu üks võistleja (Hansa) ütleks tennisematšil teisele (hoiustajale): "Tead, hakkame praegu mängima (hoiustama), aga punktiskoori üle otsustab mitte kohtunik (hoiuseleping), vaid mina ja ma võtan omale õiguse seda mängu ajal oma suva järgi muuta." -
Võlaõigusseadus
§ 42. Tüüptingimuse tühisus
(1) Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
(3) Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega:
14) nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi; -
§ 43. Erisused krediidiasutuste suhtes
(1) Käesoleva seaduse § 42 lõike 3 punktis 14 nimetatud tingimust ei loeta teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, kui krediidiasutus või muu finantsteenuste osutaja jätab endale tüüptingimusega õiguse põhjendatud juhtudel ette teatamata muuta teise lepingupoole poolt või teisele lepingupoolele makstavat intressimäära või muud tasu finantsteenuste eest tingimusel, et ta on kohustatud teist lepingupoolt või teisi lepingupooli viivitamata sellest teavitama ning teisel lepingupoolel on õigus leping kohe lõpetada. -
Tänud, PeaLiK!
Jõudsin juba rõõmustada, kui §42 läbi lugesin, aga kui §43 juurde jõudsin, läks nägu hapuks. On see mingi pankurite lobby-töö tulemus või? Või kuidas seda põhjendada, et krediidiasutustele selline erand tehti? -
Sellegipoolest: "ning teisel lepingupoolel on õigus leping kohe lõpetada. "
-
absurd vähepärast või mis?
-
evelbri, lepingu lõpetamine on seotud peaaegu alati kahjudega. Kui näiteks hoiuseintressid 2 aasta pärast langevad, siis uut sama head diili on hoiustajal võimatu leida. Praegu saaks ta seda aga teha, sest rahanäljas ettevõtteid (s.h. panku) on küllaga. Või kui vastupidisest, s.t. laenamisest, rääkida, siis on samuti kahjud olemas - ega laenuvõtja ei saa ju oma maja kohe maha müüa, et pangaga leping lõpetada.
See on umbes nii, et ostad laevapileti Tallinnast Stockholmi ning poolel teel ütleb sulle laevafirma, et nüüd pead piletile veel N tuhat krooni juurde maksma. Kui sa seda ei taha, on sul õigus "leping lõpetada" ehk teiste sõnadega - vette hüpata.
Ma mäletan, et näiteks vanasti (Vene ajal) oli seaduses kirjas, et asjade pooleli jätmisel (näiteks alustatud ehituse puhul poolepealt alt ära hüppamisel) on suuremad trahvid kui kohe alguses tehingust loobumisel. Loomulik ka. -
Muuseas, kas selline ujuva intressiga "hoius" ei lähe mitte hoiuse algse definitsiooniga vastuollu? Hoiuse puhul peaks olema ju ette teada, kui palju selle pealt teenida võib. Ega see aktsia pole, mille hinnal on lubatud üles-alla kõikuda.
-
Mina julgeks küll öelda, et senikaua kuni meie majanduslik-kultuuriline süsteem püsib, ei tee Hansa seda muutmise trikki.
Ikka liialt suur raha on seal taga, näide: SEB likviidsusfond.
Juristid soovitasid asja igaks juhuks sisse kirjutada ning keskastmejuhid olid kas tähelepanematud või ebakompetentsed ja asi jäi sisse. Ei tuldud selle peale, et targema raha võib selline lepingutingimus eemale peletada. -
Läheb põnevaks. Hansa lasi oma hoiuseintressid poole pisemaks. Oleks huvitav teada, kas nad ka olemasolevate lepingute kallale lähevad.
Muuseas, nii nagu igasuguste suuremate organisatsioonidega, peaks ka pankadega suhtlema ühise jõuga ehk moodustama Pangaklientide Ühingu/Liidu, kes suure hulga inimeste nimel läbirääkimistel pankadega soodsamaid tingimusi välja kaupleks. -
progman, hoiuste puhul kehtib kuni lõppemiseni hoiuse sõlmimisel määratud intress, madalamad intressid puudutavad ainult uusi hoiuseid
