Makro: mida siis teha majanduse ergutamiseks?
Log in or create an account to leave a comment
-
Küsiks kahtlevalt, kas majandus peabki üldse kasvama. Kuidas majanduse üldine kasvunumber konverteerub sinu isikliku heaolu suurenemiseks. Siiski, tore oleks kui inimesed leiaksid tööd ja leiba, tööpuudus püsiks mõistlikul tasemel.
Mida on siis välja pakutud?
Võtta laenu?
Riik peaks võtma laenu selleks et summutada nõudluses tekkinud auk. Ettevõtjad ja tarbijad kulutavad vähem raha, riik jälle selel võrra . Kuid laen tuleb tagasi maksta koos intressidega.
Suurendada kulutusi?
Aga kuidas sa suurendad, kui eelarve sõltub maksulaekumistest (mis langevad püstloodis). Mõningast mõju võib tuua eurorahade kasutamine.
Vähendada riigi kulutusi?
Ettvõtjad nõuavad verd, kui meie peame kulusid koku tõmbama, siis tehku seda sama ka riik. Aga miks, igal koondamisel võiks olla ikka mõte taga (töö efektiivsemaks ja paremaks muutmine), kiirelt jõuab ainult kirvest vibutada.
Vähendada makse?
Et majandust stimuleerida võib vähendada makse. Aga meil on tehtud kõike vastupidi. Majandus kasvab, maksud langevad. Majandus langeb, maksud tõusevad.
Toetada ettevõtteid?
Mina ei saa sellest aru, võtta maksumaksjatelt raha ja anda see ettevõtjatele.
Investeerida?
Vähendada sõltuvust naftast, lõpetada põlevkivist elektri tootmine (alt. tuul ja tuum), soojustada kortermaju. Kõik need on pika vinnaga ettevõtmised. Nõuavad lisainvesteeringuid. Ümberõpe ja on ka haridusse investeerimine, nõuab aega ja selgeid eesmärke.
Ehitada?
Kuna paljuu ehitajaid jäi töötuks siis võiks ehitada, hinnad odavad. Aga misk peaks toetama just ühte sektorit (mitte seda kõige kõrgelaubalisemat ja lisaväärtust tootvat). Mõnel määral mõistlik, aga see on üks puuharu plaanist „suurendame kulutusi”.
Reformida?
Haridusreform, haldusreform jne. Kui eesmä’rk segane, siis ei aiata sellest et kiiresti jooksed.Rohkem mõtestatud tegevusi. See taandub ikkagi kulude vähendamisele, mida ei ole mõistlik kirvega teha.
Müüa metsad ja maad ja kinnisvarad?
Kes see ostab? Ja kui ostab siis ostab odava hinnaga. Maavarasid on meil vähe (ei hõbedat, kulda ei leidu me maal).
Kõik makromajanduslikud meetmed on keerulised ja komplekssed, kui midagi teha siis ei ole põhjus tagajärg seos sugugi pidevjooneline vaid pigem tõenäosuslik. Miskit võib paremaks muutuda, võib ka mitte. -
21.01 foorumi saade peaks kunagi siia arhiivi ka tekkima
http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=Foorum -
Neivelt andis selgelt mõista, et devalveerimine oleks Läti puhul olnud reaalne ja isegi parem option.
-
see oma Eesti Bank Of Estonia idee on endalgi tükk aega peas juba keerelnud, oli idee isegi eraldi teema selle kohta püstitada aga kuna foorumis asi ilusti välja käidi ja seda on ka mujalt infokildudena tilkunud siis võiks antud teema üle arutleda küll. Lisaksin, et ei oma panganduses absoluutselt mingeid teadmisi aga LHV-foorumlastel on neid kogusummas piisavalt et seda teemat natuke lahata. Mõtted käisid üldiselt sellise panga ümber kus maksuameti kontod oleks ja riiklikud maksud, eelarve raha liiguks, toetused, pensionid jne liiguksid. Olen küllalt kindel et osa penskareid kohe kindlalt oleks kliendiks sellisele pangale- mis ikka oma eesti asi. Samuti oleks riigi eelarve mahus käive kindlustatud vististi. Tuleks ka eraisikute usaldus ja sellist panka saaks edukalt ettevõtjatele suunatud toetuse (eksport, tööstus) platvormiks kasutada.
-
Kokkuvõtte unustasin lisada: makromajanduslikult on suht kööga, ükskõik mida tehakse, oluliselt paremaks see olukorda ei muuda.
-
Eilne foorum ühtki pädevat ideed küll välja ei käinud. Ükski ei tundunud kuigi jätkusuutlik nagu teemaalgataja juba välja tõi. Kuid minu isiklik arvamus on väga ebapopulaarne ja suuresti hoian seda pigem endale, kuid majanduslangus on tegelikult pigem hea kui halb ning selle tõusuga ma üldse ei kiirustaks. Näeksin ühe võimalustena, mida riik hetkel peaks tugevalt soosima, väikeettevõtluse kasvu. Miks peaksime neid laenuhädalisi nii kohutavalt nt aitama? Riik võiks ikka neid toetada pigem nö õngega, mitte kaladega.
-
Hea teema ju ,paneks kõik need võimalikud võimalused ilusti ritta ja korraldaks hääletamise.Iga kasutaja saaks anda hääle näiteks 3 võimaluse poolt.
Ühe reaga võiks põhjendada ka.
Uppuja päästmine on uppuja enda ... -
Kuidagi peaks enamuse Eesti inimeste palgad nii 30% alla saama, et ekspordi osas konkurentsivõime tekiks. Enne kui tootlikkuse tase pole konkurentsivõimeline on raske uskuda, et midagi muutub. Olgem ausad, enamus inimesi Eestis on üle makstud ja sellise kulubaasiga ei saa eksporti ka tekkida.
-
Palkade langus 30% on idiootsus - et jääme samade asjade tegemise juurde ja longime edasi 3X keskmise palga vahega teiste lähiriikidega. Hinnad ju samad, mis mujal ja ka sama töö eest makstakse mujal pea 2X rohkem...
Riigiametid on iseasi teema... seda küll mitte palkade langetamise mõttes vaid kuni 50% koondamise mõttes -
Odava või alandatud palga peale saadaksegi alati odavat või seda sama kallilt ostetud madala tootlikkusega tööjõudu. Ettevõtjad peaksid vaatama praegust kulubaasi kui võimalust asendada vähem võimekam võimekama vastu kulubaasi tõstmata. Tase on piisavalt atraktiivne saamaks soovitud kvalifikatsiooni. Praegu on turul piisavalt kvalifitseeritud ressurssi. Samas, kui tahad head asja, pead kahjuks teda üle ostma.
-
iseliikur, see, mis asjad maksavad, on selles kontekstis täiesti ükskõik, et meie palgasaaja 30% üle makstud on.
-
Taastada ajakirjad Just, Sporditäht, Basket, Ärielu, Moto, Praktiline Arvutikasutaja, Avenüü, Bravo ja Muumi!
Taastada muud infrastruktuurile olulised üksused. -
Eesti oma pank: ma mingis siinses foorumis juba korra kunagi mainisin, et Eestis ju täitsa oma Eesti Pank olemas. Igale kodanikule luua konto Eesti Pangas ja väljastada plastikkaart (deebetkaardi funktsioonidega). Eesti Panga poolt luua internetikeskkond kus saab makseid teostada. Sularahaga arveldamist ei toimuks, kontoreid ka ei oleks, laenu ka ei saaks. Iga inimene otsustaks kas laseb oma palga ja muud sissetulekud kanda Eesti Panga kontole või Rootsi pankade kontodele. Eestis praegu ju küllalt inimesi kellel laenukohustust ei ole ja mingit kohustust oma raha hoida Rootsi pankades ei ole.
Väljakäidud riiklike võlakirjade idee on ka ju hea (10 aastased võlakirjad ja riik garanteeriks, et krooni euro suhe oleks 1/15,4644 e. kui peaks eurole üle minema siis ümberarvestamine toimuks selle suhtega ): Strandberg soovitas neid võlakirju pakkuda oma rahvale - ka hea idee. Ma läheks veel kaugemale - teeks riiklike võlakirjade ostmisest kohustuse. Eraisikute ehk töötavate kodanike palgast läheks automaatselt 10-15% võlakirjade soetamiseks 1-2 aasta jooksul. Arvestatakse tööandja poolt kes teeb palga väljamaksmise korral seda automaatselt nagu sots ja tulumaksu puhul. Hiljem on võimalik need võlakirjad kuhugi oma pensionifondi kas 2 või 3 sambasse üle kanda. Selline süsteem garanteeriks ka automaatselt üleriigiliselt palkade vähenemise 10-15% ulatuses. Voilaa - kõik on leilis.
Teine sihtgrupp kellele riiklike võlakirjade soetamine oleks kohustus oleksid II samba pensionifondid kellele riik kui seadusandja on ju tegelikult kandikul raha ette kandnud. Näiteks 5-10 % kogu II samba mahust võiksid olla riiklikud võlakirjad.
Eelarve: jama on selles, et üks erakond on lubanud nn. "koolikatuseid" 10 koolile ja teine erakond teisele 10 koolile - nüüd hakata vaidlema kelle "koolikatused" peaks korda tegema ja kelle omad mitte võtaks vähemalt aega pool aastat. Lahendus oleks palju lihtsam - peatada aastaks/kaheks kõik riiklud investeeringud ehitustegevusse. (kui lepinguliste kohustuste rikkumine tooks kaasa suurema kahju siis lõpetada ainult pooleliolevad ehitused). Ehitada ainult neid objekte kuhu on võimalik kaasata euroraha.
Haigekassareform: (lapsel käeluu katki - täna käisin traumapunktis - no täitsa greisi järjekod 1,5 tundi kuigi osades tarumapukti kabinettides käib kohvitamine ja sama olen märganud ka mujal selles süsteemis - 50% sellest seltskonnast nagu ka ministeeriumite töötajatest võiks päevapealt lahti lasta ja mitte midagi ei juhtuks) - luua pensionisüsteemiga analoogne süsteem kus oleks riiklik haigekassa süsteem ja sellele lisaks erahaigekassa süsteem kuhu laekuks mingi osa sotsmaksust. See mingi osa oleks pankade poolt hallatavates fondides ja teoreetiliselt võiks kasvada nagu pensionifondi raha. Kui inimene vajaks arstiabi siis kompenseeritakse osaliselt ravikulud inimese enda fondist kuni üleminekuperioodi (20-30 aastat) lõpuni - 20-30 aasta pärast võiks suurem osa inimese ravikuludest tulla juba sellest fondist. Riigi poolt tagataks arstiabi riikliku haigekassasüsteemi kaudu alaealistele ja vähekindlustatud sotsiaalsetele gruppidele. Riik võiks endale jätte regioonide ja piirkondade keskhaiglad ja polikliinikud - kuid suurem osa raviasutusi erastatakse investoritele kellele jääb kohustus raviteenuseid edasi pakkuda. Igale raviteenusele määratakse hind ja riiklikud raviasutused hakkaksid konkureerima eraomandis olevate raviasutustega. Riigi poolt lisaks vaja luua elektrooniline keskkond kus võimalik ennast ravi järjekorda seada - las siis raviasutused konkureerivad patsientide pärast.
Euro: Eesti peaks eurole ühepoolselt üle minema ja saatma mingid kriteeriumid kuradile. Ainuke vastuargument mida sellele olen kuulnud, et kaotaksime usalduse - ma küsiks, et kas keegi meid usaldab? -
Minu nägemus käigupeal ilma pikemalt mõtlemata ja lahmivas stiilis:
Sain juba 10 päris head punkti kokku, kui jõudsin järeldusele, et kõige kiirem ja lihtsam ja tõhusam tee on:
vähendada pensione, väga võigas otsus, aga on hetki, kui kahe kalva vahel tuleb valida vähem halb.
Varem-hiljem jõutakse selle järelduseni ka valitsuse tasandil.
Laar on vist juba kunagi varasemalt need klassikalised sõnad väla öelnud. -
Hetkel tegeleb Eesti IT paremik toetuste maksmist administreerivate lahenduste loomisega. Luuakse supertarkvara, mis maksaks hüvitisi: töötutele, pensionäridele, puuetega inimestele, haigetele, põllumeestele, kalameestele, muidumeestele, noortele, loomadele, peredele, kukkedele, lastele, kanadele jne jne jne
Toetuste maksmist administreerivate lahenduste loomisele kulutatakse miljardeid kroone ja tuhandeid tunde geniaalsete inimeste aega. Ehitame tarkvara, mis aitaks toetada ametnikke, kes siis nuppe vajutades suunavad pappi abivajajaile.
Innovatsiooniaasta täies hoos. IT eksport täies hoos. -
Jurmala
Eesti oma panga idee on väga hea. Nii nagu elekter ja internet peaks ka tasuta arvelduste võimalus olema riigi poolt garanteeritud. Meil on muide suureks eelduseks ka ID kaart - seega on praktiliselt kõigil kodanikel juba pangakaardid välja jagatud.
Riik võiks siiski näidata, et kontrollib oma majandusterritooriumil ka rahandust !
PS Rootsi pankade ca pool tuludest tuleb pangateenustest (mitte intressitulud), see aga tuleks liigitada puhtalt impordi alla (kui nüüd eksisin siis parandage) -
Eesti riik võiks oma struktuure vähendada s.t. kärpida valitsemiskulusid.
Siis võiks pensionid lihtsalt külmutada selle asemel et neid kogu aeg tõsta.
Ja lõppude lõpuks kas hetkel majanduskasvu tagaajamine ongi kõige targem tegu. Stabiilsus on tänane võtmesõna. -
Üks reserv on Eesti riigil veel olemas.
Kui üks teatud tegelane Maa-ametit juhatas, siis korjas ta ca miljon ha riigile reservmaid. Tegelikult mittevajalikke ja hetkel kasutusest väljas olevad enamuses metsamaid. Valdavalt on tegemist endiste sovhooside- kolhooside metsadega, mis olid halvasti hooldatud. See mets kaotab iga aastaga oma väärtust. Kui sellest reservmaast poole ka odavalt riik ära müüks oleks täiendavat tööd nii nõnelgi tuhandel mehel. See on täiendavad maksud ja väiksemad töötu abirahad. -
Arnex, mõned ebatäpsused:
1) Miljon ha on liialdus. Täpset ülevaadet selliste maade hulgast pole huvitaval kombel mitte kellelgi, aga tõenäolisem suurusjärk jääb ikkagi 500 000 ha-st allapoole.
2) Tegemist pole mitte riigi omandis olevate reservmaadega, vaid OMANIKUTA maadega. Põhiliselt endised talumaad, millele omandireformi käigus õigustatud subjekte ei ilmnenud.
3) Nõukajal olid sellised metsad küllaltki hästi hooldatud. Hukka on nad läinud kahe viimase aastakümnega, sest kuigi teoreetiliselt võttes peaksid need hetkel olema riigi haldusalas, pole RMK seal vajalikke metsamajandustöid teostanud.
4) Keskkonnaminister ongi juba lubanud, et see osa nendest maadest, mida riik maareserviks ei vaja, üritatakse 2009 aastal enampakkumismenetluse kaudu tsiviilkasutusse viia, aga selle õnnestumine on enam kui kahtlane sest praeguse metsaomaniku maksukoormuse ja tarbepuidu hindade juures on metsamajandus selgelt kahjumlik tegevus. -
troim,
ka abirahasid haldav IT-süsteem on kasulik, sest võimaldab oluliselt vähendada ametnike hulka, kes peavad nuppe vajutama. Igasugu sellised haldamist hõlbustavad süsteemid peaksid olema eelduseks, et meie riigiaparaati saaks kõvasti koomale tõmmata (alternatiiv oleks lihtsalt mitmesugustest regulatsioonidest loobumine).
Ma ei tea, kas keegi on hinnanud, kui palju näiteks hoitakse igal aastal pappi kokku tuludeklarite elektroonilise töötlemise pealt (sel aastal peaks lahendus veelgi võimekam olema). -
Jurmala,
uus on hästi unustatud vana, üks ajaloo prügikasti kadunud kommunistlik riik CCCP kasutas praktiliselt kohustuslikke riigilaenuobligatsioone. Poisikesena leidsin neid pabereid pööningult muu pahna hulgast, tähtaeg oli hiigla pikk ja intress tühine.
Sinu ideel on jumet. -
2korda2,
Tuludeklaratsiooni esitamine on enamasti ainus, mida e-riigi fanaatikud suudavad näiteks tuua. Nõustun, palju häid asju on tehtud, aga halbu asju veel rohkem.
Ametnike hulk on oluliselt vähenenud vaid väheste näidete korral. Lisaks ei ole oluline nii võimas selektiivsus toetuste määramisel. Selektiivne lähenemine õigustab end vaid siis, kui selle administreerimisele kuluv summa ei ületa selektiivsest lähenemisest saadavat tulu.
Teisisõnu, ei ole mõtet eristada töötut, kes jõi töötuks jäämise hetkel piima ja töötut, kes jõi töötuks jäämise hetkel mahla ja sellest lähtuvalt määrata erinevaid toetusi. Paraku registreeritakse toetuste süsteemides kogu maailma asjad ülima peensusega ja paljude registreeritavate/kontrollitavate tunnuste reaalne mõju ulatub vaid paarisaja inimeseni paarisaja krooni ulatuses.
Lahmivalt sõnastades: pigem panna see IT mass ehitama Skype mastaabiga asju ja kanda igale muidusööjale lihtsalt 5000 per kärss iga kuu. -
Mu viimane lahmiv ettepanek paremini sõnastatult: Loobuda ebaoluliste tunnuste alusel diferentseerimisest. Ebaoluliste tunnuste kindlakstegemiseks teha paar päringut olemasolevatest süsteemidest, et tuvastada reaalset mõju omavate tunnuste hulk. Reaalseks mõjuks lugeda tunnuse mõjumist rohkem kui 500 inimesele aastas. Kõik ülejäänud tunnused kustutada, nende registreerimine ja kontrollimine lõpetada, ametnikud vabastada, IT lihtsustada.
-
Mäletan isegi neid nõukaaja rahavkapitali obligatsioone mille väärtus oli nullilähedane. Kui inimesi neid ostma sunniti siis oli kohe selge, et ega sealt midagi tagasi saa kuid siberisse mineku hirm sundis ostma.
Minu pakutud süsteem annaks inimesele garantii, et see riiklik võlakiri tulevikus ka midagi väärt oleks. Parem ja kindlam investeering igal juhul kui pangahoius. Riik maksaks nende võlakirjade pealt ka stabiilselt intressi. Kui lihtsalt inimeste palka administratiivsete meetoditega vähendada siis ajaks see inimesed vihale kuid kui selle kaotatud palgaosa asemel antakse midagi vastu mis on võimalik hiljem rahas tagasi saada või siis oma pensionifondi ümber konventeerida oleks tunne ju palju parem.
Mõned ideed veel:
Rahapõletamisena tundub kodulaenu intresside tagastus riigi poolt. Selle jama võiks päevapealt ära lõpetada. Kas see summa ei olnud pool miljardit mis sellel aastal maksuamet tagastama peaks. See oli võibolla aktuaalne meede 5 aastat tagasi kuid praegu täiesti kohatu.
Huvitav on vaadata seda lehmakauplemist mis käib selle 300 kroonise lapsetoetuse ümber. Kõigile on selge, et see 300 krooni ei ole mingi raha mis kedagi aidata võiks ja automaatselt 300 krooni maksmine iga lapse kohta ei ole otstarbekas kuid läbi meedia käib võitlus kes on kõvem perede eest võitleja.
Haldusreform on teema mida on pea 10 aastat jahutud ja mis kuhugi ei ole viinud - poliitikud võiksid ennast kokku võtta ja lõpuks selle haldusreformi ära teha.
Hariduspoliitika ja riiklik pikaajaline arengukava ca 20 aastat - ma ei ole kuskilt lugenud, et riigil oleks mingi pikaajaline arengukava (20 aastat) nägemusega milliseks võiks Eesti riik kujuneda ja milline võiks olla Eesti riigi koht/positsioon maailmas. Vastavalt sellele arengukavale peaks kujundama ka hariduspoliitikat. Kui endal eksperte puudu siis võiks neid palgata kuskilt väljastpoolt kes aitaksid luua seda visiooni.
Selle Foorumi saate juurde tulla siis Neivelti idee Eesis Skandinaavia riikide haigetele taasturavi pakkuda on päris asjalik. Meil siin ju hinge vaakuvaid spaasid küll kes klintide ülekülluse all just ei kannata. Need übermegapeened lounged seal kus 1000 eegi eest lihakuuli moositäpiga pakutakse võiks sööklateks ümber ehitada ja lisada juurde taasturaviteenuseid. EAS võiks välja töötada mingi meetme mis oleks suunatud just spaadele ja teistele raviasutustele ümberorientatsiooniks vajaminevate ehitustööde ja seadmete hankimise rahastamiseks. Lisaks oleks vaja tegusat nn. "hea tahte" saadikut kes Skandinaaviariikides lobitööd teeks. -
Praeguse valitsuse ajal oleks minu jaoks riiklikesse võlakirjadesse investeerimine küll liiga kõrge riskiga. Ma ei kujuta ette, mis see tottlus võiks olla, et teisiti mõtlema hakkaks :)
-
tottlus=>tootlus
-
troim,
tuludeklar on lihtsalt enam-vähem kõigi inimesteni jõudnud lahendus, mida kõik teavad (sest sealt saab raha tagasi, junõu). Ei ole vist erilist kasu, kui ma nimetan mitmeid ametkondadevahelisi/suletud kasutajateringiga süsteeme, millest tavakodanikul aimugi pole muidu, kui jälle ajakirjanduses mõni "raha-kulutati-aga-tulemust-pole" artikkel ilmub?
Näiteks kavandatakse praegu liiklusseaduse muudatust, millega seoses pole reg.tunnistuse kaasaskandmine enam kohustuslik - patrullidel on otseühendus registritega, kust kontrollitakse vajalikke andmeid (sellega seose tekib sõiduki omanikul ka võimalus elektroonilisi kanaleid pidi oma sõiduki kasutajaid registris muuta).
Päris paljudele registritele on kodanikuportaali kaudu ligipääs, kust kodanik saab teha päringuid/taotlusi.
Meie jaoks on nii mõnedki neist iseenesestmõistevad aga mine "arenenud maades" mõne äripartneri jutule ja küsi, miks pole 2 tundi tagasi tehtud pangaülekanne (ok, see on erasektor aga siiski) ikka veel kohale jõudnud ja sind naerdakse välja. -
2korda2, jah olen jätkuvalt sinuga nõus. E-riik on lahe.
Aga jätkuvalt ka seda meelt, näiteks paljude PRIA toetuste maksmise administreerimine maksab rohkem kui toetutuste kogusumma, mis reaalse põllumeheni jõuab. Mõttetu selektiivsus, mõttetu õiglus, mõttetu peenutsemine. Juristid on ajanud asjad liiga õiglaseks, muudavad neid liiga tihti.
Milleks mõõta lehma udara kõrgust maapinnast ja selle alusel diferentseerida toetussummat? Paraku analoogseid mõõtmisi ja kontrolle viiakse läbi pentsiku kohusetundlikkusega. -
Jurmala, selle lastetoetuste äravõtmise ja kodulaenu intresside mittetagastamise jutuga sa kuskil perefoorumis küll kuigi popp poiss poleks ;), seal käib täiega arutelu, kuidas 300 neid näljasurmast päästab.
Aga see spa mõte tekkis ka minu pähe kohe, kui Neivelt selle mõtte välja käis. Taastusravi pakkumiseks ei tohiks neid olla ka kuigi keeruline ümberkohandada, saaks ehk eurorahasid ka asjalikult kasutada ning nt Saaremaa on ju oma spadega suht pekkis. Ma ei saanud muidugi algusest peale nende optimismist aru ehitada igale vabale ruutmeetrile Kuressaares selline asutus, aga ju ma siis ei peagi kõigest aru saama.
Ja Eesti Panga kliendiks hakkaksin hea meelega!
Millal te oma ettepankutega laiemale avalikkusele esinete? Ilmselt oleks aeg meie juhtidel väljakuulutada mingi selline riigisisene ajurünnak, kus saaks ideid ja parimatele suht arvestatavad rahalised preemiad koos riikliku autasustamisega. Kindlasti oleks sellest rohkem kasu kui mõnest olümpiavõidust. (sorry, ma olen väga mittetugitoolisportlik tüüp) -
Aga kui EU ütleb udara kõrguse ette, siis tuleb mõõta, muidu ei anna EU üldse raha :P
Pmst on meil kohati tõesti lolliks mindud igasugu nõuete esitamisega. Parem jätta kogu toetus rakendamata ja loovbuda summast ja ühtlasi administratiivüksusest ka. Samas ma kardan, et just selle viimasega ei suudeta hakkama saada - seega las loevad nisasid edasi. -
karvos
Kui siin foorumis mingi idee juba konsensuse leiab küll siis agarad ajakirjanikud selle ka kõigile teatavaks teevad ;-) -
Kust võtab troim, et PRIA toetuste administreerimine võtab sama palju, kui põllumehed kätte saavad? Ikka igat kontrollimatta fakti ei tasu ka tõe pähe võtta
-
Tänan, et must aru saite. Rõhutan siis veelkord, et MÕNE toetuse administreerimine.
-
hansu, räägi näiteks palju pappi e-PRIA arendamisse matsite ja palju seda kasutati? Või veel parem räägi meile PRIA Kliendiregistri arendusest.
-
Ma ei tea nendest eriti palju (ei ole seotud PRIA-ga, vaid tegelen põllumajandusega - s.t. võtan PRIA-st toetusi), aga väikse otsimise peale leidsin, et PRIA eelarvest 2007 aastal 4 miljardist kroonist oli ette nähtud 3,8 miljardit toetuseks ning tegevuskuludeks 170 miljonit. Tuleb muidugi mainida, et suurem osa 3,8 miljardist tuleb EL-st (Eesti osa vist umbes 257 miljonit).
e-PRIA kasutusvõimalused on päris head, kuid seal on ikka päris palju ka veel teha. Mina isiklikult olen paar asja seal korda ajanud (esitanud toetuse taotluse; loomade liikumise aruanded; jälginud, et loomade arvud PRIA-s ja oma karjas ikka klapiksid).
Selles on sul küll õigus, et mõne toetuse adminnimine võtab rohkem raha kui raha välja makstakse (või siis on suhe ikka päris kõrge). -
ähh, lootsin, et suudan siia PRIA juhtkonna kommenteerima meelitada, oleksin veel paar teravat küsimust esitanud :)
-
tegelikult on ikka mõned it lahendused räigelt ülemakstud, kui pärast selgub et kogu kupatus jookseb postgre või firebirdi (mis teatavasti vabavaralised) peal siis tekib teatuid küsimusi miks peaks nende eest "kõva pappi" välja käima. tavaliselt makstakse nende it-vendade õppimine ja katsetamine kinni nende projektirahadega.minu arvates on it-sektor eestis tugevalt üle hinnatud.
-
annelix, see peensus on eraldi teema, et kas Postgre või Oracle, kas loll või tark IT-vend, kas kallis või odav IT.
Kas aga kõiki pseudotegevusi (näiteks, lehma udara kõrguse mõõtmine maapinnast) on üleüldse vaja teha. Jutt jätkuvalt toetuste tampimise sektorist. See on ülikõva majandusharu meil - erinevate abirahade jaotus. Ja juristid on selle koormanud teatraalse juriidilise ballastiga (näiteks, iga udar vormistada haldusaktina ja iga nisa kohta ka eraldi haldusakt).
Usun, et toetuste saajad ei suuda pahatihti välja nuputada palju nad toetust saama peaksid ja kas nad ikka õige summa said, sest valemid seal taga on koostatud kogu maailma arvesse võtvalt.
hansu äsja sõnastas, kuidas ta pidi koostama "loomade liikumise aruande". No mida perset? -
jah, ses suhtes õigus, et pole db-l vahet kui palju seal staatilist jama on (tänapäeva serveripargi juures) aga selle sinna sisestamise ja algandmete kogumise ning töötluse peale lastakse vinge aur välja- oleks siis sellest kasu kah?! Aga kipub ikka nii olema et "ülevaatajale" näidatakse , oi kui palju võimalusi ja andmeid me ikka saame sisestada ja crosstable päringuid saab imeviisi teha ja sel vennikesel vajubki lõug lahti ja silmad pärani- ehhki ta vist hakkab aru saama 1% asjadest ja kunagi kasutama 10% asjadest.
-
Pakun, et PRIA "loomade liikumise aruande" kallal töötas vähemalt üks tipp-jurist, kes kaalus läbi kõik võimalused asi haldusaktiks vormistada. Seejärel töötas kolme kuu jooksul välja tipp-sanktsioonid, mis rakenduvad kui näiteks lehma asemel registreeritakse põder.
Siis vaagisid seda aruande projekti veel N ametnikku, kes kõik oma olemasolu õigustamiseks tegid asjalikke nägusi ja tarbisid paar milli riigi raha koosolekuid pidades.
Seejärel sai selle aruande enda ette tipp-projekteerija ja mõtles "Kas selleks siis õppisingi 6 aastat ülikoolis informaatikat", kuid jõulise kolme kuuga realiseeris selle aruande ERD mudeli.
Viimaks osteti tohutus koguses softi ja progeti ja testiti ja viimaks selgus, et raisk, seda ei lähe tegelt PRIA-l eriti vaja ja eriti hästi see välja ka ei kukkunud. So what, külmutame. -
Muide, mulle meenus, et isiklikult jätsin mingi EASi toetuse võtmata, sest taotlemiseks ja järelaruandluseks kulutatav power võrdus toetuse summaga.
-
... no aga mida siin ikka arutada, siseriiklik käive juu (no natuke ka välismaisetele litsensi eest) :D
-
jah, kõik on rõõmsad ja kõigil on tegemist :)
-
Oot-oot-oot... See loomade liikumise aruanne koostatakse iga sündmuse kohta, mis puudutab sinu farmi loomade arvu muutumist - kas ostad juurde, müüd ära, sünd või surm. See ei ole üldsegi mitte mõtetu tegevus. Ja sellist asja nagu mingisuguse udara mõõtmine - selle oled sa ka ise välja mõelnud.
Mis puutub toetuste maksmist, siis minu arvamus on selline, et mõni tegevus on selline, mille eest ei peaks täistoetusi maksma. Kindlasti olete kuulnud pindalatoetustest, mida makstakse maa harimise (hooldamise) eest. Neid on erinevaid liike - ÜPT (mida saavad kõik, kes küsivad), ebasoodsate alade toetus (Eestis 101 valla maaomanikud, kus on vilets mullakus, väike tööhõive ja veel mingid tingimused, mida mina nt ei tea), põllukultuuride toetus (kui sa kasvatad seal ka ikka midagi), keskkonnatoetus (majandad keskkonda säästvalt). Tean maaomanikke, kes küsisid eelneva 5 aaasta eest ÜPT (sel aastal 932,61 kr/ha), keskkonnasõbralikiku tootmise (rohumaade eest 331 kr/ha) ja ebassoodsate alade eest (390 kr/ha) - 2008 aasta eest maksti neile siis 1653,61 kr/ha eest. Et seda raha saada, tuli neil ainult ühe korra niita (purustusniidukiga - et rohumass oleks purustatud) - teenustööna saab seda tellida 400-700 kr/ha. Ja rohkem väljaminekuid neil polegi vaja teha.
Samas kõrval on talunik, kes kasvatab loomi või põllukultuure - ta ikka toodab ka selle maa peal ja järelikult loob mingi lisaväärtuse. Ja talle makstakse täpselt sama palju toetusi maa harimise eest (muidugi teravilja või mõne põllukultuuri kasvatamise eest makstakse lisatoetusi). Nüüd kui talunik tahaks oma tootmist suurendada ja küsib maid rendile, siis maaomanikud nõuavad rendi eest kuni 1000 kr/ha eest - sest niipalju nad ju saavad PRIA-käest. Sellepärast minu arvates ei tohikski lihtsalt maa niitmise eest maksta niipalju toetusi.
P.S. Uskuge, mida ma räägin - oma maid ma niitsin toetuse saamise eesmärgil eelmine aasta umbes 250 hektaril (aga mul on ka lisaks tootmine 400 ha), lisaks tegin purustusteenust üle 300 ha. -
Selgus, et "loomade liikumise aruanne" ei ole mõttetus ja talunikud on nõus seda täitma iga sündmuse peale.
Peagi avatakse ka "loomade liikumise hotline", kuhu saab 24h helistada: "Tere, teatan, et mu lehm nr 3231 läks praegu linna laadale." Ning hotline tibi paneb lehma nr 3231 staatuseks "linnas laadal".
Arenduses on ka "loomade liikumise seireradar koos geoinfosüsteemiga", mis monitooriks lehmade sebimist 5 meetrise täpsusega.
hansu, tegelt ma ei ole õel :) -
hansu
Sain aru, et hektari läbisõitmine (purustiga) maksab kuni 700 kr. Kui see mass nüüd ka ära koristada, siis kas sellest midagi asjalikku ei saa ? Kasvõi ahju ajada ? Ilmselt maksab veel samapalju lisaks ? -
Kindlasti maksab see mass ka midagi. Mulle pakuti, et tee heinaks ja müü jaapanlastele - aga see nõuab ka teatud ressursse, millest üks on aeg ja kahjuks neid momendil ei jagu. Ehk tulevikus :) Ajaga on tegutseval talunikul üldiselt suvel kitsas käes, sest kahjuks tuleb meil siin Eestis ka ilma jälgida ja seda on meil siin aastaringi ainult ühesugust - kehv suusailm.
Samas olen ka ise seda ahju ajamise mõtet natuke vaaginud - kes teab, ehk teen kunagi ära ka... -
niidutoetuse teema on tuttav :P Endalgi suguvõsas üks pere, kes juba mitmendat aastat niidab jõeäärset maad (kus "õndsal ajal" kasvas kartul) ainsa eesmärgiga saada toetust (sest kartulikasvatamisega oleks jama palju rohkem ja tulu mitte eriti).
-
tarbimise suurendamine ei ole mõistlik (võtame laenu, kasutame reserve jms), oluline on ikka see kuhu seda tarbimist surada
http://www.taloussanomat.fi/politiikka/2009/01/25/niinisto-taantuma-ei-taltu-kuluttamalla/20092106/12 -
Pealik
Väike parandus ebatäpsuste osas
1. miljon või pool miljonit - suurt vahet ju pole. Täpsem number on ca 450 000 ha.
2. Riigi reservmaa ei ole omanikuta maa vaid täpsemalt jätkuvalt riigile kuuluv maa.
3. Endised sovhooside metsad ei olnud kaugeltki hästi nõuka ajal korraldatud. Ilmselt oli erandeid, aga need ainult kinnitavad seaduspärasust. Tarbepuitu sealt eriti ei saagi, küll teatud määral lahendaks üha kallineva kütuse probleemi.
4. Kangur keeras kihva viimase erastamise ringi. Kui Riigikogu võimaldas seaduse muudatusega talumeestele metsa erastada siis Kangur peatas erastamise reservmaadeks jätmisega. See oli selle mehe olulisim kuritegu.
