LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Eesti IT-Sektor

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Palju on räägitud IT-sektorist kui võimalikust ekspordiartikklist ning Eesti Nokiast. Samas ei ole ühtegi konkreetselt ainult IT sektori ettevõtet börsil (ainuke on MicroLink läbi Telekomi). Kuid mis on meil tegijamad IT-ettevõtted üldse ? Skype, Playtech, Webmedia... ? Väga palju projekte mis vajavad investeeringut ja on siit läbi jooksnud, on ka IT-projektid.

    IT-ga puutuvad eestis kokku kõik valdkonnad, ja ma tean et Eesti on üle maailma hinnatud kui IT maa. Samas mis oleks IT sektorist üldse eestist eksoprdisuutlik, ja mis on üldisteks probleemideks ja takistusteks ?

    Kuidas oleks mõistlik üldse ehitada eksporditavat artiklit, toodet või teenust ? Mida üldse Eestil oleks pakkuda välismaalastele ja kas üldse ongi kellegil vaja midagi siit ?

    Kuna siin on päirs palju erinevate valdkondade inimesi ja ka it inimesi, siis ootaks hea meelega arvamust siin, et WTF on valesti süsteemis, kas riik paneb mäkra, kas alustamisega on raskusi ?. Kas potentsiaalseid kliente ei ole või mis viga on, sest potentsiaali nigu tunduks olevat. Kurdame IT-Spetsialistide põua üle kuid samas on meil kordades rohkem IT pädevaid inimesi kui mujal maailmas. Kas koolitus on puudulik ? Nõudmised liiga kõrged, Tasustamine liiga madal ?
  • Täitsa tõsiselt: üks probleem võib olla selles, et liiga väha on kõrgete ambitsioonidega inimesi. Paljud turuosalised on rahul igakuise regulaarse sissetulekuga 10T-50T, tavalise kesklinnakorteri ja tavalise bemmiga. Vaja oleks inimesi, kes sellega ei lepiks ja kes tahaks teha suuri asju, tahaks endast märgi maha jätta, tahaks teha ülemaailmse haardega IT-tooteid ja kes lepiksid vastutusrikka ja piiranguterohke EUR-miljardärieluga.
  • "ma tean et Eesti on üle maailma hinnatud kui IT maa"

    Meil tõesti on mõningad IT lahendused, millest välismaal ainult unistada võib, aga see on ka kõik. Mulle isiklikult tundub, et me elame minevikus. Tõesti, me tegime paar head ja innovatiivset lahendust paar aastat tagasi. Aga võiks sellest nostalgiast üle saada ja teha ka mingi uue IT lahenduse.

    "mis on üldisteks probleemideks ja takistusteks ? "

    Probleem on selles, et meil käib ainult jutt aga reaalset tegevust ei toimu. Näiteks poliitikutele meeldib öelda, et teeme IT majanduse. Aga, kui IT firmasid on vaja toetada või midagi reaalselt ära teha on kohe "mök - mök - meie ei tea asjast midagi, vaadake ise kuidas saate". Hetkel jääb selline mulje, et kõik nokitsevad vaikselt põlve peal midagi valmis ja siis hoitakse seda kiivalt saladuses - ehk siis koostöö puudub. Oleks vaja terve IT sektor/firmad/riik selle ühe kindla eesmärgi poole suunata - koostöö, ning kapital/talent IT sektorisse.

    "kas riik paneb mäkra"

    Riik ei tee midagi, selles ongi probleem. Kui tahame IT majandust, tuleb selle nimel vaeva näha ja hoida nö "silmad auhinnal"(poliitikat).
  • IT sektori esindajatest on Affecto ka börsil, Soomes muidugi. Eestis ka kontor täitsa olemas.
  • Well. Siinkohas peaks kohe mainima, et need nn. tiigrihyppe projektid on kõik sellised kus enterpraisi hais käib kaarega üle pea. Põhimõtteliselt on kõiki sedasorti projekte võimalik suht lihtsalt realiseerida retsepti järgi, riiklik (v. KOV) tellimus, mõned (kümned) millid, 80% standardkomponenti ja 20% koodi kirjutamist, 1-2 inimest, kes natuke sellest projketist ka hooliks ja saabki asjast asja.
    Sama moodi võiks tuima näoga e-riiki veel edasi teha ja 101 teenust juurde teha. Midagi väga erilist, enneolematut ja üle mõistuse innovaatilist siin ei ole. Webmedia ntx. elab selliste projektide peal hästi ja rammusalt.
    Paraku alustada garaazhist, olematu algkapitali, Suure Idee, makaronide ja unetute öödega. Well - kuna meil on palju tavalisi töötavadi projekte, mis lubavad "tavalise bemmi" ja "tavalise kesklinnakorteri" kohe kätte, siis tõesti, eriti keegi ei näe põhjust riske võtta.
    Pealegi on olemas veel selline põnev asi nagu Vaba Tarkvara. Väga paljud saavad oma eneseteostuse vajaduse ja tunnustuse vajaduse realiseeritud peale 8-17, 10-50K "tavatööpäeva" nokitsedes mõnda vaba tarkvara vidinat ja andes selle TASUTA ära.
    Karta on, et garaazhi-IT aeg hakkab läbi saama. Kõik sellised nutikad ja teeravmeelsed pisi-projektid mida vanasti müüdi $10-20 tükist ja olid ühele inimesele jõukohased realiseerida ja tagasid mingi sissetuleku, on nüüdseks saanud vabavaralised alternatiivid.
    Mobiilidele muidugi on veel midagi müüa, aga see aeg et "tegin hea programmi ja nüüd see teenib mulle "igavesti" raha" on üsna lõplikult läbi.
    Mida me "NOKIA" nime all üldse tahame - kas Microsofti-laadset hingetut rahaveskit, mida kõik vihkavad v. ettevõtteid mis teevad head ja innovatiivset tarkvara? Viimaseid, muide, eestis on tätisa oma jagu.
  • Kuidagi jäi üks pool-temaatiline pilt ka ette
    http://wulffmorgenthaler.com/strip.aspx?id=282c1ab3-17de-4ef6-aa34-fd284fdf9876
  • IT-sektor allub turureeglitele, mistõttu on iga omaniku otsustada kuidas ta kaasab kapitali või kellega jagab. On piisavalt kapitaliseerituid ettevõtteid, mis on eraomandis ja börsil noteerimata. Kõige olulisem faktor on akumuleerunud kapital ning selle jäämine kohalikule omanikule. Järgmine teema on selle kapitali edasine rakendumine. Hiljuti lõppenud kinnisvarabuum näitas, et otsitakse ka sektorivälist alternatiive.

    Eestis on väike-keskmisi ettevõtteid, kes arendavad / disanivad siin (ajud, intellektuaalne omand) ning teostus hangivad allhankijatelt (hiina, aasia, ameerika). Ei ole mõtet taga ajada asja nimega Eesti Oma Ime, palju tehakse partneri(te)ga kahasse, riskimaandusena tuleb tuua (välis)kompetents sisse. Kriitiliseks faktoriks jääb asjaolu, kes langetab otsuseid, mis omakorda määrab kapitali päritolu.

    Riigihanke äri probleemiks on omandiõiguse üleminek Tellijale (enesestmõistetav). Tellija aga ei tegele lahenduse ekspordikõlbulikuks muutmisega (äriga). Samas ka arendaja ei söenda ainult omavahenditega teha, arvestades investeeringute mahte kasvõi turustamisesse üksi (safe play vs risk taking). Heaks näiteks on siin mobiilne parkimine. Seda on pakutud välja ja küsitud väljaspoolt. Viimase puhul tean, et puudus soov teemaga tegeleda (võimalik et mitte usaldusväärne järelpärija), kuid esimesel juhul võis kohandamise investeering ära ehmatada. Helmes ja NOW! Innovations arendasid mobiilse parkimise nullist.

    Eesti IT-turu peamised nõrkused on:

    1) Ressursi vähene (rahvusvaheline) kaubanduslik potentsiaal - praeguse palga- ja kompetentsi taseme juures oleme täiesti konkurentsivõimelined võrreldes "valge" euroopaga. Samas see keskmine "valge" eurooplane vaatamata oma hinnatasemele on paremini turustatav, sest tal on kogemusi või tööandja suudab tagada kogemuse ning sellise profiiliga ressurssi on turul saadaval.

    2) Rahvusvahelise kompetentsi puudus - kulub põlvkond, et riigihangete ajastu kompetents muuta rahvusvaheliselt turustatavaks. 200-400KEUR eelarvega projekti tuleb teha sisemiste vahenditega. Arenguks vaja rahvusvahelisust.

    3) Ambitsioonitus - akumuleerunud kapital, mitte VC, ei oska otsida teed sama sektori uutesse avarustesse või võtta riske. Ideid on, aga nad seiskuvad esimese heaoluhetke saavutamisel. Mudel "sinult idee, minult kapital" pole eluvõimeline, kes siis riski võtab / võttis? Üheks faktoriks on kindlasti muu kõrge väärtusloomega sektori (geenitehnoloogia, logistika, konsutlatsiooniäri jne) nõrk esindatus. Üks stimulaator toob arengu teises samatasemelises sektoris.

    4) Keel - see kesmine inglise keel, mida evitakse praegu, on siiski takistav faktor. Võrrelge kasvõi keskmise Rootsi noorukiga. Mitu Rootsi rahvusvahelist artististi suudate kokku lugeda?

    5) Arendus vs. äri - projektid tehakse Tellija nõudmiste põhiselt. Vähe on sellest tuletatud elujõulisi ärimudeleid v.a. juhul kui Tellija pole selleks sihti seadnud. Nihe valmistatud kaup (1x) -> pakutav teenus (piiramatu täiendav käive) ei rakendu iseenesest.

    Väga hea artikkel ilmunud Allan Martinsonilt - http://www.arileht.ee/artikkel/463170

  • Selle jaoks, et luua midagi IT valdkonnas läbi löövat, oleks vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, kes ka selleks võimeline oleks. Kahjuks isegi praeguse majanduslanguse foonil pole lihtsalt kõrge tasemega spetsialiste kusagilt võtta - jah süsteemiarhitekti kohale kandideerib nüüd hotelliadministraatori asemel kari mõne endise buumiettevõtte sysadminne, kuid mis sest kasu, kui ühtegi vajaliku pädevusega tegelast nende seas endiselt pole.

    Ise üsna värskelt informaatika magistri lõpetatuna pean ka mainima, et praegune haridussüsteem IT tippspetsialisti endiselt ei tooda - IT vallas elatakse ülikoolides endiselt eelmises sajandis (õnneks on õppejõudude seas ka meeldivaid erandeid, but not even closely enough).

    Tegelikult on hetke olukord pigem selline, et Eestisse IMPORDITAKSE IT alast know how-d...

    Lisaks veel fenomen, et kui läbi mingi ime tõesti mõni arvestatava potentsiaaliga ettevõte eestis luuakse, siis raudpolt on see, et esimesele välismaalasest "uue seitsmese" pappi pakkuvale tegelasele see ka maha müüakse :)

    Samuti on mind järjepidevalt hämmastanud üks asjaolu - miks peab iga pisemgi riigiasutus raamatupidamist pidama SAP-iga, baasides kasutama Oraclet, turbes ajama näpuga järge ISKE-st, dokumente vormistama MS Officega, MS Officet avama MS Vista Ultimatega ja seda kõike jooksutama läbi asutuse juhi lehma lellepoja IT firmast ostetud hirmkalli raua jne? Kas tõesti tuulde loobitud papp on võrdelises seoses eesti IT innovatsiivsusega? NOT! Parem kasutage seda raha kompetentse IT staffi palkamiseks.

    Ehk enne eesti IT eksportimisest rääkimist võiks kodus asjad korda ajada. Positiivse lõpumärkusena mainiksin, et mul on usku selle eesmärgi saavutamisesse 5-10 aasta pärast (eestlane siiski loomult tubli :) ).
  • Hmm, see tähendab, et leadership on puudulik, ning puuduvad progressiivsed ja ambitsioonikad juhid. Ma mäletan kunagi ammu kirjutati ajakirjanduses et näe mingid kolm tyypi istuvad 2 arvuti taga ja teevad arvutimänge, Blue Moon vist oli nende ettevõtte nimi, siis tekkis mingi taanlane (võin mäletada valesti) kes peksis neist meestest kazaa välja, ja hiljem juba Skype. Minuarust ilma selle taanlaseta oleksidki tyybid jäänud poolpiduseid arvutimänge tootma. Samamoodi Playtech on ka Iisraeli perefirma vms, ehk siis vällamaalased ytlevad mida teha ja genereerivad ideid, Eesti poolt on lihtsalt teostus. Mul on tunne, et siiski on puudu headest ideedest ning julgus neid teosta, samas ma olen ka kohutavalt palju kuulnud eesti juhtivate tegelaste poolt väljendit Idee on väärtusetu, teostus on oluline, ilmselt see paneb ka korraliku põntsu.

    Eesti kapitali ja teostusega ettevõted aga vist jah siiski elavad riigitellimustest ning viks vabalt ümber nimetada riigi IT osakondadeks. Väljapoole suunatud tegevust on vist suhteliselt vähe, pigem varblane taskus kui montana katusel.

    Kompetentsist rääkides, siis tõepoolest eesti IT kompetents on natuke madalavõitu, pigem üritatakse teha mingeid palveotsas lahendusi mis on hiljem kõige ja kõigi asjadega ebakompatiibel. Samas puudub arusaam standardiseerimise ja vimalikult laia leviala vajalikusest (Mony sellepärast tehakse kõike reeglite järgi ja töötavate vahenditega, lihtsalt tsisemad itmehed keelduvad asju millegi muu peale ehitamast kui kõige parema saadaoleva vahendi peale) Dünaamilisus ja Agiilsus on eesti IT meetejaoks ilmselt võõrsnad. Tihtipeale olen kohanud programmijuppe mille käimasaamiseks on vaja serverit konfida nii, et miski muu seal peal enam ei tööta.


    Kõrgkoolid ei suuda toota isegi pädevaid IT spetsialiste rääkimata süsadminidest või arhitektidest, enamus turul olevast tööjõust on siiski samautshkad või pikaajalised praktikud, kuiid nendel puudub mastaap ja visualiseerimise ja terviku nägemise võime, seetõttu ka arhitektiks ei kõlba. Aga samas kuskohast me saaksimegi neid arhitekte kui 10st spetsialistist 1 on suuteline saama adminiks, 10st administ 1 on suuteline saama arhitektiks. No ja kuna me kik tahame juba valmistooteid ja ei taha võtta riski ja admini arhitektiks välja arendada siis me neid ei saa ka.

    Progejad progevad meil väga spetsiifilisi appe ning on tepoolest ca 10 aastat arengust maas, kuna toodetakse Eesti spetsiifilist kraami, mis tuleb välja teistes riikides on kohaldamatu kas turuolukorra või seadusandluse tõttu.
    Samas midagi tehakse ka alltöövõttudena ehk müüakse musklit mitte ajusid.

    Juhtimise poolepealt on mul tunne et siia üritatakse fanaatiliselt importida ITIL -it ning seda igalpool rakendada, kuid see on siiski kesksüsteemide ja suurte farmide organseemise framework. Eestis kahjuks sellest palju abi ei ole kuna suured farmid ja süsteemid (ca 1000+ serverit) puuduvad. Kuna puuduvad isegi arhitektid, siis tasemel juhtimist on veelgi vähem sest juhid lihtsalt ei saa aru mida nad juhivad, mul on kohutavalt kahju, et juhtide seas on levinud arusaam juht ei peagi teadma mida ta juhib. Kui nüüd vaadata natuke inglismaal ringi siis IT Officer (see mees kes juhib itmeeste punti, mitte IT juht) peab ise olema vähemalt MCSE või ekvivalentne omades 10+ aastat kogemust. Selliseid juhtimivõimelisi tegelasi aga eestis ei ole, on kas insenere või juhte, aga mitte kahe kombinatsiooni.


    Know-How on ka eestisse väga visa tulema ja seda põhiliselt meie endi ülbuse pärast, sest me arvame, et oleme jube tegijad IT alal. Ja ka äriettevõtete juhtidel puudub arusaam ja know how, kuidas IT-d kasutada ettevõtte arenguks ja samas ka puudub IT meestel majandusalane kompetents ehk nad ei saa samamoodi aru kuidas IT aitaks ettevõttel areneda, pigem püütakse olla püsikulu ning hoida madalat profiili.

    Samas ma ütleks, et kui riik ei doteeriks kogu meie IT-d riiklike tellimustega vaid teeks oma IT muskli ka, juhtimis ja arenduspoolele lisaks, oleks eesti IT praktiliselt olematu, kuid samas võibolla, kui riik selle pulli lõpetaks äkki siis oleks ITmehed sunnitud vastu vaatama karmile reaalsusele ning jalad kannialt välja kakkuma, keldritiest välja ronima, intsaku selga tõmbama ja Jet-i peale istuma.

    Samas on siiski minuarust positiivsust sellest majanduslangusest, sest inimesed peavad nyyd natuke rohkem ajusid liigutama hakkama, kuna raha enam niisama ei loobita.

    Samas Mony küsimus informaatika magristri kohapealt, kas sa tunned et magistri kraad on konkurentsivõimeline Euroopa keskkonnas ?

    Ilmselt on kõik suht yhel arvamusel eesti IT kohapealt kuid ikkagi jääb hku küsimus, mis oleks seesamune Eesti MicroSoft (sorry ei pea silmas hingetut rahamasinat :) vi Google.
  • "Idee on väärtusetu, teostus on oluline, ilmselt see paneb ka korraliku põntsu. "

    Üldjuhul vastab see ka tõele. Tõeliselt innovatiivseid lahendusi tuleb vähe või ei tule üldse. Parim variant on teha mingi lahendus paremini, kui konkurent ja loota, et turundus vennad on piisavalt pädevad, et seda kellelegi pähe määrida.
  • Olla, ei ei :) teeme nii nigu konkurent teeb, mis paremini, paremini ei saa ju.
  • Saab ikka. Lisad mingi vidina juurde oma programmile/lahendusele, mida konkurendil ei ole. Või kuidas sina seda ette kujutad?
  • Päris nunnu on lugeda isand Tin pühapäevast kergelt napsust möirgaimist IT teemadel.

    #Hmm, see tähendab, et leadership on puudulik, ning puuduvad progressiivsed ja ambitsioonikad juhid.#
    See on enam-vähem ainuke pädev lause selles kirjutises, millega võib tõesti nõustuda.

    #Minuarust ilma selle taanlaseta oleksidki tyybid jäänud poolpiduseid arvutimänge tootma. Samamoodi Playtech on ka Iisraeli perefirma vms, ehk siis vällamaalased ytlevad mida teha ja genereerivad ideid, Eesti poolt on lihtsalt teostus.#
    Kusjuures, see on absuluutselt õige jutt. Mainitud eestlased on kõik spetsialistid. Spetsialist !=juht. Pigem võiks öelda, et spetailistilt ja juhilt nõutavad isiksuseomadused on kohati risti vastupidised. Vahel harva ilmub inimesi, kes on korraga nii spetsialistid kui juhid-ärimehed. Ajaloost näiteks Thomas Alva Edison. Eesti IT sektorist selline mees nagu Jevgeni Lapõnin.
    Näiteks paljuvihatud Bill polnud üldse mingi eriline spetsialist. IT mehena pigem keskpärane oli tema panus siiski uudne litsentseerimismudel ja hiljem sellel põhineva rahaveski käivitamine.
    Juht peab olema pigem jultunud ja riskialdis ja pigem piiratud silmaringiga (spetsialist kes näeb ette umbes miljon asja mis võib katki minna ei saagi ühtegi riskantset otsust vastu võtta, sest tema näeb iga lahenduse puhul variante, mis kõik võib "katki minna)
    Ütleme nii, et keskpärasest spetsialistist saab teatud asjaolude kokkulangemisel hea juhi. Vahel saab isegi heast septsialistist, aga enamasti "tapetakse" hea spetsialist vaimselt ja temast saab keskpärane juht. Aga juhist enam spetsialisti ei saa umbes nii nagu ühes vanas anektdoodis kuldkalast ja kommunistist.

    #Kompetentsist rääkides, siis tõepoolest eesti IT kompetents on natuke madalavõitu, pigem üritatakse teha mingeid palveotsas lahendusi mis on hiljem kõige ja kõigi asjadega ebakompatiibel.#
    Oskad sa selle väite põhjenduseks ka mõne näite tuua v. niisama lahmid?

    #Dünaamilisus ja Agiilsus on eesti IT meetejaoks ilmselt võõrsnad.#
    Aga sinu jaoks? Näiteks "agiilsus" ei kuulu üldse eesti keele sõnavarasse vaid on robustne toorlaen nagu neid kadakainglased armastavad.

    #Tihtipeale olen kohanud programmijuppe mille käimasaamiseks on vaja serverit konfida nii, et miski muu seal peal enam ei tööta. #
    Ja ühe viletsa koodijupi põhjal teed sa põhjapanevaid järeldusi kogu eesti IT-sektori kohta? Vinge!

    #10st administ 1 on suuteline saama arhitektiks. "
    Mis jamps see nüüd on. Arhtiektid üldiselt tulevad arenduse poole pealt. Või oled sa sellele sõnale leiutanud mingi ainult sinule teada oleva tähenduse.

    #Progejad progevad meil väga spetsiifilisi appe ning on tepoolest ca 10 aastat arengust maas, kuna toodetakse Eesti spetsiifilist kraami, mis tuleb välja teistes riikides on kohaldamatu kas turuolukorra või seadusandluse tõttu. #
    Soovitan ajaviiteks tutvuda tarkvaraga mida yleliiduliste riigihangetega tellib, hangib juurutab ja jagab liikmseriikidele meie kõigi ühine allianss, meie peal, kohal ja ümber laiutav Euroopa Liit. 10 aastat ajast maas lahendused on veel "bleeding-fucking-edge". Ühtlasi soovitav V2GA tungivalt kindlaks teha, mis aastal lakkas Win 3.11 olemast Euroopa Liidu "liiduliste ametkondade" ametlik opsysteem.
    (Hint. See aastanumber algab 2-ga)

    #Juhtimise poolepealt on mul tunne et siia üritatakse fanaatiliselt importida ITIL -it ning seda igalpool rakendada, kuid see on siiski kesksüsteemide ja suurte farmide organseemise framework.#
    Aga äkki sa enne teed kindlaks (näiteks mõne raamatu läbi lugemise teel) mis asi see ITIL ikkagi on ja siis alles hakkad bashima???

    #Kuna puuduvad isegi arhitektid, siis tasemel juhtimist on veelgi vähem sest juhid lihtsalt ei saa aru mida nad juhivad, mul on kohutavalt kahju, et juhtide seas on levinud arusaam juht ei peagi teadma mida ta juhib.#
    Ja kuidas on tavaliselt "itimeeste" üldnimetuse all tuntud SPETSIALISTID süüdi selles, et puuduvad kompetentsed IT juhid.

    #Kui nüüd vaadata natuke inglismaal ringi siis IT Officer (see mees kes juhib itmeeste punti, mitte IT juht) peab ise olema vähemalt MCSE või ekvivalentne omades 10+ aastat kogemust.#
    Aga loomulikult. Staazhikad töötajad, kes enam "eesliinil" hakkama ei saa, edutatakse juhtkonda. See on puhas Peteri printsiip. Miks peakski teist moodi olema?

    #Selliseid juhtimivõimelisi tegelasi aga eestis ei ole, on kas insenere või juhte, aga mitte kahe kombinatsiooni. #
    Sellest ma juba kirjutasin. Spetsialisti vs. juhi ametikoht esitab diametraalselt vastandlikke nõudeid. Selliseid inimesi on vähe. Kui staažikas spetsialist on ennast spetsialistina ammendanud siis edutatakse ta projekti/osakonna/rühma vms. juhiks. Saame heal juhul keskpärase juhi.

    #samas ka puudub IT meestel majandusalane kompetents ehk nad ei saa samamoodi aru kuidas IT aitaks ettevõttel areneda#
    Ehk kohati ka ei puudu, aga mõistlik it-mees hoiab lihtsalt küünalt vaka all. Selliste #arengukavadega" välja tulemine võib viia edutamiseni. Ehk siis hüvasti serverid, tere mokalaadad (koosolekud). Mõistlik IT spetsialist loomulikult väldib edutamist iga hinna eest, kuna see on tema spetsialisti arengu lõpp. Vähemalt IT alal. (Loomulikult on Tin, tuntud juhtimisspetsialistina, kursis, et inimene läheb tööle täitma eelkõige oma ISIKLIKKE eesmärke. Juhi asi on ühildada inimese isiklikud ja ettevõtte eesmärgid. Spetsialisti eesmärk on saada paremaks spetsilistiks mitte jõuda enneaegselt oma ebakompetentsuse tasaandile saades keskpäraseks osakonnajuhatajaks).

    #kui riik selle pulli lõpetaks äkki siis oleks ITmehed sunnitud vastu vaatama karmile reaalsusele ning jalad kannialt välja kakkuma, keldritiest välja ronima, intsaku selga tõmbama ja Jet-i peale istuma. #
    IT meeste enamus ei tööta ju IT-ettevõtetes vaid tavaliste ettevõtete IT-osakondades. No läheb paar progemisfirmat pankrotti. Ikka juhtub. Eks taadid otsivad uue töö ja asi sellega.
    Sinu arvamus, et IT mehed peaks UNISTAMA oma isikliku arengu lakkamisest yhes plaanis (selles mis neid TEGELIKULT huvitab, see mida nad on õppinud ja mida nad teha TAHAVAD) ja hakkama iga hinna eest jändama mingi firmaga, on pehmelt öeldes JABUR.
    Võita, peale raha (aga seda makstakse itimeestele niigi piisavalt) ei ole peaaegu mitte midagi, kaotada on aga KÕIK. Miks peaks spetsilaist üldse seda tahtma ja riskima? No mina ei näe küll peaaegu mingit motivatsiooni.
    Jah, motivatsioon võiks olla noortel andekatel meestel, kes pole ennast veel "sisse töötanud". Võiks. Aga suures spetsialistidepuuduses rabatakse juba IT-alade esimese semestri, hiljemalt esimese kursuse lõpuks kõik tulevased spetsialistid kusagile ära. Mingi protsent neist ei lõpetagi iialgi ülikooli. Senikaua kuni tööturg on valmis neelama alla iga tüübi kes suudab sõnuda: "Mina tarzan, sina array! Tarzan array sort!" oleks vist palju oodata, et keegi üldse mingeid riske võtaks.
    Pealegi, nagu ma kord juba mainisin - ennast võib vabalt teostada ka vabavarasektoris. Kui muud vajadused on rahuldatud, siis tunnustuse vajaduse rahuldab see täielikult. Lisaks veel moraalne üleolekutunne ühiskonnale kasulik olemisest.
    Jällegi, Tin, näitad oma ebakompetentsust -- mitmed eestlased on aktiivsed linuxi kerneli ja moodulite arendajad, rahvusvaheliselt tunnsutatud spetsialistid. (Jah, elu ei keerle ainult ümber PAPI ja tunnustust võib saavutada ka muul moel kui mainitut hunnikute kaupa kokku kühveldades)

    Ja lõpetuseks vaataks veel sellist "natuke eesti NOKIAT" nagu Skype. Üks Skype-sarnane ettevõte eestis on juba piisavalt halb. Kaks oleks lausa katastroof. Niigi on tirumviraat Skype-Hansa-SEB eesti IT-tööjõu turul totaalset reha pannud. Kaks "skypet" tähendaks umbes seda, et teistele ei jää enam üldse mingeid spetsialiste. Kuidas peaks tavaline eesti ettevõte, sihuke pigem keskmine v. väiksem endale spetsialisti saama? Maksma rohkem kui omanik kasumit teenib, sest igasugu skyped on hinnad täiesti pööraseks ajanud ja isegi nende pööraste hindadega pole kedagi saada? Niiet Tini "helesinine unistus" vingest rahvusvahelisest IT firmast võib täidemineku korral kõigi teiste elu veel sitemaks keerata...

  • To Tin

    Üritad irooniline olla? Kui jah, siis on tegemist suhteliselt nõrga katsega. Kui ei siis: "ramble on good sir".
  • 2 tln
    K: "Samas Mony küsimus informaatika magristri kohapealt, kas sa tunned et magistri kraad on konkurentsivõimeline Euroopa keskkonnas ?"
    V: Kraad mitte. Ainult siis kui on kraad koos tõsiselt hea lõputööga.

    K: "Mony sellepärast tehakse kõike reeglite järgi ja töötavate vahenditega, lihtsalt tsisemad itmehed keelduvad asju millegi muu peale ehitamast kui kõige parema saadaoleva vahendi peale"

    V: Avarda natuke oma silmaringi :) Ei ole üldse solvanguna mõeldud, veel 3-4 aastat tagasi (ühes riigiasutuses sysadminina töötades) arvasin ise samuti - et hea kindel pakett ju peab siis nii olema...
  • Offf
    #Päris nunnu on lugeda isand Tin pühapäevast kergelt napsust möirgaimist IT teemadel. #
    Tänan komplimendi eest :)

    #uht peab olema pigem jultunud ja riskialdis ja pigem piiratud silmaringiga (spetsialist kes näeb ette umbes miljon asja mis võib katki minna ei saagi ühtegi riskantset otsust vastu võtta, sest tema näeb iga lahenduse puhul variante, mis kõik võib "katki minna) #
    Selle kohapealt, ma jään eriarvamusele, kuid kui juhtimiskogemusega inimesed sama kinnitavad siis vast jään isegi nõuse.

    ##Kompetentsist rääkides, siis tõepoolest eesti IT kompetents on natuke madalavõitu, pigem üritatakse teha mingeid palveotsas lahendusi mis on hiljem kõige ja kõigi asjadega ebakompatiibel.#
    Oskad sa selle väite põhjenduseks ka mõne näite tuua v. niisama lahmid? "#

    Tehakse Access97-s mingisugune infosüsteem, pärast nutetakse miks ei saa seda integreerida teiste infosüsteemidega, see on väike ämber. Aga olen poole kõrvaga kuulnud, mingisugustest uutele süsteemidele üleminekupiduritest kuna vana süsteem on niivõrd raudkindlalt ettevttesse sisse juurdunud, võtab aega aastaid.
    Konkreetseid näiteid kahjuks ei saa välja tuua, kuna puuduvad allikad. Lükake ümber või kinnitage, lihtsalt sellised oletused.


    ##Juhtimise poolepealt on mul tunne et siia üritatakse fanaatiliselt importida ITIL -it ning seda igalpool rakendada, kuid see on siiski kesksüsteemide ja suurte farmide organseemise framework.#
    Aga äkki sa enne teed kindlaks (näiteks mõne raamatu läbi lugemise teel) mis asi see ITIL ikkagi on ja siis alles hakkad bashima??? #
    ITIL-i raamatid olen lugenud tänapäeva eestis on see püha lehm, mida ei või kritiseerida, nad ise küll ütlevad et nad ei ole framework vaid best practices. Aga ma siiski jään selle arvamuse juurde, et see on oma olemuselt framework.

    ##Kui nüüd vaadata natuke inglismaal ringi siis IT Officer (see mees kes juhib itmeeste punti, mitte IT juht) peab ise olema vähemalt MCSE või ekvivalentne omades 10+ aastat kogemust.#
    Aga loomulikult. Staazhikad töötajad, kes enam "eesliinil" hakkama ei saa, edutatakse juhtkonda. See on puhas Peteri printsiip. Miks peakski teist moodi olema? ##
    Hmm, oled sa kindel, et ei peaks teistpidi olema ?

    ##Kuna puuduvad isegi arhitektid, siis tasemel juhtimist on veelgi vähem sest juhid lihtsalt ei saa aru mida nad juhivad, mul on kohutavalt kahju, et juhtide seas on levinud arusaam juht ei peagi teadma mida ta juhib.#
    Ja kuidas on tavaliselt "itimeeste" üldnimetuse all tuntud SPETSIALISTID süüdi selles, et puuduvad kompetentsed IT juhid. #

    Möh ? mismoodi nad süüdi peavad olema ?

    #Jällegi, Tin, näitad oma ebakompetentsust -- mitmed eestlased on aktiivsed linuxi kerneli ja moodulite arendajad, rahvusvaheliselt tunnsutatud spetsialistid. (Jah, elu ei keerle ainult ümber PAPI ja tunnustust võib saavutada ka muul moel kui mainitut hunnikute kaupa kokku kühveldades) #

    Jätaks selle mina olen kõvem itimees kui sina jutu kusagile teise kohta, ma ei olegi väitnud, et mul mingisugunegi IT alane kompetents oleks. Küsimus ei ole siiski selles kui kõvad on meil spetsialistid jne, vaid siiski kuivõrd pespektiivikas oleks paigutada rahasid kusagile IT projektidesse, ja kuivõrd teovõimeline on eestis IT sektor üldse.

    #Mis jamps see nüüd on. Arhtiektid üldiselt tulevad arenduse poole pealt. Või oled sa sellele sõnale leiutanud mingi ainult sinule teada oleva tähenduse. #
    Kas siis süsteemide kokkuklopsimiseks ei ole vaja arhitekte ? või teevad neid ka Java mehed ?

    #Ja lõpetuseks vaataks veel sellist "natuke eesti NOKIAT" nagu Skype. Üks Skype-sarnane ettevõte eestis on juba piisavalt halb. Kaks oleks lausa katastroof. Niigi on tirumviraat Skype-Hansa-SEB eesti IT-tööjõu turul totaalset reha pannud. Kaks "skypet" tähendaks umbes seda, et teistele ei jää enam üldse mingeid spetsialiste. Kuidas peaks tavaline eesti ettevõte, sihuke pigem keskmine v. väiksem endale spetsialisti saama? Maksma rohkem kui omanik kasumit teenib, sest igasugu skyped on hinnad täiesti pööraseks ajanud ja isegi nende pööraste hindadega pole kedagi saada? Niiet Tini "helesinine unistus" vingest rahvusvahelisest IT firmast võib täidemineku korral kõigi teiste elu veel sitemaks keerata... #

    Hmm seega uus rahvusvaheline firma tekitaks totaalse IT-tööjõu vaakumi ? Seega pmst mingi suvaline ettevtmine ei saa minn rahvusvaheliseks kuna tekib päris karm tööjõu leidmises ?

    Mony
    # V: Avarda natuke oma silmaringi :) Ei ole üldse solvanguna mõeldud, veel 3-4 aastat tagasi (ühes riigiasutuses sysadminina töötades) arvasin ise samuti - et hea kindel pakett ju peab siis nii olema...#

    Ma pean silmas rohkem üldist süsteemiahdlust, kindlsti on isetehtud asjad paremad, kuid kas neid karjade kaupa üles kirjutada dokumenteerida ja versioonikontrolli omada natuke raskeks ei lähe ?




  • Olla kas see ei ole mitte nii, et yks firma teeb mingi toote/teenuse ja siis kohe teised firmad hakkavad sama asja tegema ?
  • Mnjaaa... j2lle v6etakse yks IT-2mber ja tuuakse see n2itena "yldisest madalast komptentsist". Seal l22ne pool on t2pselt neid samu access 97 stiilis 2mbreid tehtud t2pselt sama moodi. K6vemaidki. Mis puutub lausesse "uute systeemide peale yleminek v6tab aastaid" siis see on antud kontekstis veidi naeruv22rne. Uute systeemide juurtutamine (kui tegu on v2hegi systeemi nime kanda systeemiga v2hegi mastaapses kohas) v6tabki aastaid. See on p2ris loomulik n2htus. Muide - juurutamise faasile eelneb PLANEERIMISE faas, mis v6tabka omajagu aega. Yldiselt peab igasugu systeemidega vaatama tulevikku umbes selle prespektiiviga, et uus lahendus l2heb palneerimisfaasi juba siis kui olemasolev alles "lastehaigustega" v6itleb. Sest kui sa hakkad uue infosysteemi peale m6tlema siis kui sinu praegune on "valmis" ja "töötab" siis jääd sa rongist lootusetult maha.
    Eestil on üks kõva pluss -- eestil ei ole jalus "legacyt" ehk siis mainframede ajastul ehitatud systeeme. Hea näitena legacyst võib tuua n2iteks SABRE http://en.wikipedia.org/wiki/Sabre_(computer_system) -- kusagil selle monstrumi kõhus tiksub siiamaani 60ndate tehnoloogia.
    Eesti sai startida ilma sellist meeletut minevikutaaka kaasa vedamata, see on üks väheseid asju mis teeb Eesti IT "eriliseks"

    Arhitektidest: http://en.wikipedia.org/wiki/Systems_architect -- esimene koht mis pihku jäi. A. on äripoolele ikkagi lähemal kui süsteemipoolele. Üldiselt selline suuremastaabiline projektijuht-analüütik. Suuremamastaabilise süsteemi süsadmin, kes ühtlasi tegeleb ka süsteemi tehnilise planeerimisega ei ole SA ja kui sa loed seda töökirjeldust, siis sa peaks aru saama, et ka ei saa "areneda" SAks.
    Normaalse süsadmini jaoks on liikumine "äripoole mängumaale" taandareng.

    Ja lõpuks veel tööjõuvaakumist. Ma pidasin silmas mitte seda, et ühel google-sarnasel ettevõttel Eestis läheks raskesk tööjõu leidmisega (seda, nii väikeses riigis kindlasti ka) vaid seda, et ta imeb kõigil teistel ettevõtetel hiiglasliku tolmuimejana tööjõu ära. Kogu ülejäänud majandusel hakkab väga sitt, kui meile tekiks "eesti google" millel hakkaks hästi minema.
    Ma väga loodan, et midagi sellist meile siia iialgi ei tekki. Nagu omal ajal nõukogude liidus, kus üks linn teenindas ühte sõjatehast. Sisuliselt kõik teised ettevõtted olid abistava v. teenindava iseloomuga ja siis nliit lagunes, s6jatööstusettevõte kui linna ainus tööandja kes raha sisse tõi läks pankrotti ja olgi perse majas. Monokultuursus on väga halb asi kuna ei suuda olude muutumist üle elada.

    Ja lõpuks -- kas tasub investeerida eesti IT sektorisse. Kindlasti tasub. Eesti IT sektoril pole häda mitte midagi. Mingit üleöö 3000% teenimist, nagu meie algajad röövkapitalistid märgades unenägudes näevad, sealt muiudgi ei tule, aga normlaased firmad, kes ei sõltu ainult riiklikest tellimustest toidavad ennast kindlasti ära. Miks nad ei peaks. Nõudlus, kuigi langenud, on ju endiselt olemas
    Pealegi on just praegu õige aeg vaadata, kas poleks võimalik protsesse optimeerida ja "100 neegrit" ühe arvutiga asendada.
  • Off. Kui suur on võimalus et mõni tõsisem lääne tegija siia konnatiiki ära eksib ja eesti pisikesed ettevõtted konkurentsivõimetuks muudab ?
  • Tin.
    Miks "l22ne tegija" -- yks skype-sugune veel ja olekski kannivars. Mitu korda ma olen kuulnud: "oli meil hea mees, aga l2ks skypesse" ja "kuule oli teil ju selline terane vend? Ah et l2ks skypesse. nooo jah, siis pole midagi teha" ;)
    Aga kui sulle konatiigis ei meeldi siis palun -- maailm su ees on suur ja lai ;)
    Muide, google ja skype suguseid firmasid on oi-oi kui v2he. Enamikus l22ne firmades on IT kaader veelgi kitsamalt spetsialiseerunud. Neegrid seisavad konveieri 22res ja igayks keerab ainult oma mutrikest teadmata v2himatki sellest mida teeb k6rvalneeger konveieri taga, kust konveier tuleb ja kuhu l2heb. Suurele Firmale meeldib selline korraldus, kus asendamatuid isikuid ei ole.
    Aga nagu ma juba ytlesin: "lama ajab itimehe garaazhi" niiet sul Tin lootust on. Ära siis unusta paksu rahapakiga garaazhide juures passida.
  • Tin,

    millest sa räägid? Mille osas konkurentsivõimetuks? Konkurentsivõimetus kohalikku tööjõudu palkama või konkurentsivõimetuks Eestis teenust pakkuma / toodet müüma?
  • TaivoS tööjõudu palkama, põhiliselt. Sest alati leidub ju mingi nish kus suudetakse mingist gigandist paremini performida.
  • Lisaks Skype-nimelisele Nokiale veel näiteks X-tee. Eelmisel aastal juhtusin ühel konverentsil järjest kõnelemas kuulma RIA direktorit ja SEB IT-juhti. Lihtsalt süsteemi üldkirjeldusi vaadates tundus, et teine kopeeris esimest ja tunnistas, et see meetod on aidanud soovitud tasemele.

    Eesti IT-sektorisse on maabumas veel üks uus nähtus - SMIT. Nii üldiselt võttes on ta sisemin osakonna käepikendus, aga huvitav oleks näha nende võimekust ülalmainitud ITIL üle oma 10k töökoha laotada. Praeguses majandussituatsioonis on neil paar hingetõmbeaastat kaadri erasektorisse voolamise takistamiseks. Suuruse ja funktsiooni poolest on tegemist enam-vähem sama mis Hansa või SEB IT-osakonnaga. Targa juhtimise ja õigete eesmärgipüstituste abiga tuleb ehk siis paar pügalat tõusu maailma IT-pingereas.
  • kibic 10K töökohapealt on ITIL juba abiks asi, aga ITIL hõlmab ainult managment aspecti. Konkreetset Operations osa on ITIL-is üpriski vähe, seega ma olen üpriski pessimistlik ITIL-i rakendamisest saadud tulemuslikkusesse. Spetsialistidele tekitab see üldjuhul ainult arusaamatuid pingeid, a äripoolele meeldib :)
  • Oi oi. Juba palju vähemaga läheb läbuks kätte ära, kui reegleid ei ole. Saage nüüd aru, et ITIL ei ole evangeelium, koraan ja toora. ITILi tõdesid ei pea järgima sõna-sõnalt ja täht-tähelt. Igaüks kohandab ikkagi enda "best practices". ITIL on lihtsalt hea eeskujuks võtta.
    Isevoolu teed arenedes jäävad asjad igaveseks lvl. 0 -- tulemuseks pidev ikaldus ja "tulekahjude kustutamine".
    Ja selleks ei pea yldse suur firma olema, et segadus itimehel kibekiirelt yle pea kasvaks. Been there.
  • Offf, tegelt ITIL-i möla on üldiselt üpriski asjalik ja mõistlik a pigem tekivadki probleemid sealt kui seda yritatakse tähttähelt rakendama hakata, suutmata süüvida sisusse. Se aspekt tekitabki minus muret et ITIL-it võetakse kui evangeeliumi, ja kõige tõe ja püha otsest allikat, ja õritatakse seivida sadu miljoneid. Aga jah level 0 on nightmare, nii ettevõtte töötajatele kui ka sysminidele.
  • Samas Gartner tegi uuringu ja leidis et mingi 72 % maailma IT süsteemidest pidigi olema level 0 peal.
  • Arengufond on üllitanud sellise paberi -- EST_IT@2018
  • Tin, mis Sulle nüüd see ITIL nii jalgu on jäänud. Ühtin Offfi jutuga. Mõneti on halduse pool ITIL-il küll bürokraatlik, aga iga organisatsioon võib seda vastavalt vajadusele rakendada. Ülevaatlikkuse ja süsteemsuse osas aga väga asjalik.

    Millegipärast kipud siin teemas ikka väga palju kaudseid üldistusi ja oletusi tegema, miks küll? Töötad IT peal või kiibitsed niisama?
  • TaivoS, pahad kogemused :) a samas mulle meeldib.

    IT sektor huvitab kui potentsiaalne rahaallikas, kuna kõik räägivad, et IT sektoris on eesti kõige tugevam. natuke olen seda ka nuusutanud ja näinud sellepärast küsin ka.
  • See ettevõtja , kes hakkab endale kompetentsi palkama riigist,rahvusest, religioonist , nahavärvist, goegraafiast lähtuvalt on nagunii pankrotis. Eriti IT alal. Skype tuleks just eeskujuks tuua, mitte öelda et piisavalt halb ,et võtab ajud ära.

  • Kui Skype teemal veel mõtteid edasi arendada, siis fraas, et Skype on "Eesti Nokia" ei olegi tõest niiväga kaugel. Jama on vaid see, et Skype käive ja kasum ei jookse Eestisse ning jällegi on Eesti vaid R&D sisseostu maa (tõsi küll, parem, et R&D ja mitte ainult D)+ emotsionaalsed väärtused. Muidugi ka juurde ASI tänuväärne töö, mis otseselt Skypega seotud on (kuigi ilmselge rumalus oleks arvata, et nad seda vaid missioonitundest teevad).

    Skype käive oli 2008. aastal 551 miljonit dollarit, seda on mõnisada miljonit krooni rohkem kui Eesti Telekom käivet teeb. Eesti majandusele oleks veel ühe sellise ettevõtte püsti saamine suur asi, eriti kui ettevõtte rahavood ka Eestisse jooksevad. Vast IT ikkagi on ainus koht, kus midagi sellist praegu loota võib. Mõnda general masinaehitusvaldkonna excellence'i (nagu Soomes Metso, Kone, Cargotec jms) siin vaevalt tekib lähiajal tühja koha peale tekib. Paraku. Ehk on põlevkivikeemial jumet, aga odava nafta tingimustes ilmselt raske.
  • Oeh, seda ma ju r22gingi, et teine Skype-sugune (google suurune, yahoo suurune, MS suurune) ettevõte oleks Eesti suurusele pisiriigile LIIGA SUUR. Majandus kalduks yhe firma poole "viltu". Ja ka normaalset tööjõuturgu moonutaks selline monstrum kindlasti.
  • Jah parem elada stabiilselt vaese riigina kui natukene rikka riigina, seda mõtled või. Et nigu Norra on ka natuke nafta peale kaldu ?
  • Rikkus ei pea tulema tingimata mingitest yledimensioneeritud ettevõtetest. Muide, mina isiklikult olen nr.1 väikeettevõtete vastane, kuna väikettevõte on jube ressursi raiskaja ja töötab hirmus ebaefektiivselt (ikka seesama vana tööjatus, tööjaotus).
    Aga liiga suur ettevõte sikutab majanduse kaldu. Jah, nii nagu Norras v. näiteks nii nagu Naurus. Seega peaks ettevõtted jääma ikkagi eesti suuruse riigi jaoks parajasse suurusesse, et ühe ettevõtte pankrot ei tooks kaasa tagajärgi mida selle riigi sotsiaalsfäär ei suudaks alla kugistada. Ehk, liiga väikesed on halvad, liiga suured on halvad, parajad on head. Rahvatarkus :)
  • Not necessarily. Vaata Soomet näiteks. Seal on üks koloss ja selle ümber on tekkinud pundar igasuguseid uusi ettevõtteid, mis lähemalt või kaugemalt firmaga seotud.

    Tööturg võib olla sellele jah täna vastu ei peaks, mis on hetkeseisuga ilmselt ka suurim ja ainus takistus. Majandust kallutaks ka, aga selline mudel töötab.
  • A mis siis juhtub kui see koloss kolaki ymber kukub? Siis on vist natuke valus, eks?
  • Offf mis siis juhtub kui tartus Kliinikum ja Ülikool pankrotti lähevad ? mis me selle töötute teadurite armeega peale hakkame ?
  • TY ja Kliinikum ei saa pankrotti minna, need on riiklikult fifnatseeritavad austused. Sama h2sti võiks kysida .- mis saab siis, kui riik pankrotti l2heb. (Kui meil poleks EUd ja NATOT, siis oleks selle küsimuse vastus ilmne - kuulutame lätile sõja).
  • Mis juhtub Soomes kui Nokia ümber kukub?

    Ma ei väida, et see on lollikindel arengumudel, aga ma arvan, et Eesti puhul on see reaalne variant.
  • Eestis on liigselt 'software house', kes lihtsalt toodavad mõttetut bespoke tarkvara.
    See on sisuliselt orjatöö ja muud mitte midagi.

    IT-ettevõtted peavad konsolideerima, et vähendada admin-ballast ja suunama ühe osa töötajatest puhtalt omatarbelise arendustöö jaoks.
    Ainuke võimalus 'IT-riigiks' saada on kui hakkame tootma masslahendusi (tarbijatele või SME-dele) välisturgudel.

    Riigi support peaks tulema siinjuhul ainult selleks, et luua toimiv võrgustik know-how ja kapitali kaasamiseks.
    Hea oleks, kui riigil oleks loodud sidemed näiteks erinevate 'sales outsourcing' firmadega eri riikides, kus meie ettevõtjad saaksid tugeva discountiga osta sisse müügitööd.

    Meie näiteks kavatseme isePankuriga liikuda nii Soome kui ka Rootsi poole.
    Samuti on pikemas perspektiivis kaalumisel Venemaa, Hiina ja ka näiteks Malaysia.
    Samuti tahame ennast avalikel turgudel noteerida.
  • Põhiline probleem teie tootel puhul on see, et teile jäävad kõige viletsamad laenusoovijad, kes mujalt ei saa (krediidirating olematu).
    Teised saavad igalt poolt mujalt ka raha kätte ja oluliselt kiiremini.
    Soovitaks Rootsi ja Soome ka välistada, sest seal on konkurents veel suurem kui Eestis.

    Milline oleks kriitiline mass toote kasutajaid (investoreid ja laenajaid), et saaks rääkida turgudel noteerimisest?

  • Ma isiklikult arvan, et Sa eksid.
    Jah, esimese hooga võib meie juurde joosta madala krediidireitinguga inimesed, kuid pikemas perspektiivis on madalam intressimäär ning väga head tingimused (saad laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ilma teenustasudeta jms) siiski suhteliselt meelitavad.
    Kui laenu on vaja, siis 7-päevane ajaline erinevus ei ole mingi takistus (eeldades, et pangast saab raha kontole 7 päevaga ja oksjon on määratud 14. päevaseks).
    Kui investoreid portaalis juba piisavalt, lüheneb kindlasti ka laenu saamiseks vajalik periood.

    Selleks läheb küll aega rohkem, kui üks kuu, sest a) portaal peab ennast investorite jaoks tõestama ja b) money supply peab olema piisavalt suur, et saaks rahuldada kõrgema krediidireitinguga inimeste laene.
    Teine eeldus sõltub otseselt esimese täitumisest.
    See ei ole lühiajaline ratsa rikkaks äri ning me oleme arvestanud suhteliselt pikale venitatud kasvuperioodiga.
    Inglismaa kolleegidel võttis näiteks 4 aastat, enne kui toimus hüppeline kasv.

    Soomes ja Rootsis on konkurents suurem, aga konkurents ei tapa kedagi.
    Samas on ka potentisaalne pay-off kõrgem.
    Rootsi puhul teeb turule sisenemise veel lihtsamaks see, et me ei pea ratast leituma, sest olemas on juba üks tegija.
    Üleüldiselt sellise riskikartuse pärast ei olegi meie tegijad, kellel reaalselt head tooted, mujal kui Lätis ja Leedus :)

    Mis puutub noteerimisest, siis sisuliselt on see plaanis juhul, kui tekib vajadus rohkem kapitali kaasata.
    Suure tõenäosusega oleks esialgseks börsiks küll LSE AIM.
  • Unustasin mainida, et lisame järjest erinevaid lahendusi selleks, et investoritel oleks investeeringu tegemisel ka rohkem infot.
    Hiljuti lisasime võimaluse laenusoovijal oma isikuandmete avaldamiseks, mille peale on oksjonite lehel automaatne päring Google'isse.
    Praegu tegeleme lahendusega, et saaks pangaväljavõtteid niimoodi weebi laduda, et oleks kindel, et väljavõte on õige ja samas isikuandmed ei paistaks välja.
  • "Olla kas see ei ole mitte nii, et yks firma teeb mingi toote/teenuse ja siis kohe teised firmad hakkavad sama asja tegema ?"

    Yup, tõesti on nii. Aga, mis muudab mõne toote/lahenduse populaarsemaks, kui konkurentide toode/teenus? Turundus ja võib-olla ka mõni lisa, mida konkurendil veel ei ole. Ok, varem või hiljem konkurendid ahvivad sinu toote/lahenduse lisa "feature"-it maha, aga selleks ajaks on sul juba uus feature välja mõeldud ja oma tootese/lahenduse lisatud. Võiks küsida, et mis teeb Skype-i nii populaarseks? VoIP softphone tarkvarasid on ju tegelikult küllalatki palju, aga ometigi on Skype populaarseim maailmas.
  • Tegelikult on vahest ka toode nii hea, et seda on raske kopeerida.
    Näiteks oli kuni Google'i tulekuni paljusid otsingumootoreid, mis aga kõik kahjuks näitasid aiateibaid.
    Google oli kiire ning andis enamasti vastused.
    Inimestele see meeldis ja ei olnud enam ka põhjust toodet vahetada.

    Skype'i populaarsus on kasvanud alles viimastel aastatel.
    Turundus on olnud puhtalt word-of-mouth ja see võtab aega.
    Samas on kõvasti võtnud aega ka toote arendamine, sest paar aastat tagasi oli kõnede kvaliteet veel üsna nigel.
  • kuid pikemas perspektiivis on madalam intressimäär ning väga head tingimused (saad laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ilma teenustasudeta jms) siiski suhteliselt meelitavad.

    Eeldus, et laenuvõtjaid ratsionaalselt mõtlevad ning intressimäära tähtsaks peavad on vale (protsendiarvutus on selle sihtgruppi jaoks raketiteadus).
  • ptomberg, natuke kritiseerin su ideed ja annan sulle uusi ideid pisut.

    Esimene probleem millega välismaal kokku puutud on see, et Descent kodanikel on alati raha olemas, ning kui raha otsas siis nad lähevad panka, mitte naabri käest küsima. Seega tekkivad klientideks heal juhul mõned tumedamad kodanikud ja sellised vanad kes pangast tshekiraamatu kätte saades teevad selle külmaks.

    Teine probleem on just tehnilist laadi, kuna ID kaart ja autentimismeetodid on Eestis väga hästi välja arendatud siis välismaal selliseid süsteeme ei ole, seega autentimne on raskendatud kui mite võimatu.

    Arutades mingite tüüpidega ärivõimaluste üle siis sai selgeks lihtne tõsiasi, kui eestis on ideesid karjade kaupa aga raha ei ole, siis euroopa keskkonnas on inimestel raha aga ideesid ei ole.

    Nüüd mida sa vahendada võiksid olekski konkreetsete äriplaanide ja ideede vahendus, ehk siis kui sa sinna portaali suudaksid pookida juurde äriplaanide akrediteerimise süsteemi ning hakkaksid vahendama ideed ja raha, võttes vahendustasuna mingi % ettevõtte aktsiatest või võlakirja näol. Siis oleks tegemist juba millegi uue ja huvitavaga. A samas võibolla on see idee ka nõme :)
  • Aitäh idee eest. Meil on plaanis X hetkel lisada C2B funding.
    Sealt edasi on vaja leida moodused äriplaanide akrediteerimiseks ja kaitsmiseks.

    Ma ise olen viimased kaks aastat elanud vahelduva eduga Inglismaal.
    Ideedest siin absoluutselt puudu ei tule ja peab ütlema, et puutun Oxfordis igapäevaselt kokku väga innovaatiliste ideede ja ettevõtetega.
    Arvan, et neid supply-side ideid on palju rohkem kui Eestis.
    Kui mõtlete, siis enamik meie "super-lahendustest" on tegelikult demand-driven avaliku halduse lahendused.

    Mis puutub isikute identifitseerimist, siis nii Soomes kui ka Rootsis on olemas pangalink.
    Soomes on ka ID-kaart.
    ID-kaart on veel näiteks Belgiast, Portugalis ja Malaysias.
    Samuti on isikute identifitseerimiseks palju erinevaid võimalusi :)

Teemade nimekirja