Revolutsioon raamatupoodides
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Inglismaal hakatakse testima kiir-raamatupressi, millega saab klient raamatupoes tellida üks-kõik mis raamatu.
Selle asemel, et sobrada internetis saab nüüd raamatupoes öelda oma soovi ning raamat trükitakse Sinu silme ees välja.
Uudis The Times's -
Noh, see oleks küll kena asi. Olengi juba tüdinenud sellistest stampidest nagu "toode on läbi müüdud" või, et "ju7st sai otsa".
-
Selline firma on juba pikka aega olemas, mille kaudu saad suvalises maailma paigas oma koduse ajalehe lasta välja trükkida: Newspaper Direct http://www.newspaperdirect.com/
Kahjuks Balti ajalehti selle kaudu ei saa, küll veidi suuremate riikide nagu Soome või Slovakkia omi. -
Käimas on veel teinegi revolutsioon, mis muudab raamatupoed võib-olla varsti peaaegu üleliigseks, nimelt Kindle (http://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_Kindle ).
Väidetakse, et USAs on väga paljusid raamatuid juba võimalik otse Internetist (ilma arvuti abita) alla laadida väiksesse mälu, ekraani, klaviatuuri ja võimsa akuga seadmesse ning lugeda sealt. Euroopas see vist ei tööta, kuna siin ei olevat vastav allalaadimisvõrk (Whispernet) veel kättesaadav.
Eelised võrreldes paberraamatuga:
1) kogu raamatukogu mahub kenasti portfelli, lugemiseks võib endale ise seada sobiva tähesuuruse (ei ole vaja prillidega peenikest kirja uurida),
2) kui juhtub ka endale mõni mõte tulema, võib selle kohe vormistada ääremärkusena (selleks on seadmel klaviatuur; paberraamatut kultuurne inimene sodima ei hakka),
3) seadmel on ka valjuhääldaja, võib lasta tal endale raamatut ette lugeda (peaks olema väga suureks abiks unehäirete korral, kui automaat loeb lektüüri ette :-)
4) elektroonilisel kujul on raamatud palju odavamad kui paberkandjal,
5) „rohelised” kindlasti rõõmustavad – ei ole enam vaja puid maha võtta paberi tegemiseks.
Võib-olla oskab mõni sel teemal rohkem rääkida? Millal asi ka Euroopasse ja Eestisse võiks jõuda? -
Elektroonsed lugejad võivad ühel hetkel kindlasti väga suure kandepinna leida.
Mugavaks muutub teema just siis, kui saad touchscreeniga ebakultuurse inimese kombel kohe midagi juurde kribada.
Samas see ääremärkuse teema peaks ka päris mugav olema.
Euroopas peaks Kindel ja ka muud elektroonsed raamatusirvijad juba olemas olema.
Eile ostis üks sõber endale sellise - küll mitte Kindle'i. -
kohe tuleb applelt selline vidin. ma ei saa aru muidugi sellest uudsusest.pdf filena on ju raamatud ammuilma netis levinud.
-
No, ei saa mina elektrooniliselt neid raamatuid lugeda, aga samas tabletiga ei ole proovinud ka, äkki tabletiga on parem.
-
Lugejatest on uudsus ja vast ka selle faili enda metadatas.
Teksti on ehk parem otsida ja ise ka märkmeid juurde jätta.
Samas pole ma kordagi neid uusi lugejaid testinud.
Huvitavaks läheb siis, kui paberisarnased ekraanid lõpuks masstootmisesse lähevad.
Siis saad lugejat rulli keerata ja tagataskusse toppida.
Trollis hea lugeda :) -
Tin, vahe on selles et siiamaani oled sa LCD ekraanilt asju lugenud mis on pikema aja peale ebamugav. Tabletite puhul on tegemist e-ink tehnoloogiagia mis peaks olema võimalikult paberile lägemal ja ei väsita silmi.
-
Nu ma ei tea, mina loen raamatut voodis, enne magama minekut, ei tea, mis imevidin see peaks olema, mis mul asel juhul raamatut asendaks? Ma loen paberist raamatut just sel põhjusel, et mitte mingit vastikut tehnikaimet päevas 12-16 tundi vahtida!
-
Keegi ei keela ju pdf lemmikfonti ja lemmik kirjasuurust kasutades endal välja trükkida.
Selle peale, et filmid ja muusika netis ripakil on, on palju kära tõstetud, aga raamatute torrentitesse on siiani miskipärast hoopis rahulikumalt suhtutud.. kirjastustel pole vist nii palju pappi, kui Hollywoodil või muusikatööstusel ja seetõttu nad ei suuda nii palju kaastunnet endale osta. -
Raamatute lugemine arvutite tagant ei ole lihtsalt piisavalt populaarne. Kui levik piisavalt suureks läheb siis alustatakse ka selle üle kaeblemist. Amazon kaevati Kindle text-to-speechi tõttu kohtusse audio copyrighti puudumise tõttu. Google project kõik maailma raamatud sisse skannida ja netis kättesaadavaks teha pole ka just probleemivabalt edanenud.
-
näit. books.google.ee või .com lingib ilusti kohalikku ester raamatukogu süsteemi ja näitab raamatuid ekraanil nii nagu nad raamatuna välja näevad.
Harjumuse asi, saab ka läpparist lugeda kui ära harjuda ja mõnus asend leida. -
Ma olen muidu intelligentsete tihti raamatuid lugevate inimestele poolt täheldanud üllatavalt jäikust kui asi puudutab raamatu kui ASJA väljavahetamist. Isegi kui leiutataks digitaalne paber, mis on tavalisest praktiliselt eristamatu, vee-, põrutuste, väänamise, happe-, jää- ja tulekindel, jääksid nad ikkagi tavaliste raamatute toetajaks. Argumendid on enamasti emotsionaalsed. Digitaalsel raamatul pole ikka see õige värske trüki lõhn või siis kapsaks loetud ääred. Ja digiraamatu ees ei saa seista, nagu oma koduse raamatukogu ees ja oma mälestusi läbi lapata. Paljudel on raske tunnistada, et nende aastakümnete jooksul hoole ja armastusega kogutud riiulitäied trumpab üle suvalise teismelise Kindle.
Ma ise kardan, et paberist raamatu kadumine on paratamatus. Niššiärina jääb muidugi trükitud raamat alles (v.t. vinüülplaadid). Aga kui koondada digiraamatu odavam hind (see tuleb!), keskkonnasäästlikus, kohene juurdepääs suuremale kogule kui see Tõnismäe suures hoones on... Paratamatus. -
Kindle jms puuduseks on DRM. Sul on need raamatud niikaua kuni teenusepakkuja tegutseb või niikaua kuni sul on teenusepakkuja juures konto. Näiteks oli veebis just juttu mingist tüübist kelle Amazoni konto suleti kuna tal oli liiga palju tootetagastusi. See selleks, teenusepakkuja ei pea pakkuma teenust kui ta ei taha, AGA sellise liigutuse kaasefektina jäi ta ilma kõigist elektriraamatuist. Raamatuist mille eest ta oli juba maksnud. Pärast väikest kära küll konto taastati, aga oht on olemas. Teisalt on viimasel ajal tegevuse lõpetanud mitmed DRM muusikapoed ja kliendid jäävad oma makstud kaubast tasapisi ilma (muss töötab vanas arvutis veel veidi, aga uuele üle viia lugusid ei saa).
-
Lisaks veel, et DRM kui niisugune ei ole valdava enamuse jaoks eriline probleem filmide puhul (vaatad vaid korra), on probleem muusika puhul (kuulad mõned aastad) ning on suur probleem raamatute puhul (tahad lugeda igavesti ja pärandada lastele).
-
Tarantel333:
Oled sa ikka üritanud pikki pikki dokumente või e-raamatuid lugeda tänapäevaste ekraanide pealt?
Ehk oled ka avastanud,et ilma juhtmeta ei saa kaua lugeda kõiksugu elektroonilistelt kandjatelt..
ses suhtes on paberraamatu mahategemine hülge jutt hetkel.
Töötavat e-paberi prodktsiooni versiooni polema veel poes näinud kahjuks. -
Kindle ja Sony Reader lubavad jutti lubada... mis see oligi, mingi 6000-7000 lehte vähemalt? Ma võib-olla tõesti ei ole nii usin lugeja, et see mulle piiranguks saaks. Kord kuu-paari tagant laadimine ei tundu eriti hull.
Vastuseks sinu küsimusele, truman, jah, olen küll lugenud pikki raamatuid otse ekraanilt. Pole nii mugav, kui voodis lösutades, aga pole ka hullu.
Ega ma ei arvagi, et raamat kohe täna välja sureb. See on ikka järk-järguline protsess. Aga praeguse tempoga e-paberi kallal töötades jõutakse vägagi pädeva (kõige-kindel) lahenduseni hiljemalt paarikümne aasta pärast. Raamatu väärtus on ikkagi selles olev info, paber on lihtsalt kandja. Leitakse paberist parem kandja, liigub üle ka info. -
See tuletab meele kusagilt loetud hala, et tänapäevane peberitehnoloogia, mis peamiselt on suunatud hinna alandamisele ei ole eriti jätkusuutlik. Nimelt pidi see paber olema happeline ja pikapeale (150 a) sootumaks ära lagunema.
-
Kindlasti kunagi epaber võimust võtab, kuid kui rääkida praegusest raamatuvormist, siis pole minu meelest tegemist lihtsalt ainult suvalise paberiga kaante vahel vaid lisaks sellele ka disainielemendiga. Loomulikult on selline luksus priiskamine ühetoalises korteris, aga majas täiesti omal kohal. Kui kodus on palju raamatuid, siis inimene näib targem ja mõnele, õigemini paljudele, on see oluline tegur. Mingi Kindle laua peal vaevalt sellist muljet jätta suudab. Tean, et arukale inimesele pole see argument, kuid arukas inimene ei osta ka X5-te.
Lisaks on riiulite vahel silmadega üle käies hoopis mugavam leida omale meelepärast lugemist juhul, kui ei teata kindlalt mida lugeda tahetakse. Näib ebaolulise detailina, aga siiski hämmastavalt suurt mõju mängib igaval õhtutunnil.
Hetkel on see tehnoloogia minu subjektiivsel arvamusel raudselt liiga nõrk konkureerimaks päris raamatutega ja ma tuginen siin puhtale loogikale. Ma pole küll neid e-raamatuid oma silmaga näinud, aga kõlab ebatõenäoliselt, et suht odavale vidinale on suudetud parem ekraan tekitada kui kallile sülearvutile. Nii palju, kui olen kommentaare lugenud, siis ma päris lõpuni positiivset vastukaja pole ka saanud. Vaimustuses on tavaliselt tehnofriigid. Mis on muidugi hea, et keegi sellist toodet fännab. Tänu sellistele inimestele sellised tooted arenevad. -
rightsaid, tuginen Sinu loogikale. Armastan raamatuid ja ostan, mis meeldib. Paljud nimetavad seda investeerimiseks, kuid tegelikult on see minusuguste vajadus. Elektrooniline raamatukogu - see on ju olemas. Kui on tekkimas põlvkond , kes meelsamini jookseb arvutisse kui võtab kätte värske ajalehe - mul ei ole midagi selle vastu, kui maanduvad minu saitidel. Internet on siiani siiski eelkõige äri, mitte haridusasutus. Mitte, et iseennast tundev tüüp ei võiks leida ja täiendada end;)
-
Ilukirjandust võiks laenutada. Teatmeteosed võiksid olemas olla.Õpikud, textbookid ka. Raamatu sõber reeglina ruumi ja raha peale ei mõtle vaid loeb ja ostab ja hiljem upub nende alla.
On muidugi raamatuid, mida on vaja kiiresti lugeda ja kiiresti endale selgeks teha siis on internetiraamat asendamatu. -
arwen, kas pole tähele pannud, et sõna "laenamine" on juba negatiivse kontektsiga
-
Autorid nutavad oma õiguste pärast seoses AIga. Ma küll ütleks, et võiksid natuke peeglisse vaadata. Raamatupoodide letid on täis kollektiivautorite (co-authors) teoseid. Tihti on nn. kirjanike teamis uurijaid, kirjanikke, kõikvõimalikke spetsialiste sotsiaalteadlastest kuni tehnikuteni. Ja selline nn. autor laseb välja toote mida massilugeja ostab.
Noore AI vastumanipuleerimine on siin tervitatav.
https://techcrunch.com/2023/08/07/authors-ai-prosecraft/
