Kes- või misasi on Eesti Pank?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Eemaltvaadates on aru saada, et kokku on kutsutud palju kõrgepalgalisi persoone, kellest osadel on isegi mingi funktsioon. Jääb aga ikkagi põnevaks küsimuseks, miks ei reageerinud ülalmainitud solitaire-ordu keskse finantsorganisatsioonina massiivsele laenuraha sissevoolule, omades (loodetavalt) ka selget baasinformatsiooni impordi-ekspordi tasakaalu ja selle perspektiivide kohta? Või ei ole neil mingeid hoobasid, et riigistoimuvaid finantsprotsesse ohjata? Kui nii, siis tekitab see asutus järjest rohkem küsimusi.
Pole ise seadusandluse ja riigiaparaadi doktor, kuid sooviks asjatundjate kommentaare :) -
Dr. Future, võib-olla oleks parem kui sa kõigepealt tudeerid natuke EP kodulehte ning teed endale ütlasi selgeks ka mõned põhitõed valuutakomitee süsteemi kohta. Kui siis peaks tekkima konkreetseid küsimusi siis võib neid lahkesti postitada!
-
Jah, et praegune küsimus on kuidagi laadis, mis on riik, või ühiskond ja kas seda on vaja?
-
Mina mäletan küll, et EP tegi kõik mis võimalik. Ühesõnaga - laiutas käsi ja kutsus pankasid üles mitte andma nii kergekäeliselt laenu ja teavitas ka inimesi. Ülejäänu oli inimeste teha ja ühte nad tegidki - laenasid nii kuis anti. Maksimaalselt.
-
Tõsi ta on - kysimus suht delfi'lik, stiilis "seal riigikogus on kõik ühed paksud". Aga uudishimu jääb ikkagi ja sõnastaks siis teisiti: kas nimetatud institutsioon ei oma tõesti mitte mingisuguseid hoobasid taolise arutu laenuraha sissevoolu tõkestamiseks, nagu meil siin mõni aeg tagasi toimus? Või ei oma nad ülevaadet :P ?
-
Noh, EP-l siiski tegemist riigirahade ja asjadega. Kommertspankasid nimetaks siiski erasektoriks ja kuni tegevus käib seaduste piires, on kõik alati korras. Samas teisest küljest - eestlastele oli see kogemus tuleviku mõttes hädavajalik - enne pole sellist rahabuumi olnudki. Kuigi enamusel rahvast on haugi mälu, on järgmisel laenubuumil kindlasti tunduvalt rohkem alalhoidlikku rahvast, kes laenavad siiski reaalsusest ja riskidest lähtudes.
-
Eks buumi ajal pankade blitzkriegi ajal oluliselt sekkumine oleks võinud tähendada ka kohalike üksuste filiaalistumist, mis tähendaks isegi väljaantavate laenude reservidest loobumist, seega...
-
1992. a viis Eesti Pank väga hästi läbi rahareformi. Hiljem pole ka mina selle organisatsiooni vajadusest eriti aru saanud, va neile isikutele, kes seal soojadel kohtadel on.
Hiljuti lasti käibele 7 auguga münt, ostsin 2 tk. Nii et päris kasutu ta ka pole. -
Eesti Panga funktsioonid on ju kenasti kirjas kodulehel. Kas palkadest ja töötajatest käib jutt? Et kes kui palju peaks paka saama ja kellel peaks suurem koormus olema? Kui nii, siis sellele mina kindlasti vastata ei oska ja ei tahagi.
Mis puudutab hoovastikku rahanduse reguleerimisel, siis seda kõige põhilisemat pole millega saaks raha hinda muuta. -
Valuutakomisjon on küll uhke sõna, aga milliseks muutub selle termini kõla pärast euro tulekut?
-
Valuutakomitee ikka...... irw :)
