Langetagem käibemaks 16%-le
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Teatavasti on Eestil plaan riigieelarve tasakaalustamiseks tõsta 1. juulist käibemaks 18%-lt 20%-le.
Sarnaselt on tegutsenud Euroopa kõige kiiremini kahanevad majandused Leedu ja Läti, kus käibemaksu tõus ei toonud kaasa suuremat maksulaekumist.
Leedu tõstis käibemaksu 18%-t 19%-le selle aasta jaanuarist, aga eesmärki see ei täitnud. Nüüd plaanitakse tõsta veel käibemaksu kuni 21%-ni.
Läti tõstis aasta algul käibemaksu 18%-lt 21%-le, kuid sealgi ei täitnud see eesmärki, juulis tahetakse kergitada käibemaksu koguni 23%-ni.
Reaalsus on aga see, et käibemaks mõjutab otseselt raharingluse kiirust, mida suurem maks, seda aeglasemaks muutub raharinglus. Seega kõrgem maks viib paratamatult majandusaktiivsuse languseni. Lisaks majandusaktiivsuse langusele mõjutab kõrgenenud käibemaks ausate kaupmeeste konkurentsivõimet halvasti.
Reaalsus on, et Läti ja Leedu on ühed kiiremini kahanevad majandused Euroopas ja see tendents jätkub, kui ei mõisteta käibemaksu tõstmise halba mõju.
Vastupidiselt Lätile ja Leedule on talitanud Suurbritannia, kus alates 1.detsembrist 2008 langetati käibemaks 17.5%-lt 15%-le, ning hoitakse seal vähemalt kuni 1. jaanuarini 2010. Suurbritannia majandus on juba napi poole aasta järel hakanud näitama paranemise märke ja levib arvamus, et Suurbritannia tuleb kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini välja, kuigi algselt olid seal probleemid just suuremad.
Vastupidiselt Lätile ja Leedule tegutseb ka Soome, kus alates oktoobrist langetatakse toidukaupade käibemaksu 17%-lt 12%-le.
Seega nagu näha tegutsevad targemad ja rikkamad majanduskiisis vaevlevad riigid täpselt vastupidiselt Lätile ja Leedule, ning on majandusaktiivsuse taastamisel palju edukamad.
Seega üleskutse Eestile võiks olla, et tegutseme parem kasutades meetmeid, mis nii teoorias kui praktikas on osutunud edukaks majandusaktiivsuse taastamisel ning jätame ära käibemaksu tõusu ning pigem otsime võimalusi, kuidas käibemaksu hoopis alandada, sest madalam käibemaks suurendab otseselt raharingluse kiirust ja aitab taastada majadusaktiivsust.
Langetagem käibemaks 18%-lt 16%-le. -
safig, see on inimloomusest tulenev realiteet, et majanduspoliitilised otsused on 80% ajast diametraalselt vastupidised sellele, mida tegelikult PEAKS tegema...
-
Karumõmm, kuigi see reeglina võib nii isegi olla, siis antud juhul pole see kindlasti mitte nii. Ehkki - võib-olla on ka, kui näiteks arvestada, et Eesti riigi kokkukukkumisest huvitatuid on teispool idapiiri rohkem kui siinpool selle säilimisest huvitatuid. Ehk et kõik sõltub sellest, mis vaatenurgast asjale läheneda.
Viimasest tuleneb paraku ka asjaolu, et maksud on ideoloogiline, poliitiline ja maailmavaateline küsimus. Maksud sellises lähenemises EI OLE investeerimise teema. Seetõttu palun administraatoritel tõsta käesolev jutulõim sinna, kus on tema õige koht ehk siis vaba teema alla! -
Velikij, et siis maksupoliitika ei ole üks osa investeerimiskliimast ega mõjuta investeerimisotsuseid, või mida sa nüüd tahtsidki öelda?
-
Ma ei kasutanud terminit maksu- elik fiskaalpoliitika. Kahtlemata on tegu ühe suure osaga investeerimiskliimast. Ei kasutanud seepärast, et safig kirjutas lihtsalt seda, mida tema asjast (käibemaksu määra muutmine) arvab. Millega võib nõustuda või mitte nõustuda tulenevalt maailmavaatelistest seisukohtadest (kas maksustame teenimist või maksustame tarbimist). Minu isiklik veendumus on risti vastupidine (et käibemaksu tõstmine oli väga õige otsus, puutumata tuleb jätta tulumaks ja hetkel ka pensionid). So what? Valimistel näeme!
Aga kuna ma ise ei suuda piisavalt hästi vastu argumenteerida, siis kasutan teiste poolt juba kirja pandut. Lugege ja otsustage ise:
Käibemaksu osas on kasutatud demagoogiat ja mitte vähe. Käibemaksu tõstmise vastaste üks argumente oli, et käibemaksu tõstmine vähendab sisenõudlust ja riigieelarvesse laekub ikka vähem raha. Näitena toodi Läti kogemus. Siin on aga osavalt segi aetud korrelatsioon ja kausaalsus. Vähenenud nõudlus põhjustas käibemaksu alalaekumise, mitte vastupidi. Kui Läti poleks käibemaksu tõstnud, oleks eelarvesse veelgi vähem raha laekunud.
Veidi teemast kõrvale kaldudes - avatud majandusega väikeriigil ei olegi tänases olukorras midagi teha, sest meie majanduse käekäik määratakse Eestist väljas. Suurimaid rumalusi on suurusehullustuses hakata võtma meetmeid majanduse elavdamiseks a la MKM Partsi juhtimisel. See tähendab õõnsate loosungite saatel maksumaksja raha kanaliseerimist käputäie suurärimeeste taskutesse, sest väikestele rahajagamine oleks ju kallis (vaata kui palju taotlusi tuleb läbi vaadata) ja riskantne (nad ongi hädas ja ei pruugi ellu jääda). Ainus asi, mida me oleme suutelised tegema, on eelarvetasakaal. Alternatiiv oleks suurusehullustuses püüda oma eelarvedefitsiidiga maailma majandust pöörata. -
Suurbritannia puhul on väga keeruline seda recovery't käibemaksu turjale panna. Elades Suurbritannias ei tea ma küll kedagi, kes käibemaksumuutusest oleks rohkem või vähem tarbinud. Samuti pole see reaalselt pea mingit märgatavat mõju hindadele andnud. Selle mõju oli ainult lühiajaline, kui suured VAT REDUCTION vms sildid toimisid nagu SALE sildid. Käibemaks on vaid üks element majanduses ning selle mõju pole mõtet ülehinnata.
Mina hea meelega elaksin riigis, mis oma maksud puhtalt tarbimismaksudest korjad. Aga nagu eeskõneleja ütles, on maksuteemas suuresti ideoloogiat ja ratsionaalseid/õigeid valikuid on päris keeruline teha. -
Velikij, ses suhtes on sul õigus, et teema sellises sõnastuses, kus ei sidunud seda investeerimisega, ei peaks olema investeerimise all.
Kuid käibemaks mõjutab raharingluse kiirust, ning kõrgem maks viib majandusaktiivsuse languseni, mis halvendab investeerimiskeskkonda. Esmajoones on siiski oluline, et asjad toimiksid ning sellele aitaks kaasa madalam käibemaks. Siis oleks ka lootust, et tekib üldse tulu, mida maksustada.
Läti ja Leedu on näited, kus käibemaksu tõus vastavalt 18%-lt 21%-le ja 18%-lt 19%-le, ei ole tänaseks päevaks niiöelda enam piisavad ja nüüd tahetakse käibemaksu tõsta veel, lootuses, et nii jõuab rohkem raha riigieelarvesse. Eesti võiks Läti ja Leedu halbu otsuseid vältida. -
Meie poliitikute suurimas mureks on arvestatava kogemusliku majandusteoreetilise baasi puudumine! Kõik, mis tehaks , tehakse vaid tulekahju kustutamiseks ja otsused võetakse vastu alles siis kui enam muul viisil ei saa. Kurb on see, et puudub ettenägelik majanduspoiliitika...
Siis, kui maj.langus terendas silmapiiril..vaadati, kurjam...tulud kipuvad vähenema...tõstame makse (küsimuse all olid automaks, tõsteti kinnisvaramaksu, ametiauto kasutamise määra jne)...alles hiljem mindi eelarve kallale..aga mis juhtus, kurjam eelarve kipub ikka nii kokku kuvama, et...TÕSTAME MAKSE! (km. siis antud momendil) ..vbl. võtame laenu ka, et ajada tasakaalus eelarvepoliitikat (see nagu püha graal, mida järgima peab..kõlab kui 10 käsku)..ja lõpetame ikka devalvatsiooniga:)
ps! viimane mõte on küll spekulatsioon, aga kaaluma seda kindlasti peaks. Jääb mulje, et poliitiline enamus ei julge vastu võtta "ebatraditsioonilisi" ja nutikaid otsuseid...minnakse vana sissekäidud rada... -
Kas riik loob keskkonna kodanikele ja ettevõtetele või peavad ettevõtted ja kodanikud riiki üleval pidama?
-
mavep:
su küsimus ongi vastus - riik loob keskkonna kodanikele ja ettevõtetele ja ettevõtted koos kodanikega peavad riiki üleval -
igal asjal on kaks poolt, aga ideaalis võiks olla üks neist primaarsem.
Kas sa sööd selleks, et elada või elad selleks, et süüa?
Hetkel paistab riik selleks elavat, et süüa. -
Valitsus võiks:
Kaotada doteerimise EUR laenudele ja jätta tm vabaks ainult EEK intress! EEK intress on küll kõrgem, aga mahud väiksemad. Teha tm vabaks nii võlakirjainvesteering kui hoius või maksustada mõlemat- teha ühesõnaga võrdseks.
Valitsus aga ei ole nõus Rootsi pankade konkurentsieeliseid kärpima, kuna kerad on paraku rootsi pankade peos!
Selle asemel: tõstame käibekat üleöö, väldime välislaenu võtmist ja majanduse stimuleerimist, et püüda õhkõrna võimalust saada euro, et nullida euri laenude riske.
Tõsi on see, et vahet ei ole, kes on konkreetselt võimul (va sibula järele haisevad kesikud muidugi), valitsuse otsused tuginevad just eelpool kirjeldatud alustele. -
Aga mul on hoopis teine küsimus, millest kõigil (Läti, Leedu, teema algataja) soov kümnendsüsteemile võimalikult ebamugava protsendiga välja tulla? (võite pidada küsimust absurdiks, sest tõusmine/langetamine, aga olen kuulnud, et vähem arvutiseeritud väikeettevõtetes ja äärealadel võtab protsentarvutus omajagu aega ja tööresurssi:D).
Lihtsa maksusüsteemi pooldamisel võiks mu meelest olla küll 20% või siis 15% (ja sooduskaubad 10% ja 5% kui vaja). Eks näiteid on igasuguseid ja ka komakohtadega: http://en.wikipedia.org/wiki/Value_added_tax, aga mõte, et huvitav, kas see ka ressursisäästu annaks, tekkis kui aasta jooksul mitmes riigis jäi tšekkidel silma just ümmargune viiendik hinnale juurde... -
Noh, tegelikult v6iks sellise lollaka maksu nagu käibekas üldse ära kaotada. Just my 2 cents.
-
Minu mõtted oleksid sellised:
1. Käibemaksu vähendada ja võtta suund käibemaksu kaotamisele või marginaliseerimisele. Võtta suund, et makse korjatakse tulumaksuna.
2. Kõiki makse peaks maksma töövõtja või tulusaaja. Kaotada ära maksud mis koormavad tööandjat. Vahet pole kas tööandja raamatupidamine peab maksu kinni või mitte, tähtis on see, kuidas maksumuudatus mõjub planeerimisele.
3. Kaotada ära sotsiaalmaks. Selle võrra suurendada tulumaksu. Sotsiaalmaksu korjatakse kõikidest riigi tuludest, k.a. riigi vara võõrandamine.
4. Määrata et sotsiaali minevad summasid plameeritakse kui kindlat protsenti riigi maksutuludest, et sotsiaalmaksutulud ei sõltuks enam tööhõivest või palgamuudatustest.
5. Võtta eesmärgiks maksustada tulumaksuga kõiki riigist välja voolavaid rahasummasid, nagu näiteks tütarettevõtete (või ettevõtete filiaalide) kasumite liikumine emaettevõttesse või kasumi väljavõtmine muul teel, nagu väga soodsa laenu andmine emaettevõttele.
6. Teha selgeks mis eesmärkidel korjatakse aktsiise: kas riigile võimalikult suure tulu saamise nimel (bensiin) või inimeste tervisliku käitumise nimel (viin, sigaretid). Vastavalt siis ka alandada või tõsta aktsiise, et täituks eesmärk. Võibolla rahva tervisele mõjub paremini see, kui sigarette ja viina nii kergelt kätte ei saaks, kui et neile metsik aktsiis peale lajatada? -
Jumal tänatud, et selliseid mõtteid Riigikokku sageli ei satu!
-
Kelle mõtteid Velikij silmas peab?
-
Kui minu mõtteid, siis ehk põhjendaksid, miks mitte?
-
ttrust - mulle meeldib sinu mõtteviis. Üks aga, kärakas on stressi maandamise vahend. Alkoholi tarbimist ei saa reguleerida aktsiisi metsiku tõstmisega. Selle asemele tuelvad siis muud mõnuained v. salaviin. Pigem tuleks hoolitseda selle eest, et alkohil EI OLEKS kõige odavam vaba aja veetmise viis. Praegu on meil selline ebanormaalne olukord, kus 1.5 tunnikest spordisaalis maksab sama palju kui liiter viina. Kinopilet - liiter viina. Teatripilet - 2 liitrist viina. Korralik paks raamat 3 liitrit viina.
Kui muud meelelahtuse vormid oleks odavamad, siis oleks ka kärakapaniemist tublisti vähem. -
Pean silmas mõtteid, mis on suunatud tarbimismaksude vähendamisele või kaotamisele ning nende asendamisele otseste maksudega täiesti sõltumata sellest, kelle peas nad ringlevad.
-
to: Offf, nõus, et eesti riik on liiga nõrk, et musta turgu või narkootikumide levikut pidurdada. Samas, alkoholism on liiga laialt levinud. Arvan, et pigem aitaks alkoholi kättesaadavuse piiramine, kui aktsiisitõus.
to: Velikij , ma arvan et Eestis on käibemaks liiga kõrge. Kui krooni tulekuga kehtestati 18% -ne käibemaks, siis tiit vähi valitsus ütles, et "ajutiselt". Käibemaks pigem nöörib inimesi, kes on väiksemate sissetulekutega, küll aga ta oli omal ajal hea vahend, kuidas musta raha maksustada. Lõppkokkuvõttes on oluline kui suur on riigi maksukoormus, aga ma arvan et tulumaksustamine on õiglasem ja efektiivsem, kui käibemaksustamine. -
Minu poolt tervitused kõikidele IT-osakondadele, kes peavad piiratud ajaressursi ning pühade tingimustes 20%-probleemi lahendama. Külma õlut teile!
Kuradi ajugeeniused. Mitte igal pool ei piisa käibemaksuarvestuse ümbertegemiseks Excelis ühe celli ümberkirjutamisest. -
TaivoS, too palun mõni näide, kus selle arvutuse tegemine võtab üle nädala aega?
Ma saan aru, et siltide ümbertegemine võtab kauem aega ning kliendid võivad arvestada, et tegelik hind võib olla paar krooni kõrgem etiketihinnast, kuid süsteemide muutmine ei tohiks olla just väga keeruline.
@Offf, alkoholiaktsiisi mitmekordne tõstmine tekitakski ju olukorra, kus viin enam ei ole kõige odavam meelelahutusvahend. Kui suur osakaal ühiskonnast siiski pöörduks salaviina poole? Muidugi hakkaksid levima kergemad mõnuained, kuid riik peaks mõtlema nende maksustamise ja piiramise, mitte keelamise peale. Ma olen UKs näinud, et raha on siiski see peamine, millega inimest mõjutada. Näiteks Bristolis on tuvide söötmise eest trahv £2000 ja Iirimaal avalikus kohas suitsetamise eest samas ringis.
Enne kui maksude kallale minna, tuleks siiski mõelda, et mida me selle rahaga ikka teeme.
Kui me oleme selgeks teinud, milliseid "teenuseid" peab riik pakkuma ning kui palju see efektiivse majandamise juures maksma läheb, siis võiks nuputada, kuidas seda raha kokku saada. -
ptomberg,
ma ei soovi ühtegi detailset näidet tuua, kuid fakt on see, et kui asi isegi ei võta reaalselt kaua aega, siis mõnede asjadega lihtsalt ei ole nii, et lähen ja teen, suurtes organisatsioonides võivad need rajad üsna pikad ja vaevalised olla. Rääkimata puhkusteperioodidest ja muust.
Kindlasti on kasutusel ka palju vanu legacy süsteeme, keda ja mida korralikult ei toetata, nendel puhkudel võivad hoopis kolmandad probleemid tekkida. Hea kui üldse leiab kellegi, kes teab, mis kaane all sünnib. -
ptomberg
Minu kogemus ütleb, et kui üks maks on piisavalt pikalt paigas, siis süsteeme ehitatakse nii, et viited maksumäärale tekivad mitmesse kohta. tekivad veel viidete viited jne Kindlasti ei ole see otstarbekas, aga nii juba inimesed talitavad. Ja kuna seda on teinud juba "mitu põlve" siis on kõigi nurgataguste ülesleidmine keeruline = võtab pisut aega. Ka ei erine 18% ja 20% arvutatud summad teineteisest väga palju seega visuaalset kontrolli "näpukate" üle on keeruline teha. Loomulikult saadakse lõpuks hakkama, aga oli seda siis vaja ? -
ttrust ja ptomberg
See maksu tõstmine töötaks siis kui viin oleks "liiga odav". Praegu on alkohol rahaliselt proletariaadile peaaegu et ainus vaba aja veetmise viis. Mitte alkoholi hinna tõstmine, vaid muu meelelahutuse hinna ALANDAMINE annaks soovitud tulemuse. Või siis inimeste sissetuleku suurendamine sellisel määral, et enda segi joomine poleks enam ainus rahaliselt kättesaadav vaba aja veetmise viis. -
to: ptomberg , usun et väga paljudes finantsprogrammides on käibemaks n-ö jäigalt sisse kodeeritud :) Nagu praktika on läbi aastate näidanud, siis tihti on selline lihtne maksumuudatus järjekordne vesi progejate veskile.
-
Vaadates perspektiiviga tulevikku ja Eesti kui riigi või eestlaste kui rahva rikkuse kasvatamise mõttes oleks õigem lahendus maksustada tarbimist (käibemaks ja aktsiisid) mitte tulusid (tulu ja sotsiaalmaks).
Ideaalis peaks see soodustama investeerimist nii kohalikesse, kui ka välismaistesse ettevõtetesse, mitte niivõrd tarbimist ja raiskamist.
Riiki ja ühiskonda maksude läbi investeerimine ei ole eriti otstarbekas rikkuse kasvatamise seisukohast, kuna liiga väike osa sellest kasutatakse sellisel juhul sihtotstarbeliselt. Riigisektor raiskab ja priiskab liiga arutult.
Aga sellegipoolest ei poolda tänases majandussituatsioonis käibemaksu tõstmist. Aga kui on valida kahe halva vahel, ehk kas käibemaksu või tulumaksu tõstmine, siis pooldan käibemaksu tõstmist. -
Alkoholi kohta oli kunagi vist oma teema ka, aga tühja kah, kui see juba siin teemaks võeti.
Aktsiis ei päästa.
Ei tahaks uskuda, et põhja-eurooplased geneetiliselt niivõrd alkolembesemad on kui lõuna-eurooplased, aga just põhja-euroopas (suurte aktsiisidega riikides) on alko suuremaks probleemiks.
Erinevus on tulnud pigem üldisest kultuurist ja kasvatusest ja kõrgem aktsiis pigem soodustab alko kultuuritust.
Lõuna pool euroopas juuakse palju tihedamalt, aga lahjemaid jooke ja joomine ei lõpe üldjuhul purju jäämisega.
Põhja pool euroopas on aktsiisd niivõrd suured, et juuakse pigem odavamalt purju tegevaid jooke ehk kanget alkot, mis viib lihtsamalt probleemideni.
Kokkuvõtvalt ei usu aktsiisi tõstmise positiivsesse mõjusse. Pigem on vaja tegeleda alkokultuurituse väljajuurimisega.
Avalikus kohas suitsetamine on muideks lisaks Iirimaale ka Eestis keelatud, aga sellest ei lase ka korrakaitsjad ise ennast häirida. Rääkimata siis sellest, et kellegile trahvi või isegi märkust tehtaks avalikus kohas suitsetamise eest. -
Mul siis IT kulu piirdus seekord 8000 EEK-ga + km. Ei olnudki kõige hullem. Muudatused tehtud. Näis noh, mis jamasid veel välja ujub peale 1. juulit. Kõiki kohti ei suuda läbi testida enne seda.
-
Katsun ise vaid ruineeritud puhkuse- ning pühademeeleoluga pääseda.
-
Troim, mis sul 8000 EEK maksma läks?
-
Ehk ongi tegemist meie IT-sektori taaskordse lobiga, et endale tööd juurde tekitada? Year 2000 bug võis ehk olla india IT-sektori lobi, sest see oli aeg, millal sinna outsourcimine suures mahus pihta hakkas... :)
Offf, mu kommentaar viina hinna tõstmise osas oli pigem nali, kui lahendus.
Ma kuni järgmise nädalani elan veel kodumaalt eemal ja ei tea, kui palju üks või teine meelelahutus maksab.
Kui järele mõelda, siis tõesti Oxfordis näiteks on kino- ja teatripiletid vist isegi odavamad, kui Tallinnas. -
Vajutasin vale kohal "Saada".
Samas on ennatlik ajada alkoholiprobleemi siiski liiga kallite meelelahutuskulude kaela.
Juua saab alati mõistlikult, võib ka kodus olla ning samas raamatuid raamatukogust endale tuua.
Asi on pigem kultuuris ja traditsioonis, kui hindades.
Samas arvan, et kallim hind võiks siiski inimesi natukene joogist eemale peletada.
Selliste otsuste mõju pole ma aga siiski põhjalikult analüüsinud. -
to: ptomberg , Y2K bug oli reaalselt olemas paljudes tarkvarades. Alustades arvuti BIOS-dest. Vaevalt Inda üldse mingit rolli mängis.
-
Aga mida Te arvate sotsmaksu ära kaotamisest?
-
ttrust, kohati oli koodis sees tehteid summa_kaibemaksuga = summa_kaibemaksuta * 1,18
-
No sellised asjad leiab koodist kiiresti üles, kus summa_kaibemaksuga = summa_kaibemaksuta * 1.18. Eesti keskmine progeja on ilmselt selle asemel pannud summa_kaibemaksuga = summa_kaibemaksuta * kaibemaks ja kaibemaks on kuskil konstandina defineeritud. Teoreetiliselt peaks saama konstandi väärtuse muutmisega hakkama, aga probleem tekib aruandluse ja vanade arvete ja muu sellisega, kus on vaja vana km kasutada. Ehk siis tuleb ümber teha kujule summa_kaibemaksuga = summa_kaibemaksuta * kaibemaks(kuupaev).. mis ilmselt tähendab mõnede päringute ümbertegemist jne.
Siiski ei tohiks olla midagi sellist, millega Eesti keskmine progeja ühe-kahe päevaga hakkama ei saaks. Kui just selliseid projekte pole näiteks 10 tükki aja jooksul kogunenud, mis kõik on vaja nüüd ümber teha :) -
To: Troim, To: jim, normaalne programm laseb raamatupiduril endal käibemaksumääras muudatusi teha, samuti laseb sisestada mitu erinevat käibemaksumäära, samuti salvestab iga raamatupidamiskande puhul käibemaksu summa iga kord ka andmebaasi. Nii, et hiljem ei peaks hakkama käibemaksu arvutama uuesti, kui vaja aruandeid välja lasta.
-
tõepoolest, km_summa veerg on sisuliselt KOHUSTUSLIK kasvõi selleks, et hiljem ridu kokku liites igasugu ümarduse vigu ei tekiks (lisaks on see häbematult kiirem lahendus aruandluse kohalt). Mõte, et keegi kasutab süsteeme, milles maksumäärad pole parametriseeritud, on äärmiselt üllatav. Mina puutusin teemaga esimest korda kokku aastal 1997 ja siis tundus see ainuvõimalik lahendus. Ju on see uuemal ajal kaotsi läinud.
-
Ähhh, naiivikud. Mina, süsadminina kohtan pea igapäevaselt koodi, kus käibekas EI OLE parametriseeritud vaid on jäigalt sisse kirjutatud. Te olete ikka jube heal arvamusel sellest "eesti kesmisest progejast". Saage juba üle korra - eesti kesmine progeja on ülikooli esimeselt v. teiselt kursuselt minema šhanghaitatud odav jaavaneeger, kes ei tea halligi korralikest tarkvara arenduse meetoditest ja tavadest.
Toodab näiteks sellist koodi, kus üks sama parameeter on defineeritud konffifailis kahes kohas, erinevad protseduurid loevad sama parameetrit erinevast kohast, lisaks on kolmandas kohas asi koodi jäigalt sisse kirjutatud.
Seilasime, teame. -
Ähhh, naiivikud, sysadminnid, kes arvavad, et on asendamatud.
Kahjuks puudub neil haridus.
Võime olla loov.
Programmeerimisoskus.
Kahe rea koodi kirjutamine lähtuvalt moodsatest metoodikatest.
ja ma ei hakka kirjutama ilmsest
Suhtlemisoskus
Manipuleerimine
Müük
Elu on ju ilus;) -
Irw...
Jutt oli "keskmisest progejast" eks ole. Kindlasti on meil ka väga asjalikke arendajaid, kes teevad tõeliselt lahedaid asju. Võiks nimetada firmasid nagu C ja See selleks. Paraku on peale nende säravate vendade ka selline mass koodineegreid kes igapäevaselt äritarkvara igavat nüri ja rasket galeeri veavad.
Kusjuures, Notton, minu märkus ei käinudki nende õnnetute noorte inimeste pihta. Minu märkus käis nende ÜLEMUSTE pihta. Igas arendustiimis peaks olema üks tõeliselt hea arendaja, kes aitaks keskpärastel arendajatel areneeda paremaks v. vähemalt hoolitseks selle eest, et nood padulollusi kokku ei keera.
Suhtlmeisoskus? Suhtlemise jaoks on HelpDesk :)
Müük... noh, selle peale peaks vastu ütlema midagi isilikku ja solvavat, aga sedasi pole viisakas. -
ttrust, saan aru, et oled IT-mees. Suva see käibekas. Sellega on juba korras.
Viitsid palun tee selline filter ("skin"), et kui läbi selle vaatan LHV foorumeid, siis Nottoni postitusi näitaks valge tekstiga valgel taustal. Please!!! -
Kodanik Notton on see rist, mida me peame kandma, et oma patte lunastada saaks ja et kunagi tulevikus Peetrus meid ikka paradiisi lubaks. :)
-
Off, Sinu puhul ei mängi rolli mitte ülemused vaid süsteemianalüütikud, -disainerid ja -arhitektid, kelle särava töö tulemuse vilju sa maitsed.
-
ttrust
Aga kes, sinu arust koostab tiimi? Kes hoolitseb selle eest, et projekti juurde EI satuks kogemustega analüütikuid, disainereid ja arhitekte :) Pealegi olen ma täiesti võimeline eristama halba disaini ja halba kodeerimist. Igapäevareaalsuses kohtame me ikka halva analüüsi halba realisatsiooni. Mis puutub ülemise kihi vendadesse, nagu business analyst ja co, siis õnneks nende tegemata v. sitasti tehtud töö mind enam ei koti :) -
Keegi siin varem mainis, et Eestis olevat avalikus kohas suitsetamine keelatud. Ei ole keelatud.
-
To: Offf , ülemus on enamasti selline, kes valib neid inimesi mitte nende oskuste vaid pigem selle järgi, kuidas see vend suudab kiirelt käisest "uusi ideesid" puistata või lihtsalt on hea jutuga. Ülemus ei oska sellele mõeldagi, et mõnegi disaineri-analüütiku töö kvaliteet jätab soovida ja et see kvaliteet selgub tihti alles siis kui projekt on üle antud.
-
Offf, rääkisin sysadminidest, kes aegajalt peavalu valmistavad.
Mõnusat lugemist lõunapausideks:
http://members.iinet.net.au/~bofh/
