Aktsiate kinkimine
Log in or create an account to leave a comment
-
Tere!
Kas aktsiaid on võimalik kuidagi kinkida?
Tuttaval sünnipäev tulemas ja praktilise inimesena soovis kingiks raha. Hea kui saaks selle kuidagi huvitavamalt vormistada. Ka teised ideed mis võiks olla raha alternatiiviks on oodatud. -
Tõstaks teemat. Kas oleks kuidagi võimalik?
-
Väärtpaberikanne, olen seda oma õetütrele teinud. Protsess eeldab vastaspoolelt väärtpaberikonto olemasolu + vastava vormi täitmist. Üsna tüütu protsess, aga mitte eriti keerukas. Üllatust kahjuks teha ei saa.
-
Makseta väärtpaberikanne on selleks otstarbeks loodud. Vajab mõlema poole poolt avalduse täitmist. Tänapäevase infoajastu kohta on see tõesti küllalt tüütu tegevus, et otsida taga õigeid kohti.
LHV-s on kiiresti leitav ja mõistliku koha peal: RAHA KASVATAMINE> "Makseta väärtpaberikanne". Samas SEB horror lehelt andis seda õiget kohta täitsa taga otsida.
Eksklusiivne idee võiks olla ehk siis ettevõtte kinkimine? Et luua ettevõte, avaks pangakonto ja väärtpaberikonto ning ostaks siis aktsiaid. Hiljem vormistada ettevõte ümber.. Suuremas mahus tasuks selline asi ära..
Aga siin ilmselt startupi idee - "aktsiakupongide" kingituste müük. Startup hoiustab aktsiaid niikaua enda väärtpaberikontol, kuni kingi saaja need välja lunastab. Kingitus oleks nt QR kujul ja sisse scannides viib lehele, kus vaja vaid sisestada enda väärpaberikonto nr. Muidugi vaja lisada õpetus, kuidas kontot vajadusel avada. :) -
Maksustamise mõttes ebaefektiivne - realiseerimise korral on soetusmaksumuseks 0 ja kõik saadu läheb maksu alla.
Parem juba kinkida raha ja las kingi saaja ostab ise. Seda siis juhul kui mõlemad pooled eraisikud. -
Imho sai soetusmaksumuse ise määrata.
-
Kehtiv seadus peaks eeldama, et igaüks deklareerib ikka enda tehtud kulutused (mitte eelmise omaniku omad).
Kahtlemata saab tehniliselt soetusmääraks deklareerida mistahes numbri (kasvõi triljoni). Ent kui see number ei vasta tegelikkusele, siis võidakse seda halvimal juhul tõlgendada maksupettusena.
Seletamist tuleb igal juhul. -
Luuser
Kehtiv seadus peaks eeldama, et igaüks deklareerib ikka enda tehtud kulutused (mitte eelmise omaniku omad).
Kahtlemata saab tehniliselt soetusmääraks deklareerida mistahes numbri (kasvõi triljoni). Ent kui see number ei vasta tegelikkusele, siis võidakse seda halvimal juhul tõlgendada maksupettusena.
Seletamist tuleb igal juhul.
Minu teada näiteks pärandamisel saab teatud juhtudel lugeda kuludeks ka pärandaja tehtud (tõendatud) kulud. Näiteks kinnisvara ostu-müügi hinna vahe või siis aktsiate pärandamisel samuti. Sel teemal olid paar aastat tagasi kohtuvaidlused ja maksuamet kohendas seejärel ka oma praktikat.
Kinkimise puhul nii kindel ei ole, tuleks emta-st järele uurida. -
Tulumaksuseadus sõnab, et:
§ 38. Soetamismaksumus
(1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud.
Nii et ma tõlgendaks, et kingi saaja kulud loevad ainult. Erandiks on erastamisväärtpaberid, mis on eraldi välja toodud.
Ning pärandvaraga ka asi enam ei toimi. Muudeti ära 2015. Vt juba tsiteeritud paragrahvi 38 (1 1). -
Pärandamise osas tekkis tõesti väike auk kui kohtupraktika käskis arvesse võtta pärandaja tehtud kulusid, nüüdseks on see auk kinni pandud ja pärandatud väärtpaberite soetusmaksumus on pärandi saajale 0.
-
Aktsiate kinkimisel on nüüd võimalik anda kaasa kinkekaart.
