filosoofiline arutlus tsüklilisuse teemal üldiselt
Log in or create an account to leave a comment
-
Olen siin natuke uurinud sellise teooria nagu seda on Kondratievi lainete teooria, kohta. Seal on juttu pikkadest ja lühikestest tsüklitest, lainetest. Praegusel olukorral maailmas, üldiselt, on suuri paralleele sellega mis toimus viimati I ms - II ms lõpp. Nii poliitliselt, majanduslikult, juriidiliselt kui ma kõige laiemalt sotsiaalses mõttes. Ei hakka praegu kohe oma paralleele ja mõtteid avalikustama, ootaks parem huviga kuidas teised seda olukorda näevad :).
-
Eestlaste jaoks ei ole TA-d olemas. Mineviku põhjal (jälle TA) võin ette ennustada, millised kommentaarid tulevad, kui üldse tulevad.
-
Iga vähegi kobedama kriisi korral kerkib Kondratjevi tsüklite ja Elliotti lainete teema esile. :)
Iseenesest on igati loogiline arutleda, et iga suurem tehnoloogiline läbimurre muutub mõneks ajaks majanduse veduriks ning peale majanduskeskkonna küllastumist toimub tasakaalustumine. Küll aga on savijalgadel väide, et sedalaadi tehnoloogiliste läbimurrete esinemisel on lineaarselt tsükliline iseloom. Milline on selle metoodiline põhjendus? Miks just ilus ümmargune 50, aga mitte 93 või 27,589467?
See, et viimased viis tehnoloogilist hüpet on toimunud laias laastus 50-aastaste vahedega, võib inimarengu ligi nelja miljoni aastase arenguloo juures olla ka tühipaljas juhus. Kui keegi muidugi lööb letti vaieldamatu tõestusmaterjali, et selline muster on ketkematult toiminud ajani, kui täpselt x/50 aastat tagasi võeti kasutusele püssirohi, y/50 tagasi harkader ja z/50 aastat tagasi kivikirves, siis ehk jäängi uskuma.
Inimese aju on kord juba sedalaadi aparaat, mis peegeldab maailma struktuuri ja selles esinevaid järgnevusi ning üritab nende põhjal tuletada seoseid ja mustreid, millele toetudes annaks ennustada järgnevaid sündmusi ning uusi seoseid. Mõnikord aga võib ka pikalt pilve vaadates märgata, et see meenutab koera pead või musta luike. -
PeaLiK Re: BÖRSIRALLI 2009 29/10/09 14:27
Vastan oma 10/06/09 sõnadega: Ise igastahes ostan turu nõrkusi, mitte tugevusi. Ostsin veebruar-märts; ostan järgmise korrektsiooni pealt jne.
Turg lainetab, eks ole? Kuidas aru saad, et turg nõrk või tugev on? -
Minul on selle tsükli ajalise kestuse kohta oma teooria: 50 aastat on jämedalt ümardatuna lihtsalt keskmise inimese MÄLU-ea pikkus. St ajavahemik alates mälu tekkimisest kuni surmani. Kodanikud, kes on sündinud buumi tipus, elavad pool oma elu teadmisega, et tuleb säästa ja kokku hoida. Ja pärandavad oma varanatukese lastele, kes on poole oma elust teadnud, et elu on lill ja läheb aina ilusamaks. Ja loomulikult tuleb seda kõike tähistada ja pärandus maha juua või börsile investeerida. Ja nende lapsed siis jälle säästavad jne. Ehk siis, tsükli erinevates faasides inimesed õpivad ja kohanevad, aga keegi ei mäleta enam eelmist tsüklit ja vanaisa on ka juba liiga seniilne, et tema sonimist tõsiselt võtta.
Ceteris paribus peaks need tsüklid olema üsna konstantse pikkusega, paraku on olemas FEDid ja taolised, kes arvavad, et ahnust ja karjainstinkti saab ravida, näiteks intressimäärade või trükimasinatega. Aga ega pohmell sellest tulemata ei jää. -
nii. lisaksin siis mõned enda mõtted kah. lugedes seda teooriat, on see minu arust natuke liiga kitsa lähenemisega tsüklilisusele üldisemas mõttes. on väga palju interdistsiplinaarseid mõjureid sellele kõikjal esinevale seaduspärasusele. osa neist on leidnud tänaseks päevaks mingi tasemega teadusliku teooria näol kinnitust omas valdkonnas, osad neist on tunnetuslikud. kuid ükski neist ei suuda selgitada kausaalsust- ehk siis mis on esimesena, mis on põhjus millegile. seega avastamisruumi on ilmselt veel kõvasti. üritan natuke selgitada järgnevalt oma mõtteid.
iga teadlane uurib seda tsüklilisust oma teadusvaldkonna raames- majandusinimene omas valdkonnas, jurist omas, psühholoog omas jne jne jne. probleem on minu arust see, et kõik see protsess on omavahel seotud, seega peaks ka uurimus hõlmama laiemat spektrit valdkondi, et tõepoolest saadaks aru kausaalsusest. kõik on seotud.
kui vaadata maailma olukorda enne I ms, milline oli olukord poliitiliselt, majanduslikult, õiguslikult, sotsiaalselt jne jne jne siis on kuidagi tunnetuse tasemel äratundmine tänase päeva arengutega maailmas. on nagu mitmeid lainetusi, mis iga mingi aja tagant saavutavad sama sageduse.
peale I ms 1929 krahh ja sellele järgnev tundub umbes selle kohana kus me praegu asume sellest lainetuses. ka 30-tel oli ajutine eufooria, kuid pinged ainult kogunesid. -
Kuulge mehed kas, te ei tahaks teha TA-d mingi bakteriaalse eluvormi tsüklite peal ?
-
Turg lainetab, eks ole? Kuidas aru saad, et turg nõrk või tugev on?
See pole küll see teema, aga lähtekohaks võid valida tehnika nimega väärtuspõhine keskmistamine. Edasi võid seda vastavalt oma investeerimishorisondile ja riskitaluvusele modifitseerida. Näiteks võid turu langedes aktsiaosakaalu suurendamise proportsiooni kasvatada; võid eriti suureulatuslike languste korral ka üle 100% aktsiatesse minna (üle 125% on siiski väga riskantne); võid korreleerida oma raha-aktsiad suhet erinevate turu- ja majanduse fundamentaalnäitajatega (selleks efektiivse valemi leidmiseks kulub ilmselt aastaid); võid aktsiate alternatiivvaraks valida mitte raha, vaid mõne muu instrumendi, mille tootluse kasvuperioodid ühtivad aktsiaturu madalseisudega jne.
Kindel on vaid see, et pika-ajalise (üle mitme turutsükli ulatuva) investeerimishorisondi ja adekvaatse riskihalduse korral korral jõuad sa soovitud eesmärgini 100% kindlusega ja ületad kokkuvõttes kõiksugu soolapuhujate ja hiromantide tootlusi. -
Ahjaa, ning VA ei sea sulle mingeid takistusi inkorporeerimaks oma investeerimismudelisse teisi turutehnikaid nagu FA/TA-põhine stockpicking või minu poolest kasvõi aktsiate sünnihoroskoopide uurimine, kui see sulle rõõmu peaks tegema. :)
-
Superbike, väga huvitav teema, mis koolist hästi meelde jäänud!
See tehnoloogiliste lainete teooria on üks suur üldistus ja lihtsustus, kuigi tõsi ta sobitub küllaltik hästi maailma majanduse lähiajaloole. Nii nagu Moore'i seadus SIIANI hästi arvutustehnika progressi on kirjeldandud.
Oleks olemasolev kriis saanud alguse autotööstusest, võiks oletada, et see kriis ometigi asendab selle üliebaefektiivse sisepõlemismootori ekspluateerimise.
Superbike, see on Sul kena mõte, et kõike võiksid sotsaal- ja reaalteadlased komplekselt vaadata. Samas kui Sa paned mannapudru keema ja sead maailma teadlaste konsiiliumile ülesandeks ennustada millises poti ääres kohta 5 min pärast mull lõhkeb... Nad ei suuda, seda ennustada ka siis kui Sa annad pudru ja küttekehade täpsed algandmed.
Sotsiaalne maailm on võimatult keerulisem. Seega täpseid ja kindlaid sotsiaal-majanduslikke teooriaid niipea ei teki. -
tsiteerin: "Superbike, see on Sul kena mõte, et kõike võiksid sotsaal- ja reaalteadlased komplekselt vaadata. Samas kui Sa paned mannapudru keema ja sead maailma teadlaste konsiiliumile ülesandeks ennustada millises poti ääres kohta 5 min pärast mull lõhkeb... Nad ei suuda, seda ennustada ka siis kui Sa annad pudru ja küttekehade täpsed algandmed".
jah mulle on vahel etteheidetud raamidest väljas mõtlemist :D. kuid siiski. teadus ei areneks kui iga mingi aja tagant keegi ei lepiks ainult selle infoga mis olemas on.
ja ma ei tea et mannapudru keetmis protseduuroleks sotsiaalne nähtus :D. aga ok, ma sain su mõttest aru. kas sulle ei tundu vahel, et mingi valdkonna raames on liiga palju proffesionaalset idiootsust. oma mätta otsast ei nähta kaugemale. ei ole ju võimalik et mingi valdkond või siis teadusharu on eraldiseisev asi iseendas siin maailmas. lihtsalt meie teadmised on liiga piiratud. ja me oleme endale mõelnud valmis mingid raamid, millest välja me ei julge mõelda. ma ei tea kas sa mõistad? ja isegi sotsiaalsetes valdkondades võib ilmselt kohata samuti tsüklilistust- ma üritan selgitada.
võtame näiteks riigivormide vahetuse õiguse teoorias - Platoni järgi kulgeb riigivormide areng nö suletud ringi mudeli kohaselt, st : aristokraatia > timokraatia > oligarhia > demokraatia > türannia > aristokraatia…>.
nii ärme nüüd lasku kriitikasse, vaid vaatame parem seda, et kas selle mudeli järgi ei ole tsükleid olemas....? see on muide ka tänapäeval kohane teooria mida uurida. tal on omad kitsaskohad, kuid üldises võtmes on ta õige. iga süsteem ammendab, lõpetab ennast ise. tuleb järgmine aste. näiteks vanasõnad- kõik uus on ammu unustatud vana jne jne.
tulles nüüd selle 1929 aasta krahhi juurde- siis ka tollal liikus poliitiline rõhuasetus demokraatialt türannia suunas üldises plaanis.
paneme nüüd eelnevale juurde majanduslikud, sotsiaalsed ja psühholoogilised aspektid. tunnetuslikult. paljud tsüklid liiguvad kõrvuti. küsimus on selles, et mis on mille põhjus? -
Sotsiaalteadused on liiga hägused, et nendele tuginedes annaks luua formaliseeritud, suure ennustusjõuga mudeleid. Teatud seaduspärasusi annab sotsiaalteaduste abil küll kirjeldada, aga nende kausaalsete seoste määratlemine on way beyond possibility. Lõpuks jõuame lihtsalt tõdemuseni, et kõik on kõige põhjus (ja tagajärg).
-
Täpsustaks märkust, et "kõik on kõige põhjus (ja tagajärg)": kõiges on süüdi britid.
-
http://www.e24.ee/?id=182335
kas liigume siiski samas lainetuses kui aastatel 1929 kuni 1945? -
selle eelmise lingi tulemusena võima tuua eelmine korda näidatud õiguse tsüklilisuse juurde kohe ka laiemalt sotsiaalse mõõtme. sama tendents on üle maailma- mõnes kohas rohkem , mõnes vähem.
-
http://www.arileht.ee/artikkel/481637
-
Eesti Pank oma praegusel kujul on teaduparast mottetu asutus, kelle funktsioonid voiks vabalt Rahandusministeeriumi (analyys) ja kommertspankade (krooni kattevara haldamine) vahel ara jaotada ja asutuse kinni panna. Sisuliselt ainuke asi, mis nende eksistentsi oigustab on ringluses oleva sularaha massi manageerimine. Kui Eestis euro kasutusele voetakse, kaob seegi. Kahtlustan kusjuures, et euro kasutuselevotu jargselt EP tootajate arv ei vahene, vaid hoopis suureneb ja pohjendatakse seda sellega, et eurotsooni riigina lasub meil nyyd suurem vastutus yhisraha hoidmise eest.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma raakida. Nimelt meenub mulle EP alati kui tsyklitest raagitakse. EP nimelt on alati oma tegevusetust buumi ajal ylelaenamise ohjeldamisel pohjendanud sellega, et neil puuduvad hoovad protsesside mojutamiseks. Tosi, intressimaarasid EP ei kehtesta. Aga miks ei voiks selliseid hoovasid tekitada. Miks ei voiks naiteks EP poolt kehtestada minimaalset omafinantseerimise maara kinnisvara voi vaartpaberite tagatisel laenu votmisel. Buumi ajal oli mones pangas vist omafinantseerimise maar null, MASU tipphetkel jalle vist sinna 30% kanti kuskile, manguruum missugune. Kui EP kehtestaks kohustuslikus korras minimaalse omafinantseerimise maara, saaks buumi ajal laenamist ohjeldada seda tostes, languse ajal jalle langetades, minimaalselt kuni nullini (maksimaalset omafinantseerimise maara kyll kehtestada ei saa, see jaaks endiselt soltuma laenuandjast, tulenevalt riskiastmest ja mojutatuna konkurentsist teiste kommertspankade poolt). Pohimotteliselt oleks see ysna analoogne instrument intressimaaraga ja annaks mingidki hoovad kapitali liikumist ja majandustsyklit mojutada, et valtida ekstreemsusi. Muidu istutakse katel jalle samal ajal kui tarbijad kollektiivselt lolliks lahevad ja ollakse ainult tagantjarele targad nagu meil kombeks. Voimalik muidugi, et ma murran siin lahtisest uksest sisse ja kuskil on mingi analoogne diskussioon juba olnud aga ma oma diletantismist lihtsalt pole kursis. -
Oh jälle see vana jutt et võtame kellegi lõpmatult targa tegelase kes teab kuidas asjad tegelikult on ja teeb targemaid otsuseid kui see kuradi kapitalistide leiutatud turg. Lihtsalt praktikas on kole raske sellist lõpmata tarka plaanikomiteed tööjõuga komplekteerida.
-
http://www.e24.ee/?id=276164
tundub siiski, et paralleelid on kohased.
