Maksud Eestis ja mujal maailmas - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Maksud Eestis ja mujal maailmas

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Üks huvitav link Eesti maksudest võrreldes teiste riikidega. Guvitav lugemine, kuna tuleb välja, et N: Soomes on maksud soodsamad kui meil, kuigi meedias räägitakse vastupidist: http://maksud-eestis.blogspot.com
  • pole sa paraku maailma avastanud. see link oli siinsetes foorumites juba nädalaid tagasi.
  • See on küll mingi vigane page, google chrome juba tahtis minna mingi 6xxxx UDP porti kasutades selle lehe kaudu midagi küsima...
  • Nüüd vist miskid suuremad maailma maksutalgud tulemas.
    USA ja OECD koordineeritult FAAMNG, Big pharma, Big luxury jne 100 suurfirma kombe vastu makse maksta seal kus kasulikum, vastu astumas.

    The Times: US wants the world to march to its tune with a global rate for business taxes. Gov's of the world could raise an extra $300-400 billion in revs pa. Biden is proposing to make US tech giants pay more tax in host countries in return for an agreement on a minimum global corporation tax rate. OECD had said 12.5% min. corp tax would raise an extra $100 billion worldwide pa. Biden’s plans would subject about 100 of the world’s biggest multinationals to settlement that would apportion taxing rights on profits to the countries where sales were made. In return, countries will drop their digital taxes.

    Contrary to what almost everyone assumed, the IMF thinks that come 2024, China’s economy will be about 1.6% smaller than it thought before the virus hit. The US, by contrast, is expected to be 0.5% bigger.
    This is a pretty extraordinary turnaround. Some of this can be explained by vaccines but it is also down to something else: Bidenomics. The plan of most almighty fiscal stimulus in the modern era. Untold amounts will be spent on infrastructure, on care workers and parents. It resembles economic policy from the era of Truman and Eisenhower,
    defined by a few key features: government spent more, at least on infrastructure and defence, it intervened more and it used its economic clout to create a rules-based order elsewhere in the world.
    US corporate tax rate will go back up to 28%. But most businesses end up paying far less by burrowing through loopholes and squirrelling away profits in low-tax countries around the world. The effective rate US multinationals ultimately pay is below 8%. That system, which levies corporate taxes on profits, made sense in an earlier era when you could easily tell where profits were generated. But what about in a world of tech giants and multinationals? If a brand is the thing earning the money then why not locate that brand somewhere where tax rates are low?

    There are 2 relatively simple paths out of this.
    - changing the way we calculate what tax is owed. Why not calculate the taxes a company like Amazon owes on the basis of sales in a given country, rather than profits?
    - or even more radical: you make it impossible for companies to shift their profits to a low-tax jurisdiction by forcing all low-tax jurisdictions to raise their rates to a given level. In other words, a global minimum level for corporate tax.

    US admin seems to be heading down both of these paths at the same time, pushing for a global 21% min. tax rate while also seeking to change the basis on which those taxes are calculated. Corporate tax avoidance has been a bugbear of wealthy economies for ages, but it has been hard to stamp it out. Efforts to update tax rules for the data age have been underway since 2019 but lack of progress has stoked tensions. Britain, France, Italy and Spain have all introduced digital taxes targeted at US tech giants. Biden’s ancestral Ireland has long used its 12.5% tax rate to draw in investment. Even if the president’s plans do go ahead it is possible other nations, or indeed Congress, might insert so many loopholes that they become ineffective. China may have its own ideas about global taxation. Other countries may take their chances and defy America. This may, in other words, represent one last throw of the dice for American multilateralism.

    How OECD plan works: If a 21% rate is agreed, co. headquartered in a signatory country that pays 15% corp tax on profits made in a non-signatory country would have to pay an extra 6% on those profits to its home tax authority. The US plan is, in fact, more fair-minded than that. If the profits moved to a tax haven can be traced back to sales made in the UK, the UK gets the extra 6%. Global minimum tax will act as a backstop to the OECD’s principal reform on profit allocation, a system that apportions taxing rights to the country where the sales were generated.
  • Sihuke küsimus. Kui tööandja ostab vidinat X ja saab näiteks 1000 "vidina" pealt 500 raha soodustust, kas siis tuleb tasuda erisoodustusmaksu "hulgihinna" ja sama vidina "letihinna" vahelt. No näiteks ostab 1000 läpakat, saab tonnaga, sama asja "keskmine jaehind" on 1500. Kui ta nüüd müüb töötajale selle läpaka tonnaga kas selle vahe pealt peab erisoodustusmaksu tasuma. Uurisin artikleid, seal on "nii ja naa".
    Näiteks "– tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist,"
    Aga kui ettevõte põhitegevusena ei "müü" seda "kaupa või teenust". Ettevõte ostab oma tarbeks midagi sisse hulgihinnaga ja võimaldab oma töötajatel sama asja sama "soodukas massi pealt" hinnaga osta. On see erisoodustus?
    Autode puhu EMTA ju rakendab printsiipi, et "liisingujääk on NO-NO, tuleb vaadata "sellises vanuses sellise sõiduki keskmine hind" auto24-jast ja sellest lähtuda"".
  • Seda oleks kõige kindlam küll otse EMTAst küsida.
    Printsiibina loetakse erisoodustuseks midagi, mida saab käsitleda töötasu või selle osana.
    Ehk kui toimub ostu-müügitehing, isegi nullmarginaaliga, jääb ju ettevõtte bilanss sellel real nulli.
    Ja turuhind tuleks loogiliselt mängu mitte enne kui ese hiljem tõestatult vaheltkasuga edasi müüakse. Sel juhul omakorda - kes ja mille alusel määrab mõistliku aja, enne mida eseme müük ja teenitud vaheltkasu on määratletav erisoodustusena?
    Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.
  • 1. Müügu töötaja elukaaslasele
    2. Müügu sulas
  • "Sekeldaja"

    Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.


    Kõlab mõistlikult. Suured jae-ketid, kes saavad sisseostult suuri soodustusi, lisavad "omatöötajahinnale" tavapäraselt 5% -- "käitlus- ja logistikatasu". EMTA, paistab, kurjaks ei saa. Tavapärane praktika paistab olema.
    Aga aitäh, veidi targem jälle.
  • "Offf"
    "Sekeldaja"

    Selles valguses ja EMTA seisukohta ära ootamata tundub lollikindel olevat läpakale näiteks 1 euro vahele panna.


    Kõlab mõistlikult. Suured jae-ketid, kes saavad sisseostult suuri soodustusi, lisavad "omatöötajahinnale" tavapäraselt 5% -- "käitlus- ja logistikatasu". EMTA, paistab, kurjaks ei saa. Tavapärane praktika paistab olema.
    Aga aitäh, veidi targem jälle.


    On paper TÕENÄOLISELT probleemi pole. Päriselus KINDLASTI probleemi ei ole. Kedagi ei huvita sellised asjad. EMTA'l on parematki teha, kui mingeid €500 potentsiaalselt vaieldavaid kaasusi menetleda.
  • Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.
  • "Draax"
    Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.


    See kõik kõlab äärmiselt loogiliselt, aga mulle meenub, et kunagi oli "kõvemat sorti sendisaagimine" teemal - töölendudega korjatud miilide "isikklikuks sooduspiletiks vahetamisel" tuleb soodushinna ja pileti "jaehinna" vahelt erisoodustusmaks tasuda. Varsti me muidugi ei lenda enam keegi kusagile ja mingitel tingimsustel, aga see selleks.
    Tegelikult pole ju vahet. Kui ettevõte ostab 11 autot ja saab hulgitehingult sooduka ja müüb ühe ostuhinnaga+1EUR töötajale edasi vs. näiteks mingi muu vidina. Vahe on põmst ainult hinnas. Ilmselt kui ettevõte ostab terve maja, siis tuleb korter "omahinnaga" töötajatele ka soodsam kui sama korter jae-kinnisvaraturult.
    Mingi asi on kas "OK" või "ei ole OK". Päris nii, et saa ju olla, et 500 on OK, 1000 on ka OK, aga vat 10 000 juba es ole OK.
  • kui sa teed soodustust inimesele just seepärast, et ta on su töötaja, siis on see erisoodustus
    asja mõte ongi ju see, et sa ei saaks varjatult palka maksta oma töötajatele

    selge on see, et hulgi on odavam
    kui nüüd nii mõelda, et näiteks üks pank hakkaks hulgi kartulit odava hinnaga ostma ja siis seda sama odava hulgihinnaga ainult oma töötajatele müüma, kas tunduks see normaalne majandustegevus või pigem millegi muuna?
  • Siin peaks vaatama ka mille jaoks need arvutid osteti. Kui nad osteti töövahenditeks, siis tekib küsimus, miks mõni nendest kohe tuttuuena edasi müüakse. Kui osteti edasimüümiseks, siis käsitletakse neid kui müügiks ostetud kaupu ning neid tohib oma töötajatele müüa ainult turuhinnaga - madalama hinnaga müüki käsitletakse erisoodustusena.
    Kui arvutite müük ei ole teie põhitegevus ning suudate maksuametile ära põhjendada, miks neid ei võeta töövahendina kasutusele (näiteks viga tellimuses, vale konfiguratsioon, ootamatu vajaduse langus jne.) siis vast probleemi pole, kuna arvutite müük ei ole teie põhitegevus ja võib väita, et õiglase turuhinna tuvastamine on teie jaoks keeruline - st. võib müüa ka bilansilise väärtusega. Eriti kui on tegemist üksikjuhtumiga.
  • "Offf"
    "Draax"
    Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.


    See kõik kõlab äärmiselt loogiliselt, aga mulle meenub, et kunagi oli "kõvemat sorti sendisaagimine" teemal - töölendudega korjatud miilide "isikklikuks sooduspiletiks vahetamisel" tuleb soodushinna ja pileti "jaehinna" vahelt erisoodustusmaks tasuda. Varsti me muidugi ei lenda enam keegi kusagile ja mingitel tingimsustel, aga see selleks.
    Tegelikult pole ju vahet. Kui ettevõte ostab 11 autot ja saab hulgitehingult sooduka ja müüb ühe ostuhinnaga+1EUR töötajale edasi vs. näiteks mingi muu vidina. Vahe on põmst ainult hinnas. Ilmselt kui ettevõte ostab terve maja, siis tuleb korter "omahinnaga" töötajatele ka soodsam kui sama korter jae-kinnisvaraturult.
    Mingi asi on kas "OK" või "ei ole OK". Päris nii, et saa ju olla, et 500 on OK, 1000 on ka OK, aga vat 10 000 juba es ole OK.


    Mõlemat pidi võib olla, et "ei ole OK", erinevus on selles kui suur on risk, et päriselt keegi sinuga tegelema hakkab.
    5 km/h kiirust ületada ei ole ka lubatud, aga radar fikseerib alles +7 km/h ja patrull ei viitsi sinuga tavaliselt üldse tegeleda enne kui 15-20km/h üle paned, nii et võib öelda, et 95-ga sõites ei juhtu sinuga tõenäoliselt midagi. Sama ka siin.
  • Ehk siis teema kokkuvõtteks, et "ei tohi aga võib" nagu Švejk ütleks.
  • https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/04/08/indrek-maripuu-anname-inimestele-voimaluse-regionaalarengusse-panustada
    Toetan igati artiklis esitatud vaadet. Olukorras, kus Tallinnas elab 40% ja Tallinna vahetus läheduses 60% kogu Eesti rahvastikust, ning see trend on süvenev, on maapiirkondades üha raskem tagada isegi hädavajalike teenuseid (koolide, raamatukogude, postkontorite, pangakontorite jne. sulgemine). Suuremal osal linnaelanikel on maal kas suvekodu või vanematekodu, miks siis ei ole mul maksumaksjana võimalik toetada ainult ühte piirkonda ja maale sõites võimalus sattuda justkui ajamasinaga ajas 20a tagasi? Ka maakoju sõites tarbin ju kohalike hüvesid, aga minu maksutulust ei lähe sinna midagi, kuigi võiks.
  • Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.
  • "stigheide"
    Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.


    Saare peal maakodu omajad kasutavad praamisoodustust. Ja see on, seoses viimaste hinnatõusudega Päris Olulilleline Nummer. Praamiga Hiiumaale või odavlennuga Berliini on juba samast klassist.
  • "stigheide"
    Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.


    Krundini viiva tee hooldus(ilmselt suurim kulu), lumelükkamine, tsentraalne kanalisatsioon, kui on, ühistransport(minul).
  • "karlsson25"
    Ka maakoju sõites tarbin ju kohalike hüvesid, aga minu maksutulust ei lähe sinna midagi, kuigi võiks.

    Tasandusfondi kaudu tsipa isegi läheb.
    Eriti kiusliku käitumise korral on võimalike KOVi maksubaasi suurendada ja tasandusfondi makseid vähendada. Saavadki inimesed regionaalarengusse rohkem panustada. ;)
  • "Offf"
    "stigheide"
    Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.


    Saare peal maakodu omajad kasutavad praamisoodustust. Ja see on, seoses viimaste hinnatõusudega Päris Olulilleline Nummer. Praamiga Hiiumaale või odavlennuga Berliini on juba samast klassist.

    see ei ole nii...saar peab olema su alaline elukoht, nii ei saa, et kasutad praamisoodustust ja sõidad Tallinnas tasuta ühistranspordiga. Ja sellisel juhul kui alalise elukohana oled määranud saared, läheb ka su tulumaks sinna ja toetad kohalikku omavalitsust nagu ma ka ise teen.
  • "karlsson25"
    "stigheide"
    Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.

    tsentraalne kanalisatsioon


    Ma ei tea küll kuidas sul seal suvilas, aga siinkandis on küll ühiskanalisatsioon mingi hüve pole. Pigem ikka teenus mille eest tuleb maksta.
  • "Offf"
    "Draax"
    Autol ja läpakal on ka kindlasti oluline erinevus. 500€ läpaka hinnavahet ei pruugi maksuametit huvitada. Kui hakkad 50 000 € autosid "soodukaga" müüma, võid ennast kiiresti huviorbiidist leida.


    See kõik kõlab äärmiselt loogiliselt, aga mulle meenub, et kunagi oli "kõvemat sorti sendisaagimine" teemal - töölendudega korjatud miilide "isikklikuks sooduspiletiks vahetamisel" tuleb soodushinna ja pileti "jaehinna" vahelt erisoodustusmaks tasuda. Varsti me muidugi ei lenda enam keegi kusagile ja mingitel tingimsustel, aga see selleks.
    Tegelikult pole ju vahet. Kui ettevõte ostab 11 autot ja saab hulgitehingult sooduka ja müüb ühe ostuhinnaga+1EUR töötajale edasi vs. näiteks mingi muu vidina. Vahe on põmst ainult hinnas. Ilmselt kui ettevõte ostab terve maja, siis tuleb korter "omahinnaga" töötajatele ka soodsam kui sama korter jae-kinnisvaraturult.
    Mingi asi on kas "OK" või "ei ole OK". Päris nii, et saa ju olla, et 500 on OK, 1000 on ka OK, aga vat 10 000 juba es ole OK.


    Ühes Ameerika filmis oli selline stseen. Maksuhaldur telefonis talle helistanud ärevale firmaomanikule: "Ärge muretsege, 250$ pärast ei tule teile keegi maksuurevisjoni tegema. Miks ei tule? Sellepärast, et lihtsalt ei tule!"
  • "iffkillla"
    "karlsson25"
    "stigheide"
    Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.

    tsentraalne kanalisatsioon

    Ma ei tea küll kuidas sul seal suvilas, aga siinkandis on küll ühiskanalisatsioon mingi hüve pole. Pigem ikka teenus mille eest tuleb maksta.

    Ohoh. Millises maakodus on tsentraalne kaalisatsioon ja veevärk?
    Minu arvates on maakodu ikka sihuke koht, kus lähima naabrini on vähemalt 500m (soovitavalt rohkem) ning vesi ja kanal on lahendatud oma kaevu ja septikuga...
  • "ziff"
    "iffkillla"
    "karlsson25"
    "stigheide"
    Loetle need kohalikud hüved mida maakodu omaja kasutab.

    tsentraalne kanalisatsioon

    Ma ei tea küll kuidas sul seal suvilas, aga siinkandis on küll ühiskanalisatsioon mingi hüve pole. Pigem ikka teenus mille eest tuleb maksta.

    Ohoh. Millises maakodus on tsentraalne kaalisatsioon ja veevärk?
    Minu arvates on maakodu ikka sihuke koht, kus lähima naabrini on vähemalt 500m (soovitavalt rohkem) ning vesi ja kanal on lahendatud oma kaevu ja septikuga...


    Kahe äärmuse - Tallinna ja metsatalu vahele jääb veel riburada erinevaid võimalusi elukoha paiknemiseks. Ja oh üllatust, ka nendes pisikülades on trassivesi ja tsentraalne kanalisatsioon. Ma ei oskaks seda kohta nüüd küll kuidagi muudmoodi nimetada kui maakodu.
  • "pahurik"

    see ei ole nii...saar peab olema su alaline elukoht, nii ei saa, et kasutad praamisoodustust ja sõidad Tallinnas tasuta ühistranspordiga. Ja sellisel juhul kui alalise elukohana oled määranud saared, läheb ka su tulumaks sinna ja toetad kohalikku omavalitsust nagu ma ka ise teen.


    Nojah. Nii on. Ma kommenteerisin selle "kahe kodu" soovituse raames. Siis sõidad praamiga soodsalt ja Talllinnas paned rohelise kaardiga. Ja mõtle milline tore võimalus suvilaid v. nr. 2 pindu (nt. investeerimiskortereid) tuluka vabalt müüa. Ikkagi "põhielukoht". Maamaksavabastus on selle kõrval "hiirekas".
  • "iffkillla"

    Kahe äärmuse - Tallinna ja metsatalu vahele jääb veel riburada erinevaid võimalusi elukoha paiknemiseks. Ja oh üllatust, ka nendes pisikülades on trassivesi ja tsentraalne kanalisatsioon. Ma ei oskaks seda kohta nüüd küll kuidagi muudmoodi nimetada kui maakodu.

    OK, ma ehk keerasin vindi natuke üle :)
    Mul on "maakodu" ühes sellises Läänemaa pisikülas ning ma ei tea lähemas ümbruskonnas ühtegi küla, kus oleks tsentraalne kanal ja vesi.
    Ilmselt seetõttu siin käibki see tsirkus, kus koole pannakse kinni ning valla asjapulga abikaasa ratsakoolile antakse enam-vähem samas mahus toetust...
  • Mind näiteks see kahe elukoha plaan täiesti kõnetab.
    Covidi ajastu järel on sattunud selline elukorraldus, et laias laastus pool ajast elan Tallinnas ja pool Tartus.
    Registreeritud olen Tallinnas, sest jube mugav on Elroni rongidega käike teha, aga samas näiteks perearst on Tartus.
  • Pange nüüd miinuseid...
    Niikaua kui linnapildis domineerivad 3 liitrise mootoriga vanad haisvad Saksa diislijunnid, olen mina (sõidu)automaksu poolt. Iseasi, kuidas ja mille pealt seda arvutatakse ja kuidas lahendatakse nende piirkondade transpordiprobleemid, kus ühistransporti ei ole, aga inimeste valikud autode ostmisel on vaja rohkem suunata. Ka võiks automaks veidigi vähendada ebakõla auto ja varuosade hinna vahel.
  • "post975"
    Pange nüüd miinuseid...
    Niikaua kui linnapildis domineerivad 3 liitrise mootoriga vanad haisvad Saksa diislijunnid, olen mina (sõidu)automaksu poolt. Iseasi, kuidas ja mille pealt seda arvutatakse ja kuidas lahendatakse nende piirkondade transpordiprobleemid, kus ühistransporti ei ole, aga inimeste valikud autode ostmisel on vaja rohkem suunata. Ka võiks automaks veidigi vähendada ebakõla auto ja varuosade hinna vahel.


    Kas sa tõsimeeli arvad, et inimesed ostavad neid vanu diislijunne selle pärast, et nad lihtsalt uut ei taha? Või äkki on asi selles, et see vana diislijunn on säästlik ja parim mida nad oma raha eest saavad? Rikastel pole probleemi oma X7 või Q5 Eest aastas 1500 eurot maksu maksta või 100 000 eest firma nimele uus Tesla osta. Aga nö maainimesele tähendab autost loobumine paljude normaalse elu osaks olevatest tegevusteks loobumist. Ja kolitakse Tallinnasse, kus ei ole ju autot vaja ja ÜT on heal tasemel.
  • "Tervist Teile"

    Kas sa tõsimeeli arvad, et inimesed ostavad neid vanu diislijunne selle pärast, et nad lihtsalt uut ei taha? Või äkki on asi selles, et see vana diislijunn on säästlik ja parim mida nad oma raha eest saavad?


    Lisaks siia juurde, et mainitud diislijunnid võivad olla valmistatud veel sellisel huvitaval ajal kus "rattalaager" (näiteks) oli "rattallager" selline tore vahetatav jupp, mitte "meil on terve sild disainitud ühe komplektse moodulina, hind 1500.- pluss vahetuse tunnid. See võib jah kallutada inimesi sinna "haisvate diislirontide" maailma. Nende "õigele teele" juhatamiseks peab ikka päris krõbeda maksukirve selga lööma.
  • "Offf"
    "Tervist Teile"

    Kas sa tõsimeeli arvad, et inimesed ostavad neid vanu diislijunne selle pärast, et nad lihtsalt uut ei taha? Või äkki on asi selles, et see vana diislijunn on säästlik ja parim mida nad oma raha eest saavad?


    Lisaks siia juurde, et mainitud diislijunnid võivad olla valmistatud veel sellisel huvitaval ajal kus "rattalaager" (näiteks) oli "rattallager" selline tore vahetatav jupp, mitte "meil on terve sild disainitud ühe komplektse moodulina, hind 1500.- pluss vahetuse tunnid. See võib jah kallutada inimesi sinna "haisvate diislirontide" maailma. Nende "õigele teele" juhatamiseks peab ikka päris krõbeda maksukirve selga lööma.

    Ega neid maksukirveid polegi probleem selga lüüa, kui ise sõidad riigieelarve kulurealt ostetud uue autoga. Madal ja laiapõhjaline automaks oleks iseenesest loogiline ning üks valutuimaid uusi makse, kui neid tingimata vaja on. Aitaks ühtlasi statistika kasutuseta romudest puhastada.
  • Inflatsioon tõstis käibemaksu ise juba umbes 30 %, kui nüüd kärutatakse otsa 10% (2:20=10%), siis käibemaksu laekumine viskab riigieelarve nominaalis kõrgustesse.
  • "post975"
    Pange nüüd miinuseid...
    Niikaua kui linnapildis domineerivad 3 liitrise mootoriga vanad haisvad Saksa diislijunnid, olen mina (sõidu)automaksu poolt. Iseasi, kuidas ja mille pealt seda arvutatakse ja kuidas lahendatakse nende piirkondade transpordiprobleemid, kus ühistransporti ei ole, aga inimeste valikud autode ostmisel on vaja rohkem suunata. Ka võiks automaks veidigi vähendada ebakõla auto ja varuosade hinna vahel.

    ma ei tea, mis linnas kirjutaja elab, aga Tallinnas on neid 3l mootoriga saksa dislasi ehk paar protsenti ja kui see on domineerimine, siis ...
    Isegi Ossinovski ütles täna, et automaksu kehtestamisel peab arvestama, et maal ei saa ühistranspordiga autot asendada, sest seda lihtsalt pole. Seega tuleb selle maksu puhul tugevalt kaaluda, mida ja kuidas. Lisaks ütleks, et kui maksustada vanuse ja heite jne järgi, siis saab maaelu ja teine eesti veel lisaks korraliku matsu, kuigi auto pikem kasutamine võiks just tootmise koha pealt seda natukse suuremst saastet siluda.
  • "Tervist Teile"
    Kas sa tõsimeeli arvad, et inimesed ostavad neid vanu diislijunne selle pärast, et nad lihtsalt uut ei taha? Või äkki on asi selles, et see vana diislijunn on säästlik ja parim mida nad oma raha eest saavad?...

    Ei arva. Üldse kohe ei arva. 5+ aastat tagasi oli veel olemas selline asi nagu odav väikeauto. Rohepööre on neist kerghübriidi, "juhiabide" ja muu tilulilu toel teinud kalli väikeauto ja minu arvates on see suur probleem. Kui odav on ainult kuskilt kasutatuna toodud saastav vana ront, siis siin on midagi valesti ja maks võiks olla üks meetod kuidas seda olukorda siluda.

  • "iffkillla"
    Ma ei tea küll kuidas sul seal suvilas, aga siinkandis on küll ühiskanalisatsioon mingi hüve pole. Pigem ikka teenus mille eest tuleb maksta.

    Maakodu ühiskanalisatsiooniga tiheasustuspiirkonnas on mõte, mille peale saab tulla ...eee... üks väga veidra ehitusega pea.
    Nendes kohtades, kus maakodu omada tasub, ei ole mitte mingit ühiskanalisatsiooni.
  • Tegelikult on odavad ja hõlpsamasti remonditavad väikeautod siiani olemas. Dacia on neil nimeks. Aga ega eneseuhkus vist ei luba enamusel sellist osta.
  • "pahurik"
    ma ei tea, mis linnas kirjutaja elab, aga Tallinnas on neid 3l mootoriga saksa dislasi ehk paar protsenti ja kui see on domineerimine, siis ...

    Kilulinnas elan ja olen tähele pannud seda, et kui (sõidu)auto ajab välja musta tossu, siis on tal aiste vahel Saksa päritolu diisel (panen Volvod ka siia patta), millel DPF välja progetud, ja kui sinist, siis on ta Toyota. Need esimesed hakkavad kuidagi väga silma, olgu kasvõi alla 3l.
  • "Marvin"
    "iffkillla"
    Ma ei tea küll kuidas sul seal suvilas, aga siinkandis on küll ühiskanalisatsioon mingi hüve pole. Pigem ikka teenus mille eest tuleb maksta.

    Maakodu ühiskanalisatsiooniga tiheasustuspiirkonnas on mõte, mille peale saab tulla ...eee... üks väga veidra ehitusega pea.
    Nendes kohtades, kus maakodu omada tasub, ei ole mitte mingit ühiskanalisatsiooni.


    Kui ostma oleks pidanud, siis kindlasti mitte jah. Siin on mitmendat põlve peetav juhtum.
  • "post975"
    "pahurik"
    ma ei tea, mis linnas kirjutaja elab, aga Tallinnas on neid 3l mootoriga saksa dislasi ehk pselaar protsenti ja kui see on domineerimine, siis ...

    Kilulinnas elan ja olen tähele pannud seda, et kui (sõidu)auto ajab välja musta tossu, siis on tal aiste vahel Saksa päritolu diisel (panen Volvod ka siia patta), millel DPF välja progetud, ja kui sinist, siis on ta Toyota. Need esimesed hakkavad kuidagi väga silma, olgu kasvõi alla 3l.

    et siis tunnistad, enne valetasid ja ikka ei ole domineeriv? Mis musta tossu puudutab, siis siin tuleb vaadata ülevaatuspunktide poole, enamustes kohtades ei saa ammu enam tossava autoga läbi, kui ei usu, mine proovi.
  • "pahurik"
    "post975"
    "pahurik"
    ma ei tea, mis linnas kirjutaja elab, aga Tallinnas on neid 3l mootoriga saksa dislasi ehk pselaar protsenti ja kui see on domineerimine, siis ...

    Kilulinnas elan ja olen tähele pannud seda, et kui (sõidu)auto ajab välja musta tossu, siis on tal aiste vahel Saksa päritolu diisel (panen Volvod ka siia patta), millel DPF välja progetud, ja kui sinist, siis on ta Toyota. Need esimesed hakkavad kuidagi väga silma, olgu kasvõi alla 3l.

    et siis tunnistad, enne valetasid ja ikka ei ole domineeriv? Mis musta tossu puudutab, siis siin tuleb vaadata ülevaatuspunktide poole, enamustes kohtades ei saa ammu enam tossava autoga läbi, kui ei usu, mine proovi.


    Vabalt saab. Sest ega see väljaprogetud tahmafiltriga saksa diisel koormuseta piirajasse vajutades ei tossagi. Tossab ta hoopis koormuse all, mis on hoopis teistsugune mootori tööreziim kui see mida ülevaatusel testitakse.
  • "iffkillla"
    Tegelikult on odavad ja hõlpsamasti remonditavad väikeautod siiani olemas. Dacia on neil nimeks. Aga ega eneseuhkus vist ei luba enamusel sellist osta.


    No kui sa autoremondi bisneksiga seotud oleksid, siis teaksid, et see on samasugune linnalegend nagu Mersu isalt pojale pärandamine
  • Uus rahandusministri kandidaat räägib ikka 2% käibemaksu tõusust!!!
  • "iffkillla"
    Tegelikult on odavad ja hõlpsamasti remonditavad väikeautod siiani olemas. Dacia on neil nimeks. Aga ega eneseuhkus vist ei luba enamusel sellist osta.


    Ei ole nõus. Erandiks vaid Dacia Duster. Selle esimene seeria toodangut osutus kõige vastupidavamaks autoks üldse. Hiljem see viga tehase poolt parandati ja täna on olukord kus võid arvestada Dacia puhul, et esimese 150 000km puhul tuleb autosse esialgsest hinnast 50% veel "sisse-taguda".

    Sarnane probleem oli Škoda ja Volkwageniga - kvaliteedi vahet ei olnud e. škoda kestis sama kaua. Umbes 2a tagasi see viga samuti parandati.
  • "zelinski"
    Uus rahandusministri kandidaat räägib ikka 2% käibemaksu tõusust!!!


    Kõlab paremini, kui 10% km tõus ja et eelmine oli ajutine.
  • "luarvikluarvik"
    "zelinski"
    Uus rahandusministri kandidaat räägib ikka 2% käibemaksu tõusust!!!

    Kõlab paremini, kui 10% km tõus ja et eelmine oli ajutine.

    Jutt on tegelikult kahest protsendipunktist, mis ongi 10% käibemaksu tõusu. Loomulikult ajab valitsus ajakirjandusele pada rääkides "2-st protsendist" käibemaksutõusust.
    Ilus unistus, et käibemaks viiakse 18% peale tagasi, nagu eelmise MASU ajal suure suuga Reformi poolt lubati, kukkus kolinal kokku. Veelkordne Reformi vale, tegelikult.
  • "ttrust"
    "luarvikluarvik"
    "zelinski"
    Uus rahandusministri kandidaat räägib ikka 2% käibemaksu tõusust!!!

    Kõlab paremini, kui 10% km tõus ja et eelmine oli ajutine.

    Jutt on tegelikult kahest protsendipunktist, mis ongi 10% käibemaksu tõusu. Loomulikult ajab valitsus ajakirjandusele pada rääkides "2-st protsendist" käibemaksutõusust.
    Unistus, et käibemaks viiakse 18% peale tagasi, kukkus kolinal kokku.

    kohe tuleb mykoloog ja ütleb, et te olete vatnikud ja kõik mamsutõusud on tegelikukt ju teie endi huvides..
  • "post975"
    5+ aastat tagasi oli veel olemas selline asi nagu odav väikeauto. Rohepööre on neist kerghübriidi, "juhiabide" ja muu tilulilu toel teinud kalli väikeauto ja minu arvates on see suur probleem. /.../ maks võiks olla üks meetod kuidas seda olukorda siluda.

    Jep, maailma autotootjatel hakkavad Eesti automaksust kuuldes kohe käed värisema ja nad pööravad otsa ringi ja naasevad odavate väikeautode tootmise juurde.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon