Maksukohustus kinnisvara müümisel
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas see seadus läks läbi, mis pidi kohustama inimesi kinnisvara müümisel tulumaksu maksma juhul, kui nad polnud seal kahe viimase aasta jooksul vähemalt ühe aasta elanud?
-
mitte elukoha (va "suvila") müümisel on tulumaksukohustus alati olnud
-
annelix, vabandust, pidasin silmas seda seadust (eelnõu), mis oleks välistanud kv müüval inimesel end kõigest paar päeva varem müüdavasse kv-sse sisse kirjutada ning sel moel tulumaksu vältida. Uue seaduse järgi oleks "viimase 2 aasta jooksul vähemalt 1 aasta sees elamise" kohustus tulnud. Taheti jõustada 1. jaanuarist ... ei tea, kas läks läbi või mitte.
-
Tulumaksuseaduse § 15
(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana, või
2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või
7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.
(6) Kui lõikes 5 nimetatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana ning kinnisasja, ehitist või korterit kasutati ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele. -
Ootan ka huviga, mis sellest uuest seaduseettepanekust saab. Seal oli veel üks piirang, et maksuvabalt saab müüa ainult ühe elamispinna kahe aasta jooksul. Vahetad töökohta liiga tihedalt teise linna, siis maksad tulumaksu.
-
http://www.emta.ee/index.php?id=1996
Lõik sealt: Maksuvabastuse kohaldamisel ei oma tähtsust võõrandatud eluruumi oma alalise või peamise elukohana kuni võõrandamiseni kasutamise aja kestvus, sest antud elukohas elamise aja pikkus võib vaid kinnitada selles elukohas elamist, kuid ta ei ole peamine tõend. Konkreetse eluruumi oma alalise või peamise elukohana kasutamise aja pikkus ning teise eluruumi soetamise vajaduse tekkimine oleneb väga mitmesugustest asjaoludest, mistõttu võib mõningatel juhtudel tekkida vajadus elukohta vahetada suhteliselt lühikese aja tagant. Seega võib olenevalt konkreetsest olukorrast olla alaliseks või peamiseks elukohaks koht, kus elati näiteks kõigest pool aastat, samas võib aga aastaid omanduses olnud korter mitte olla alaliseks või peamiseks elukohaks. -
arvestades kinnisvara hinnalangust, ei ole see maksuteema momendil ilmselt eriti aktuaalne - tulumaksu tuleb maksta müügihinna ja ostuhinna vahe pealt, kui see on postiivne
-
Tänud kõigile vastanutele! Nagu ma aru saan, ei ole "alalise või peamise elukoha" mõiste üheselt määratud, s.t. on jäetud maksuhaldurile interpreteerida. Ehk teiste sõnadega, kui inimene suudab tulevikus oma korterit/maja müües muul viisil tõendada, et ta seal elas (naabrite ütlused, makstud arved, post jms), siis pole sissekirjutus otseselt vajalik.
-
"Alaline" elukoht tähendab seda, et isik seal alaliselt elab, ei ela kusagil mujal. "Peamine" elukoht on veidi venivam mõiste.
Nn "sissekirjutus" (tegelikult elanikeregistri järgne elukoht) ei ole määrav, kuid see on üks tõend, millele võib tugineda (nii maksumaksja kui EMTA). Samas kui see on erinev, siis ei tähenda see autmaatselt, et peaks tulumaksu maksma.
Tuleb igal juhul olla valmis muid tõendeid esitama - nt on vahele jäädud sellega, et elektritarbimist ei ole. Kui nt kommunaalteenuseid maksab keegi, kes pole pereliige, on jälle probleem (viitab üürileandmisele). Ja loomulikult tasub naabritega hästi läbi saada, kuna EMTA võib ka neilt infot nõuda.
