Tööpuudus ja alampalk.
Log in or create an account to leave a comment
-
Mis arvate,kui palju väheneks tööpuudus,kui alampalka vähendada 3000kroonini või kui vähendada hoopis 2000kroonini?
Palju tekiks juurde madalapalgalisi töökohti?
Kui oli majandustõusu periood,siis ametühingud tegelesid kogu aeg alampalga tõusu survestamisega streikide ähvardardustel.
Miks tööandjate keskliit nüüd majanduslangusele viidates,ei nõua valitsuselt alampalga alandamist? -
Arvan, et suurt midagi ei muutuks. Ettevõtte jaoks on sõltumata töötaja palgast minimaalne sotsiaalmaksu kohustus iga töötaja kohta 17 226 krooni (1435,50 kuus), millele lisandub veel tööanda osa töötuskindlustusmaksest. Kui 3000-se palgaga töötaja pidamise maksukulu oleks ca 50%, siis 2000-se palgaga töötaja pidamisel maksad maksudeks juba 75%. Eeldades, et tootlikkus on 2000-sel ikkagi madalam, kaob selle pisikese palgasäästu mõttekus ära.
-
Seoses alampalgaga vähenekski ju ka sotsmaksukohustus,sest see ongi just alampalgalt arvestatud,samuti väheneks ka töötuskindlustusmaks.
-
Tööpuudus ei väheneks, küll aga väheneks paljude töötajate palk. Rumalamad ettevõtjad laseks motiveeritumad inimesed lahti ja palkaks vähemmotiveeritud inimesed asemele, tulemus oleks lõppkokkuvõttes sama. Need motiveeritumad läheks kuhugi välismaale, kus nad saaks siis tagasihoidlikult arvestades 5x kõrgema palga. (2000 vs 10000).
Pigem peaks Eestis praeguse alamkuupalga asemel sisse viima minimaalse tunnitasu, et töötud saaksid ka osalise tööajaga töötada.
Teiseks peaks säilitatama toetused kui inimene teenib vähem kui minimumkuupalk proportsionaalselt puudujääva osaga. Andmed inimeste sissetulekute kohta on maksuametil olemas, seega ei ole selle administreerimine eriti keeruline.
Kolmandaks peaks üleüldse igasugused maksud (sh tööandja omad) miinimumpalgalt ära kaotama. Inimesed saaksid siis omavahel majandust mängida ja teenuseid osutada, riik saaks oma maksud varem või hiljem käibemaksu kaudu ikkagi kätte. -
Motiveeritud töötajad saavad nagunii rohkem palka kui miinimumpalk,seega ei tohiks alampalga alandamine neile mõju avaldada.
Küll avaldab survet alampalga piiril töötavale lihttööjõule.
Kui maksuvaba miinimum oleks alampalga kõrgusel(no näiteks mõlemad 3000kr/kuu),siis jääks ka madalamapalgalistele rohkem kätte ja nad oleksid huvitatud töötama pigem madala alampalga eest,kui elama toetustest.
Lisaks väendaks alampalga alandamine varimajandust,ehk mustalt töötavate isikute arvu. -
Mina olen selles küsimuses ultraliberaal, mingit alampalka poleks vaja valitsuse poolt kehtestada, mitte mingeid regulatsioone töö hinna osas.
Sama meelt oli ka Milton Friedman omal ajal.
Rauliriga nõus ei ole, et tööpuudus ei väheneks, kindlasti väheneks tööpuudus. -
Kristjan1,
Ma olen nõus, et alampalka pole vaja, kui siin toimuks täiesti vaba turumajandus. Seepärast pakungi, et alla teatava piiri (maksuvaba miinimumi) palka saavate inimeste puhul tuleks neil lasta tegeleda 100% vaba turumajandusega, st loobuda igasugustest tööjõumaksudest. Praegu läheb laias laastus 50% inimese teenitust kohe "vasakule", mis veel hullem alla miinimumi teenivaid inimesi karistatakse veel sellega, et võetakse "pearaha", nagu nad saaksid miinimumi, samas lõpetatakse igasugused töötutoetused.
Mis mu arvates juhtuks miinimumpalga 2x vähendamisel... Odavat tööjõudu kasutavad ettevõtted saaksid oma tööjõu odavamalt kätte, mis veidike vähendaks tööjõukulu lõpptoodangu hinnas. Samas oleksid inimesed neis ettevõtetes, kes seda teed lähevad vähem motiveeritud. Mingi hulk vähekvalifitseeritud inimesi rändaks välja. (Sest erinevalt Eestist on soojal maal 2000 krooniga kuus võimalik isegi ära elada)
Tõsiseid odavaid tööstusi siia ei tekiks, kuna Hiinas on tööjõud ikkagi odavam. Väikeettevõtlus ei elavneks, kuna riik tahab ikka oma 50+% käibest endale, seega ei teki ka uusi töökohti. V-o peab varsti hoopis makse tõstma, kuna palgalangus vähendab ka riigi tulusid.
IMHO Eesti riigis eksitakse ühe juba Henry Fordi poolt välja öeldud põhimõtte vastu. See on (veidike üldistades), et keskmine tööline peaks suutma endale lubada keskmist tööstustoodangut. Eestis on hetkel niimoodi, et keskmine juuksur ei saaks endale lubada enda teenust (eeldusel, et ta maksab ausalt makse). Piltlikult öeldes tähendab see, et rikkas ja stabiilses ühiskonnas peaksid raha ja kaubad ringlema horisontaalselt - mingisse kihti kuuluv inimene peaks tegema oma taseme tööd, saama oma taseme palka ja suutma tarbida oma taseme kaupu.
Eestis toimub ühiskondlikus hierarhias "spiraalne" liikumine - inimene ei saa tarbida enda kihi kaupu, kuna ühiskond peab ballastina vedama kaasa ühiskondlikus mõttes mittetootlikke riigiametnikke jm kulusid. Hoolimata masust on riigikorralduslikud kulud ju hoopis suurenenud. Kärbitud on pigem neid asju, millest maksumaksja oleks nõus maksma, nagu haridus, politsei ja päästjad.
Kui me nüüd alampalka alandame, siis me laseme selle ühiskondliku klassipüramiidi põhja allapoole. Samal ajal jäävad muutumatuks riigivalitsemise kulud ning väline konkurents tööjõu osas. Ehk siis nagu ütlesin, tööjõud sellest eesti püramiidist võib leida kasulikuma minna teise riigi püramiidi, mis sest et tavaliselt madalamal tasemel - lihtsalt seal on põhi näiteks 14000 kr kõrgusel ja riigi poolt tekitatav hõõrdumine sellel tasemel pea olematu. -
Kui Milton Friedmanist veel kaugemale minevikku minna, siis Adam Smith kirjeldas oma raamatus ka palga kujunemist. Tema arvates pidi minimaalne palk loomulikul teel jääma sellisele tasemele, et töötaja saaks selle eest peavarju üürida, süüa ning ülal pidada vähemalt üht last (juhul kui mõlemad vanemad töötavad). Kui palga eest pole võimalik neid nõudmisi rahuldada, on tegemist ajutise turumoonutusega, mis pole jätkusuutlik.
Mõtleme nüüd selles valguses, kas ametlikult kehtestatud miinimumpalk mõjutab elamu üüri või toidu hinda? Ilmselt mitte. Seetõttu ei muudaks ametliku miinimumpalga alandamine tööhõivet. Inimesed lihtsalt ei võta vastu tööd, mille eest saadav palk ei võimalda ära elada. Ametliku miinimumpalga eest töötamist võivad endale lubada vaid need, kes ei pea sellest elama. Näiteks need, keda peab abikaasa ülal. Või need, kes ei pea elukoha eest maksma ning toidu kasvatavad ise peenramaal. -
Mitte väga kaua aega peale miinimumpalga kaotamist tekib pärisorjus.
Ehk kui ei ole seadusi, siis on seadusetus - anarhia. Varem või hiljem leiavad tööandjad võimaluse, kuidas inimesed ilma töötasuta tööle panna. Ainult mingi hädapärane toit ja katus tööandja poolt. Möödub veel natuke aega ja see saab normiks.
Kas Eestil riigil on vaja tõesti võistelda mingite töökohtade pärast, mis tekitavad palju kisa, kuid vähe villa (makse, elukvaliteeti, pinget sotsiaalse ebavõrdsuse näol)? Kui see rahvas siin riigis tahab globaalses toiduahelas võimalikult kõrgel olla ja veel kõrgemale liikuda, siis me peame tegeme kõik selleks, et mitte ergutada madalalaubalisi tööandjaid ja töövõtjaid.
Tööpuuduse vähendamise nimel võiks pigem vähendada lubatud töönädala pikkust kuna see on niigi Euroopa keskmisest kõrgem. -
martk, jah tõepoolest Steve Jobs on AAPL-i pärisori 1$ lise aastapalgaga. Vot selline kurb saatus ootaks meid ees.
-
Minuarust võiks riik toetada miininmumpalkasid sellega, et hoopis vähendaks sotsiaalmaksu miinimumpalga puhul. Kuna ütleme ausalt miinimumpalgaga tööd ongi parajad sotsiaaltööd niikuinii.
