Tõlkeabi, majandusterminid ilukirjanduses
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tere
Edastan ühe ilukirjanduse tõlkija abipalve:
/../
Kohmitsen siin ühe tõlke kallal, mis sisaldab muu hulgas majandusalast
satiiri. Kuna siin listis paistab nii mõnelgi olevat põhjalik arusaam
mõnedest terminitest, mis mulle ähmaseks jäävad, ootan lootusrikkalt
kommentaare ja parandusi teksti vormilisele osale (sisu eest ma ei vastuta
:)).
Lühidalt: kas eestikeelne terminoloogia on pädev ja kui ei, siis kuidas
oleks õige?
Aitäh.
Mart K.
_____________
Määratlused ja tunnusjooned
Vabaturumjandus [ingl Free Market]: ühiskondlik olukord, milles kõik
majanduslikud tehingud tulenevad vabatahtlikust valikust ilma sundimiseta.
Riik: institutsioon, mis sekkub Vabaturumajandusse otsese sundimise või
privileegide omistamisega (mida toetatakse sundusega).
Maks: sunduse või Vabaturumajandusse sekkumise taoline vorm, milles Riik
kogub tribuuti (maksu), mis võimaldab palgata relvastatud vägesid, et
rakendada jõudu kaitseks või privileegide kehtestamiseks, aga ka
astumiseks sellistesse sõdadesse, seiklustesse, katsetesse, “reformidesse”
jne, nagu Riik heaks arvab, ning mitte enda, vaid “oma” kodanike kulul.
Privileeg: ladina keelest, privi: eraviisiline, ja lege: seadus. Riigi
omistatud ja sunduslike jõudude toel kaitstud eelis. Seadus, mis teenib
erahuve.
Liigkasuvõtmine [ingl Usury]: privileegi või Vabaturumajandusse sekkumise
selline vorm, milles üks Riigi toetusega rühmitus monopoliseerib raha
vermimise ja kogub seega kõigilt või enamikult majanduslikelt tehingutelt
otseselt või kaudselt tribuuti (intressi).
Maaomaniklus [ingl Landlordism]: privileegi või Vabaturumajandusse
sekkumise selline vorm, milles üks Riigi toetusega rühmitus “omab” maad ja
kogub seega neilt, kes selle maa peal elavad, töötavad või tootmisega
tegelevad, tribuuti (renti).
Tollitariif [ingl Tariff]: privileegi või Vabaturumajandusse sekkumise
selline vorm, milles väljaspool Riiki toodetud kaupadel ei lubata Riigi
sees toodetud kaupadega konkureerida võrdsetel alustel.
Kapitalism: ühiskonnakorralduse selline vorm, mis hõlmab maksustamise,
liigkasuvõtmise, maaomanikluse ja tollitariifi elemente, pärssides seega
Vabaturumajandust, ehkki teeskleb samal ajal, et kujutab endast
eeskujulikku näidet Vabaturumajandusest.
Konservatism: kapitalistliku filosoofia selline vorm, mis vannub truudust
Vabaturumajandusele, toetades tegelikkuses liigkasuvõtmist, maaomaniklust,
tollitariife ja mõnikord maksustamist.
Liberalism: kapitalistliku filosoofia selline vorm, mis püüab
kapitalistlikku ebaõiglust korrigeerida, lisades olemasolevatele
seadustele uusi seaduseid. Iga kord kui konservatiivid võtavad vastu mõne
seaduse, mis tekitab privileegi, võtavad liberaalid vastu järgmise
seaduse, mis privileegi piiritleb, mis sunnib konservatiive vastu võtma
kavalamat privilegeerivat seadust, jne, kuni “kõik, mis pole keelatud, on
kohustuslik” ja “kõik, mis pole kohustuslik, on keelatud”.
Sotsialism: katse kaotada kõiki privileege kogu võimu ennistamisega
privileege tagavale sunnimehhanismile Riigile, millega teisendatakse
kapitalistlik oligarhia etatistlikuks monopoliks. Müüri lupjamine selle
mustaks värvimise teel.
Anarhism: ühiskonnakorralduse selline vorm, milles Vabaturumajandus toimib
vabalt, ilma maksude, liigkasuvõtmise, maaomanikluse, tollitariifide või
muude sunduse või privilegeerimise vormideta. Parempoolsed anarhistid
ennustavad, et Vaba Turu [Vabaturu? Vabaturumajanduse? - on need mõisted
sünonüümsed?] tingimustes otsustavad inimesed vabatahtlikult pigem
konkureerimise kui koostöö kasuks. Vasakpoolsed anarhistid ennustavad, et
Vaba Turu tingimustes otsustavad inimesed vabatahtlikult pigem koostöö kui
konkureerimise kasuks.
