Cash is trash
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kuna Karumõmm tõi börsipäeva teemas välja et cash is trash, seoses viimase kreeka kriisiga siis prooviks korjata cashi pro ja vastu argumente. Ma ise arvan, et ei ole absoluutselt oluline kas cash on väärtus või mitte, niikaua kuni cashi saab kasutada vahetuvahendina selleks et convertida ühte väärtust teiseks on suht savi palju cashi turuväärtus on, kui vahetus toibum näiteks tunniajase vahemiku sees. Cashi all pean silmas suvalist raha, nii elektroonset kui ka sula.
Pro:
Cashi eest saab osta kõike.
Kõike saab vahetada cashi vastu.
Vastu:
Inflatsioon sööb cashi kõige valusamalt.
Cashiga majandamine ei ole läbipaistev.
Proovisin nagu leida veel argumente a momendil lihtsalt pea nii tuim et ei mahu ühtegi filosoofilist argumenti pähe. -
Ma ei mõelnud, et sularaha oleks otseselrt "trash." Pigem seda, et me võime olla olukorras, kus veidigi pikemas perspektiivis aitavad varad nö varanduse ostujõudu säilitada oluliselt paremini kui raha ja selle ekvivalendid. Täna on cash'i hoidmine kontol strateegilises perspektiivis suurem risk, kui enamus inimestest seda täna mõistab.
-
Karum6mm on biased. Rootslased instrueerisid, et kokkuhoiuprogrammi raames enam Baltikumis palkasid välja ei maksta. Antakse hoopis igale osakonnale mingi arv pooleldi välja ehitatud ruutmeetreid põllule. Sealjuures saadeti Baltikumi lühike selgitus stiilis 'cash is trash, we give you real assets'.
Ja lisaks Karum6mmi toodud riskidele on raha kontol hoidmise hädad ka:
- Tuleb euro. Kroonid kontol kasutud.
- Läheb pank rotti.
- Pangakaart kaob ära.
- Raha on kontol liiga vähe.
- Peale järgmist 'teenustasude ühtlustamise' roundi on automaadist cashi välja võtmine kahjumlik. Teenustasu ületab välja võetava summa ja automaat küsib teie rahakotist lisaks. Kui lisa pole anda, siis võtab rahakoti kui real asseti. -
Eestis on veel oht, et tekib tükk maad kõrgem inflatsioon vs. vana Euroopa. Kuna Saksamaa ja teised suuremad ei saa oma majandusi korralikult käima, siis peab ECB hoidma intresse madalal. Kuidas oleks 6kEURIBOR+0,4% eluasemelaenuga?
Eestis juba täna majandus kosub ja kui keegi seda rõõmu kuidagi ei piira, siis olemegi varsti jälle olukorras, kus majandus kasvab 20% ja inflatsioon on 10%.
Ja sealjuures istub hetkel 60 miljardit lihtsalt hoiustes ja ei teeni mitte midagi. Kui mass saab aru, et cash is trash, siis läheb siis lahti väga kiirete näppude voor. Aktsiad, kinnisvara, G55AMG, you name it. -
Blink, goodone. :-D
-
Well, aga minuarust raha puhul ei saa ju olla primaarne eesmärk selle säilitamine või kasvatamine. See oleks umbes nii et kasvatan palju kaalikaid selleks et oleks palju kaalikaid. Ehk siis minuarust peab olema otstarve milleks seda ressurssi kasvatada ja hoida, sest cash on minuarust siiski võetav ressursi metaekvivalendina.
-
Janno ja Villu on ju sellest rääkinud juba aastaid. Väär on hoida reserve ja olla teiste riikide kreeditor. Õige on võtta laenu ja võimalikult palju. Aga kes neid kuulas.
-
Mulle cash-risk sobib. Mõtlesin, et hajutan veidi valuutade vahel, aga tundub, et jäin hiljaks. Ei osanud Kreekat märgata jaanuaris, nagu märkasid tegijamad vennad siin. Olgu siis EUR.
Aga küsiks ka: Mitu miljardit siis hoiustel oleks OK? Lugesin siit, et 60 on nagu palju. -
mul isiklikult on circa 32 aga see on rohkem nagu aristokraatite foorumi teema
-
Well reservid reservideks neid peab olema, aga kui raha seisab lihtsalt niisama, siis minuarust saab ju sellega midagi kasulikku teha. Ideaal vist oleks selline, et 0 krooni seisab kusagil seifis tolmu kogumas.
-
Jah, maitse asi.
Mõnele meeldib minna panka ja rääkida intressidest, lepingutasudest, notaritest, hüpoteegist, EURIBORist ja tagasimaksegraafikust. Samas saab ta olla rahulik (ja uhke), et inflatsioon teda ei söö.
Mõni teine aga läheb panka, laseb teha passist koopia ja ülekande sinna kuhu vaja. Samas peab öösel vähkrema unetult, sest inflatsioonikoll kõnnib akna taga. -
troim, ei ei miinuses on olla halvem kui plussis, aga ideaalis vist (mingi perfektsionistide märg unenägu näiteks) on vist kõik nullis. Sest vaba rahaga arendad niipalju kui saad, ehk siis ideaalis läheb kogu vaba raha millegi arendamisse.
-
Põhiline argument hoiste õigustamiseks, et siis on hea halbadel aegadel võtta. Nüüd on meil siis halvad ajad kestnud juba üle aasta ja hoiuste maht on hoopis kasvanud. Lisaks sellele suudetakse vähendada ca miljard kuus laenukoormust. Võta siis kinni.
-
Tin, mis on siis arendamise eesmärk? Arendus maha müüa ja saada palju raha? Ja siis on jälle hunnik raha millest on vaja tulusalt lahti saada.
-
zombie, minuarust pigem raha eesmärk on arendamine mitte arendamise eesmärk ei ole raha.
Aga see vist on a la muna ja kana küsimus. -
cash is trash => rahapakkumise juhtijate meetod öelda raha omanikele: "me keerame su närvid krussi kui sa kohe oma rahahunnikuga midagi ette võtma ei hakka, sest me konkureerime sinuga ebaausatel tingimustel - me prindime su rahast välja!"
cash is king => kogenumate või mõtlevate rahaomanike viis öelda varamulli (muu vara kui raha) lõhkemise tõttu hävinutele, et pole vaja end kõrini kinni laenata
Tin, minu arust pigem on inflatsiooni (mitte raha) eesmärk arendamine.
inflatsioon = raha koormis. Koormis sunnib raha omanikke otsima rahale paremat väljundit.
Inflatsioon on rahale sama mis kinnisvaramaks kinnisvarale. -
Täpsustaksin, inflatsioon on rahale sama, mis maamaks kinnisvarale. Kinnisvaramaksu pärssivat toimet võime igavesti valmisehitamata hoonete näol näha vahemeremaades.
-
..arvestades sellega, et Euroopa Keskpank on viskamas "Suurt Reegliraamatut" prügikasti, peaks eurot hoidvad investorid aru saama, et tänase seisuga ei ole neil rahakotis/kontol enam sisuliselt mitte Saksa Margaga (DEM) võrreldav valuuta, vaid pigem Kreeka Drahm, Hispaania Peseeta, Portugali Eskuudo jne... ;)
http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=20601087&sid=a1_VpZBbuhmw&pos=4
/Ühtlasi tahaks siinkohal tervitada sotsialiste. For no particular reason... ;) -
Huvitav, et kogu selle kammi taustal pikema saksa võla tootlused tõusma pole hakanud.
-
Cynic, äkki see on see missivõistluse efekt, kus krooni ja lindi saab "kõige vähem kole" miss? ;)
-
No ma saan aru kui paanikas investor ostab hirmuga lühikest saksa paberit. Ilma intressita küll praktiliselt aga raha jääb alles. Kuid osta 10 aastast 3% tootlusega olukorras kus ainus väljapääs on inflatsioon?
-
Veidi ajalugu.
1992.aastal enne krooni tulekut oli see teema väga aktuaalne. Arutati, mille alla panna rublad. Põhiline mass arvas nõukogude defitsiidikogemuse alusel, et parim on kaubad. Tean ühte meest, kes sai tutvuste kaudu osta 100 vene õmblusmasinat, kogu tema vaba raha läks selle alla. Segadust tekitas ka Eesti Panga poolt justkui lekitatud info, mille sisu ma enam täpselt ei mäleta, kuid mis oli täiesti erinev hilisemast reaalsest vahetusmehanismist. Tagantjärele on hea nentida, et tegelikult tegi Eesti Pank ainuvõimaliku lahenduse, mis oli lihtne ja pettuskindel. Kõik muud variandid, mis välja pakuti kui Eesti Panga plaamid, olid sisuliselt kontrollimatud ja praktikas polnud kuskilt võtta inimesi, kes oleksid keerulisema vahetusmehanismi toimimise taganud. Läks nagu läks ja kaotasid kõik, kes raha panid kauba alla. Kõige paremini läks neil, kellel oli raha pangaarvetel ja nii pidigi minema, sest eeskätt tuli ju kindlustada, et ettevõtete rahaga midagi ei juhtu, muidu tekkib krahh. Ettevõtete raha oli aga arvetel. Seda loogilist eeldust ei suutnud enamus ära tabada.
Aga see 100 õmblusmasina mees müüs oma masinaid pärast aastaid ja ei saanudki neid müüdud. Osa on vist siiani tehasepakendis keldri taganurgas.
Niipalju ajalugu, mida nooremad tegijad võib-olla ei teagi. -
Cynic, mul on samuti tõsiselt raske aru saada, miks 10y UST pealt teeniksin ma 3.70%?
-
1932, nojah a see ilmselt tuli sellest, et nõuka ajal ei väärtustanud rahanumbrit ja paberit mitte keegi, kuna selle eest ei saanud mitte midagi.
-
Cynic, Karum6mm - viimase ca. 3-4 nädalat on seda trendi näha olnud, et PIGS võla eskaleerumise tõttu on ostetud suuremate riikide võlga (USA, Saksamaa), mis seal yielde allapoole toonud. Sisuliselt on jah keeruline loogikat näha, sest see nädalavahetuse Kreeka bailout ju sisuliselt lihtsalt suunab Kreeka riski teistele riikidele üle.
Aga 10.a. puhul Saksamaa, UK või (eelkõige) USA võlga ostes tundub mulle risk-reward päris jube - kui läheb hästi, siis mis intresside langusulatus on? Mingi 100 bps? Ja samas oled riski ees, et halvema stsenaariumi korral (riigivõlakirja omanikule) viskab yielde 300-400 (500?) bps ülespoole. Eriti UK ja US puhul, kus sisuliselt rahatrükkimisega inflatsioonirisk veel suurem. -
Cynic, Kristjan - mulle tundub ka, et ostad PST-nimelist ETFi ja istud ning ootad... ;)
-
Dow Jones oli kasvas aastatel 1960-1975 keskmiselt -1% (miinus üks) protsent aastas. Koos dividendidega siis nii +1%, 15 aasta keskmine.
Selles valguses pole 3,7% paha. -
Mustafa, kas ma ma saan õigesti aru, et sa apologeerid "varanduse" säilitamist cash'is ja riigivõlas kontekstis, kus keskpankurite näpud sügelevad nupu "Print" järele? Või apologeerid 3.7protsendilist UST yield'i, kus see yield on olnud väääga pikalt langustrendis ning ajaloo madalaimate tasemete lähedal?
-
Ei "apologeeri" ma midagi ei cashi ega ka konkreetse võlakirja poole. Igaüks otsustab ise.
Lihtsalt mul ei ole raske aru saada kodanikest ja institutsioonidest, kes otsustavad mitte riskida. Ja et ei saa öelda, et aktsia või isegi aktsiaindeks on keskpikas perspektiivis (10-20 aastat) sure bet. Pikas perspektiivis, alates 30st aastast, tundub küll nii olevat. Aga pikas perspektiivis oleme me kõik ... -
Umbes samal ajal Lõhmuse-Kenderi suurteosega "Raha" ilmus ka raamat "Irrational Exuberance," kus olid kenad näited selle kohta, kuidas inimesed võisid elada oma elu nii ära, et stokiturult rahhi ei teeninudki... ;)
-
Mitte riskida ostes pikka võlga ja võttes meeletu intressiriski? Mulle meenub aastate tagant üks läti kommertspank kus tüübid seletasid õhevil nägudega, et nemad on väga madala riskiga. Laenu annavad vähe ja cashi põrutavad USA 30y võlga et riskivaba tulu teenida. Ja kui siis intressid jõnksu ülesse tegid olid tegelased siiralt üllatunud, et kuhu pea kogu panga omakapital läks?
-
Cynic, ära tee selliseid nalju. Ma pidin praegu toolilt maha kukkuma! :-D
-
Kusjuures masendav on see, et tegu pole naljaga. Ma alguses ei teadnud kas nutta või naerda.
-
No ma sain aru, et see oli tõsilugu. Aga ikkagi oli naljakas. Nii kohutavalt halb, et juba väga hea. Seega otsus : naerda! :-D
-
Mustafa, kui näiteks 10.a. võlakirja puhul teeb intress 3,7% -> 5,0% liikumise (oletame, et kupongi ei ole), siis on selle võlakirja omanik saanud väga konkreetse -12% kahjumi võlakirja hinnalanguse läbi.
-
Alati saab paberit hoida maturity'ni ja öelda, et "Seltsimehed, see investeering on riskivaba!"
:-D -
Aga pakkuge välja mõni realistlik plaan, kuidas saab tavakodanik ennast võimaliku inflatsioonikasvu vastu kindlustada? Mind tegelt ka täitsa eluliselt huvitab. Novembris saab mul läbi viimane ports 9,75% intressiga tähtajalisi EEK hoiused ja ausaltöeldes ei ole suutnud midagi välja mõelda, kuhu see raha edasi torgata. Okei, õmblusmasinaid ma ei osta.
-
Kristjan, üks asi on kauplemine võlakirjadega, teine on stabiilse ja väikese riskiga tootluse saavutamine 10-30 aasta horisondis.
-
PeaLik, mitmetel riikidel on võlakirju mille kupong on seotud inflatsioonimääraga. Teine variant on intressifutuuridega panustada intresside tõusule ja muidugi on ka ETFe mis teevad kõike seda sinu eest.
-
Mustafa, häda selles ongi et selline investeering ei ole tegelikult riskivaba kuigi inimesed enamasti seda ei tunneta kuna on harjunud stabiilselt madala inflatsiooniga. Jah, sa tead küll mitu raha sa 10 aasta pärast tagasi saad (kuigi ka siin on maksustamise risk) aga sa ei tea absoluttselt mis selle raha eest osta on võimalik kui selle ükskord kätte saad. Riskivaba investeering on teinekord riskantsemgi kui riskantne aktsiainvesteering.
-
PeaLik, ajaloolilselt on inflatsiooni vastu vist kõige paremini kaitsnud tööstuslikud metallid.
-
Nojah, TIPS-id ja intressifutuurid mingi variant muidugi on, aga mitte päris see, mis vaja... (Sama küsimust olen ma muidu enne Inflatsiooni-teemas ka küsinud ning seal ka öelnud, miks tipsid ja swapid ei sobi). Sedalaadi ETF-id on reeglina ehitatud Trasury Bondi put optsioonidele ja siis võiks ju ka otse seda võtta.
-
Jah, Commodities ja Natural Resources (sh. metallid) tundub ka minu jaoks parim, milleni 'so far' olen jõudnud.
-
Mustafa, ma pidasin ka investeerimist silmas.
Oletame näiteks, et 2.a. pärast oleme keskkonnas, kus USA 10.a. riigivõlakirja intress on 5,5% kandis, inflatsioon samas suurusjärgus ning kui sa oled täna ostnud 3,7% pealt 10.a. võlakirja, siis sellest on 2.a. ära kulunud, kuid sul on positsioon ca. 15% miinuses. Lisaks on päris oluline risk, et su reaaltootlus kujuneb negatiivseks (tootlus jääb inflatsioonile alla) ja kõik uued võlakirjainvestorid saavad 10.a. osta 5,5% pealt. Oled sel juhul teinud halva investeeringu.
Ehk see on see intressirisk, millest Cynic rääkinud. Ei saa kindlalt väita, et selliselt realiseeruks, kuid see risk millega tuleb arvestada. -
- ma oleks nõus bettima, et USA riigivõla intress on kahe aasta pärast kõrgemal kui 5,5...but that's me ;)
-
Muuseas, intressifutuuridega on veel see kamm, et jaeinvestorilt nõutakse (vähemalt Swedbank nõuab) nende tagatiseks 50% rahalist deposiiti, mis teeb kogu ettevõtmise absurdseks.
-
Kristjan, mul on matemaatikaga kõik rahuldav, aga tänan.
Küsimus millele ma vastasin oli "ma ei näe miks peaks keegi ostma USA pikka riigivõlakirja". Ma ütlesin, et mina näen küll, võlakirjad on stabiilsemad ja aktsiaga võid (veel) rohkem tappa saada, ka keskpikas vahemikus. USA pikka võlakirja ostavad mitmed (väga) suured institutsioonid ja mitte kõik neist ei ole pea peale kukkunud. Mõned kindlasti on ;)
Siin on ka maailmavaateline moment kergelt mängus. Kodanik, kes teenib aktiivse investeerimise/kauplemisega raha ja kodanik, kes sellega tegeleda ei soovi. Ilmselt on vaated nii ajahorisontidele kui tootlikkuse kindlusele erinevad. -
Ma ei tea, kus ma selle errori teen, kuid mul ei tõuse käsi ostma riigivõlga, mille yield'id on ajaloolilses kontekstis übermadalad ning mille emitendi finantsid on ikkagi omadega suhteliselt...mädad. Ja ma ei ole lühiajaline player...
-
No näiteks kui ei pane oma raha vaid OPM. Kui oled just kellegile fikseeritud tootlusega pika elukindlustuse pähe tõmmanud siis on ju pikk valitsuse võlg igati vinge intstrument osta :-)
-
Cynic, ma suhtun ka OPM-i kirega ;)
