Regresseeruv tulumaks teoks !!
Log in or create an account to leave a comment
-
Tundub, et jube palju on hakanud siginema viimasel ajal sotsiaaldemokraate ja muidu kommuniste. Eestil oleks vaja kehtestada kas või väikeste vahedega selline tulumaks, et mida rohkem teenid, seda vähem maksad protsentuaalselt. Et hoida oma rahvast motiveerituna arendama ja investeerima. Väga suurte summade puhul võiks olla soodustused Rootsist, Soomest jne. end siia sisse kirjutama. Et tekiks Ida ja Põhja Euroopa Shveits.
-
Oleks sotsiaalmaksul ülempiir, saaks öelda "Tehtud!"
-
kolme käega poolt!
-
abesiki, demagoog ja rahandusliberaal Ligi küsiks kohe esimese asjana, näita millise eelarverea pealt me selle summa võtame? Pensionide?
-
Ligi küll demagoog ei ole. Ainuke mees kes ütleb mida mõtleb.
-
decibel
abesiki, demagoog ja rahandusliberaal Ligi küsiks kohe esimese asjana, näita millise eelarverea pealt me selle summa võtame? Pensionide?
Polekski vaja mingi rea pealt võtta. Maksulaekumine suureneks, sest väheneks skeemitamine. Milleks jamada kui võib ausalt kogu tuludelt väikese maksu ära maksta ja ausa mehena ringi käia. Ja veel lisaks lisanduvad uued suurte sissetulekutega residendid. -
Suureneks muidugi Eesti atraktiivsus rahapesu kohana.
-
eee? Mismoodi "pesu"?
-
Ligist on saanud vihaselt hawkish raamatupidaja, kes vaatleb kogu riiki ühe suure aktiva-passiva lehena, mille tema vaeseke peab klappima saama. Balance is all that matters. Suurem pilt, ehk see, millist pikaajalist mõju avaldavad maksundusmuudatused makrokeskkonnale, ei paista teda grammi võrragi kottivat ja seda teemat ta ignoreerib. Võimalik, et hetkel ongi just sellist tehnokraati riigi rahakotiraudade juurde vaja, aga pikemas vaates hakkab see lähenemine riigi dünaamikat ja arengut pidurdama.
-
Kusjuures selle aasta eelarve on jälle täiega Ansiplikult ülesblufitud, kasv eelmise aastaga 5%, eelarve on defitsiidis ning jaanuari maksulaekumised väiksemad kui eelmine aasta. Peale valimisi tuleb jälle selgelt krokodillid sellele kallale lasta.
-
Samas keegi võiks nüüd veidi modelleerida ja vaadata, kuidas regresseeruva tulumaksu kehtestamine meie riiki mõjutaks?
-
Ma oleks nõus pimesi beti panema, et see osutuks kasulikuks. Selline asi saaks maailmas korralikult tähelepanu.
-
No põhimõtteliselt... Kui midagi sellist teha tahta, siis tuleks see ära teha alates 1. jaanuarist 2012. Riigikogu uue koosseisu ühe esimese otsusena.
Mingil muul ajal seda teha ei saaks, aga just praegu võib see isegi võimalik olla. Kui mandaat tuleb korralik, siis võib sellise väga lihtsalt sõimatava teo mõju järgmistel valimistel isegi talutav olla, eeldusel, et järgmised valimised on nii ehk naa buumivalimised. Veel järgmiste peale pole ilmselt mõtet mõelda.
Kui eesmärgiks võtta lihtsalt tähelepanu äratamine ja ahvatlemine, siis võib astme valida ka nii, et sellel riigieelarvele tegelikku mõju sama hästi kui pole. Palju kaotaks Eesti riigieelarve, kui 1 000 000 eurot ületava aastasissetuleku tulumaksumäär oleks 1% võrra väiksem?
Mõju mainele ei julge tegelikult hinnata. Tähelepanu saaks kindlasti, aga võimalik ka, et negatiivset. Jätaks vastikult investeeringunäljase riigi mulje. Ja kas sellise asja stabiilsusesse usutaks? Ega vist, kui mõtlema hakata. -
ideel on jumet. enne võiks siiski sotsmaksu lae ära teha (ehk RK järgmine koossseis), siis ülejärgmine võiks teha regresseeruva TM-i ja tõepoolest teha Eestist "põhjamaade Šveitsi"
-
Iirimaa madal tulumaks on juba Euroopal hambus, milleks toetada nende hädas panku, kui ise makse ei koguta ja harrastatakse "ebaausat" konkurentsi. Samas meil omamaist pangandust ei ole, mida päästa, aga eelarve defitsiidi ja suure riigivõla oht jääb. Piisab ainult vasakpoolsete valitsusest, aga vasakpoolsed ka pigem tõstaks makse. Ise oleks igati regresseeruva maksu poolt, aga hetkel oleks seda raske naabritele ja Euroopale raske "müüa".
-
ainuüksi regresseeruv maksusüsteem riskantsne. Meil on täna soodsam maksusüsteem, kuid massilist ujumist siia ei riiki ei toimu.
-
Meil ei ole soodam maksusüsteem.
-
Hakkab pihta. Siiber on!
Iiirima ja teiste probleemsete riikide probleem on mitte maksusüsteem vaid maksulaekumised. Tulen oma kommentaari juurde. Sellise suhtumisega omanike ja äritegijate ei saa eeldada head olukorda. Saksamaa ja Prantsusmaa kui lihtsalt edukamad oma maksu- ja fiskaalpoliitika ajajad on lihtsalt olukorras, kus on siiber nõrku välja aidata. Nende nägemus on, et tehke samapalju tööd / tehke nagu meie - ehk propageerivad oma kujunenud maksusüsteemi nõrgematele.
See, et Iirimaa ei perfoormi, on lihtsalt tagajärg. Aga sellest tagajärjest tehakse ainult endale soodsaid järelmeid, mitte olukorra tegelik analüüs. Ma ei usu, et Itaalia maksulaekumised on paremad kui Kreeka omad. Kuumad posid mõlemad. -
Ei näe tulumaksul (ka regressiivsel) mingit õigustust. Kõik kodanikud ja püsielanikud peaks panustama võrdselt oma riiki või kogukonda - st maksma võrdset pearaha. Kui see tehtud, siis muu vara peaks kaitstud olema.
Mis õigusega võtab keegi osa minu ausalt teenitud varast ära? Küll aga näen endal kohustust finantseerida oma riigi või omavalitsuse kassat, aga see ei sõltu minu sissetulekust. -
Vanaema, sul on maailmast ikka väga naiivne arusaam. Mida tähendab "kõik peaks panustama võrdselt". Lapsed-vanurid ka? Väikest last kasvatavad emad? Töötud? Praeguse süsteemiga maksavad edukad rohkem, aga selle edu taga ei ole need inimesed üksi, vaid ka ühiskond, kes selle neile võimaldanud on. Ja maksavad selleks, et see neile soodne ühiskonnakord säiliks.
Alternatiivne ühiskond on loomulikult võimalik, aga selline ühiskond hakkab kiiresti sarnanema Brasiiliaga, kus igaüks seisab iseenda ainult eest või Põhja-Korea, kust inimestelt on võetud põhiõigused selleks, et saaks kõigilt võrdset panust eeldada. -
Vanaema provotseerib! Ta teab väga hästi et inimesed sünnivad erineva võimekusega.
-
Einoh, näidake mulle loogiliselt korrektset tuletuskäiku, et sellest, et inimesed sünnivad erineva võimekusega järeldub see, et kõik peaks panustama vastavalt oma võimetele?
-
Pigem peaks see arutlus olema selline, et kuna mõned inimesed suudavad riigi olemasolust rohkem isiklikku kasu saada, siis nad peaksid selle eest ka rohkem maksma. No ütleme nii, et riik kaitseb varaste eest niihästi rikka inimese varandust kui vaese inimese varanatukest, aga rikka inimese varandus on suurem ja kahju, mille tekkimise riik ära hoiab, on rikka inimsese jaoks suurem.
IMHO lükkab see argument üsna mõjuvalt tagasi mõtte pearahast, aga kas maksustamine peaks olema progressiivne, regressiivne või ühtlane, seda see muidugi niisama lihtsalt ei ütle. -
Rikka inimese kahju on numbriliselt suurem, kuid protsentuaalselt väiksem tema varandusest.
-
Mitte ilmtingimata. Võib täiesti väita, et rikkalt inimeselt võetaks ilma riigi kaitseta peaaegu kõik ära (kahju 99% varandusest), aga näljaroti varanatuke ei huvita peale tema enda suurt kedagi (ütleme kahju 10%, see natuke huvitab).
-
Kui kedagi ei huvita näljaroti varandus (äravõtmise seisukohast), siis on selle väärtus null ja seda ei saa kasutada arvutuses. Varandust mõõdetakse rahas.
-
vums
Vanaema provotseerib! Ta teab väga hästi et inimesed sünnivad erineva võimekusega.
See on vaieldav seisukoht.
Paljud teadlased pooldavad pigem seisukohta, et inimese hilisem võimekus pannakse paika kasvatusega väga noores eas. Hiljem aga sõltub juba väga palju inimese enda pealehakkamisest. -
Riik ei kaitse rikka inimese varandust - seda teevad turvafirmad ja just seetõttu, et riik kogub maksu, kuid ei täida oma kohust.
Aga veidi provotseerin jah. -
raulir,
"Paljud teadlased pooldavad pigem seisukohta, et inimese hilisem võimekus pannakse paika kasvatusega väga noores eas."
Nii, et sa arvad, et sinust oleks võinud saada Albert Einstein, Stephen Hawking või Arvo Pärt, KUI ainult ses noores eas... -
Vaevalt et regressiivne tulumaks teoks saab, selle lubamine või ellu viimine oleks tõeline poliitiline enesetapp. Aga puhtalt vaimse harjutusena võib seda ideed lahata küll.
Riigieelarve elaks sellise muutuse probleemideta üle. Palju Eestis rikkaid on ning kui palju nad ikka üksikisiku tulumaksu maksavad?
Mis puudutab Põhja- ning Ida-Euroopa „Šveitsiks“ hakkamist ning rikaste Eestisse meelitamist madala maksumääraga, siis see ei toimi kohe kindlasti. Šveits on turvaline maa; Napoleoni sõdadest saadik pole keegi teda vallutada suutnud, õigemini: pole isegi üritatud. Tänapäeval pole see vast enam nii tähtis, kuid nende paljude sajandite jooksul, mil Šveitsist finantskeskus sai, peeti sõjalist jõudu oluliseks turvalisuse tagajaks. Nüüd on nende trumbiks kujunenud neutraliteet. Väga raske on juriidiliselt sundida iseseisvat riiki midagi tegema, kui ta ei kuulu liitudesse ega ole sõlminud vastavaid lepinguid. Näiteks Saksamaa ei saanudki infot oma maksupetturitest kodanike kohta seaduslikult, vaid pidi küberkurjategijatelt andmebaasi ostma. Ka otsedemokraatia on väga oluline, kuna tagab poliitilise stabiilsuse ning ühiskonna sidususe. Kui jutt juba elukeskkonnana peale läks, siis Šveitsil on, millega rikkaid tervest maailma kohale meelitada: vähene kuritegevus, pikad kultuuritraditsioonid, asukoht Euroopa südames ning nelja ametlikku keelt kõnelev rahvas. Kui juurde lisada ka tänapäeva maailma lingua francaks kujunenud inglise keel, saavad Šveitsis oma emakeeles hakkama itaallased, sakslased, prantslased ning endise Briti impeeriumi alamad. Kui arvesse võtta ka endised kolooniad, kus emamaa keel on levinud, siis jah… terve maailm on oodatud.
Mitte et ma kuidagi oma kodumaad maha sooviksin teha, kuid Eestil neid eeliseid pole. Sõjaliselt oleme nõrgad, sise-, välis- ning majanduspoliitika on järjekindlusetud, kuritegevus kõrge ning iseseisvus Euroopa Liidu otsustada. Kardetavasti tuleksid rikaste skandinaavlaste või baltlaste asemel siia elama madala juuksepiiri ning raskete kuldkettidega vene „ärimehed“. Võiks küll arvata, et raha ei haise ning las nad elavad oma kolmemeetristest müüridest ümbritsetud kindlusvillades, kuid õppida tuleks Israeli kogemusest. Üheksakümnendatel sai vene kurjategijatele selgeks, et Israel ei anna oma kodanikke välja ning fiktiivsete abielude kaudu hakati massiliselt juutideks. Loodetud maksuraha laekumise asemel tuli riigil hakata kulutama suuri summasid võitluseks rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevusega.
Kohalike inimeste initsiatiivi ergutamine on kahtlemata positiivne samm, kuid selle teostamine maksude teel võib osutuda kahe teraga mõõgaks. Lõpetab näiteks noor inimene gümnaasiumi ning mõtleb, mida oma eluga peale hakata. „Läheks õige Skandinaaviasse? Kõrgharidus on tasuta, palgad on kõrgemad, maksud samad (või regressiivse tulumaksu tõttu isegi madalamad), pensionile saab varem ja ka see on suurem kui Eestis. [iroonia] Oi-oi-oi, kui raske valik [iroonia/]“ S.t. banaalselt võttes on tööjõud samasugune ressurss nagu tooraine või energiakandjad ning juba praegu ei suuda Eesti olla konkurentsivõimeline selle ligi meelitamises või vähemalt kinni hoidmises. Regressiivse tulumaksu korral suureneks emigratsioon veelgi.
Olen seda meelt, et maksustamisega rikkust ei loo. -
Ainus põhjus miks sellest rääkida, on astmelise tulumkasu pooldajaid ärritada ja hirmutada.
Ehk küsid vähe, saad veel vähem ja küsid palju, siis saad midagigi (ehk säilitad praeguse tulumaksusüsteemi)..
Samas ei tohi endale näppu lõigata.
