Eestlaste alkoholilembus!
Log in or create an account to leave a comment
-
Väike chart siis Economisti kodulehelt väike : http://www.economist.com/blogs/dailychart/2011/02/daily_chart_global_alcohol_consumption, lisainformatsiooni veel http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/en/index.html sellelt aadressilt
Ikka eestlased seal tipus, vähemalt kuskil! -
No ja siis? Põhjamaade eripära, mis teha.
-
Ja nagu sealgi kommentaarides oli toodud.
Ei saa võrrelda valgeid araablaste, indiaanlaste ja aborigeenidega ning samuti osade asiaatidega.
Nimelt nende alkoholitaluvus ja sõltuvus ei ole valgetega võrreldav. Nimelt on neil kordades suurem tõenäosus sattuda sõltuvusse ning nende organist kannatab alkoholi kordades vähem.
Ning just seetõttu on osaldel moslemitel alkoholi tarbimine usu poolt "keelatud". Tegelt vist isegi kõigil aga teatud moslemi harud vaatavad sellest mööda.
Samas on neil lubatud kõiksugu muude mõnuainete kasutamine alates oopiumist. -
See et me erinevalt alkoholi talume, tuleneb suunavast valikust. Me ei joo sellepärast, et me talume palju, vaid talume palju, sest oleme palju joonud. Algne küsimus jääb- miks me joome nii palju? Miks hakkasid meie esivanemad seda käitumist süvendama, samal ajal kui mujal regioonides sellist survet ei olnud?
-
Aga kui nüüd jätkata joomist samas tempos veel 1000 aastat, siis areneb välja rass, keda alkohol üldse ei kahjusta ning kes ilma selleta ei saagi elada. "Sünnist Saati Sada (grammi) Sees"
-
Mis mõttes? Soov olla pidevas vines on ürgsoov, juurutatud meisse kõigisse. Ehk siis see soov on vaikimisi olek, nagu soov seksida. Ühiskondliku korra või muu, näiteks usuga, on võimalik seda kihku mõnevõrra taandada, ei enamat.
-
Mis mõttes? Soov olla pidevas vines on ürgsoov, juurutatud meisse kõigisse. Ehk siis see soov on vaikimisi olek, nagu soov seksida. Ühiskondliku korra või muu, näiteks usuga, on võimalik seda kihku mõnevõrra taandada, ei enamat.
Kaugeltki mitte kõik inimesed ei taha pidevalt vines olla :)
Ei räägi siinjuures neist karsklastest, kes ei joo kartuses muutuda alkohoolikuks. Inimesi on erinevaid.
visitor.
Kui kaua on Euroopas alkoholi tarbitud? Millal jõudis alkohol Põhja-Euroopasse? kas see on piisavalt pikk periood evolutsiooniteoorias? -
Millega seletada meie kõrgemat alkohilitaluvust (s.t. näiteks suuremat alkohol dehüdrogenaasi hulka maos ja lisaks veel hulgi ainvahtuslikke "eeliseid" võrreldes näiteks asiaatidega)? Juhusega? Hästi ei usu.
Alkoholi tarbiti juba enne ristirüütleid, iseasi kas just nii intensiivselt nagu hetkel. See teeks minimaalselt tuhat aastat ehk ligikaudu 30 inimpõlve. Kui valik on tugev võib selle ajaga populatsiooni geenitiigis märgatavaid muutusi toimuda. Seksi olulisust evolutsioonis pole raske mõista, meelemürkidega on keerulisem lugu. -
Arvestama peab muidugi seda, et see viin mida Eestis 300 aastat tagasi tehti, võis olla ikka tõsine solk, mida tarbides jäid ellu vaid kõige tugevamad.
-
No vot hakkab tulema. Aga mis kasu sellest lakkumisest on?
Ühe teooria järgi demonstreerib noor mees meeletult juues oma head tervist ja seega häid geene.
Teise teooria järgi muutub mõõdukalt purjus inimene sotsiaalsemaks ja on kergem juhuseksi leida-> suurenenud laste arv.
Kolmandad räägivad pikast ja masendavast talvest. Sellest ei saa ma hästi aru. -
Mul üks sõber mainis korra väga õigesti, et inimesel on füüsiline vajadus "millegi teistsuguse järgi". Lihtsaim ja odavaim võimalus on minna üle tee poodi ja osta liitrine viin. Teine võimalus on ronida Everestile. Mõlemal juhul on korra väga hea ja korra väga halb olla, ainult vastupidises järjekorras. Kes mida eelistab ning terviseriskid on võrreldavad.
-
Ühes intervjuus Alar Sikk tunnistas, et enne mäkkeminekut ta joob umbes kümme õlut päevas ning sööb kaks-kolm praadi, sest siis ronides on nii hea mõelda selle peale.
-
mavep,
vaata kõiki ürgkultuure, ka neid mis aeg-ajalt Brasiilia džunglitest avastatakse - kõik nad on pidevalt vines. -
Põhjapõdrad pidi ka miskeid hallutsinogeenseid seeni sööma, et talvine kaamos üle elada....
-
An alcoholic drink a day can help keep heart disease at bay, according to a review of 30 years of research. Alcohol in moderation 'can help prevent heart disease'
'Moderation' on see keerulisem osa. -
Kõvasti keerulisem osa ütleks, raske. Tean omast kogemusest!
-
Njaaa... miks eestlased nii palju joovad?
Ilmselt seetõttu, et poed on meil lahti kella 22ni ja kõrtsid koguni öö läbi ja kõigis neis pakutakse rikkalikku valikut suurepäraseid punaveine, jaheidaid valgeid veine, külma õlut 50 sorti, siidreid, šampuseid, likööre ja nastoikasid. Klaasist ustega külkpapides lebavad härmas nottide kuhjad, kuldselt läigivad viski- ja konjakipudelid, nende helgist aimdub aastate jooksul vaadis laagredunud hõrku aroomi. Kõhukad rummipudelid naeratavad sulle riiulilt. Amontillaadod sosistavad sulle kõrva külmade keldrisoppide hallitanud vaatide saladusi. Šerrid lubvad meelalt naeratades kuumi elamusi. Pordid punnitavad oma rohelisi kõhtusid. Bordoode tumedad räägivad Lõnua-Prantsusmaa tasandikest augustipäikese all.
Vaatad kõike seda Issanda õnnistust - no ajab ju jooma?!? -
Nõuka ajal oli poolik 4.12, praegu saab soodukatest ca 4,20€. Viin on üks väheseid kaupu, mis maksab praegu numbriliselt sama palju kui siis. Enamus muid kaupu minu arust ca 3x erinevus. Keskmine palk praegu numbriliselt ca 4x suurem. Kas selline asi ei aja jooma?
Ja mõned veel väidavad, et nõuka ajal oli tööinimese elu parem :) -
marker,
mis nõukaajal elamine (korter ja kommunaalid) maksis? -
Rääkimata sellest, et vabamüügis on taevalikud, lausa jumalate joogid, mida ei pea mööda keskkomiteede puhveteid "hankima" vaid lao aga rahapaber letile ja naudi. Rääkimata sellest, et nõukogude võimu viljastavates tingimustes vahepeal kusagile ära viljastatud suupisted nagu suitsuangerjas, kalamari ja tuur on taas saadaval meie toidukaubastu kauplustes üle terve Eestimaa, no kas selline asi ei aja jooma?
-
Eestlased on lausa laulu sisse pandud
http://www.youtube.com/watch?v=ERCQs3eSM7A -
priitp,
korteri said peale ca 15 aastat usinat kommunismi ehitamist tasuta. Kommunaalid 3t korterile olid minu mäletamist mööda ca 35-40 rutsi kuus. Ehk siis kommunaalis sama 3-4x erinevuses.
Aga noh, näiteks 6 korda nädalas ilmuv soliidne ajaleht oli 0,02 rubla. Loobudes aasta jooksu lehe lugemisest, sai endale 1,5 poolikut lubada.
(54*6*0,02)/4,12
Äripäeva aastatellimus on 213€, ehk siis selle raha eest võiks aasta jooksul pea iga nädal endale pudeli võimaldada.
Pole siis ime, et peale arvutusoskuse omandamist tundub Äripäeva tellimine totaalse priiskamisena :) -
No ja lisame selle, et kui sa jäid võlgu, siis korterist välja ikka keegi ei tõstnud ning elektrit ning kütet kinni ei keeranud.
-
Mis maksab kvaliteetaeg lastega:
Hommikupoolik Tallinnk SPAs - 12 EUR
Lõunaeine MACK Bar-b-Qs - 22 EUR
Ostlemine Rocca al Mares 50 EUR
Rämpstoit CrapDonaldist 10 EUR
__________________________________
Kokku: 94 EUR
Selle raha eest saaks: 14 pudelit "Laua Viina" või 54 liitrist purki "ROCK"i või...
Mis siin ikka seletada. Jätkuvalt on Eesti Vabariigis joomine pretsedenditult kõige odavam vaba aja veetmise vorm.
Ja siis imestatakse "miks eestlased nii palju joovad?". Mis neil muud üle jääb. Millekski muuks raha ei pruugi jätkuda. -
Maximas praegu A.le Coq Special 0,55 senti purk. Päris odav. Võtsin kohe mitu kasti saunaõlleks. Investeering missugune :)
-
Taarast saad veel dividende ka!
-
Estonia! 6th place!
http://www.cnbc.com/id/41990305?slide=11
Piiritusejookide suure tarbimisega oleme vist lausa esirinnas. Eks meile ju talupojamõistus ja kaine kalkulatsioon ütleb, et pole mõtet lahjade jookide peale raha ega põit kulutada :) -
Angelp, kas Sa oskad pakkuda täpsemat infot selle kohta, kuidas saadakse sellised andmed. Kas ainult läbimüügi jagamisel elanike arvuga, või on kasutusel mingid täpsemad meetodid?
Küsimus on ajendatud peamiselt sellest, et kas need silmini viina täis laotud ostukärud, mille sangade küljes soomlane ripub, lähevad eestlaste või soomlaste alkoholitarbimise hulka? -
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_alcohol_consumption
Seal on "unrecorded" välja toodud ja nagu näha on Soomes WHO arvates u. viiendik toodud kusagilt mujalt. -
Hmm, Lätis juuakse vähem kui Soomes ja Leedus ainult natuke vähem kui Eestis? Tekitab pisut kahtlusi nende numbrite usaldusväärsuses...
-
EKI alkoholi tarbimise uuringutes on turistide poolt ostetavad kogused ka minu teada arvestatud.
-
Täna läksin Selverisse ning mis ma nägin. Liiter Bacardit kõigest 17 euri! Kas ma ostsin? Mõelge ise!
-
Kurat see laupäev ei lähe hästi! Miks ma tudeng olen? AaAAAAAAAAAA
-
Sellise kena ja ilusa jutu avasin hoopis ühe Guinnessi.
Tervitustega,
Yerba -
Offtopic: Yerba, kas Draught`i või Foreign Extra Stout`i? Kas keegi teab, kas Tallinnast seda viimast enam osta saab? Olen kõik suuremad kauplusteketid läbi kamminud, kuid pole lemmikõlut enam paar aastat müügil näinud.
-
Guinness Draught. Ka see on paljudest poodidest kadunud tõesti. Aga leidub Solarise keskuse toidupoes, Stockmannis ja enamusest Maximatest. Võiksid igaks juhuks neisse kohtadesse vaadata Foreign Extra Stout osas.
:) -
Guiness on teatavasti väheseid (ainuke?) õlu, mis süsihappegaasi asemel kasutab mullitamiseks lämmastikku. Lämmastikumullid on väiksemad ja kistakse vedeliku liikumisega rohkem kaasa, sestap liiguvad mullid klaasi seina lähedal allapoole, mitte üles. (Keskel on vool loomulikult üles, aga seda me ei näe). Tulemuseks on sürr ja ainulaadne vaatepilt.
Guinness Draught, vähemalt pudeli oma, sisaldas varem väikest lämmastikuballooni, mis pudeli avades lõhkes ja andis vaadi-Guinessi maigu. Mullid liikusid kah alla.
Ostan tavaliselt Guinessi jõulude aeg kui Porterist küll saab. Viimase jõulu aeg tegin seda taas, pudel täpselt samasugune (ja kallis), aga ballooni enam sees polnud ja ka mullid liiguvad nagu tavalisel õllel. Ilmselt vaatasid pragmaatikud kontseptsiooni üle ja ilus idee lasti põhja. -
Kas see pallike, mis on plekkpurgi sees, on ka millekski hea?
-
See pallike ehk vidget, lasebki sutsaka lämmastikku õlle sisse purgi avamisel.
-
Ahaaa.... ja mina mõtsin,et on mingi kaval sisteem valamiseks.
-
Postitan siia teemasse, sest haakub kaude. Soome Alko mullu enimmüüdud jookide edetabel. Üllatuseks ei olegi Salmiakki Kossu mitte-viinade seas esimene
http://www.alko.fi/fi/EE93ABE62F8AB324C22572A500370399/$File/Myydyimmat_vakevat_2010.pdf -
Ilmselt ei kahtle keegi, et vabal ajal parandab alkohol tunduvalt sooritusvõimet.
Nüüd tuleb välja, et võiks iga päev kergelt auru all olla.
Drinking Alcohol May Significantly Enhance Problem Solving Skills
Scientists found that men who either drank two pints of beer or two glasses of wine before solving brain teasers not only got more questions right, they also were quicker in delivering correct answers, compared to men who answered the questions sober.
