LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Eesti põllumajandussektor

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Eesti nokia on leitud-põllumajandus!
  • Mingit nogijat pole leitud. Eesti põllumees istub vaikselt võsas ja ei liiguta lillegi, kuni Brüsselist pole käsku tulnud.
  • MEP Alber Dess on avaldanud raporti ettepanekutega post-2013 CAPi kohta. Ettepaneku kohaselt tagataks kõikidele liikmesriikidele vähemalt 65% EL keskmisest otsetoetuse tasemest. 65% EL keskmisest otsetoetuse tasemest on 176 eur/ha, Eestis hetkel toetus 118 eur/ha. Seega selle ettepaneku kohaselt suureneks alates 2014 aastast Eestis otsemakse 58 euro võrra hektari kohta.
  • Decibel, põllumees ei istu võsas ja ei oota käsku. Tegutsemisvõimalused on lihtsalt piiratud tänu ebavõrdsele konkurentsile läbi toetuste.Kui toetuste tasemete vahed vähenevad, oleme vägagi heal tasemel.
  • farmer, koolis on loodusteadus/bioloogia ikka läbitud?
  • vahupidu, on läbitud. Kahjuks järeleaitamistunde ei anna.
  • farmer, sa ikka räägid, Eestist, mitte USA-st? Eestis ju ei toetata tootmist, vaid just nimelt võsas istumist, ehk täpselt vastupidi loogikale ja USA-le. Ja mida kõrgemad oleksid toetused Eestis, seda rohkem oleks söötis põlde.
  • ok farmer: lühidalt, mis vahe on eestil ja hispaanial põllumajanduse vaatevinklist?
  • farmer, sa ikka räägid, Eestist, mitte USA-st? Eestis ju ei toetata tootmist, vaid just nimelt võsas istumist, ehk täpselt vastupidi loogikale ja USA-le. Ja mida kõrgemad oleksid toetused Eestis, seda rohkem oleks söötis põlde.


    Mr decibel, sa ikka tead, mis tähendab termin "söötis põld"?


    ok farmer: lühidalt, mis vahe on eestil ja hispaanial põllumajanduse vaatevinklist?


    Palun valgusta mind ka.
  • Max, kas sa viitad kolmeväljasüsteemile, et 1/3 põllumaast peabki kogu aeg söötis olema? Tule maa peale tagasi, tänapäeval viljeletakse mujal maailmas intensiivpõllumajandust.
  • decibel, eksid, toetustest saad mingi ülevaate siit. http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/teadmiseks/
    Eesti ja Hispaania põllumajanduse erinevused on tingitud peamiselt asukohast maakeral (soojem kliima, pikem vegetatsiooniperiood jne. kümneid erinevusi), sellest sõltuvalt ka põllumajandussaaduste tootmine on erinev. Lähiaastatel vaevalt Eestis suures mahus viinamarju kasvatama hakatakse või odavalt avamaamaasikat. Samas meie kliima on sobiv näiteks veisekasvatusele (nii piima- kui lihaveisele).
  • farmer, kui suured need toetused peaks Eestis olema, et põllumees ei viitsiks enam üldse põllule minna?
  • väga tubli, jõudsime siis järeldusele, et farmer soovib toetusi saada ainult veisekasvatusele?
  • decibel
    farmer, kui suured need toetused peaks Eestis olema, et põllumees ei viitsiks enam üldse põllule minna?

    Probleem ei ole toetuste suuruses, vaid nende erinevuses riikide vahel Euroopas.Teoreetiliselt võiks toetused ka puududa ja igaüks tegeleks sellega, mis tema piirkonnas oleks soodne. Toetustega luuakse teatud piirkondade tootjatele eeliseid. Paraku on teisiti.
  • decibel

    Max, kas sa viitad kolmeväljasüsteemile, et 1/3 põllumaast peabki kogu aeg söötis olema? Tule maa peale tagasi, tänapäeval viljeletakse mujal maailmas intensiivpõllumajandust.


    Mis tähendab "söötis põld"? See on laialivalguv mõiste. Palun täpsusta.
    70 ja 80`ndatel oli Eestis tugev intensiivpõllumajandus ja ma tean selle tähendust. Ameerika põllumajandus oli selle kõrval mahe(ekstensiiv)tootmine.
    Kolmeväljasüsteemi kasutati Eestis vist viimati 19-ndal sajandil.


    decibel
    farmer, kui suured need toetused peaks Eestis olema, et põllumees ei viitsiks enam üldse põllule minna?


    Mis annab sinu väitele alust?
    Eestis ei maksta hooldamata maa eest mingit toetust. Pole kunagi makstud.
    Palju siis sinu arvates "pappi pritsitakse" maa hooldajale ha eest.

  • http://www.tarbija24.ee/1362254/eesti-pollumees-miks-mu-kaup-poes-nii-kallis-on

    Nii vist võib päris raske tootmisbusinessi olla, kui ei saa aru logistikateenuse olemusest, avatud turu põhimõttest ja arvatavasti veel paljust muustki.
    Et kuidas siis peaks olema? Et tootmiseks kulub palju kulub ja siis tarbija maksab tootja küsitud hinna? Või mismoodi?
  • See lugu ei olnud küsimusena, vaid selgitusena tarbijale pigem mõeldud.
  • Uue nõudena peaks järgmisel toetusperioodil olema euroopas, et ettevõtetel peab olema koguaeg vähemalt 5% maast söötis. Toetuste kohta veel niipalju, et farmerid tahaksid maad kasutada aga kuna suurt osa maast renditakse, siis rendileandjad vaatavad, et lihtsam on ise korra aastas hein maha niita ja toetus võtta kui maad rendile anda ja maa seisabki kasutult.
  • Maad saad rendile anda ka siis kui toetust võtad. Lisaks on tootmise (mitte ainult niitmise) korral võimalik saada suuremat toetust. Ma tean, ma saan ise ka toetust:) Tegelikult on see muidugi kohati absurd, et Euroopa sedasi maksab. Meil Eestis on raske konkureerida Euroopa põllumeestega, sest sealsed toetused on kordi suuremad. Toetused (küsitav) peaks olema kas võrdsed või üldse puuduma
  • Ma tean, et meil makstakse mingit sellist meedet, mille nimi on ebasoodsates tingimustes tootmise korraldamine või midagi sellist. Et kui siga vana mu*n ei taha ikka juurde võtta või progand aastaringi kasvada, siis toetuse abil tehakse asi ikkagi ära.
  • See toetus ei ole eriti suur, kas mingi 10-15 EUR hektari eest aastas. Neid on erinevatel kaalutlustel selliseks määratud - kas ümberkaudne tööpuudus suur, pinnavormid tootmiseks ebamugavad (nt Lõuna-Eesti), ääremaa vms.
  • TaivoS
    See toetus ei ole eriti suur, kas mingi 10-15 EUR hektari eest aastas. Neid on erinevatel kaalutlustel selliseks määratud - kas ümberkaudne tööpuudus suur, pinnavormid tootmiseks ebamugavad (nt Lõuna-Eesti), ääremaa vms.


    Aaaa, siis küll.
  • See suurusjärk on ikka rohkem 100-150 kui 10-15.
  • ESA (ebasoodsamate piirkondade) toetus põllumajandusmaale oli eelmisel aastal 25 €/ha ja mõeldud just eesmärkidel, mida TaivoS mainis - kompenseerimaks asukohta ääremaal või tagamaks väheviljakate maade jätkuv kasutus ja keskkonnaseisundi parandamine.
  • Ok, mõtlesin ühtset pindalatoetust
  • Mis veel rentimist ja ÜPT-d puudutab, siis ÜPT saamise üks eeldus ongi see, et seal omal jõul või rentniku poolt vähemalt niitmine toimub. Lootus, et on võimalik ÜPT enda tasku pista ning kõrvalt veel rentniku käest renti küsida, kes maa peal niidab ja majandab, on paduoptimistlik. Selliseid diile pigem ei sõlmita.
  • Toetuse saab siiski see kes maad kasutab. Nii et kui maad rendid siis saab toetuse maa kasutaja mitte omanik.
  • Toetuse saab see, kes toetust taotleb.
  • farmer
    decibel, eksid, toetustest saad mingi ülevaate siit. http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/teadmiseks/
    Eesti ja Hispaania põllumajanduse erinevused on tingitud peamiselt asukohast maakeral (soojem kliima, pikem vegetatsiooniperiood jne. kümneid erinevusi), sellest sõltuvalt ka põllumajandussaaduste tootmine on erinev. Lähiaastatel vaevalt Eestis suures mahus viinamarju kasvatama hakatakse või odavalt avamaamaasikat. Samas meie kliima on sobiv näiteks veisekasvatusele (nii piima- kui lihaveisele).


    farmer, lauseehitus viitab väikesele vastandamisele - justkui oleks Eestis piima või lihatootmine klimaatilistel tingimustel parem kui Hispaanias. See vist ei olnud siiski mõte, vaid et "saab ju ka"?

    Eelkõige talvel vast ikka tuleb tootlikkuse osas korralik auk sisse?
  • Mõneti huvitavad arengud just loomakasvatuse seisukohast, kus mahetoetused järsult alanevad (loomakasvatuses mahetootmine üsna laialdane) ning ääremaade puhul kaovad ka ebasoodsate piirkondade täiendav toetus. Täitsa võimalik, et aasta-poolteist tagasi põllumaasse tehtud finantsinvesteering saab uue eelarveperioodi muudatustega pihta. Eks mingeid ümberseadmiseid siiski veel võimalik teha, aga Euroopast tuldi esialgu märksa rõõmsamatena tagasi.
  • Olgu ka öeldud, et LEADER toetustel algab järgmisest aastast uus eelarveperiood, mis tähendab, et optimistlikult võttes võivad uue perioodi esimesed toetusmeetmed avaneda kuskil 2015.a. aga pigem on realistlik oodata esimesi laekumisi 2016. Samuti algab järgmisest aastast uus eelarveperiood EAS-is.
  • TaivoS
    farmer, lauseehitus viitab väikesele vastandamisele - justkui oleks Eestis piima või lihatootmine klimaatilistel tingimustel parem kui Hispaanias. See vist ei olnud siiski mõte, vaid et "saab ju ka"?
    Eelkõige talvel vast ikka tuleb tootlikkuse osas korralik auk sisse?

    Eesti on klimaatiliselt veisekasvatuseks kindlasti sobivam kui Hispaania. Talvine tootlikuse "auk" esines viimati vast pealenõukaaja kriisis, uuematel aegadel on see unustatud. Kui toodang kukub, siis pigem sellepärast et ei nähta turgu.
  • stul
    TaivoS
    farmer, lauseehitus viitab väikesele vastandamisele - justkui oleks Eestis piima või lihatootmine klimaatilistel tingimustel parem kui Hispaanias. See vist ei olnud siiski mõte, vaid et "saab ju ka"?
    Eelkõige talvel vast ikka tuleb tootlikkuse osas korralik auk sisse?

    Eesti on klimaatiliselt veisekasvatuseks kindlasti sobivam kui Hispaania. Talvine tootlikuse "auk" esines viimati vast pealenõukaaja kriisis, uuematel aegadel on see unustatud. Kui toodang kukub, siis pigem sellepärast et ei nähta turgu.

    Tootmise sessoonsus esineb peamiselt lihakarjakasvatuses (ka sõltuvalt turu olukorrast). Piimatootmises püütakse seda vältida. Piimatoodanguga sõltuvalt turuolukorrast eriti ei mängita.
  • Pakkuda võimalus investeerida põllumajandusmaasse. Investeeringu suurus ca 1 mln eurot.
    Täpsem info: 5030850
  • Pakkuda võimalus investeerida põllumajandusmaasse. Investeeringu suurus ca 0.9 mln eurot, yield oluliselt parem
    Täpsem info: portaalist_investorit_otsiv_naljatilk_angel_boi_91@gmail.com
  • Möh: http://majandus24.postimees.ee/2867625/eestit-ootab-suur-piimatrahv
    Teadupärast Eestil omal raha ei ole, on ainult see raha, mis inimesed Eestile on oma taskust andnud. Kas ma pean kah piimatrahvi maksma või kes need on, kes üle tootsid või kes nüüd seda trahvi saama hakkavad?
  • Loogika ütleb, et kui riigile on kehtestatud mingi kvoot, siis see peaks ka olema turuosaliste vahel jagatud. Trahvi peaks tasuma need, kes üle endale eraldatud kvoodi on tootnud.
  • Et on mingi ninekiri firmadest ja inimestest, kes selle trahvi tasuvad?
  • puhkjapojad1
    Et on mingi ninekiri firmadest ja inimestest, kes selle trahvi tasuvad?

    jah, tootja, kes tema kvooti ületab, plekib kinni.
  • Riigile eraldatud kvoot on laiali jagatud tootjate vahel. Arvestust selle üle peab PRIA. Pria lehelt: 2014/2015 on oht, et Eesti ületab talle määratud kvooti ja siis tuleb individuaalset kvooti ületanud tootjatel maksta ületustasu ületatud koguste eest, ületustasu määr on 27,83€ 100 kg kohta.
  • puhkjapojad1
    Möh: http://majandus24.postimees.ee/2867625/eestit-ootab-suur-piimatrahv
    Teadupärast Eestil omal raha ei ole, on ainult see raha, mis inimesed Eestile on oma taskust andnud. Kas ma pean kah piimatrahvi maksma või kes need on, kes üle tootsid või kes nüüd seda trahvi saama hakkavad?

    Ületootjad maksavad ja see trahv on teadlikult ette planeeritud - ületootmine toob palju rohkem raha sisse, kui see trahv välja viib. Ehk siis, järjekordne euroliidu absurdsus.
  • kopeerin vana kommentaari siia ka:
    stefan
    "Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutasid tänasel kohtumisel piima kvoodiületustasu leevendamist viimasel kvootide kehtimise aastal. Vajalikku häälteenamust ei saavutatud, mis tähendab, et piimakvoodi ületamise korral tuleb tootjail maksta selleks ette nähtud tasu ka viimasel kvoodiaastal.
    ...
    Kvoodiületustasu suurus 100 kg piima kohta on 27,83 eurot. Perioodiks 2014/2015 on Eestile määratud piimakvoodi suurus ligi 693 mln kilogrammi. Eelmisel, 2013/2014 kvoodiaastal oli piima korrigeeritud tarnekvoodi täituvus 99,41 protsenti. Senise piimatoodangu kasvu põhjal võib Eestis oodata kuni 6-protsendilist piimakvoodi ületamist."

    http://majandus24.postimees.ee/2856655/piima-kvoodiuletustasu-jaab-kehtima

    =>
    Niisiis, oodatakse, et Eesti piimatootjad toodavad tänavu 42 mln kg üle "lubatud" määra, ja selle tootmise eest tuleks neil maksta 12 MEUR trahvi. Ma ei oska hinnata kui kerge neil oleks vähendada tootmist, ja ongi tegemist ka "prisoners' dilemma" kus alati võib spekuleerida, et "keegi teine kindlasti vähendab, mina aga mitte".


    (Makromajandusest 2
    14.07.2014 17:34 )
  • Kas sakuska või teised piimasektoriasjatundjad võiks lühidalt selgitada, milline oleks Eesti (või laiendatult Balti) piimatootjate konkurentsivõime kui toorpiima kohalikele piimatööstustele müümise asemel toodetaks piimapulbrit ja müüdaks seda maailmaturule. Või olgu - olukorra "normaliseerudes" müüdaks nii kohalikule kombinaadile (kes ka Vene turule müüb) ja paralleelselt maailmaturule pulbrit. Milline on potentsiaalselt kasumlikum tegevus, on ilmselge, aga...

    Uus-Meremaa ning Austraalia on maailma suurimad piimatoodete eksportijad. Kas nende vegetatsiooniperiood (NZ puhul ilmselt eelkõige põhjasaare) on Eestist niivõrd palju pikem, et peamine gamechanger tuleb sealt? Kas Eesti tootjatel oleks piimapulbri maailmaturul mingeid väljavaateid mõistliku kasumlikkusega toimetamiseks?

    Ilmselt on ruumi veel karju suuremaks kasvatada ja efektiivsemaks muuta (nt robootika abil), aga kui suured on klimaatilised väljakutsed maailmaturul konkureerimiseks või muud farmeri kontrolli alt väljas olevad nüansid?
  • Meil ei olevat hetkel piisavalt tootmisvõimsusi, et toorpiima sellises mahus pulbriks jahvatada.
    Mind häirib kogu selle laada juures järgmine: päris kindlasti olid KÕIK Venemaaga äri ajavad ärimehed teadlikud poliitilisest riskist. Kuniks riskid ei realiseerunud korjati suuremast riskist tulenevat suuremat kasumit vaikselt oma tasku ja kõik oli OK. Nüüd, kus risk realiseerus, on kisa lahti ja nõutakse riigipoolseid toetusi, interventsiooni ostusid jms. Padar annab muudkui intervjuusid ja räägib riigipoolse abi vältimatusest, ohust riigieelarvele jne. Kasvatagu parem mune.
  • Ükspäev teleris üks asjapult rääkis, et meil ei ole pulbri tootmiseks võimsusi, seega esialgu on vajalik piima endiselt Leetu saata. Piimapilbri tootmine oli minu mäletamist mööda väga levinud aastaid tagasi, aga maailmaturu hinna kõikumine ja kasulikuma toodangu tootmine, on seda ilmselt kärpinud.
    http://pluss.jt.ee/810154/jarva-jaani-meierei-teeb-voimsa-arenguhuppe
    siit artiklist selgub, et pulbri tootmine on väga energiamahukas. Siin foorumis on paljud rääkinud (Puhk näiteks), et kes ei suuda kalli energiaga toota, pangu putka kinni, eks selle taha asi jääbki.
  • Ehk siis pulbritehas tuleks ehitada Narva õlitööstuse kõrvale uttegaasi peal töötama ja pulber Sillamäel laeva peale? Sellise "bulk" tööstuse puhul tuleb vist iga viimane piisk efektiivsust välja pigistada.
  • Täna (kuni eelmise nädalani) tarbis Eesti ära ca 60% toodetud piimast. See suhtarv on pigem vähenenud, ehk tootmine kasvas kiiremini kui tarbimine.
    Kodumaal tarbitavad värsked piimatooted toodetakse ka edaspidi kohalikes meiereides, siin ei muutu suurt midagi.

    Küsimus on, kuidas oleks kõige mõistlikum talitada selle ülejääva 40 protsendiga, mis plaanide järgi peaks olema varsti juba 50% ja rohkem. See jagunes omakorda pooleks: pool viidi välja valmistoodanguna oma meiereide poolt ja teine pool toorpiimana Leetu (ja sealt valmistoodanguna edasi eksporti).
    Oma tööstustes on siiani on kõige paremaks ekspordivariandiks peetud juustu tootmist oma kaubamärgi all naaberriikide jaekettidesse (st mitte commodity'na suures pätsis, vaid otse letti). See on õnnestunud nii Soomes kui Venemaal (eriti Piiteris), aga nüüd on sellel viimasel ilmselt ots peal.
    Leedukad tegid põhimõtteliselt sedasama, aga suuremates mahtudes ja mõnevõrra madalamas hinnaklassis (neil toorpiima kvaliteet kehvem, seetõttu nad ka meie piimast väga huvitatud olid).

    Mis edasi? Ilmselt võtavad viimased arengud optimismi maha nii juustuga Vene turu vallutamiselt kui ka Leetu toorpiima müügilt, ehk taas tekib küsimus, kuhu ja mis kujul oleks kõige mõistlikum eksporti arendada?
    Ma olen päris veendunud, et commodity turul gigantidega võrdselt konkureerida me ei suuda. Isegi Leedu tööstused on meie jaoks gigandid (Leedus on 2 tööstust, mis võtaks vabalt vastu kogu Eestis toodetava piima). Ehk tuleks eristuda ja leida uusi turge ning neid tegevusi vajadusel kombineerida (töötada välja tooteid vastavalt turule).

    Eesti piimatootmisel on üks päris tugev potentsiaalne konkurentsieelis, mida täna praktiliselt ei kasutata - see on väga kõrge tehnoloogiline tase kombinatsioonis suurte farmidega. Pool Eesti piimast toodavad 50 farmi, neist veel poole ehk kogu piimast veerandi ainult 15 (!) farmi. See võimaldab potentsiaalis rakendada nt ühtseid nõudeid söötadele, veterinaariale jne, ehk toota mingitele kindlatele parameetritele vastavat piima ja nõuete täitmist ka reaalselt farmi tasandil trackida. Mujal on see võimatu, kuna sama koguse piima kogutakse kokku 10 x suuremast arvust farmidest, mille tehnoloogia ja töökorraldus on nagu jumal juhatab. Siin on potentsiaal nt beebitoitude tooraine või mingi kindla funktsionaalse omadusega piima tootmiseks mõnele väga nõudlikule turule.
    Võib mõelda ka mastaapsemat üleminekut mahetootmisele, kui kaotada mahetootmise nõuetest puht emotsionaalne loomade karjatamise nõue. Mahesööda tootmine pole perspektiivis probleem.

    Teine võimalus on sihtturud. Ma ausalt öeldes ei saa aru sellest, kui mõeldakse perspektiividest, siis oleks ainus justkui Hiina. Et me oleme nii suured tegijad, et väiksem turg meid ei toida?! Esiteks on Hiinas kõik kohal, see on ülikeeruline turg ja me oleme seal väike nagu kärbsemust. Pigem võiks vaadata meile mastaabilt vähe hoomatavamaid riike. Tulistan puusalt, aga no näiteks Omaan, kus meil otsapidi käpp juba sees. Võtta ja tegelda mõne sellise turuga põhjalikult, millega hollandlased või taanlased tegelda ei viitsi. Aasias on ka Taiwan, Korea, Tai jne. märksa lihtsamad kui Hiina. Eriti kõva sõna oleks muidugi Jaapan, just see kvaliteedi juhtimine võiks olla seal müügiargument.
    Kõne alla võiks siis tulla nii juust kui pulber+või, mõlema võimsust meil alustuseks on, edaspidi tuleks siis emma-kumma võimsust juurde ehitada vastavalt nõudlusele.
  • Piimatootmist ei pea vähendama hakkama, kuna EL piimakvoot kui meede kaob järgmisel aastal. Eesti koos teiste rehepappidega üritas see aasta ka trahvist pääseda "korrigeerides" piima lubatud rasvaprotsenti (vähemrasvasemat piima võib toota rohkem, rohkemrasvasemat vähem), aga vist kukkus läbi see üritus. Peale kvootide kadumist prognoositakse Eestile üht suurimat piimatoodangu kasvumäära EL riikidest.

    Uus-Meremaal on lehmad vabapidamisel, uitavad aasta läbi karjamaadel omapäi. Kulud väiksed, aga ka väljalüps suht madal. Euroopas, s.h. Eestis on mindud teist teed, lehm elab terve elu robotlaudas, sööb jõusööta ja karjamaale ei pääsegi, aga lüpsab ligi 10 tonni piima aastas. Mõlemad mudelid on konkurentsivõimelised. Eesti kliima on lehmale ideaalne, lehmal on paks kasukas, kannatab vabalt ka -20 ära.
  • "Ideaalne" on vist ilukirjanduslik liialdus? Eesti kliima on piimatootmiseks sobivam kui näiteks Hollandi, Prantsusmaa või kasvõi Taani?

    Või taandubki asi sellele, et loom on laudas kinni ja jõusöödaga laudas toites pole see, mis karjamaal kasvab ja toimub, üldsegi oluline?

Teemade nimekirja