LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Tambiks veidi parempoolseid

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Inspireerituna mu vaidlusest Taavi Rõivasega, kes Facebookis kilkas Eesti metsiku majandusarengu üle, postitasin ma teemasse IMFi kainestava pilgu Ida-Euroopa majanduskasvust krediidibuumi ajastul.
    See näitas, et Eesti majanduspoliitika oli ikka kuradima ebaõnnestunud ja jäi 7-aastase perioodi jooksul 2003-2010 algus alla kõigile Ida-Euroopa riikidele va. Läti ja Ungari. Vastuseks sain metsikul hulgal teemasse mittepuutuvat demagoogiat ja süüdistusi keskerakondlikus mõtlemises, nii et mõtlesin avada siin uue teema, kus oleks võimalik põhjuseid emotsioonivabalt analüüsida. Moroneid (Keskerakond päästnuks meid) paluks mitte sekkuda :)

    Lingid siin: IMFi lugu http://www.imf.org/external/pubs/ft/wp/2010/wp10130.pdf, vt eriti lk. 25 alumine tabel
    Maiste kommentaar: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12098%3Aimfi-uuringu-jaergi-on-eesti-laebikukkuja-&catid=9%3Asotsiaalia&Itemid=13&issue=3336


  • Majanduses pole isegi tagantjäreletarkus täppisteadus ja see asjaolu võimaldab palju erinevaid tõlgendusi vastavalt igaühe soovile.
  • Vabandan ette rumalte küsimuste pärast, mul ei ole majandusharidust.
    Ma saan aru, et kõik oli halvasti. Aga mis tuleks siis nüüd paremini teha? Kuidas ravida eestlasi terveks koduomamise kinnismõttest? Äkki võlakaitse seadus natuke ohjeldab sellist trendi? Kuidas saaks riik pankadele ( ja laenuvõtjatele ) päitsed pähe panna, et nad ei laenaks vastutustundetult?
  • Street, kui Sa tahad siin tekitada mingit asjalikumat arutelu (mis oleks ülimalt teretulnud), siis ole meheks, vaheta teema pealkiri ära. Olevipoeg on päris head küsimused üles tõstnud -- teema on ju tegelikult laiem ning ei ole otseselt seotud mingi konkreetse parteiga.
  • Street, Sa järeldused pole pädevad. Lisa tausta Eesti majanduse suurem tasakaalustamatus/volatiilsus ning pane andmed pikema perioodi peale, siis saad teada järgmist: Eesti majanduskasv on (olnud) erakordselt hüplik, kiirete trendidega, ent on olnud Kesk-Euroopa riikidest kõrgem.

    (Ilmselgelt tuleb 7-aastase perioodi majanduskasv nigel, kui selle perioodi viimane aasta ongi järsu kriisi põhi.)
  • Jättes kõrvale teemapüstituses toodud küsimuse majanduspoliitikast, tahaks siinkohal lisada ühe mõtte, mis on minu arvates majandusest tähtsamgi. Nimelt, et Eestis on vaid kaks parteid, mis vastavad läänelikule arusaamale demokraatiast, nendeks on reform ja sotsid. Nad võivad sulle mõlemad mitte meeldida nagu paljudele, aga kui sa peaksid loomu poolest demokraat olema, siis rohkem valikuid sul kahjuks lihtsalt pole.
  • Et IRLi põhimõtted ei vasta läänelikule arusaamale demokraatiast, mis suhtes siis?
  • Kas "põhimõtted" tähenduses "partei juhtimine"?
  • Minu meelest ei vasta IRL jah läänelikule arusaamale demokraatiast, peale seda kui RP tiib üle võttis. Riigikogu valimistele esitatud erakonna nimekiri näiteks ei koostatud sisevalimiste tulemusel vaid Ken-Marti & Co isiklikest eelistustest lähtuvalt, jne.
  • Mnjaa, ma ei teadnudki, et IRLis selline diktatuuri moodi juhtimine toimub, ma usun, et see mingi päris üldteada info ei ole.
  • Siit küsimus, et miks peaks mingis erakonnas olema rahva võim ehk demokraatia?
  • priitp küsimus on täiesti õigustatud! Näiteks ettevõttes ju ei ole demokraatiat vaid tegevjuhi diktatuur v. pigem "konstitutsiooniline monarhia".
  • Ei peagi, mina lihtsalt ei vali neid erakondi, kus laiutab autoritaarne juht. Sisedemokraatiaga erakonnas pääsevad rohkem löögile inimesed, kes esindavad oma arvamust, mitte ei ole erakonna juhile ühel või teisel põhjusel meelepärased/kasulikud. Eelistan, et parlamendis oleks ka mõtlemisvõimelised inimesed, mitte ainult nupulevajutajad. Lisaks on autoritaarse juhiga erakonna puhul alati kõrgendatud oht, et ta hakkab ka võimule saades oma autoritaarset stiili (kuri)tarvitama riiki või omavalitsust juhtides.
  • No kui nii analüüsida, siis ettevõttesse on inimene üldiselt nõus kuuluma, isegi kui ta mitte midagi otsustada ei saa juhul, kui talle sealt piisavalt raha makstakse. Et miks ma peaksin tahtma kuuluda erakonda, kus ma tean, et minu arvamus ei maksa mitte midagi? Mingi finantsilise või sotsiaalse kasu pärast ma pakun. Kuna hetkel on erakonda kuulumine pigem negatiivne staatus, siis tahaksid sellisesse erakonda kuuluda ainult...?
  • Mnjah, päris äärmusesse ka ei saa langeda, teisalt algne Res Publica oma superdemokraatia ja muu sellisega atribuutikaga oli täiesti võimetu organisatsioon. Kõik mulisesid ja jahusid ja kõike otsustati kusagil hääletades ja keegi ei teadnud mida erakond teeb ja mis seisukoht on.
  • Stallone - ametikohad, Ametikohad, AMETIKOHAD väiksematele vendadele - sina toetad Juhti ja juht paneb sulle leiva lauale. Kooskõlastused ja riiklikud tellimused tähtsamatele vendadele. See on siis vastus küsimusele: "miks peaks keegi tahtma kuuluda autoritaarsesse erakonda". Eks ikka samal põhjusel miks inimesed tööl käivad - elada on ju vaja. Mille poolest erineb parteisõduri töö, ütleme, tavalise klienditeenindaja tööst?
  • Kuna veidi teise mõttega alustatud jutulõng läks valesti valitud pealkirja tõttu vett vedama, siis ei jäta minagi oma klaasitäit lisamata.
    Ideaalis võiks erakonna sisedemokraatia olla riigi demokraatia väike mudel. Neli-viis enam-vähem selget erakonnasisest fraktsiooni, maailmavaatelisel pinnal, mis siis omavahel koostööd teevad erakonna eduks ja maailmavaate võiduks.
    Aga see on muidugi väga naiivne jutt, tean ise ka.
  • Kui juba reformist räägitakse, siis võiks rääkida ka selle partei peamisest saavutusest, milleks on käibemaksu ja aktsiiside tõstmistega tekitatud hinnatõus. Eurostati järgi oli veebruaris Eesti inflatsioon jätkuvalt EL-is teisel kohal: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-16032011-AP/EN/2-16032011-AP-EN.PDF

    Siin on hea näide, mismoodi reformi üks juhtfiguure suhtub hinnatõusu: Ligi: hinnatõus tapab? Minu maailmas mitte

    Väga meeldiv oleks, kui räägitakse ka koos euroga toodud Eurooap Stabiilsusfondi kuludest Ligi: meie panus stabiilsusmehhanismi võib teoreetiliselt 1,3 miljardi euroni ulatuda

    Siin on hea artikkel eurost ja selle hinnast Eestile: Euro on Eestile rängem kui maavärin Jaapanile
  • Siin veel märtsi inflatsiooni numbrid: Eesti hinnatõus märtsis euroala kiireim

    Mis ma oskan selle peale öelda...majandus on "kindlates kätes", võid kindel olla, et ka sinul läheb "hästi"!
  • scorpius- ära palun võta majanduse teemadel sõna, sest ilmselgelt ei saa nendest mehhanismidest aru. Ainus mis su sulest tuleb, on kommentaarid artiklitele ajakirjanduses ja lause teise poole moodustab, et valitsus on süüdi.
  • scoripous - aga see on ju suurepärane! Tarbimismakse tulebki tõsta ja tulukat langetada. Eriti mõnus oleks, kui saaks selle lollaka tuluka üldse ära kaotada.
  • Aga mis hinnatõusu puutub, siis on teil õigus. Päris uljalt rallitavad. Kui juba selliste keskmiste söögikohtade arved hakkavad 100 EURini küündima, siis peab midagi ilmselt muutuma :)
  • Hinnatõus on lükanud kümned miljonid inimesed vaesusesse
    http://www.e24.ee/?id=420053
  • SideKick, mis ajast RE valitseda kümneid miljoneid inimesi on?
  • Ma ise imestasin kah, et Reformierakond on üks võimas partei. Nagu eelpool Scorpius tõestas, siis Reformierakonna käibemaksu ja aktsiiside tõstmine on põhjustanud ülemaailmse hinnatõusu, mille tõttu on kümned miljonid inimesed vaesusesse langenud.
  • Scorpious, palun eemaldu debattidest mis pretendeerivad argumentide vastasseisule. Teine teema juba tõestas et sa tõmbad meelevaldseid kausaalseid seoseid infokildudest mis ei ole üksteisega seotud ega mõjuta üksteist ja mida ei kasutada edu/ebaedu hindamiseks. Kui sa teed kriitikat et Eestis on kõrge inflatsioon ja vihjad, et see on nii kuna protsess on RE/IRL poolt nõrgalt juhitud, siis tähendab see seda et sinu arust Keskerakond suudaks inflatsiooni paremini kontrollida. Et nemad kindla käega ei laseks inflatsioonil tekkida kui nad oleks võimul. No see arvamus on äärmiselt rumal. Lausa ülimalt rumal. Ükski inimene kes saab aru inflatsioonist ja üldistest makro protsessidest ei looda et neid protsesse saab viimase komakohani tsentraalselt juhtida. Ja seetõttu ei olegi mõtet taoliste nõrkade mõtetega nagu "KE hoiaks ohjes" argumentide võitlusse tulla sest see ei ole argument. Rumalus ei saa kunagi argumendina eluõigust omada.

    ----

    RE suurim probleem minumeelest on spetsiifilise pragmaatika-kontseptsiooni vohamine mille suurim esindaja on Ansip. Alguses ma ei saanud aru miks RE aga eriti Ansip nii udused ja vähedünaamilised paistavad, aga nüüd ma saan aru et see on lihtsalt üks spetsiifiline, taotluslik ja soovitud RE strateegia. Nemad kutsuvad seda "pragmaatiliseks poliitikaks".

    Pragmaatiline poliitika RE moodi näeb välja häälte maksimeerimises ideoloogilise ideaali vähesel juuresolekul. Ideoloogilise aluse kui tegutsemise ainsa peamise aluskriteeriumi on strateegiana RE nüüdseks kõrvale heitnud, (osaliselt on see küll ka õigustatud sest liberaalne, turumajanduslik ja Läänele orienteeritud Eesti on suures plaanis kindlustatud. Täielikult ei saa see aga kunagi õigustatud olema sest poliitika põhijoon seisneb ideede ja maailmavaadete võitluses. Kui sul ei ole ideaale, kui sul ei ole ideoloogiat, kui sul ei ole maailmavaadets, siis sa ei ole poliitilise nähtusena legitiimne analüüsiobjekt. Olgu selleks siis ideoloogiast lage Keskerakond või Reformierakond.) ja jätkab strateegiaga kus peamiseks tegutsemise aluseks on pragmaatiline kurss. Pragmaatiline kurss nagu öeldud, eeldab ideoloogiliselt kursilt lahkumist. Pragmaatiline kurss on seal kus on inimeste emotsioonid, soovid, vastuseisud. Ideoloogiline kurss on seal kus on ideoloogiline kurss. Ideoloogiline kurss läheb alati otse. Inimeste emotsioonid, soovid, vastuseisud ideoloogilist kurssi ei mõjuta. Otse on otse. Täiesti sirgelt edasi. Sinna suunda kuhu ideoloogiakompass noolega näitab. Emotsioonid ei muuda ideoloogiat, ideoloogia muudab emotsioone. Pragmaatiline kurss aga põikab kõigist vastuseisudest soovide ja ihade poolele. Kuna soovid ja emotsioonid muudavad kasutusele võetud ideoloogia kurssi nimega "pragmaatika" pidevalt, siis pragmaatika kurss on oma olemuselt selgrootu ideoloogia. Pragmaatiline kurss by default tähendab selgelpiiriliselt ideoloogia (RE puhul parempoolne) kursilt liikumist kuhugi keskele. Alasse millel pole nägu ega värve, mis moondab kuju nii kiiresti kui vaja. Poliitika mis on maitsetu ja ebaatraktiivne nagu nõukogude lasteaedades serveeritud hallikas kaerahelbepuder pärast lõunauinakut (valmis keedetud koos hommikuse pudruga). See on lihtsalt mingi tükk "ainet", tuvastamata mateeria. Suhtkoht maitsetu, aga samas mitte täiesti jäle. Ilma lisanditeta aga selgelt ebaglamuurne söök. Suhtkoht värvitu, aga samas mitte täiesti läbipaistev. Suhkoht ilma kujuta, aga samas mitte täiesti vedel. Nälga ei jäta aga kõhtu ei täida ja positiivseid emotsioone ka ei tekita. Vot selline on praegune Ansipi ja RE pragmaatiline poliitika.

    Minumeelest on lausa öökima ajav kuidas pragmaatikapoliitika on Eestis võimu saanud ja ideoloogia on hüljatud. Ideoloogia kursi asemel pragmaatika kursi valimine tähendab seda et poliitikud ei mõtle. Sa monitoorid pragmaatilise poliitikuna sootsiumi emotsionaalset tervist. Sest kui sa mitte ei jälgi-ja-kohandu vaid mõtled mis peaks eeldatavalt hea olema, siis võibki sul tulla "originaalne mõte"©™®. Ja kui sul tuleb originaalne mõte©™® siis võib see lendu minna ja hakata oma elu elama. Ja kui äkki rumalale rahvale tundub see suurepärase originaalse ideena©™® ja seda hakatakse täitma, siis selgub et mõte tegelikult reaalses elu ei päde ja programm tuleb lõpetada. Mistõttu rahva meelepaha on suur sest nende "ootusi on petetud" ja "nende lubadusi ei täidetud" ja poliitikul on palju keerulisem saada taasvalitud. Mistõttu pragmaatiline kurss on parem sest see välistab mõtlemise ja algatusvõime poliitiku peas. Pragmaatiline kurss eeldab poliitikult jäljeküti oskust. Osav pragmaatiline poliitik jälgib märke emotsioonide kohalolust ja ainult jälitab oma saaki (sootsiumi emotsioonide liikumist). Et siis enne valimisi otsustav rünnak teha.

    EE börsiletulek - äärmiselt ohtlik originaalne idee©™®. Kui börsile tuleku järel aktsia kiiresti tõuseb, siis saab poliitik sarjata et miks nii vähe küsiti investoritelt. Riik on kahju saanud. Kui aktsia kukub, siis saab poliitik sarjata et müüs Eesti rahva vara maha. Järelikult tuleb see originaalne idee©™® eemaldada päevakorrast.

    Pensionid - äärmiselt oluline emotsionaalne jäljerada. Kogenud pragmaatiline poliitik jälgib seda saaklooma eriti teravalt. Ta ei interveeri kunagi. Ta ei sekku kunagi oma originaalsete mõtetega©™® sest selle saaklooma viha on suur. Minevikus oleme näinud kuidas kogu majanduskriisi kärbiti igalt poolt mujalt kui pensionitest. Me nägime kuidas enne valimisi Ansipi peamiselt mõttega teemas püsitud laused öeldi pensionite teemal (need ei lange ja tulevikus tõusevad). See oli ainuke Ansipi murekoht enne valimisi: mitte mõelda vaid olla hea pragmaatik. Ansip demonstreeris et ta on suurepärane jäljekütt ja suudab emotsioone jälitada.

    Pragmaatika suurepärane näide ilmus ka lähiminevikus kui kerkis üles pensionide maksustamise teema ja sai teatavaks et ca mõnikümmend tuhat pensionäri võiks riigilt saada tulumaksu tagasi. Ansip võttis pressikonverentsil kiirelt ja otsustavalt seisukoha et kõige mõttekam on saata otsepostitusega isiklikult koju teade neile pensionäridele kes on tulumaksu tagasisaamise kõlbulikud. Selline seisukoht oleks tavaolukorras ülimalt selgepiiriline originaalne mõte©™®, sest hõlmab endast ideed, teostust, vajadust, kontakti inimesega. (Ma ei mäleta enam ammu Ansipilt ühtegi taolist ideed mis hõlmaks endas kontakti inimestega, millegi tegemist, millegi lubamist tähtajaks. Pragmaatika ajastul ongi see võimatu sest originaalseid mõtteid©™® ei lubata.) Kuid muidugi on see tegelikult ainult pragmaatika kontseptsioonil püsimise kinnitus. Sest tegemist on ainult pensionitega. Pragmaatilise poliitiku peamise saakloomaga.

    Eesti lähituleviku reaalsus tänu pragmaatikakontseptsioonile on see, et riik ei mõtle suurelt. Riigil puuduvad visioonid. Riik ei võta midagi ette enne kui inimeste emotsioonid kas lükkavad riiki midagi tegema või tõmbavad midagi tegema. Kui emotsioone ei teki, siis midagi ei tehta. Sest originaalseid mõtteid©™® ei lubata. Pragmaatika ajastul on oluline jälitamine. Jäljekütid võidavad. See on ka peamine põhjus miks teemapüstitus on natuke ebaloogiline. Loota et RE järgib mingeid think tank´de poliitikasoovitusi, mingeid analüüse, mingeid originaalseid mõtteid©™® on liiast. Nende inimeste ainsaks võimaluseks kes soovivad poliitilist kurssi muuta on aktiveeruda poliitiliselt III sektori ühendustesse. Organiseerige mingid kodukandi seltsid ja hakake pidama koosolekuid ja miitinguid. Tehke häält, olge nähtav, tekitage emotsioone! Jätke endast maha emotsioonide jäljerada. Pragmaatiline poliitik on teid kindlasti jälitamas. Ta tõmbab või eemaldab riigi kurssi vastavalt sinu ja sinu ja sinu ja sinu emotsioonidele.
  • Street, palju õnne sisuka diskussiooni algatamise puhul! Ma juba hommikul mõtlesin, et huvitav, kui kaua läheb aega kuni Scorpiouse sugused kohale lendavad... :D
  • Momentum.
    Iga asja võib nimetada väga erinevalt olenevalt nimetaja soovist ja kui tahad, siis ka ideoloogiast. Kõike seda pragmaatikat võib nimetada ka rahva tahte arvestamiseks. Ka see on muide ideoloogia, see rahva enamuse tahte arvestamine. Et see pole ei vasak-, parem- või mingi muu poolne, ei muuda seda mitteideoloogiaks. Ideoloodia on teatavasti ideedekogum, mis kirjeldab ühiskonda ja majandust.
    Minu vastuväide on metodoloogiline, mitte sisuline. Kui tahad midagi öelda reformierakonna poliitika kohta, siis ei saa vastandada pragmatismi ja ideoloogiat, sest nagu öeldud, on pragmatism ka ideoloogia ja nimelt rahva enamuse tahtmiste arvestamine.

    Nüüd paar sõna sisu kohta.Sinu arvamus lähtub seisukohast, et partei peab olema oluliselt targem rahvast. Kui me vaatame, kuidas pea kõik parteid nii Eestis kui ka Euroopas (turismiklass contra äriklass) on nii rumalad, et teevad oma hüvede tagaajamisega kogu aeg oma margi täis, siis on raske loota, et nad oleksid rahvast oluliselt targemad. Aga see on omaette teema. Tuletaks meelde parteid, kes loosungi järgi oli rahva au, mõistus ja südametunnistus. Mis on sellest saanud! Piirduksin ainult lühijäreldusega, et pragmaatiline rahva soovide sabas kõndimine on igal juhul parem kui mitteküllaldasest tarkusest tehtud otsustused, mis ei ole rahvale meelepärased ja mis viivad Ameerikast mööda ehk kuristikku..

  • Veidi poolik vastus,kuidas ikka nende riigiettevõttete väärikate töökohtadega jääb?
  • Ei, pragmaatika ja populism küll mingi ideoloogia ei ole. Arhiveerimise huvides kartoteegis on neil küll mingi oma sahtel, aga ka ainult seepärast et muidu läheks kõik sassi ja juriidilised kehad on aruandekohuslased - nad peavad säilitama oma tegevuses tekkivaid dokumente. Sellest ka ideoloogia sektsiooni paigutumine. Ideoloogia seisab mingil kindlal alusel. Ideoloogia liigub otse. Pragmaatika ja poulism seisavad vedelal alusel ja muudavad pidevalt suunda. Seda ei saa nimetada ideoloogiliseks ja metoodiliseks tegevuseks. Metoodiliselt vedel või nõrk tegevus ei ole metoodiline tegevus.

    Minu seisukoht ei ole, et partei olgu inimese eest mõtleja, ma olen alati olnud sellel mõttel et iga inimene peab ise enda eest vastutama. Minu ainuke seisukoht on et poliitilisel juhtkonnal on suurem juhtpult kui kõigil ülejäänutel. Sellega ma loodan et saab nõustuda. See on fakt. Poliitilisel juhtkonnal on protsesside mõjutamiseks rohkem nuppe ja kangikesi kui kõigil ülejäänutel. (Siin on ka vaidlusekoht, et kas poliitilisel juhtkonnal on rohkem nuppe või on hoopis ülejäänutel vähem, aga seda pole mõet arutada.) Nüüd tulebki see koht millest ma aru ei saa: RE on võtnud vabatahtlikult strateegiaks reaalsuse nihestamiseks mitte kasutada oma eelist omada määratult suuremas koguses mõju omavaid nupukesi kui ülejäänutel käsutada on ja lihtsalt istuda selle juhpuldi taga. Mina ei ole kunagi soovinud et nad pidevalt nuppudel plõksiks. Ma soovin et olulistel hetkedel seda tehtaks. Sest nuppude arv üldiselt korreleedub ka info valdamisega. Ütled: "soovide sabas kõndimine on igal juhul parem kui mitteküllaldasest tarkusest tehtud otsustused". Nüüd ma ei saa aru et miks seda argumendina käsitleda sest on ju absoluutselt ilmselge, et inimestel on ebaproportsionaalselt vähe infot ja protsesside mõistmise võimet et ihaleda õigeid asju. Kui mingit osapoolt mitteküllaldases tarkuses süüdistada, siis on see general public. Üldsus ei saa aru millises kontekstis ta elab. Üldsusel ei ole perspektiivi taju. Üldsus ei suuda kannatada või pingutada. Vastanduses sellega poliitikale mis üldiselt peaks aru saama millises kontekstis tegutsetakse, omama perspektiivi ja tegema vajadusel õigeid kuid valusaid otsuseid.

    Ma jään enda seisukoha juurde, et RE "pragmatism" nagu nemad seda nimetavad on Eestile kahjulik. Veel kahjulikum on aga see et nad ei ole kõlava häälega välja hääldanud fakti et nad ei interveeri vaid ainult järgivad emotsioone. See fakt et RE ainult jälitab emotsioone ei ole laialdaselt aktsepteeritud tõde. Seda teavad ainult nemad ja mina ja veel mõned. Paljud inimesed elavad naiivses kujutluses et nende eest on hoolitsetud, et neid valvab keegi suurem ja targem. Aga selles meeleseisundis nad ei mõtle ega tea soovida ega tea väljendada oma emotsioone mida RE saaks jälitama hakata. Tuleviku mõttes on see palju ohtlikum pretsedent IMO kui Savisaare venelaste konsolideerimine, et RE loob riigi juhtimise tasemel praktikat kus järgitakse ainult inimeste emotsioone. Inimeste emotsioonidega manipuleerimine on üsna lihtne.

    Eestile ei ole kasulik kui targad/idoodid juhpuldi nuppe plõksivad ja samamoodi kahjulik on kui targad/idioodid külma rahuga ainult puldi kõrval seisavad. Parem on isegi see kui idioodid aegajalt nuppe plõksiks aegajalt sest siis teaks kuidas olukorda parandada.
  • Selleks et see asi mida Reformierakondlased praegu "pragmatismisks" kustub ideoloogiaks muutuks, peaks nad tegama järgnevat:
    * Kõlava selge häälega eetris välja hääldama oma kursi "pragmaatika". Selgitama et oluline on emotsioonide tekitamine, ja et nemad ainult järgivad.
    * Avaldama info mis levib riigistruktuurides. Muidu ei ole võimalik rahval ka oma arvamust kujundada.
    * Loobuma juhtpuldist ja andma juhtpuldi hoovad rahva käsutusse nii, et rahvas saab täielikult otsustada kuhu nad oma tulumaksu kroonid allokeerivad. Haiglad, koolid, sõjavägi jm asutused muutuvad siis omavahel konkreerivateks sihtasutusteks ja saavad sealt toetust vastavalt sellele kuidas inimene on määranud et vastavad asutused toetust saavad. Siit tuleb "pragmaatika" ideoloogia suurim kasutegur: avalik teenus muutub äärmiselt efektiivseks. Kui ikka inimene saab kasvõi iga kuu oma maksukroonidega mujale liikuda, siis toetuse saaja on sunnitud pakkuma head teenust. Nii saab avaliku sektori tagasiside sama vahetuks ja realseks nagu seda on erasektoris.

    Sel juhul oleks me täielikult pragmaatika ideoloogia kursil ehk purjetaks emotsioonide mere kõige kõrgemate laientega osas.

    Praegu aga on RE tavalises riigimehe ja ideoloogia kursil. Riigimehe positsioon eeldab:
    * Ise otsustamist olulistes punktides. Rahva emotsioonide põgusat registreerimist võib teha, kuid kui emotsioonid on ideoloogiale mitte sobivad siis toimub aktiivne selgitustöö ja emotsioonide pööramine vastavalt ideoloogiale.
    * Info hoidmist riigi/pädevate struktuuride käsutuses. Kuna riigil on rohkem infot, siis saavad nad ka paremini otsustada mida peaks tegema. Riik aktsepteerib täielikult seda seisukohta ja ei ürita seetõttu ka eriti infot levitada - rahva arusaamisvõime on ju nagunii madal.
    * Juhtpuldi hoovad on suures ulatuses riigi käes. Info valdamine ja info põhjal tegutsemine on peamiselt riigi monopol kuna rahva emotsioone ei järgita sest põhitees on, et riigimees teeb pikas perspektiivis rahva huvides õigeid otsuseid ja kui otsus on valus siis selgitab otsuse tagamaid ja keerab rahva emotsioonid nii et valus otsus saaks tehtud.
  • #Ei, pragmaatika ja populism küll mingi ideoloogia ei ole#

    Kas see on mingi teooria või isiklik arvamus? Milline on siis ideoloogia selline määratlus, mis välistab pragmaatika? Paljast väitest, et pragmaatika ei ole ideoloogia, ei piisa.

    # Poliitilisel juhtkonnal on protsesside mõjutamiseks rohkem nuppe ja kangikesi kui kõigil ülejäänutel.#

    Oleneb, milliste protsesside. On ilmselge, et igal inimesel on palju rohkem nuppe mõjutada oma elu ja saatust kui ükskõik kellel teisel, kaasa arvatud ka poliitiline juhtkond. On ilmselge, et rahval tervikuna on palju rohkem nuppe mõjutada riigi saatust kui valitsusel. Ma pean silmas demokraatlikku riiki. Nii et see väide pole õige. Poliitiline juhtkond võib kõigest hingest soovida ehitada näiteks kommunismi, kuid kui rahvas ei taha, ei tule sellest midagi välja, sest nuppe on temal rohkem.

    # Minu ainuke seisukoht on et poliitilisel juhtkonnal on suurem juhtpult kui kõigil ülejäänutel. Sellega ma loodan et saab nõustuda. See on fakt.#

    Ei ole fakt, vaid vaieldav arvamus. Tuleks lisada täpsustused. Esiteks on poliitilisel juhtkonnal tõepoolest suurem juhtpult kui ükskõik millisel teisel mittetulundusorganisatsioonil , kuid mõnel firmal võib olla veel suurem juhtpult antud piirkonnas. Monofunktsionaalse asula juhtpult pole mitte kohaliku volikogu, vaid asulale tööd andva tootmisüksuse käes. Teiseks on see "suurem" ainult võrdluses üksikute "ülejäänutega", mitte nende osalise või täieliku summaga.

    # Nüüd ma ei saa aru et miks seda argumendina käsitleda sest on ju absoluutselt ilmselge, et inimestel on ebaproportsionaalselt vähe infot ja protsesside mõistmise võimet et ihaleda õigeid asju#

    Inimene oma igapäevase elu tasemel on rohkem kompetentne otsustama, mida talle vaja on ja mida mitte, kui mingi poliitiline juhtkond. Vastasel juhul tunnistame nõukogude korra õigeks ja vajalikuks. Üldse on kogu see jutt väga sarnane nõukogude korra kiitmisele, sest kompartei teadis alati inimesest paremini, mis on õige ja mis on inimesele vajalik.
  • Millegipärast arvatakse, et ideoloogia hakkas peale Marxi aegadest, sest siis tekkis arvestatav alternatiiv senisele parempoolsele poliitikale. Ajaloost on aga teada, et näiteks Rooma keiser Vespasianus kehtestas ideoloogia, mis käskis oma väepealikel ja teistel otsustajatel tegutseda ainult siis, kui nad on täiesti kindlad selles, mida nad teha kavatsevad. Kui kindlust pole, siis parem mitte midagi teha. Võib öelda, et reformierakonna ideoloogia pärineb järelikult Rooma keisririigi aegadest, kui mitte veel varematest aegadest.
  • 1) Ei ole isiklik arvamus. Lähtun sellest: Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi, hoiakuid jne). RE "pragmatism" ei sisalda endast mingeid mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi ega hoiakuid. Sest nende "pragmaatiline poliitika" iseenesest on tühi. Ainuke plaan ja väärtus on metoodiliselt jälitada emotsionaalsel jäljereal astunud ja kinnipüütud emotsioone et nendega "pragmaatikat" täita. Ideoloogia seevastu on alati täis. Võivad küll puududa ideoloogia kandjad kuid ideoloogia hoiab end teoreetilise kontseptsioonina alati ise üleval. Kui RE "pragmaatikat" vaidluse huvides nimetada ideoloogiaks, siis RE "pragmaaatikal" on olemas ideoloogia kandjad, aga ideoloogia ise on tühi. Järelikult RE "pragmaatika" ei saa olla ideoloogia, sest ideoloogia on täidetud mõtete, plaanide, hinnangute, väärtuste ja hoiakutega. Eelnevas definitsioonis pole täpsustatud kas mõtted, hoiakud ... peavad olema püsivad või ei. Üldiselt üks ideoloogia on oma mõtetes püsiv. Ja RE "pragmaatika" jällegi ei mahu siin ideoloogia mõiste alla kuna RE "pragmaatika" sisaldab endas ainult rahva emotsioone, need aga võivad muutuda 180°.

    2)
    1932
    Inimene oma igapäevase elu tasemel on rohkem kompetentne otsustama, mida talle vaja on ja mida mitte, kui mingi poliitiline juhtkond. Vastasel juhul tunnistame nõukogude korra õigeks ja vajalikuks. Üldse on kogu see jutt väga sarnane nõukogude korra kiitmisele, sest kompartei teadis alati inimesest paremini, mis on õige ja mis on inimesele vajalik.


    Üksikisik?!?!?!?!?!?!?!?!?! Aga mind ei huvita mitte kunagi üksikisiku heaolu! Kas siit jäi ekslik mulje nagu mulle teeb muret, et üksikisikud tunnevad end "pragmaatilises" riigis halvasti? Tsiteeritud lõiku ja ülejäänud kriitikat ma ignoreerin seetõttu täielikult sest mina pole mitte ühekski sekundiks laskunud vaidlusse üksikisiku eest. Ma olen alati vaielnud riigi eest. Minumeelest nii madal tase nagu seda on üksikisiku tase ei vääri kunagi arutlemist. Seal teeb igaüks seda mida ise tahab. Ma räägin seda, et poliitikud teavad paremini mis riigil vaja on kui et suvaline tööl käiv inimene. Suvaline tööl käiv inimene ostab pärast tööd õlut ja grillvorste ja sellisele inimesele peame siis andma riigi üle otsustamise kohustuse? Tavaline tööinimene vaatab Kanal 2 Reporterit ja loeb Õhtulehte et "uudiseid lugeda" ja selline inimene peab siis veel otsustama millised riiklikult tähtsad küsimused täna ära lahendada?? Tänan ei. Tavalise tööinimese emotsionaalses visklemises ma küll ei soovi riiklikult tähtsate küsimuste lahenduste alget näha. See tavaline inimene on alati ebaproportsionaalselt infoga varustatud, lisaks pole tal oma päevatöö kõrvalt ka aega et tegeleda riiklikult tähtsate küsimuste otsustamiseks vajalike seisukohtade väljakujundamisega.

    RE "pragmaatika" tähendab avalikult vastutusevaba poliitika ajamist riigi tasemel. Poliitikule peaks tegema hädatapu samal hetkel kui ta ei soovi vastutada. Isegi kui poliitik ei sooovi vastutada, siis tema tegevus mõjutab ikkagi paljusid muid isikuid. Poliitik peab soovima vastutust kanda ja saama vastutusele võetud. Kui seda ei soovita, siis palun eemalduda poliitikast. Niisamuti ei soovi RE näha kellegi initsiativi ja originaalseid mõtteid©™® sest siis tekib kohe alus vastutusele võtmiseks. RE "pragmaatika" on Eestile palju ohtlikum fundamentaalne probleem kui miski muu sest riiklikult tähtsaste küsimuste lahendamisel peab lootma inimeste emotsioonide olemasolule. Probleemid on olemas sõltumata emotsioonidest. Emotsioonid on olemas sõltumata probleemidest. Lihtsal inimesel tekivad emotsioonid liiga hilja, siis kui riigi tasemel reageerida enam ei jõua. See on minumeelest väga ohtlik. Riik on sisuliselt juhita. Riiki ei ohja vastutustunne. Riiki lükkavad edasi (ja ebameeldivalt sageli hoiavad tagasi) lihtsa inimese emotsioonid (hirmud). Riigi sekkumist üksikisiku elusse ma ei soovi, aga riik peab iseenda elusse ja tegevusse sekkuma. Riigi tegevuse ja üldise kursi kujundamisel ei saa loota tööinimeste emotsioonidele kuna need emotsioonid on täis grillvorstide rasvast kolesterooli ja pilsneri hägustavaid promille.

    RE "pragmaatika" loob meile võltsillusiooni et riik on juhitud vastutustundlikult. Riik ei ole vastutustundlikult juhitud kuna RE pole oma "pragmaatika" kasutamist avalikult esitlenud ja ülejäänud ei tea, et tegelikult on "pragmaatika" st tühi ideoloogiline platform, mingi non-ideoloogia, neid valitsemas. RE jõustab "pragmaatilist" poliitikat tavapärase riigi struktuuri peal. Tavapräane struktuur üldiselt eeldab riigi tasemel vastutustunde olemasolu et siis üksikisikul oleks vaba voli tegeleda oma elu elamisega. "Pragmaatiline" riik eeldab teist struktuuri. See eeldab suuremat kolmanda sektori aktiivsust. See eeldab äärmiselt suurt vastustutunnet riigi kodanike endi poolt. Kui võrrelda riiki perekonnaga, siis tavaline riigi valitsemine on selline perekond kus kaine mõtlemisega (ja seetõttu vajalikel hetkedel karmi käega) isa otsustab mis suunas perekond läheb. Õiglane ja hea isa ei ole kunagi oma perekonnale koormaks ja ei sea perekonna heaolu ohtu. Õiglane isa ei sekku iga perekonnaliikme ellu, va juhul kui see kaine pilguga isa saab aru et ülejäänud pereliikmed, nt lapsed, teevad midagi valesti. RE "pragmaatika" on seesama perekond, kuid seal võtab otsuseid vastu mingi teismeline oma emotsioonide põhjal. Perekonnal üldiselt puudub vastutust kandev järelvalve ja tuleviku perspektiivi eest vastutust kandev otsustaja. Vot selline riik on Eesti kui meil juhitakse riiki "pragmaatilistel kaalutlustest lähtuvalt". Kas iga Eesti kodanik on enesele teadvustanud, et ta on mingi vastutusvõimetu teismelise juhtida? Kas iga Eesti kodanik teab, et "pragmaatika" tõttu on tal lisaks oma elu elamisele nüüd vaja hakata iga päev arutama ka riiklikult tähtsaid küsimusi? Kui ei, siis "pragmaatika" on ohtlik. "Pragmaatika" eeldab vastustustunde tekkimist inimeste endi poolt, need aga elavad võltsillusioonis, et poliitikud aitavad neil kõige raskema töö enda peale võtta. Sest üksikisikud saavad oma eluga hakkama. Just riigi tasemel vastutustundlikult protsessi juhtimine on see millega üksiksikud üksi ja minumeelest ka grupina koos, hakkama ei saa. See on peamine poliitiku eluõigus. Kui neilt riigi kursi eest vastutamine ka ära võtta, siis miks pagana pärast meil üldse on poliitikuid vaja? Ametnikke on vaja, kuid poliitikuid kohe üldse mitte.
  • # RE "pragmatism" ei sisalda endast mingeid mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi ega hoiakuid. Sest nende "pragmaatiline poliitika" iseenesest on tühi.#
    See jutt on mõttetühi. Pragmatism tähendab orienteerumist tulemustele. Vaielda võib teemal, millistele tulemustele on antud juhul poliitika suunatud, kuid et ta tühi oleks, see on mõttetu juba pragmatismi määratluse tõttu. Pragmatism ei saa põhimõtteliselt olla tühi, sest ta on suunatud tulemustele. Kui ei ole suunatud tulemustele, pole tegemist pragmatismiga.

    # Järelikult RE "pragmaatika" ei saa olla ideoloogia, sest ideoloogia on täidetud mõtete, plaanide, hinnangute, väärtuste ja hoiakutega.#
    See järeldus on Jaigi stiilis, mis võtab eelduseks oma väite, mis ei pea paika.

    #Aga mind ei huvita mitte kunagi üksikisiku heaolu! #
    See tunnistus ütleb kõik. Riik on siis omaette nähtus, mis ei ole kuidagi seotud üksikisikuga ja üksikisik on riigi jaoks, mitte vastupidi. Täielik marksism-leninism. Kommunistidega pole mõtet vaielda, ajalugu on neile juba oma koha kätte näidanud.
  • Tähendab prooviks...

    Võtame ühe väga huvitava ja intrigeeriva teema, mida ma ise ka piisavalt valdan, loomulikult IT teema.

    Kõrgepalgalised töökohad, check.
    Ekspordipotentsiaal, chek.
    Võimalus Eesti nokia tekkeks, check.

    Nüüd meil on paar kolm sellist suuremat korporatsiooni mis tegelevad ekspordiga, kuid ka need ei põhine väga eesti kapitalil, ja ülejäänud pats on puhas, igasugu startupi üritusi ja muud mudru on karjade kaupa a asjalikke ideid ei ole, teostust ei ole. Milles küsimus, mida teha et asja parandada ?

    Ma pakun välja põhjustena järgnevaid tegureid.

    Tööjõupuudus.
    Vähene ambitsioonikus.
    Liigne bürokraatia.

    Nüüd koolid meil ei suuda koolitada adekvaatset personali, no käisin ma ka TTÜ-s kus mingi eelmise sajandi lektor luges programmeerimiskeelt tahvlipeale näidatavate slaidide peale, rahvas vaatab pealt, kui ma eelmise sajandi HTG progemisõpetust vaatasin siis seal õpetati progemist ikka niimodi et klassis lasti progeda ja kontroliti üle kas keegi midagi ka omandas. Ja samas päris paljud HTG taustaga tegelased on praegu IT erialal.

    Firmad on ennast rõõõmsalt riigipirukasse kinni jooksutanud ning riigi raha tagab firmadele piisava äraelamise rasvakiht on suur ambitsiooni midagi muud teha ei ole vaja kuid on olema hirm failimise puhul kaotada ka riigi pirukas.

    Samas tahetakse võtta päris karme progejaid eestisse a näed ei saa. Skype kurdab ja halab selle üle.

    Lahendused võiksid olla midagi sellist. Teeks nagu mingi kooditreialite vabriku, ja mingi poolpiduse riigifirma mis ongi tegelikult selline õppepraktika, kus noored progejad saaksid õppida selgeks progemise ja siis minna erasektrorisse kõrema palga peale. Samas miks mitte võtta ja koolitada massiliselt töötuid treialeid ja muid tegelasi mingisuguse progemiskeelega, sest progemine ise on nagu selline, et kui osatakse siis võib midagi sähvatada eitea kuskohast.

  • 1932
    See tunnistus ütleb kõik. Riik on siis omaette nähtus, mis ei ole kuidagi seotud üksikisikuga ja üksikisik on riigi jaoks, mitte vastupidi. Täielik marksism-leninism. Kommunistidega pole mõtet vaielda, ajalugu on neile juba oma koha kätte näidanud.


    Juba teist postitust järjest ei Sa ei saa aru mida ma öelda tahan. Kas ma ei oska end väljendada või Sa ei saa aru. Siinkohal minule tõde oluline pole, registreerin lihtsalt fakti. Seetõttu loobun.
  • http://www.ap3.ee/article/2011/4/15/ansip-ulempiiri-alandamisest-kaotavad-rikkad

    Reformierakond on ühinenud "rikaste" bashimisega. Loomulikult on "rikkad" need, kes peavad eluaseme soetamist laenuga finantseerima. :D

    Koalitsioonileppes on veel palju selliseid "huvitavaid" punkte - näiteks kavatsetakse elamumaamaksu vähendamine läbi viia selliselt, et maamaksu baas ei muutu, teisisõnu kavatsetakse puudutulev osa jälle mingitelt " rikastelt" võtta. RE viimase aja retoorikat jälgides ei imestaks, kui "rikaste" alla liigitatakse selleks otstarbeks maaelanikkond, põllumehed jt. kellele kuulub lisaks elamumaale ka maatulundusmaad.
  • Momentumi loogika põhineb järgmistel eeldustel.
    On olemas rida otsuseid, mis on vaieldamatult õiged ja vajalikud.
    Reformierakond on need otsused jätnud tegemata.
    Kui need otsused oleksid ära tehtud ja ellu viidud, siis me elaksime kõik palju paremini.

    Nendest eeldustest lähtudes on momentumil muidugi õigus, häda on aga selles, et need eeldused on tema väited, mida ta millegipärast jättis tõestamata või "tõestas" Jaigi kombel iseenda väidetega.
    Võib-olla jättis reformierakond tõesti tegemata otsused, mis momentumile näivad nii vajalikud ja enesestmõistetavad, et ta ei tee vahet väidetel ja faktidel. Aga see on üksikisiku seisukoht, mida tema enda sõnade järgi ei tule mitte millekski pidada, sest see olevat ainult emotsioon.
  • momentum, mulle meeldib sinu retoorika proletariaadi küsimuses. Ma ütleks lausa, et mina, vasakpoolsena, kirjutan sellele kahe käega alla.
  • 1932
    Momentumi loogika põhineb järgmistel eeldustel.
    On olemas rida otsuseid, mis on vaieldamatult õiged ja vajalikud.
    Reformierakond on need otsused jätnud tegemata.
    Kui need otsused oleksid ära tehtud ja ellu viidud, siis me elaksime kõik palju paremini.


    WOW! Muud ei kommenteeri kui ainult ütlen, et need minule omistatud eelduste spekulatsioonid on täielikult valed! Juba kolmas postitus järjest täielikku kommunikatsioonihäiret. Ma peaks täiesti rumal olema kui nüüd veel edasi selgitaks.

    -----

    Offf, siis ma loobun oma retoorikast. Ma ei soovi küll hetkekski vasakpoolsuse vohamist näha Eestis. Teie mõlema probleem on mulje nagu ma sooviks näha absoluutset ja totaalset riigi vohamist Eestis. Ma ei soovi seda. Ma soovin ainult et mõnes harvas ja üksikus detailis otsustaks poliitikud asja ära mitte nad ei ootaks absoluutselt kõigil juhtudel inimeste emotsioonidelt tegevuseks kinnitust. See ootus on rumal ootus. Rahva emotsioonide ja otsustamisvajaduse vahel puudub igasugune seos. RE paistab uskuvad et seos on. Ja sellega ma ei nõustugi. Poliitik ei saa olla nii ebakindel et alati ootab rahva käest kinnitust.
  • Enamik inimesi saab aru, et nad ei ole targemad valitsusest, ikka vastupidi. Hea, kui on olemas ka inimesi, kes peavad ennast valitsusest targemaks. See on kõva tase, sest ühelt poolt on inimene oma piiratud infohulgaga ja huvidest tingitud emotsioonidega ning talle on vastu sajad inimesed paljude andmete ja nende töötlustega. Tõeliselt kõva tase. Õnnitlen, eriti enesekindlust.
  • momentum - ka totaalselt erinevatel ideoloogiatel võib olla teatud puutepunkte. Mulle meeldib sinu egalitarism - proletariaadil ei ole otsustamise juurde asja, sest nad pole selleks kompetentsed.
  • Tin

    ..


    normaalne jutt, põhjustesse peaks tegelikult muid asju lisama, ala müügioskuse puudumine või detailse strateegilise mõtlemise puudumise või siis selline põhjus, et mingitel alampõhjustel ei osata olla oma ühe hea idee pushijad forever (firmasid ju teisiti üles ei ehita räägitakse).


    a plaan, et teeks nii nagu on riigikinnisvara teeks riigikoodijate aktsaseltsi? :D


    ise ka muidu htgst ja word, et nii on nagu tin ütles.
  • PeaLiK
    Koalitsioonileppes on veel palju selliseid "huvitavaid" punkte - näiteks kavatsetakse elamumaamaksu vähendamine läbi viia selliselt, et maamaksu baas ei muutu, ...


    Oskad sa viidata, kus koalitsioonilepingus see kirjas on? Kuna maamaksu baasi samaks jäämine koduomanike maamaksukoormust alandades saab toimuda põhimõtteliselt ainult ühel viisil - maa korralise hindamise kaudu (mida oleks pidanud juba ammu tegema - viimane oli 2001), tormasin ma suure õhinaga vastavat punkti lepingust otsima, aga ei suutnud leida seda maamaksu baasi samaks jäämise juttu.

    Minu base case on, et riik venitab maa korralise hindamisega võimalikult kaua, kuna see on ideaalne meetod Tallinnale käru keeramiseks. Samas oleks fenomenaalselt äge, kui siiski suudetaks korraline hindamine läbi viia samas seadusandluse kaudu Tallinna revenue tõusu koduomanike maksuvabastuse kaudu vältides. Hundid söönud, lambad söödud, suffiks või sees.

    Seega, palun viidet. Mina vaatasin seda koalitsioonilepingu teksti mis IRL lehel ja ei leidnud sealt miskit vastavat.

  • momentum,
    sa oled liiga jäik. Poliitikud sellist luksust endale lubada ei saa. Kangelt oma ideoloogiast kinnihoidmine ja mitte kompromissile minemine tähendab partei marginaliseerumist pikas perspektiivis. Samuti ei saa liiga tihti minna rahva tahte vastu, sest siis ei osutu erakond lihtsalt valituks. IMO on RE hästi balanseerinud nendel tingimustel.*

    Originaalsete ideede puudus viimasel paaril aastal on tingitud majanduskriisist. Uute huvitavate asjadega polnud lihtsalt võimalik tegeleda, sest raha polnud (kui raha ei ole, siis raha ei ole) ja kogu aeg oli vaja kuskil tulekahju kustutada, lihtsalt polnud võhma uuteks asjadeks. Kunagi loodud visioon (EL, euro, NATO, OECD) on täidetud. Liitumist vajavad organisatsioonid on otsa saanud.

    Praeguseks on hakanud tekkima taas originaalsete ideede algatusi. Näiteks LNG terminal Eestisse, kinnitan sulle, et kuluaarides käib selle nimel kõva töö. Läti ja Leedu pressiteated, nagu nemad saaks terminali on soe õhk. Küsima peaks hoopis nendelt härrastelt, kes seda gaasi siia vedama hakkavad.

    Saastekvoodi müük tingimustes, kus pakkumine ületas nõudlust 30 kordselt. Selle rahaga saab korda ca 500 objeki, mille remonti inimesed on oodanud iseseisvusaja algusest.
    Uus ja huvitav oli kindlasti ka elektriautode ost Eestile (tõsi, see oli mõneti sundvise) ja kiirlaadimisjaamade infra väljaehitus on isegi maailmamastaabis huvitav.

    *Mäletan veel selgesti 2009.a. siinsamas foorumis, kui valitus peatas maksed PF2 sambasse. Kisa kui palju, selgelt mindi rahva tahte vastu (vähemalt selle osa, kes sinna raha kogus). Aga antud hetkel oli see oluline, sest tagas Maastrichti kriteeriumite täitmise ja euroga liitumise. Kompromissina jäeti ära pensionide kärpimine, see tagab edaspidise pääsu võimu juurde.
  • PeaLik,
    kust sa need väited võtsid. RE kodukal olevas koalitsioonileppes on maamaksu kohta ainult üks lause: koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotame alates 1. jaanuarist 2013 maamaksu kodu alusele maale tiheasustusega kuni 1500m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses.

    Ma olen kuulnud väidet, et maamaksu alandamine ei vähenda riigikassa tulusid , kuid see on soe õhk, sest maamaks läheb nagunii KOV eelarvesse ja seega ei mõjuta kuidagi riigitulusid.
  • suffiks
    PeaLiK
    Koalitsioonileppes on veel palju selliseid "huvitavaid" punkte - näiteks kavatsetakse elamumaamaksu vähendamine läbi viia selliselt, et maamaksu baas ei muutu, ...


    Oskad sa viidata, kus koalitsioonilepingus see kirjas on?


    Koalitsioonilepe räägib, tõsi küll, mitte KOV tulubaasi samaks jätmisest, vaid lausa suurendamisest:

    p 12. Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku
    demokraatia suurendamine.
  • jahe
    Street, Sa järeldused pole pädevad. Lisa tausta Eesti majanduse suurem tasakaalustamatus/volatiilsus ning pane andmed pikema perioodi peale, siis saad teada järgmist: Eesti majanduskasv on (olnud) erakordselt hüplik, kiirete trendidega, ent on olnud Kesk-Euroopa riikidest kõrgem.

    (Ilmselgelt tuleb 7-aastase perioodi majanduskasv nigel, kui selle perioodi viimane aasta ongi järsu kriisi põhi.)


    Muuseas see perioodi valik on tüüpiline Ansipivism, tema alati toob statistikast täpselt väite sobivaks tõestuseks vajaliku perioodi.
    Kuidagi kummastav on riigimehe ühes aastat kokkuvõtvas sõnavõtus kuulda perioode pikkusega kvartal, aasta, viis aastat ja seitse aastat. Õigem oleks aasta kokkuvõttes rääkida sarnastes ajamäärangutes olgu see siis QoQ või YoY aga nende lühiajaliste perioodide kõrvale panna sotsiaalsfääri number (a' pension tõusis) seitsme aasta kohta tundub kohatu.

Teemade nimekirja