Mis saab Eesti Päevalehest (ja Eesti trükimeediast)?
Log in or create an account to leave a comment
-
(avan EEG kõrvale uut teemat, et arutada pigem trükimeediast üldiselt)
Minu kvantökonoomiline teooria ütleb:
1) Eestis saaks olla kas 1 või 2 üleriigilised päevalehte.
2) Tiraazide trend on pigem allapoole
3) Üleminek 2->1 ei toimuks viie aasta jooksul, vaid ühe päeva jooksul
Rootsis toetatakse ajalehti riigiabiga (ajalehtetoetus). Eesmärk on tagada mitmekesisust ja konkurentsi meediates. 2009 mäksti välja 550 MSEK. Rootsi ajalehtetoetus ilmubkahes vormis 1) otsene toetus (482 MSEK) - mis läheb ajalehtedele kes on oma turuplatsil (linn, maakond jne) TEINE suurem ajaleht, ja kellel on vähem kui 30% tiraazist sellel turuplatsil (+veel mõningaid nõudmisis. 2) Kaudne toetus (67 MSEK) mis läheb kõigile kelle on koordineeritud (distributsioon)
Rootsis on sisuliselt kaks üleriigilised ajalehed Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet. Kuna Svenska Dagbladet on number kaks, siis nemad saavad suurt pressitoetust (Dagens Nyheter ei saa).
Ajalehtetoetus on olemas ka ülejäänud Põhjamaadel. Baltimaadel puudub ajalehtetoetus
(http://sv.wikipedia.org/wiki/Presst%C3%B6d)
---
Kõhutunne ütleb, et riigiabi on vale, aga kui vaba sõna on ohus, kuidas siis....
Iga ennast lugupeetav restoran/kohvik/baar Eestis pakub Postimehe ja EPL lugemisvõimalust. Kuidas oleks kui seal oleks vaid üks. Üks riiklik "organ"...
Kui tõenõoline on selline areng. Noh, mulle tundub et EPL teeb muudkui kahjumeid ja tõmbub kokku. Samuti võib kindel olla et seal töötavad palju tarku inimesi. Mis juhtuks kui nende analüüs ja töövõime kaoks meediamaastikult...
Mis saab Eesti Päevalehest? Mis saab Eesti trükimeediast? ja kõige olulisem: Kuidas see mõjutab Eestit? -
Esmalt tuleb selgeks teha, mida me loeme üleriigiliseks päevaleheks. Kas Äripäev on seda või on tegemist küll pool kollase, kuid siiski niššilehega, mida me ei loe üleriigiliseks päevaleheks? Sama moodi Maaleht, mida linnas eriti ei loeta, kuid mille võib oma kättesaadavuselt ka "üleriigiliseks lugeda"? Või käib üleriigilise lehe liigitus üldiselt tiraaži järgi sisust sõltumata? Seega lükkame Postimehe (57 600), Õhtulehe (53 400), Maalehe (42 500), Ekspressi (32 200) ja Päevalehe (31 000) kõik ühte patta. Kui lähtuda vaid tiraažist, siis ma ei usu ühe-kahe üleriigilise päevalehe jäämisse, sest erinevaid lehti loetakse just sisu erinevuse tõttu. Õhtulehe, Maalehe ja Päevalehe lugejaid oleks raske ühe lehega kokku koondada. Kui lähtuda ideest, et aitab ühest kollasest ja ühest kvaliteetlehest, tänu millele saaks teoreetiliselt kahe lehega hakkama, siis tekib kohe probleem Maalehe lugejatega. Tallinna inimesi ei huvita maaelu probleemid ning Võru elanikud ei pruugi olla nii huvitatud ka Tallinna teede aukudest.
Teine probleem on puhtalt majanduslik. Kui meil hetkel on kaks suurt kontserni, kes meediamaastiku jagavad (EE vs Schibsted) ning miks peaks üks neist teatud valdkonna teisele loovutama? Nende omavaheline koostöö ning järjekordse ühislehe teke võimaldaks päevalehtede arvu vähendada, sellist vajadust ilma väga tugeva lugejate arvu kadumiseta ei teki.
Seega üldiselt ajalehtede lugejate juurde tulles: Kuigi online meedia muutub aina populaarsemaks ja võib tõesti tunduda, et kui päeva jooksul on uudis juba onlineist, telekast ja raadiost kümneid kordi läbi jooksnud siis milleks üldse ajalehti veel vaja on? Siiski tundub, et üldjuhul ei viitsita meediat pidevalt jälgida ning lihtsam on hommikul ajaleht kätte võtta ja sealt eelmisel päeva toimunu kohta kokkuvõtet koos analüüsidega lugeda, kui iga tunni aja tagant uudiseid jälgida. See on ka põhjuseks, miks üldse on seni trükiajakirjandus vastu pidanud ning peab ka edaspidi.
Tiraaži langus võib ühelt poolt olla seotud tasuta online meedia olemasoluga, kuid mulle tundub, et pigem on probleem tarbijate ostujõu vähenemises. Kui raha jälle rohkem hakkab kätte jääma, siis ei viitsita Postimees.ee-st tähtsaid uudiseid välja otsida ning tullakse jälle paberväljaande juurde tagasi, kus teatud valik on juba toimetajate poolt tehtud (artiklite asukoht lehes, maht jms).
Seega minu hinnangul vaba sõna oluliselt ohus pole ning riigi rahaga lehti toetama ei pea. Kuigi ERRi puhul on riigi tegevus üsna edukas olnud ning vähemalt telemaastikul on mida vaadata, siis midagi rohkem tegema küll ei pea.
Põhimõtteliselt on restoranidel ka hetkel võimalus vaid ühte ajalehtedest sisse osta, kuid valiku võimaldamine on piisavalt odav, et mitte riskida klientide heaolu langusega.
Eesti suuremate ajalehtede tiraaž: http://uudised.err.ee/index.php?06228199 -
Leidsin artiklist juuist 2000 (http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1724/uud_uudidx_172407) ja siis kokku pannes:
Päevalehtede tiraaž:
Postimees
juuni 2000: 56 700
aprill 2011: 57 600
EPL
juuni 2000: 42 400
aprill 2011: 31 000
Nädalalehtede tiraaž:
Eesti Ekspress:
juuni 2000: 47 000
aprill 2011: 32 200
Maaleht
juuni 2000: 43 000
aprill 2011: 42 500
"Lehetiraažide viimaste aastate parimad ajad jäävad 2007. aasta kevadesse, kui Postimehe tiraaž oli ligi 69 000, Õhtulehel 65 000, Eesti Ekspressil 47 000, Maalehel 45 000, Eesti Päevalehel 40 000 ja Äripäeval 26 000." http://uudised.err.ee/index.php?06228199 -
-
EPL aprill kuus, siis:
1998: 35,2
1999: 46,9
2000: 41,1
2001: 37,4
2002: 35,1
2003: 34,6
2004: 35,5
2005: 36,2
2006: 36,3
2007: 39,5
2008: 36,7
2009: 33,6
2010: 34,2
2011: 31,0 -
EEG Q1-aruandest:
"Although Eesti Päevalehe AS is a loss-making company, the publishing of Eesti Päevaleht is a profitable activity for Ekspress Group as the Group’s joint ventures and subsidiaries earn a profit from providing services to Eesti Päevaleht."
Ehk siis, EPL tegutseb kuna ta annab tööd EEG trükikodadele jne, ehk siis EEG grupp abistab EPL samamoodi nagu Põhjamaadel riigid abistavad oma kahjumlike ajalehti. Tänuväärne Eesti kodanikule küll, aga kas jätkusuutlik... -
Norra suuremate ajalehetoetuse vastuvõtjad 2009:
Verdens Gang: 215 MNOK (Norra Õhtuleht)
Aftenposten: 126 MNOK
Dagbladet: 121 MNOK
Dagens Näringsliv: 43 MNOK (Norra Äripäev)
http://no.wikipedia.org/wiki/Pressest%C3%B8tte
Ehk siis kõige suuremad ja tuntumad lehed korjavad kokku päris korralike summasid.
Peale konkurentsi ja mitmekesisust võib küsida kas ajalehed mängivad ka rolli riigikeele korrashoidmises. (erinevalt igasugustest online tegijatest :-)) -
(parandus: toodud Norra numbrid võivad olla mõned aastad vanad)
-
Sõnavabaduse Eestis tagab ju Kesknädal.
-
Aga on ka päris hirmutav mõte see, et Delfi-ost mis tehti mõned aastat tagasi (vist suurusjärgus 700 MEEK) on nüüd täiesti määrava tähtsusega terve EEG gruppile. Ehk siis kui Delfi mingil põhjusel kukuks, siis võiks pool Eesti meediamaastikus olla kukkumas. Kalev tõmbaski alla hulk ajalehte, Delfi võiks teha sedasama (teoreetiliselt rääkides).
Kuidas reageeriks Eestimaa kui (teoreetiliselt) EEG ei saaks oma laenudega hakkama, ja terve rida ajalehti oleksid ohus - kas keegi on üldse seda mõtet mõelnud. Millised oleksid tagajärjed Eesti keele jaoks jne jne -
Tulevad uued, sest loodus tühja kohta ei salli.
-
Noh, kui nüüd trükitud üleriigiline ajaleht on võimalik kasumlikult pidada vaid ühte (Postimees) siis on ikka küsimus kuidas riik suhtuks kui EPL kaoks ära. Mina oletan, et riik sel juhul hakaks rakendama mingit toetusskeemi - ja sel juhul oleks moraalselt õige seda teha juba täna. Juhul kui EEG täidab hoopis riigi huvisid (ise aga muudkui kaotab raha) siis tuleb küsida, milline riigi seisukoht tegelikult on.
-
Kas ristsubsideerimine meil seadusega keelatud pole?
-
Majanduslikult on kahjumliku tegevuse toetamine konkurentsi mõttes ebanormaalne. Kui ise kasumit teenida ei suuda, siis mingugi pankrotti, riik ei pea sellist tegevust toetama. (Sama lugu ka Baltikaga, kui kasumit ei teeni, siis looduses sellised nähtused kaua vastu ei pea).
Keele arengu seisukohalt oleks hea, kui on palju ajalehti, kuid see ei tähenda, et EEG ei võiks oma Päevalehe ärimudelit ümber vaadata. -
Stefan, miks peaks Eesti kõiki rikka Rootsi ja Norra idiootseid doteerimisi üle võtma? Meie riik ja ühiskond oleks täiest korras ka ilma EPLita, mis minu jaoks on suht allakäinud ajaleht. Isegi kui seal töötab "palju tarku inimesi", milles ma kahtlen, leiaks nad tööd mujalt ja vaevalt nende analüüsivõime kuhugi kaoks.
Mis puutub silmakirjatsevasse Rootsi ühiskonda, siis ükskõik kui palju seal "moraalselt õiget" toetust ei maksta, kehtib seal ikkagi räige enesetsensuur ja kõikvõimalikud probleemid vaikitakse maha nagu haud.
Kas selliseid artikleid arvamuste paljusust soosiv Rootsi meedia ka avaldaks? http://www.brusselsjournal.com/node/2278 -
Street
Kindlasti paljud välismaalased on sinuga nõus, ehk on täiesti ükskõik kas EPL on olemas või mitte. Mina aga arvasin, et äkki eestlastel see pole päris ükskõik.
Mina arvan, et on päris oluline et Eesti avalikes ruumides: raamatukogudes, haiglates, restoranides, baarides, koolides ja kõikvõimalikes töökohtades on eesti keel olemas ka trükitud vormis. Ja mitte ainult ühelt allikalt. Paberleht mõnes mõttes ühendab riiki. Seda ei tee Internet. Internet ühendab maailma, mis on ka hea. -
sir_tonis tõi välja hea näite - viimaste aastatega on tasuta uudisvoog veebis oluliselt suurenenud, samal ajal trükimeedia hind on oluliselt tõusnud. Ma ise pole kunagi ühtegi ajalehte koju tellinud, kontoris saab lugeda EPLi, ÄP-d ja EE-d. Ühel heal päeval märkasin juhuslikult lehe esiküljel üksiknumbri hinda ja pidin pikali kukkuma. Kas keegi tõesti maksab ajalehe eest nii palju??!!
Samal ajal liigub trükimeedia uudiste sisu poolest veebile lähemale - ülevaatlikud ja lühikesed artiklid domineerivad, veebis avaldatule on vähe juurde lisatud.
Uudise väärtus vastab minu meelest väga hästi mikroökonoomikas kunagi õpitud nõudluskõverale - pealkiri omab suurt väärtust, esimene lõik väiksemat jne. Tegelikult piisab enamasti pealkirjade sirvimisest (veebilehel väike scroll üle lehekülje, mobiilis nt. newsfeed) ja saad piisava ülevaate. 50 artiklist võib-olla 1 on selline, mis huvitab pisut rohkem ja sooviks pikemat analüüsi näha, enamasti rohkema jaoks pole ka aega. -
Tähendab mitte keegi ei poeta pisarat, kui üks ajaleht mis tegeleb uudiste vahendamisega pillid kotti paneb.
Ei ole vahet kumba millist lehte loed, kui sisu on sama. Teine asi on kohalike uudiste tootmine, vat see oleks juba asi mis oleks paha kui ära kaoks, a no see on mingid sellised linnalehed ja muud sarnased asjad.
Seda et doteerida mingisuguse igandi tegevust mis peaks evolutsiooni köigus niigunii välja surema ma küll mõtet ei näe.
Ja üldiselt vahe on uudisel ja artiklil. Uudiseid me paberlehest ei vaja, sest seal on kirjas kõik uudised mis me juba niikuinii oleme eelmisel õhtul webist ära lugenud. Kuid artiklitega on teine asi, neid võib vahel täitsa lugeda.
Seega bye bye ajalehed, oli tore, nothing personal. it is just business. -
Tin, konkurents siiski hoiab taset kõrgel. Kui kahest suurest konkurendist üks pankrotti läheb, võib kihla vedada, et teise kvaliteet seepeale kukub.
-
Draax ütleme siis nii et kumbki ei ole piisavalt tasemel et kisuks lugema. Pigem loen nelli teatajat.
-
delfis, err-s ja e24-s on talutaval tasemel majandusuudised. huvitav, millal äripäev pankrotis ja oma tegevuse lõpetab?
-
@sir_tonis
let's state the obvious - Eestis on 3 üleriigilise levikuga päevalehte -
Paberilehtede tiraaž septembris (tuhat):
EPL:
1998: 48
2003: 35
2008: 36
2013: 23
2014: 21
Postimees:
1998: 65
2003: 62
2008: 64
2013: 51
2014: 48
Norra ja Rootsi suurimad paberilehed on samuti suures languses, aga veel pole vist mõni Põhjamaade suur ajaleht lõpetanud paberilehe trükkimist. Endiselt tundub, et seal teenitakse suur osa sissetulekutest, ja suudetakse aina rohkem ja rohkem kokku hoida. Aga siiski, siiski.
Äripäev on samuti languses:
1998: 17
2003: 20
2008: 23
2013: 12
2014: 12
Ma ei tea, ÄP ilmselt üritab teenida rohkem online'is tasuliste teenustega, aga kuivõrd õnnestub, ma ei tea.
=>
Kus me siis oleme viie aasta pärast?
numbrite allikas: http://www.eall.ee/tiraazhid -
Õhtuleht siiski märkimisväärselt stabiilne, isegi suurem kui 1998 (k.a Sõnumileht)
Sõnumileht+Õhtuleht september 1998: 48 tuhat
Õhtuleht september 2014: 49 tuhat
(Parandus, ÄP sep 98: 16) -
...siiski oli Õhtulehe tiraaž umbes 65 tuhat 2000 aastakümnendi keskel.
-
No ÕL on ju ka selle publiku jaoks, kes nimetab korteri kommunaalulusid, lasteaiatasu ja Viasati arvet "maksudeks". See publik ei vähene ega migreeru mugavamate meediatarbeplatvormide peale ligilähedaseltki sellise kiirusega, nagu ülejäänud.
-
Arvestades kui palju on koju tellitud ja kui palju ostetakse kioskides vms, siis Õhtuleht ilmselt domineerib kioskides täielikult.
-
Õhtuleht on tradtsioon, juba vene ajal oli sellise nimega ajaleht populaarseim leht.
-
Huvitav küll, kuna nagu ajakirjandus aru saab, et tulevikus saab ajalehti müü ainult onlines, ning contenti eest ei maksa mitte keegi mitte midagi, ning suudab vastavlt sellele lähtepositsioonile üles ehitada toimiva ajalehe.
-
Huvitav, palju on neid kes maksavad portaalides mobiilimakseid või päevamakseid? Vist olid ka kuumaksed.
Postimehel oli vist võimalus ka paberlehe tellijal saada parooli et netist kraami lugeda ilma lisa maksmata.
Äripäeval seda võimalust pole, et saadad sms-i või teed pangaülejande ja saad kohe lugeda , äripäeval saab netist tasulist kraami lugeda ainult paberlehe tellija. -
ttrust
Õhtuleht on tradtsioon, juba vene ajal oli sellise nimega ajaleht populaarseim leht.
Päris nii ei saa öelda, Õhtuleht oli Tallinna leht, nagu Tartul oli Edasi. Rahva Hääl ja Noorte Hääl olid siis üle-Eestilised päevalehed. Ja Edasi oli mainekaim, kuid raske oli tellida - mul käis mitu aastat koos ajakirjaga Eesti Kommunist, teisiti ei saanud. -
HOMSES PÄEVALEHES: Puder. Puder. Purgisupp (195)
Iga neljas Eesti eakas elab allpool vaesuspiiri. Kolm pensionäri räägivad, kuidas nad lakkamatult peavad kokku hoidma. Puder, purgisupp, kulunud jalanõud, vaatamata jäänud teatrietendused, tegemata jäänud kingitused ja lugemata raamatud...
Mulle tundub üha enam, et Päevaleht ja paraku ka Ekspress kisuvad üha vasakpoolsemaks ja venemeelsemaks, see haakub muidugi samasse punti kuuluva (vene) Delfi tegevusega. Neil seal Simson palgal ja puha. Sellel foonil on muidugi tore, et Päevalehe tiraažid on kukkunud palju jõudasamalt kui Postimehe omad. -
Hoolimata päevalehe vasakpoolsusest vähemalt tegelased on võtnud suunaks tegeleda uuriva ajakirjandusega mis on märkimisväärselt positiivne.
-
Tin, viska mõni link, muidu ei usu... :)
-
Vanaema, miks sa Delfi tegevjuhti oma konkreetsete näidetega ei ahista? Nad ise väidavad, et neil on kõik oo-koo!
-
Vaatame, hakatuseks üks konkreetne näide :)
http://epl.delfi.ee/news/eesti/minister-ossinovski-pidas-keeleinspektsiooni-tegevust-ebamoraalseks-ja-ebaseaduslikuks?id=70056627
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/gazeta-osinovskij-nazval-deyatelnost-yazykovoj-inspekcii-amoralnoj-i-nezakonnoj?id=70057777
Tahad eestikeelset artiklit lugeda: Artikkel jätkub ... Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Venekeelne artikkel on tasuta täismahus kättesaadav. Kas see pole diskrimineerimine? Kus on õiguskantsleri silmad? Tegemist pole ühekordse juhtumiga vaid pideva praktikaga. -
Vanaema
Ära järgmine kord linke pane. Mida vähem klikke, seda parem. -
Kümme aastat tagasi vaatas Vilja Savisaar nukralt pealt, kuidas tema mees terve jaaniõhtu noort blondi näitsikut tantsitas. Tänaseks on Siret Kotka jõudnud Edgar Savisaare taganttõukamisel Keskerakonna juhatusse ja riigikokku.
Siret Kotka tõus uueks "Hundisilma perenaiseks" -
Samas edgar on sireti taganttõukamisel säilitanud oma vitaalsuse.
-
puhkjapojad1
Samas edgar on sireti taganttõukamisel säilitanud oma vitaalsuse.
Sikutamisel pigem? -
Kas Eesti esimene täiesti avalik pedofiilia juhtum?
-
winger, see tädi sireti propageeritu kuulub vist ikka rohkem sinna beibendussektori valdkonda.
Kas ja kui eetiline see senine ja praegune nende omavaheline tegevus on, on muidugi omaette teema.
Ajaloost võib leida samasuguseid näiteid küll ja veel- alates antiik-Roomast, lõpetades lähiminevikuga. -
winger
Kas Eesti esimene täiesti avalik pedofiilia juhtum?
Winger, pedofiilia ei ole õige termin. Siret on juba 28a vanune vanem tädi. Märksõna on gerontofiilia, mida põeb noorem osapool ning ... mida põeb vanem osapool, selle vastet ei leidnud. -
Lisame siis täiendust ttrusti postitusele: Issanda loomaaia patoloogiaosakond kogu oma täies "hiilguses".
-
ttrust
... mida põeb vanem osapool, selle vastet ei leidnud.
Heteroseksuaalsust? -
Paleokonservatiiv Karum6mm leiab, et 30 aastat vanusevahe on piir, millest alates on...veitsa creepy. :-D
-
Võimukate raukade ümber on alati noored mimmud sumisenud. Eriliselt tõmbab see meepotike muidugi vene mimmisid ligi. Rooma-aegadel peeti seda üldiselt vajalikuks ja kasulikuks. Noor liha pidi rauka elujõulisena hoidma.
-
Üks stiilinäide Vene Delfist - artikkel baseerub Lobjaka artiklil Maalehes:
Pealkiri: Аналитик: в нормальном обществе Осиновский мог бы вскоре стать премьер-министром (19)
Lugejal on kohe selge, et Eestis ei ole normaalne ühiskond.
Tervitused Soonvaldile. See on igapäevane asi. Aumees laseks kuuli pähe. -
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/delfi15/delfi-15-muut-voi-tode-urmo-soonvald-kirjeldab-kuidas-ta-saab-hommikul-konesid-otse-kremlist?id=70192407
Kui selle paskvill-video kommentaare lugeda (ja neile antud poolt ja vastuhääli vaadata), siis on rõõm näha, et minu arvamust Soonvaldist jagavad paljud. Mida tunneb inimene, kes teab, et tema oma rahvas teda põlgab (see on nüüd maksimaalselt pehmelt väljendatud)? Muidugi ei ole küsimus ühes inimeses - kui Ekspress Grupi juhtidel oleks südametunnistus töötaks Soonvald juba ammu kesktelevisioonis.
