Haldusreformist
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Jüri Raidla: "Haldusreformi mitte teha on põhiseadusvastane".
http://www.postimees.ee/597654/juri-raidla-haldusreformi-mitte-teha-on-pohiseadusvastane/
Selgelt on aeg selline teema lõpuks läbi närida. -
minu meelest käivad eestis viimased 20 aastat permanentselt 2 reformi - haridus- ja haldusreform.
esimesel on raporteerida pidevatest välistest muutustes(näiteks uued eksamite korrad, hindamiste põhimõtted jms.tagajärje, mitte põhjustega seonduvat).
teisel on ainult üks aktiivne periood, vahetult enne valimisi. teadagi miks.
haldusreform on nii lootusetu teema ja nagu lakmuspaber eesti pooliitika kambakraatlikusele ja jõuetusele, et isegi, nagu näme,diskussiooni ei teki.
need, kes peaksid selle läbi viima, on endaga rahul, stagneerunud, imetelvad oma naba, ebariigimehelikud.
kahjuks ei leidnud enam kuskilt n.ö paberil neid arve, aga vist KUKU raadiost jäi kõrva - eesti kohustuslikud riiklikud kulutsed haldusaparaadile on viimase, vist 8? aastaga kasvanud 61%-lt 75%-le.
inveteeringuteks jääb üha vähem.
no millest me räägime.
ainult uus ja veel karmim masu võib midagi siin muuta, -
Jüri Raidla: haldusreformi läbiviimine tuleb panna rahvahääletusele.
13.10.2011 08:56
Haldusreformi läbiviimiseks pole enam muud väljapääsu, kui otsustada rahvahääletusel, kas see läbi viia või mitte, leiab endine justiitsminister, vandeadvokaat Jüri Raidla.
Jüri Raidla rääkis ETV saates "Terevisioon", et haldusreformiga venitamisel on ilmselt väga palju põhjusi, kuid kõige suurem põhjus on tõenäoliselt see, et paljud erakonnad ja enamik omavalitsustegelasi ei ole haldusreformi tegemisest huvitatud, "sest olemasolevad suhteliselt mõnusad struktuurid selle haldusreformi käigus ju paisatakse teataval määral segi. /---/ Ja seetõttu ka selliste tavapäraste erakonnasiseste või parteipoliitiliste meetmetega paistab et Eestis haldusreformi ei jõutagi," ütles ta. -
Kuna haldusreformist palju juttu ja tihti tundub,et diskussioonis osalejad ei tea mida Eestis selle all mõeldakse siis siin lingid, mis tasuks enne läbi lugeda:
Seletuskiri
http://www.siseministeerium.ee/public/Haldusterritoriaalse_korralduse_reformi_seletuskiri.pdf
Portaal
http://haldusreform2009.wordpress.com/ettepanek-2009/
Eelnõu
http://www.siseministeerium.ee/public/HT_korralduse_reformi_seadus.pdf -
Kas nagu ei oleks midagi sellist et keegi peaks ametnike töö ja ametnike koguse optimeerimisega pidevalt tegelema ? sest on siililegi selge, et vaba raha pideva juurdevoolu puhul ei saa rääkida sellest et turg optimeeriks riigiametnikke.
-
No mis sellest optimeerimisest kasu on, kui seda ellu viia ei saa. Näiteks Eesti Post, mis põhimõtteliselt on vabaturul tegutsev kasumit taotlev ettevõte, üritas mõni aasta tagasi ära optimeerida ~20% postkontoreid - tulemuseks oli see, et isegi president võttis sõna: http://uudised.err.ee/index.php?06109329, rääkimata igat masti väiksema kaliibriga populistidest.
Küllap leidub ka neid, kelle arvates vallamaja on väga oluline sotsiaalse suhtlemise keskus ja nende ära kaotamine riivab olulisel määral Eesti maarahva konstitutsioonilist õigust tegelda suurtes kogustes ebaefektiivsete jaburdustega. Ja lisaks tõstab ka suhkru hinda. -
Mina toetan siin Ansipit.
Ja põhjuseks on see,et KOVid mind ei sega ja ma jõuan loodetavasti piisavalt makse maksta,et need maainimesed koos oma vallamajadega säiliksid.
Tore Eestis vahest ringi sõita ja lihtsat maaelu nautida. Ebaefektiivne jaburdus on just see mis mul meele rõõmsaks teeb. -
PM: Ansip ei näe vajadust omavalitsuste liitmise järele
"Peaminister Andrus Ansip on kõigutamatu. Ehkki kiireid muutusi Eesti killustunud ja nõrkade omavalitsuste süsteemis on viimasel kahel nädalal nõudnud nii õiguskantsler Indrek Teder, riigikontrolör Mihkel Oviir, tippadvokaat Jüri Raidla kui ka regionaalminister Siim Kiisler, ei ole see vähimalgi määral peaministri seisukohta muutnud.
Andrus Ansip kinnitas Postimehele, et ei näe endiselt mingit vajadust ega põhjendust praegu omavalitsusi liitma hakata. Tema sõnul ei ole sellel ideel mingit elujõudu.
..." -
Ansip tahab lihtsalt vallamajades toimetavate endiste Rahvaliidu toetajate poolehoidu järgmistel valimistel. Tühja sest ebaefektiivsusest riiklikul tasemel, ega hääled lörtsida ei ole. Lähevad veel viimaks tont teab kellele.
-
Juhin tähelepanu asjaolule, et valdade liitumine riigile kokkuhoidu ei anna. Ikka tuleb täpselt sama summa valdadele/vallale üle kanda.
-
Sidekick,
Võib tõsi olla, aga kui suur osa läheb sellest lihtsalt administratsiooni ülalpidamisele ja kui palju tegelikult teenuste osutamiseks, see on küsimus. Päevselge on, et administreerimiselt on potentsiaalne kokkuhoid väga suur - tänane omavalitsuste struktuur ja tööjaotus pärineb valdavalt arvutieelsest ajastust. -
Aga kuidas on lood teenuste kvaliteediga? Regiooni elujõulisusega? Töökohtadeloomise võimega mujal kui riigiabiga linnades (Tallinn, Tartu)? KOV üksuse võimega investeerida suurematesse projektidesse?
See et otseselt palgakuludes kokkuhoid ei saavutata ei olegi oluline, sest keegi ei ootagi seda. Suuremas vallas tuleb spetsialistide meelitamiseks makstagi rohkem spetsialistile. Erinevus killustunud Eesti ja rohkem koondunud Eesti vahel ongi selles kas protsesse üleüldse vaatab üle mingi spetsialist või ei. Väikevallad üksikult ei ole nii efektiivsed et palgata spetsialisti, asju aetakse põlveotsas nikerdades. Väikevallad koondununa aga on piisavalt suured et spetsialisti omada ja vajada.
-------------------------
Peaminister on pahane, et haldusreformist rääkijad räägivad kogu aeg teenuste osutamise võimest. Teenuste osutamine ei ole aga üldse kohalike omavalitsuste kõige olulisem ülesanne, väidab Ansip veendunult. Teenusega on tema sõnul nii, et seda kohalik omavalitsus võib osutada, aga ei pea osutama.
???
Riigi teataja: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus - KOKS
§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus
(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
(2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on talle pandud teiste seadustega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. -
Ok, riigile ehk mitte, aga effektiivsust valla tasemel ehk aitab tõsta. Hea näide oli ksukilt valdadest kus üheaegselt ehitati kaks moodsat spordihalli üksteisest 20 km kaugusele, vaid vallapiir oli vahel. Ehk oleks olnud mõttekas ehitada ühte kohta spordihall ja teise kohta ujula näiteks.
-
Tahtsin peaaegu juba lahmima hakata, aga siis võtsin veel viivu mõtlemisaega ja jõudsin järeldusele, et see teema vist ei olegi nii lihtne, et ühte auku annaks taguda.
Kogu see "optimaalsuse" küsimus taandub lõppude-lõpuks sellele, milliseid teenuseid kodanikud oma riigilt soovivad (või: riik oma kodanikele anda soovib). Ülejäänu on juba sekundaarne "tehniline" küsimus. Kui võtta eesmärgiks võimalikult odavate teenuste andmine, on optimaalne lahendus selleks oluliselt teistsugune, kui näiteks juhul, kui sihiks seatakse võimalikult kvaliteetsete teenuste andmine ...või juhul, kui eesmärgiks pannakse hoopis võimalikult ühtlase tasemega teenuste pakkumine kogu haldusterritooriumi ulatuses ...või hoopis kuluefektiivsus või veel midagi muud...
Selle jaoks, et oleks võimalik vastata küsimustele "mida" ja "kuidas" tuleb esmalt defineerida "milleks/mis eesmärgil"? -
Majandusliku tasuvuse seisukohast lähtudes on tegelikult ka kogu Eesti riik oma miljonilise elanikkonna ja 45Kkm2 pindalaga globaalses majandusruumis iseseisva majandusüksusena selgelt suboptimaalne lahendus. Ainult haldusteenuste saamiseks seda pidada on küll täiesti mõttetu. Haldusteenused saaks way odavamalt ka väljast (EL? Venemaa?) sisse osta.
-
sakuska,
Tihti on haldusreformi promodes välja toodud argument, et nii hoiab raha kokku (ilmselt peetakse rohkem silmas riiki, kui KOVi). Kuna raha hoiab kokku tegelikult ainult KOV tasandil, siis ongi see nende endi asi, kas liituda või mitte. Kui liituda, siis saab pakkuda paremat avalkikku teenust säästetud raha arvelt. Kui mitte, siis saab ülal pidada kahte vallavalitsust.
KOV saab riigilt raha, mis on protsent kohalike makstud tulumaksust. Pole vahet, kas sa kannad selle summa üle ühele või kahele vallale. -
Mulle tundub samuti, et Ansip vangerdab osavalt ümber kokkuhoiu posti, rääkides kokkuhoiust riigi tasandil. See, et KOV tasemel oleks võimalik teenuseid efektiivsemalt/kvaliteetsemalt osutada ja kohapeal inimestel peaks/võiks elu paremaks minna - so what?!
Mis puudutab aga KOV tasemel teenuste muutmist - näiteks üld- ja detailplaneeringud koondaks ma maakonna tasemele. Tegemist on piisavalt keeruliste ja kallite teenustega, mille otsese tarbija jaoks poleks tõenäoliselt probleem paar korda maakonna keskusse sõita. Kui on vaja tehtud üldplaneeringut kohalikele tutvustada, siis selleks võib ju kohale sõita ja kohalikus postkontoris/laulukaare all ühe koosoleku maha pidada. -
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakond-oleme-haldusreformi-poolt-kui-kov-id-seda-ise-soovivad.d?id=60047639
Juhin tähelepanu sellele osale:
Kukk nentis, et haldusreform ei ole pelgalt vallapiiride muutmise kava ja eristada tuleks avaliku halduse reformi ning haldusterritoriaalset reformi.
„Avaliku halduse reform, mis tähendab efektiivsemat, kvaliteetsemat ja paremini kättesaadavamat avalikku teenust elanikele, on pidev protsess, ning seda igapäevaselt ka teostatakse,” rääkis Kukk.
Üks viimaseid näiteid sellest on Kuke sõnul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on kõikjal Eestis kvaliteetne kooliharidus tagada. -
Sakuska, loe läbi see info: Valga piirkonna omavalitsuste ühinemise uuring 2010. Haldusreform on mõistlik ära teha ka juhul kui suurema KOV käitamise kulud pärast haldusreformi ei vähene kui võrrelda väikeste KOVide käitamise kulude summaga. Teenuste kvaliteet suuremas KOV üksuses tõuseb. Suurem KOV üksus saab paremini suuremaid EL projekte ette võtta. Mx77 arugmentatsiooni suund samuti õige. EL fondide võimalus on praegu lükanud valusate otsuste tegemist edasi sest kusagilt fondist ikka saab toetuse vallamaja või koolimaja või muu objektikese rajamiseks ja KOV tiksub vaikselt edasi. Kõik väikesed üksused üritavad saada kõike oma väikese üksuse pinnale, sest muidu kahaneb nende konkurentsivõime veelgi. Aga natuke laiema koondumise korral poleks vaja enam igasse valda dubleerivat rajatist ehitada. Haldusreformi oleks pidanud ära tegema enne EL fondidest raha saamise algust sest siis oleks saanud regioonis rahale mõistlikuma kasutuse leida. Praegu ongi meil suurepärane võimalus näha miks riigi tasemel jobutamise ja otsustusvõimetus on ohtlik. Haldusreform on siiani tegemata. Vallad on väikesed ja killustanud ning iga vald üritab omale saada kultuurimaja, spordihoonet jmt asju. Samas ei ole saadud raha kasutada laiema piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks. Üks koht kus laiem piirkond on mõistlik oleks nt kanalisatsiooni- ja veevärgiprojektide finantseerimine. Üksikud, väikesed ja nõrgad vallad ei saa nendeks projektideks raha, aga suurem üksus võibolla saaks. Samas ma ei oska ühtegi näidet tuua praegu kus killustatus on veevärgi ehitusel saatuslikuks saanud.
-
SideKick
Pole vahet, kas sa kannad selle summa üle ühele või kahele vallale.
Tõene see kohe kindlasti pole. On objekte mida ei ehitata igasse valda vaid kollektiivse maksuraha eest ühte kohta. Nt ülikoolid, rahvusraamatukogu, Rail Baltica, tuumajaam... Eesti praegune haldusjaotus on väga killustunud ja üksuste arvu vähendamine on mõistlik isegi siis kui palgakuludes kokkuhoidu ei saavutata. Valgamaa ühinemise uuring toob selgelt välja et teenuste kvaliteet tõuseks suuremas üksuses sest väike üksus on liiga väike, et pakkuda spetsialistile piisavas mahus tööd ja palka. Suuremas üksuses on inimesi ja tööd rohkem, seetõttu ka spetsialist saab olla kõrgema kvalifikatsiooniga. Mobiilne spetsialist liigub endise valla keskustesse tehtud teeninduspunktide vahel ja saab oma töötunnid täis. Lõppkokkuvõttes on praegusest suuremates valdades ikkagi teenuste kvaliteet kõrgem. Seega ei ole mõtet väita, et: 1) haldusreformi eesmärk on palgakulude arvelt raha säästmine ja 2) et pole vahet kas suuremaid üksusi on vähe või väiksemaid üksusi on palju. Selgelt parem on variant kus suuremaid üksusi on vähe sest selline üksus on tugevam ja saab arengut planeerida strateegilisemalt. Väga väikeste valdade puhul on raske mingist strateegilisest arengust ja ennetavast planeerimisest rääkida sest ressurss suurte asjade kordasaatmiseks pole. Seal kustutatakse tulekahju ja reageeritakse sündmustele (ebapiisavalt) jooksvalt. -
Sidekick,
Reformierakond pidurdab rõõmsalt kõike - nii haldus- (KOV ja riigi ülesanded) kui ka haldusterritoriaalset (KOV-ide arv) reformi. Pealegi - need absoluutselt ei välista üksteist, arvangi, et tuleb tegeleda mõlemas suunas. Täna aga vastandab demagoog Ansip neid kaht teemat ja lõpuks ei tegeleta kummagagi.
Paneme siia juurde näiteks gümnaasiumide- ja haiglavõrgu korrastamise, mida pidurdab täna samuti ainult nanoperspektiiviga poliitiline jonn - ning saame tulemuseks midagi, mis meenutab 1990. aastate Kreekat. Kui paradigma ei muutu, küll hakataks ka laenu võtma, kui see järgmisteks valimisteks positiivse fooni annaks. -
On selline tore ütlus nagu: "Räägi juttu mis on jutt või tee sitta mis on sitt, aga ära pasanda siin!" Mul on tunne et RE lihtsalt pasandab ja kardab. Juba tuvastatud "pragmaatikutena" (ainult inimeste selgepiiriliselt väljakujunenud tunnete ja emotsioonide järgijad, mitte kunagi protsesse ise enda algatusel suunavad) kardavad nad haldusreformi alustajatena külge saada kunagi ammu Laarile kleebitud maaelu hävitaja laadset nime.
Tohutult nõrk minumeelest riigi tasemel poliitikutest. Sama mäda käitumine nagu oli PIIGS riikide poliitikutel kes tuimalt pensionite maksmiseks raha laenasid ja häälte kaotamise hirmus kunagi oma valijatele ei julgenud selgitada et see käitumine on väär. Aga ma ei saa aru mida RE kardab. Praeguseks on, või kohe hakkab välja kujunema olukord et inimesed väikevaldadest tõesti ise soovivad haldusreformi. Pragmaatikud, tegudele! -
Kui inimesed väikevaldades soovivad haldusreformi, siis ütelgu seda kõva häälega välja ja järgmistel valimistel valigu selle kandidaadi poolt, kes seda lubab.
-
Momentum, mis osas see väide väär on, et riigil rahaliselt vaht pole, kas tulumaks kantakse ühele või kahele arveldusarvele?
-
Ei taha nad midagi. Mida väiksem vald, seda rohkem koosneb see pensionäridest. Kui vallavanem (oli enne meil kolhoosiesimees, tean teda hästi) ütleb, et oma vald on hea asi ja muidu juhtub midagi halba, siis nii see ka on. Ansip lubab pensionitõusu ja valla edasikestmist, järelikult tubli ja õige mees.
-
SideKick
Kui inimesed väikevaldades soovivad haldusreformi, siis ütelgu seda kõva häälega välja ja järgmistel valimistel valigu selle kandidaadi poolt, kes seda lubab.
See on OK seisukoht.
On veel olemas üks OK seisukoht: kui inimene riigi tasemel suure nuppudearvu ja paljude lisafunktsioonidega juhtpuldi taga istudes head ülevaadet omades näeb et kusagil allpool on probleem, siis ta interveerib ja vajutab vajalikele nuppudele ise ilma altpoolt signaali ootatama. Vastasel korral on tegemist:
Riigi teataja: Karistusseadustik
§ 18. Ettevaatamatus
(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
(2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
(3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
§ 447. Teenistusalane lohakus
(1) Ülema poolt oma teenistusalase ülesande täitmata jätmise või pealiskaudse täitmise eest sellesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud oluline kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, –
karistatakse kuni kaheaastase vangistusega.
[RT I 2010, 17, 93 - jõust. 10.05.2010]
(2) Sama teo eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
------------------------
Somm, Sa soovisid vahepeal sotsiaalseid teemasid üles tõsta. Siin on võimalus tõsta üles üks sotsiaalne teema. 2009 aastal olid viimased KOV valimised, 2013 aastal on järgmised. Oktoobris saab pool valimistsüklist läbi. Kui haldusreformi teema tõstatamisega liiga kaua venitada, siis saab teema jälle kõrvale tõsta põhjendusega et liiga kiirelt tuli peale ja jätame 2 aasta pärast toimuvate riigikogu valimiste otsustada. Mida on vaja teada saada:
* milline on KOV ametnike seisukoht
* milline on KOV elanike seisukoht
* mis reaalselt juhtuks kui KOV oleks suurem (teooria on, et tegelikult inimene ei kannataks kuidagi vastupidiselt KOV ametnike jutule et "teenused kaovad ära ja kohalik otsustamine väheneb")
* kas palgakulude kokkuhoid on suur ja kui ei ole suur, siis kas
* kas teenuseid oleks võimalik mõistlikumalt pakkuda suures või väikeses KOVis
* kas EL fondidest raha saamine on olnud kuidagi pärsitud tänu killustatud haldusjaotusele
* millised on KOV võimalused regiooni arengu toetamisel suurema üksusena ja millised väikese üksusena
* millised posit ja negat näited on maailmast võtta
Kui nüüd KOV valimisteks teema ära nämmutada ja pidevalt tuleks avalikust infolevist inimeste arvamust et tõepoolest haldusreform on hea asi ja me tahame seda, siis võibolla morrefpartei* julgeks ka haldusreformiga pihta hakata. Enne avalikkuse selget seisukohta ei liiguta nad ennast kunagi.
Teema olulisus Eestile on muuhulgas selles et EL uus eelarveperspektiiv 2014...2020 algab üsna pea pärast KOV valimisi ja KOVid saaksid kasutada eelarveraha regiooni tugevamaks muutmiseks ja (loodetavasti) töökohtade loomiseks mitte tegeleda väikevaldade perspektiivitu putitamsiega.
* partei mille eeslide koosneb tähtedest e-f-o-r-r-m. Mingil imelikul põhjusel on kõige laiema tunnustuse saavutanud kombinatsioon reform, kuigi tegelikult on samaväärsed ka morfer, orrmef, feormr, merrof jne. -
momentum,
haldusreformi mittetegemine ei ole karistusseadustikuga karistatav. Mittetegemine on poliitiline otsus. Püüa nüüd keskenduda ja mitte lahmida.
Me teame kõik sinu seisukohta, et riik tuleks viimase sendini ära optimeerida ja muuhulgas võiks kõik inimesed Lasnamäele kolida. Aga kahjuks on Eestis sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad metsas elada. Mina ei saa neist aru aga kuna nad mind ei sega, siis andku minna. Käesolev foorum esindab suurlinnas elavaid tehnokraate, ma kahtlen, et siin on mõni Lõuna-Eesti väikevalla elanik.
Mõnus on Tallinnas lällata, et teeme Eestis kaks KOVi - Tallinna ja Kolgas. Aga küsiks ikka Kolkas elavate inimeste arvamust kah, sest antud küsimus torgib nende perset kõige rohkem. -
SideKick
Kui inimesed väikevaldades soovivad haldusreformi, siis ütelgu seda kõva häälega välja ja järgmistel valimistel valigu selle kandidaadi poolt, kes seda lubab.
Ja samamoodi võib väita, et inimesed ise on tahtnud Tallinna TV -d ja seega on kõik hästi. Ja järgmine kord kui päästjatel ja politseinikel palka on vaja vähendada, siis nad võiks ka selle üle ise hääletada, eksju. Ja kõik muu demagoogia siia otsa.
Goddamn, mingi visioon võiks ka olla, mitte delegeerida protsessid kuskile mujale ja öelda, et nii on kogu aeg olnud. -
Lõpeta minu lahmimises süüdistamine*. Sa tegeled ise sellega:
SideKick
Me teame kõik sinu seisukohta, et riik tuleks viimase sendini ära optimeerida ja muuhulgas võiks kõik inimesed Lasnamäele kolida.
Mõnus on Tallinnas lällata, et teeme Eestis kaks KOVi - Tallinna ja Kolgas. Aga küsiks ikka Kolkas elavate inimeste arvamust kah, sest antud küsimus torgib nende perset kõige rohkem.
Ei, ma ei arva et riik peaks viimase sendinin ära optimeerima.
Ei, ma ei arva et kõik peaks Lasnamäele kolima.
Ei, ma ei vaata üle Tallinnast väljaspool elavatest inimestest - vastupidi. Minumeelest saavad Eestis kaks linna (Tallinn ja Tartu) ebaproportsionaalselt suures mahus riigipoolset arenguabi ja mina näeks just seda et riik lõpetaks Tallinna ja Tartu nii suure toetamise ja suunaks rohkem tähelepanu muudele regioonidele. Hoopis riigi poolt vaadatakse üle sellest asjaolust et Tallinn ja Tartu elavad riigi tasandil muude regioonide arvelt ebaproportsionaalselt hästi.
Mida ma tahan Reformilt näha on motiveeritud otsus miks mitte tegeleda haldusreformiga. Jutt et võibolla Kolka Kollade huvisid kusagil ei arvestata ei päde kuna RE pole senini kellegilt kusagil vallas küsinud et mis sinu arvamus on ja ei kavatse ka seda teha. Seda ütlen RE seniste sammude põhjal. RE võib oma tegevusega minu väite ümber lükata ja asutada haldusreformi vajalikkuse uurimise komisjoni. Või esitada normaalseid argumente. Senised põhjendused ei ole ammendavad. Kui KOVidega seotud materjale vaadata, siis paistab sealt üheselt välja distress. RE räägib et kõik on bro ja bueno! Aga mina ütlen et on distress.
* See on küll geniaalne võte debatt lõpetada, aga ega probleem on ikkagi selles et RE-l puudub visioon ja võime võtta vastutus oma tegevuse eest. Somm, võta see teema üles! RE kardab inimeste reaktsiooni ja ei liiguta enne kuni teema on läbi seeditud ja läbi näritud 100% parteile turvalisele tasemele. Sinna maani kus eksida enam ei saa. Meid juhivad inimesed kes ei oska tuvastada probleemi ega julge võtta vastutust. No aitame siis vaeseid õnnetuid nende raskes riigijuhtimise töös. Las meedia tuvastab probleemi ja juhib debatti, sest riigijuhid seda ei tee. -
jim,
Tallinnas on 114 013 inimest, kelle meelest on TTV OK! 2013 saame uuesti näha, kas TTV on OK. Arvestades valijaskonna teatud segmentide ülimat laiskust mitte valimas käia, siis ma kahtlustan, et on OK. Facebookis võime küll mässata, kuid õigel päeval ID kaarti arvutisse lükata või pool tundi valimisjaoskonnas käimisele kulutada ei viitsi.Ja järgmine kord kui päästjatel ja politseinikel palka on vaja vähendada, siis nad võiks ka selle üle ise hääletada, eksju.
- see on ju sulademagoogia. Teades, et sa ei ole päris ajukääbik, paneb mind imestama, kuidas sa ei saa aru päästjate palga otsehääletuse ja haldusreformi teostamise läbi valitud esindajate erinevusest. -
Ma elan depressiivses eesti väikelinnas mitte kaugel tallinnast. Mul ei ole kohaliku linna-vallaga asja olnud kogu selle 15 aasta jooksul mis ma seal olen elanud, kui üks veetoru parandamine välja arvata. Kuni nad mind ei sega, las nad olla. Vähemalt ei ole maja tühi nagu kaks naabermaja mis on lõhutud ja lagastatud. Ja tänavavalgustus põleb. Mul ei ole selleks makstud rahast kahju. Kui nad ära kaovad, on kindlasti hullem. Nii et ei mingit ühinemist.
-
Tegelikult võiks pigem mõelda Tallinna omavalitsuse kaotamisele ja jätta "teeninduspunktid" vaid linnaosadesse. Tallinn ja EV on nii suures osas kattuvad, et eraldi omavalitsust ei oleks vaja. Las see jääb Kolka eesõiguseks (need kohad, kus peale vallavalitsuse õieti muud polegi, võiks küll naaberpiirkonnaga liita).
-
SideKick,
Paraku on lugu nii, et need KOV-d, kes probleemist aru saavad, on suurelt osalt juba oma haldusterritoriaalse reformi ära teinud. Alles on jäänud need, kus protsesse juhitakse ainsa eesmärgiga hoida oma toolist kinni niikaua kui võimalik. Need tegelased peaksid siis vabatahtlikult reformi tegema? Sorry.... -
Pärast 2013 valimisi võivad juhtideks olla uued inimesed, kellel on teine arusaam asjadest. Demokraatia võlu ongi see, et aegajalt saab valitsejaid kukutada (ilma verevalamiseta).
-
SideKick, mis sa tõesti arvad, et need tegelased, kes on viimased 20 aastat olnud kuskil pisivallas vallavanemad või muud asjapulgad järsku otsustavad, et oi näe, me ei saa hakkama, tuleks mu töökoht naabervallale outsourceda?
-
jim, siis tuleb see "20 aastat olnud vallavanem" maha hääletada.
-
Ja kui meil jääks 15 valda + 4 suuremat linna, siis mitmel protsendil inimestest vallakeskus teise kohta liiguks? 10%? 20%?
-
Decibel, aga mida Sa teed seal vallakeskuses pidevalt? Igapäevaselt käiakse ainult toidupoes. Olemasoleva vallakeskuse kohale jääb teeninduspunkt nagunii.
-
Miks kõik ainult valdade arvu ja suuruse ümber jahuvad? Maksude eest saadava teenuse kvaliteet on oluline, mitte see mitu valda on. Mind ei koti, kuidas Maali oma Kapakohilas saab, mul on vaja et minu elukoht toimiks. SK-l on õigus, väikses vallas saab ehk midagi ka valimistel (s.o. altkäemaksuta) mõjutada, suures kolhoosis aga mitte.
Ja mis vahet seal on, kas sa nimetad seda asja vallamajaks või teeninduspunktiks? Kui sa nagunii ei saa midagi ära teha, siis võib see ju sama hästi vallamaja olla. Läänemaal on ehitusnõunik valdade vahel jagatud, käibki kord kuus kohal ja saab asjad aetud.
Maksuraha jaotamine on haldusreformi teema, aga mitte see mitu valda meil on. Põhimõtteliselt võib kõik riigieelarvesse viia - Ansipil oli hea näide Maltaga varnast võtta. Ta vaeseke unustas ära et Malta on Tallinna suurune ning Tallinnas valitseb Savipäts kes pakubki ise kõiki teenuseid... Eks nad on Ansipiga ühesugused mehed mõlemad. Reform ei taha et diskussioon raha kasutamise üle tõuseks, sellest siis ka need seadused on vastu võetud, mis riigieelarve ette ära jagavad. Siis on vaja vaid oma poistele õiged ametnikukohad anda ja süsteem muudkui jookseb. -
Kui praeguste ülesannetega omavalitsused lihtsalt kokku panna, saaks olukord kindlasti hullem ja elu halvem. Otsustamine kaugeneks rahvast ja otsustaja (vallavanem) oleks kindlasti hõivatud suurte ja ülevate probleemidega tema jaoks olulisimas (suurima valijate arvuga) asumis, mitte minu koduni viiva 2.5 km vallatee lõigu parendamise või talihooldusega.
Minumeelest tuleks suurem osa praeguseid ülesandeid anda keskvalitusele, osa üldse kaotada, osa erastada ja osa viia veelgi väiksemate otsustuskogude otsustada kui praegused vallad (aka kodanikuühiskond, külaseltsid jne)
Annaks puusalt tuld:
- sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekanne: haldamine Sotsiaalministeeriumile või nende haldusala agentuurile, säilitades agentide võrgu kohapeal.
Noorsootöö: mis see täpselt ongi? Mänguväljakud, kiige- ja palliplatsid? Jäägu otsustamise osas võimalikult madalale tasandile, külaseltsile.
Elamu- ja kommunaalmajandus: jälle, mis see on - Savisaare munitsipaalmajad? Energiasäästu ja renoveerimist, suurperede elutingimuste parandamist korraldab juba Kredex.
Veevarustus ja kanalisatsioon: seda korraldavad juba kõikjal vist ettevõtted. Need tuleks erastada.
Heakord: külaseltsile
Jäätmehooldus: jäätmefirmadele, kontroll keskkonnainspektsioonile;
Ruumiline planeerimine: hajaasustusega aladel tuleks täielkult kaotada, täiesti mõttetu bürokraatia. Ehitamine olgu kokku lepitud naabritega, kasutamine kooskõlastatud Päästeametiga.
Valla- või linnasisene ühistransport: OK suurtes linnades, mujal korraldada riigitasandil (Maanteeamet) ja eraettevõtlusena.
Valla teede ja linnatänavate korrashoid: osa tänavaid (nö kvartalisisesed teed) võiksid olla selle kasutajate ühistu hooldada, magistraaltänavad ja teed Maanteeametile aktsiisist laekuva raha arvel korrashoiuks;
koolieelsed lasteasutused: erastada, toetused otse lastele. Liberaliseerida oluliselt seadusi, nii et ka naabritädi võib olla hoidja, kuigi tal pole 8 kraanikausiga kööki, sotsiaaltöö doktorikraadi ja nõuetekohast mänguväljakut.
Põhikoolid, gümnaasiumid, huvikoolid - haridusministeeriumi otsehaldusesse, soovitavalt erastamine (haridusseltsidele) koos klientide subsideerimisega.
raamatukogud: kultuuriministeerium, tulevikus Kindle, iPad jne. Surev nähtus niikuinii, seega panustada eestikeelse kirjanduse digitaliseerimisse hoopis.
rahvamajad: erastada, anda asjast huvitatute seltsidele;
muuseumid: kultuuriministeerium ja kodanikeühiskond;
spordibaasid: erastada, subsideerida kliente hoopis
turva- ja hooldekodud: sotsiaalministeeriumile, erasektorile (riik subsideerib kliente).
tervishoiuasutused: mis need jälle on - munitsipaal-perearstikeskused? - erastada, ühendada haigekassa süsteemiga
Selle võiks ühendada ideega, et näiteks 5% tuludest suunab inimene omale kõige meelepärasemate kohalike seltside käsutusse. Kasutab seda siis oma kodutänava korrashoiuks ja mänguväljaku rajamiseks, kohaliku külaseltsi ja laulukoori toetamiseks, haridusseltsile, kes haldab lähimat koolimaja, kohalikule heategevusseltsile või priitahtlike pritsimeeste ülalpidamiseks. Kõikide tegevuste juures, mida inimene rahaliselt otsustab toetada, peaks tal olema hääleõigus raha kasutamise osas. Tegevused, mis piisavalt toetajaid ei leia, lähevad kinni. -
momentum
Decibel, aga mida Sa teed seal vallakeskuses pidevalt? Igapäevaselt käiakse ainult toidupoes. Olemasoleva vallakeskuse kohale jääb teeninduspunkt nagunii.
Ei teekski midagi. Selle pärast ma küsisingi, et esiteks see vallakeskuste suuremasse kohta kolimine puudutaks väikest osa elanikkonnast, ning teiseks ei muutuks nende väheste jaoks ka suurt midagi. -
momentum
Ei, ma ei arva et riik peaks viimase sendinin ära optimeerima.
Ei, ma ei arva et kõik peaks Lasnamäele kolima.
Ei, muidugi mitte. See läheb lihtsalt puhta juhuse arvele, et sa algatad tüütu järjekindlusega teemasid, kus propageeritakse häälekalt "jätkusuutmatu eluviisi doteerimise" lõpetamist, "maakasutuse efektiivsust", "tiheasustust" ja "odavat kõrghoonestust". Eh, isegi täiesti neutraalses Eesti Posti teemas õnnestus sul universaalpostiteenuse kontekstis mingi nipiga jutt "maal elamise "illusiooni" üleval hoidmisele" viia. -
1) Fakt: maal elamine on kallim. Fakt: maal elavad inimesed ei teadvusta kui kallis nende maal hoidmine on. Fakt: maal elavad inimesed nõuavad üha rohkem vahendeid oma eluviisi toetamiseks kusjuures nad ei saa aru et nendele eraldatav raha on nende endi poolt juba ammu ära tarbitud. Ja seda kõike enne kui nad oma peamised eluvajadused rahuldatud saavad.
XII RIIGIKOGU STENOGRAMM. II ISTUNGJÄRK. Esmaspäev, 17. oktoober 2011, kell 15:00. 15:07 Arupärimine Koidula raudteepiirijaama valmimise mõju kohta kohalikule reisirongiliiklusele (nr 36). Transpordiminister Juhan Partsi vastus küsimusele: "Teine küsimus: "Koidula raudteepiirijaama arendamine on kestnud aastaid. Seetõttu tundub kummaline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei osanud ette näha vajalikke vahendeid reisirongiliikluse käivitamiseks juba sellel aastal. Millistel põhjendustel ei soovita kohalikele elanikele vajalikku reisirongiliiklust seal piirkonnas käivitada? Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on tehtud analüüsid, mis näitaksid, et tegemist on ebaotstarbeka rongiliini pikendamisega?" Nagu ma eelnevalt ütlesin, alates 1. septembrist on võimalik iga päev sõita reisirongiga Koidulani ja tagasi. Teie küsimuses toodud hinnang oli mõneti ennatlik. Küll on aga lugupeetud Riigikogu liikmetel kasulik teada, et kui me vaatame septembrikuu statistikat reisijate arvu kohta, kes on ostnud pileti Tartust Koidulani, ja võrdleme seda lisatoetusega, mida me riigieelarvest maksame, siis selgub, et üks reisija, kes on astunud rongi peale Tartust või teistest peatustest ja sõitnud Koidulani või Koidulast tagasi Tartusse, saab riigieelarvest toetust suurusjärgus 34 eurot. Kordan: üks reisija, kes on astunud rongi Tartust ja tulnud maha Koidulas või vastupidi, on saanud riigieelarvest toetust 34 eurot." Kahjuks selliseid näiteid maal elamise hinna kohta saaks tuua ka muudelt elualadelt. Aga maal elavad inimesed ei saa sellest aru. Nad nuruvad ikka rohkem raha ja süüdistavad riiki et riik olevat nad "hüljanud" ja "regionaalpoliitikat ei ole". Tõde on aga see, et nad on endale eraldatud raha ammu ära kasutanud. Raha on eraldatud. Inimesed on kasutanud. Raha kasutamine on olnud ebaefektiivne. Mis koht jäi arusaamatuks?
2) Transit-oriented development. Palju mõistlikum linnakorraldamise meetod kui suvaline madal-hajus korraldamata ja suunamata areng. Ega maapiirkonnad pole ainsad kohad kus inimesed ise on valinud ebamõistliku elukorralduse, himuralt tarbivad piiratud ressursse ja siis nutavad et miks keegi neid ei aita. Ma ei hakka siin TOD eeliseid välja tooma, aga ma tean kindlalt et suvaline madal-hajus asustus on ebaefektiivne ja kõige rohkem kannatavad need inimesed ise kes sellises ruumis elavad. Seega palun hoopis PeaLiKul välja tuua madal-hajusa elukorralduse plusse. Suvaargumente nagu "inimestel on vaba valik" ja et "nii meeldib mulle rohkem" palun mitte esitada. Lisaks soovin saada infot selle kohta kuidas PeaLiKu reklaamitav elukorralduse kontseptsioon adresseerib jätkusuutliku arengu, taskukohasema kinnisvara, suurema hulga vaba raha (transpordikulude arvelt), mitmekesisemate transpordivõimaluste, turvalisemate ja tervemate kogukondade (jalgsi/rattaga liikumine soodustatud), vähendatud reostuse ja õhusaaste, majandusaktiivsuse koondumise ja tekitamise, maa säästliku kasutuse (tihedus) ja avatud puhke-rekreatsioonilise ruumi funktsiooni pakkumise (tiheduse kõrval tiheduse arvelt) jne temaatikat. Minu üsna kindel arvamus on, et PeaLiKul pole sellist süsteemi. Kui on, siis mis on selle mõiste nimi mis kogu kontseptsiooni või teooria kokku võtab? Milline on hea publikatsioon kust saaks ülevaate? -
1. Otse loomulikult on maal elamine kallim, kui linnas; hajaasustuses elamine kallim, kui tiheasustuses; madalhoonestuses elamine kallim, kui kõrghoonestuses; 10m2 per nase kallim, kui 100m2 jne. Ning sellest järeldub mis?
2. Miks sa nimetad "inimestele meeldib nii rohkem" "suvaargumendiks, mida hajaasustuse toetuseks ei tohi tuua"? Minu kontseptsiooni üldnimetuseks võiks olla näiteks: "inimväärne elukeskkond". Riigi poolt pakutavate avalike teenuste tase on inimese elukeskkonna ainult üks ja ilmselt kaugeltki mitte määrav tegur. Inimloomusele pole omane karjakesi pisikestes üksteise otsa kuhjatud seasulgudes vegeteerimine. Sellisest elukorraldusest tingitud olmestress nullib inimese saavutusvajaduse, ettevõtlikkuse, loomingulisuse ja kõik muud omadused, mis seonduvad jätkusuutliku ja efektiivse elukorraldusega. -
1) Sellest järeldub, et isikule eraldatakse per nase ühiskonna poolt teatud hulk raha mille hulk on lõplik. Kui inimene või inimeste kooslus ei suuda kogu selle raha hulgaga omale teenuste, taristu või elukeskkonna taset tõsta sinnamaani kus nurinat enam ei kuule, siis on see ju ometi inimeste oma vaba valik. Nad on raha saanud, kulutanud ja nüüd neil puudub täiendav õigus lisa küsida. Nii nagu maal elavad inimesed soovivad siledatel tänavatel sõita, nii soovivad seda ka linnas elavad inimesed.
2)PeaLiK
Inimloomusele pole omane karjakesi pisikestes üksteise otsa kuhjatud seasulgudes vegeteerimine. Sellisest elukorraldusest tingitud olmestress nullib inimese saavutusvajaduse, ettevõtlikkuse, loomingulisuse ja kõik muud omadused, mis seonduvad jätkusuutliku ja efektiivse elukorraldusega.
Aga miks Sa sellist emotsionaalset jama argumentide võitlusse tood? TOD ei soovi mitte ühtegi sellist probleemi tekitada ega süvendada nagu Sa kirjeldasid. Ma ei tea kust väärinfol põhinevad hirmud pärit on, aga kindlasti mitte konstruktiivsest allikast. NB! Jäi saamata vastus küsimusele mis on selle linnaplaneerimise distsipliini termin kus elukeskkond on hajus ja madal ja võrdlus kuidas see TOD üle trumpab. Sest mina ei tea sellist madal-hajusat distsipliini. Ma tean et TOD linnakeskkonnana on mõistlik süsteem ja lahendab mõistlikult planeerituna palju probleeme, selle osas mul oleks toetavad argumendid olemas. -
momentum, sinu agenda on tegelikult loogiliselt täiesti sidus tervik - seades eesmärgiks avalike teenuste odavuse jõuamegi paratamatult järelduseni, et riiklik poliitika peab soosima linnastumist koos tiheasustuse/kõrghoonestusega. Vaieldamatult saab avalike teenuste hinda allapoole tuua (või kvaliteeti hinna samaks jäädes tõsta), surudes selle subjektiks olevat inimsülemit üha kompaktsemaks mütsakuks kokku. Ja see ongi siis see ülim eesmärk?
Maal elav inimene peaks sind põrunuks, kui kuuleks su juttu sellest, kuidas linnas on "taskukohasem kinnisvara", "turvalisemad ja tervemad kogukonnad", "jalgsi/rattaga liikumine soodustatud", "vähendatud reostus ja õhusaaste", rohkem "puhke-rekreatsioonilist ruumi", kui maakeskkonnas ja kuidas ta ise nende hüvede puudumisest kõige rohkem kannatab. -
momentum,
1) too mõni näide riigist, kus "taristu või elukeskkonna tase on tõstetud sinnamaani kus nurinat enam ei kuule." -
PeaLiK, saa aru ühes asjast: ma ei soovi kõiki inimesi linna tuua ega ehitada linna kõrghooneid. Aga kui inimesed juba linnas elavad, siis on mõistlik teatud tihendamine ühistranspordipeatuste ümber ja kui inimesed otsustavad et nad elavad maal, siis nad peavad seda reaalsust täielikult aktsepteerima kõigi oma puudustega. Siia hulka muuhulgas käib ka taristu ebapiisavus. Muud ma ei soovi. Kui elad linnas, siis ela linnas. Kui elad maal, siis ela maal. Aga aktsepteeri oma valikut täielikult.
Seda kes põrunud on ja kus tegelikult hea elada on toob hästi välja viimane KOV võimekuse uuring. Töökohtade loomise võime on olnud ainult suurematel linnadel. Igaltpoolt mujalt pole arengut leitud. Tohutult palju nummit rohelust ja elukeskkonda aga kas inimstel on hea elada? -
Ei tahaks teie verisesse võitlusesse sekkuda, lihtsalt kõrvalvaataja tähelepanekud.
Te vestlete oma kindlatelt seisukohtadelt olles täiesti vastatndlikke ajaperspektiividega. momentum räägib hetkeolukorrast ja hetkeuuringute tulemustest, mitte tugeva tuleviku kasu/rikkuse sünteesiga. PeaLik räägib hetke olukorrast tugeva vaatega tulevikku, milline see võiks olla. Probleemistiku üks oluline komponent on hoida lahus töö/sissetuleku veetmise koht ja elamise koht. Töö ja sissetulek on korrelatsioonis finantsilise- ja majandustegevuse tihedusega tõmbekeskuse või selle ümbruskonnas. Iga tõmbekeskuse city kvartalis teenid sa iks korda enam kui selle regiooni keskmine ja nii see jääbki. Inimese valikuvabadus ja vabadus liikuda punktist A punkti B sobiva ühistranspordiga ning korraldada oma järelkasvu päevahoiu küsimuse kooskõlas transpordi võimalustega on põhiline kriteerium tagamaks, et me ei linnastuks. Paljud soovivad elada mujal võrreldes töökohaga ning mida kättesaadavam see on, seda parem on võimalus sissetuleku paremaks jaoutumiseks (tuleviku perspektiiv) sinna, kus n.ö. "pole raha" praegu. Teatud koguse varanduse kogunemisel tekivad alati alternatiivide selle rakendatavuse osas ja pigem on see elukohajärgne otsustus kuivõrd töökohajärgne. Seetõttu ongi meil praegu olukord, et elu- ja töökoha samastumisel ei jaotu sissetulekude suurus ja teenuste tarbimine piisavalt väljapoole finants- ja majandustegevuse tihedat tsooni ning seepärast praegused omavalitsuste raportid räägivad kui kallis see on.
Kuigi mulle veri meeldib ja nõus nõuga ässitama tagamaks efektiivsemat vastase neutraliseerimist, pigem passin ja olen neutraalne pealtvaataja. Oluline on osavõtt võidutseremoonias, mitte väsitada ennast protsessiga.
Lihtsalt mõned eurosendid teemasse.
P.S.
momentum, sa oled mõnede oma väidete sõnastuse ülimalt absoluutne ja sa suudad sellega jätta vähese variatsiooni mulje, mistõttu ei saagi kohe aru, kas sa tuled kohe skalpelliga (ära)lõikama või palpeerid veidi olukorraga tutvumiseks.
