Kas Eesti suudab SUURED projektid läbi viia?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kui lubate, siis võiks sellise veidi provokatiivse/negatiivse pealkirja alla arutleda üldiselt kuivõrd Eesti poliitikutel õnnestuvad suuremate institutsionaalsete, materiaalsete või struktuuriliste projektide läbiviimisel, riigi arendamise eesmärgil. Eks riik on 20 aastat vana, häärad Ansip, Parts, Savisaar jt on olnud pikka aega asjad liikuma panna, aga kas liiguvad oodatavas tempos, või kas ainult uuritakse...
Suurte projektide nimekiri (palun täiendage):
Iseseisvus - tehtud
Rahareformid (EEK ja EUR) - tehtud
Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisus (eelkõige NATO, EL) - tehtud
Haldusreform - uuritud, ei tehtud
Saaremaa sild - uuritud, ei tehtud
Rail Baltica - uuritud, ei tehtud
Põhjaväil - uuritud, ei tehtud
LNG-terminal - uuritud, ei tehtud
Tallinn- Helsingi tunnel - uuritud, ei tehtud
Eesti Energia viimine börsile - uuritud, ei tehtud
Linnahalli ja ümbruse arendus - uuritud, ei tehtud
Eesti Televisionimaja (Eesti aken väljaspoole ehitus) - ei tehtud
Narva jõe sild - ei tehtud
Reisikeskus (bussi-/rongijaam) - arutatud, ei tehtud
Tramm Lasnamäele - ei tehtud
Energiainvesteeringud (tuuleenergia, kombijaamad, õlitööstus, merekaableid) - toimub
Investeeringud sadamatesse - tehtud
Investeeringud lennujaamasse - tehtud
Ei annaks ise kas positiivset ega negatiivset hinnangut, raharesursse on piiratud, samas on Eestil Euroopa madalaim riigivõlg. Huvitav on aga jälgida just SUURTE projektide arengut. Eks nende puhul on risk suurem et JUHUL KUI poliitikud on liiga ettevaatlikud/nõrganärvilised (valigu ise), midagi ei toimu. -
Eesti viimine maailma tehnoloogia tippu - Tehtud.
-
Rail Baltica - täitsa töös ju. 16 jaanuar on esialgu märigtud päevaks kui kolme Balti riigi ühisettevõtte asutamise task force peaks kogunema. Isegi kui päev liigub edasi, siis protsessiga alustatakse.
* Eesti Televisioonimaja - tegelikult peaks nüüd olema ERR maja ja kas mitte ei ole töös?
* Reisikeskus - on plaanis. Ülemiste multimodaalne terminal kus tulevikus peatub Rail Baltica, kus on maaliinide bussijaam, trammipeatus ja ühendus lennujaamaga.
* Investeeringud lennujaamadesse ei ole "tehtud" - Pärnu lennujaama näiteks ei arendata põhimõtteliselt mitte. See on pikk saaga. Ryanair oleks ammu Pärnusse lennanud kui riik poleks kavatsust blokkinud, aga Tallinna Lennujaam ei saa Pärnu Lennujaama toetada sest on isegi marginaliseerumise ohus ja poliitilist lobby pole nii palju kui Tartul, täpselt Riia ja Tallinna vahel paiknemise asjaolu muidugi ei tule Tallinna poolt vaadates Pärnule ka kasuks. Muutub äkki veel liiga tugevaks teine.
Lisada võib:
* tuumaenergia
* viie rikkama riigi hulka jõudmine
* sõbralike suhete saavutamine Venemaaga - loodan et saavutatakse. "Meile pole transiiti vaja" ideed Eestile kasu ei too.
* piirileping Venemaaga
* tankipataljon või muu väljapaistev sõjaline heidutusmeede
* ERM - loodan et ei tehta, ülepaisutatud projekt
* EKA peamaja - loodan et tehakse pärast mahulisi korrektuure -
heidutusmeede, kivihetiepataljon :)
Aga jah tankipataljon, nojah, kopterid oleks täna ikka karmilt mõttekamad. -
Lisaks kah ühe suure projekti: ESTWIN - tegemisel (ja minu teada graafikus)
(2009 aasta aprillis ITL-i poolt koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon“ püstitab eesmärgi, et 2015 aasta lõpuks peab kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele olema kättesaadav 100Mbit/s andmesidekiirust võimaldav lairibaühendus. Selle eesmärgi saavutamine on otseses sõltuvuses EstWin projekti realiseerumisest.) -
Tin
Eesti viimine maailma tehnoloogia tippu - Tehtud.
ega sa seda ometi tõsiselt ei mõelnud? :) -
Tin
heidutusmeede, kivihetiepataljon :)
Aga jah tankipataljon, nojah, kopterid oleks täna ikka karmilt mõttekamad.
sellel teemal tasub lugeda militaar.net foorumit, seal on see teema asjatundjate poolt põhjalikult läbi nämmutataud. jama on see, et kaasajal ei saa ühtegi relvaliiki üksiti hankida sest kaasaegse relvastuse juures on ta siis lihtsalt hea märklaud käe harjutamiseks lühidalt öeldes. -
Eesti rahva positiivne iive - ?
-
Öelge parem, kas Eesti suudab kõiki neid Euroopa struktuurifondidest rahastatud infrastruktuurilahendusi ja projekte hiljem ka hallata ja üleval pidada, kui struktuurifondide rahavoog kokku kuivab?
Kui me ehitame rikaste ja arenenud lääneriikide standarditele vastavalt (ja kohati neid ületavaltki), aga sissetulekud, palgad ja seega ka maksutulud jäävad pigem arengumaade suurusjärku, siis kas me mitte ei aja riigi püsikulusid liiga kõrgele ja ei kuluta hiljem ebaproportsionaalselt suurt hulka riigi SKP-st lihtsalt olemasoleva taristu üleval pidamisele pannes oma arengule sellega piduri?
Ehe näide on Kumu - pandi mingi koloss püsti ja siis leiti et, oops, me ei suuda isegi elektriarvet kinni taguda. Samasugune suurushullustus tundub olevat teedeehituses. Kus rikastes Skandinaavia riikides peetakse teatud liikluskoormuse juures piisavaks kolmerealisi teid, siis meil leitakse oluliselt väiksema koormuse juures vajalikuks rajada neljarealised hiiglaslike viaduktidega lahendused, mille hoolduskulud ületavad kordades lihtsamaid lahendusi. Kas see pole meie arengutaset ja võimalusi arvestades luksus? -
Päris hea leht ja peaks siia teemasse sobima nagu rusik silmaauku:
http://valvurid.err.ee/
See on üks põhjus minu meelest, miks Eestis on hea elada. -
Juurikas kirjutas, et Eestis on sellepärast hea elada, et on hea lähedal Soomes tööl käia.
-
PeaLiK
Öelge parem, kas Eesti suudab kõiki neid Euroopa struktuurifondidest rahastatud infrastruktuurilahendusi ja projekte hiljem ka hallata ja üleval pidada, kui struktuurifondide rahavoog kokku kuivab?
Sekundeerin. Mul on täpselt sama mõte läbi käinud. Kui targalt teha, siis peaks hoopis vastupidi olema - Eesti koostab projekti, struktuurfondi lisaraha peaks olema suunatud just hilisemate halduskulude vähendamisele (ehk kallimad soetuskulud on eesmärgiga vähendada halduskulusid). Ehk - projekt, mis ilma struktuurfondi toetuseta pole elujõuline, pole tegelikult projekt mida üldse on mõtet ellu viia. Mulle tundub, et meil on aga nii, et kui lisaraha struktuurfondist ei tule, siis projekti ei tehta, järelikult pole projekt ilma elujõuline (kas ehitus- või hilisemas ülalpidamisfaasis). Kui nii, siis: "Euroopa struktuurfondid kui Eesti arengu pidur (no pun intended)"? -
puhkjapojad1
Päris hea leht ja peaks siia teemasse sobima nagu rusik silmaauku:
http://valvurid.err.ee/
See on üks põhjus minu meelest, miks Eestis on hea elada.
Nagu meie ajakirjanduses tavaks on seal lehel ka natuke lahmimist aga muidu täitsa lahe. Üks asi mis silma jäi - tulumaksu alandamine aastast 2015 on juba praegu tehtud! Minu kalendris on alles jaanuar 2012...
Riigikogu on ennegi ümber otsustanud à la teine sammas. Mina küll ei julgeks öelda et asi tehtud on. -
PeaLiku viimasele kirjutan kahe käega alla. Pea iga nädal "imetlen" Puurmani sõlme. No milleks?
ERM (tegemata) kipub ka samasse auku kukkuma.
HEL-TAL tunnel klassifitseerub pigem ulme valdkonda.
Piirilepingu puudumine Venemaaga - häbi! -
2korda2, piirileping Venemaaga, häbi Jaapan?
Aga PeaLikuga igatpidi nõus... -
+100 Pealikule, kulutada miljard eeku/tk uhkete, kuid paar minutit aega säästvate ristmike peale, samal ajal kui mõlemal pool ristmike on kilomeetrite viisi kiiruskaamerate väljanäitust, sest teed ei saada laiendatud või ohutumaks muudetud?
Kilplaslik. Samas keegi on lõpuks vähemalt hakanud mõtlema kas ikka kõiki plaanitavaid kultuuriobjekte suudetakse selles mahus teha ja hiljem hallata. -
opex
+100 Pealikule, kulutada miljard eeku/tk uhkete, kuid paar minutit aega säästvate ristmike peale, samal ajal kui mõlemal pool ristmike on kilomeetrite viisi kiiruskaamerate väljanäitust, sest teed ei saada laiendatud või ohutumaks muudetud?
Kilplaslik. Samas keegi on lõpuks vähemalt hakanud mõtlema kas ikka kõiki plaanitavaid kultuuriobjekte suudetakse selles mahus teha ja hiljem hallata.
see nüüd küll ikka väga primitiivne seisukoht. igasugust maanteede rekonstrueerimist on mõistlik alustada olulisemate sõlmede ja möödasõitude väljaehitamisest ja siis need omavahel ühendada. Pole ju mõtet ehitada 4 realisi maanteid kui nad iga 10 kilomeetri tagant jooksevad mäeküla ja mäo jms. piduritesse kokku. -
Venemaa on end juriidiliselt määratlenud Vene NFSV õigusjärglasena. Eesti Vabariik määratleb end 1918-1940 vabariigi õigusjärglasena. Nende kahe riigi vahel sõlmiti 1920 aastal piirileping, millega lõpetati sõda, määratleti omavaheline riigipiir ning tunnustati üksteise iseseisvust ja suveräänsust riigi territooriumitel. Seega on Eestil on juba 1920 aastast olemas kehtiv ja kõigiti rahvusvahelisele õigusele vastav piirileping Venemaaga.
-
@mx77
Jutt käibki ju sellest, et ok, rekonstrueerida on vaja aga kas just selliste üledimensioneeritud ja kallite lahendustega.
IMHO peaks natuke rohkem seda "maast leitud" euroraha lugema ja mõtlema kas autobahni koopia Mäo kandis on sellisena esmavajalikum kui näit. sama asi kujul kus asi on lahendatud odavamalt ja samas renoveeritud ja mõned kümned km-id maanteed mõlemal pool giga-ristmikut. Kui see kõik on primitiivne mõtlemine uhke ehitamise ja teeehitus inseneride märgade unenägude kõrval siis nojah, eks põletame raha edasi. -
Saaremaa silla asemel renoveeriti kõik neli praamisadamat ja järjekorrad on sisuliselt kadunud.
Kutsehariduskeskustesse on väga hästi investeeritud.
EL rahadega on tähtsamatest asjadest ehitatud veel TÜ kliinikumi uus hoone ja PERHi X-korpus.
Minumeelest tuleks põhimaanteede peenrad asfalteerida ja joonida maha kolm rida, suunavööndid eraldada ja ka kraavide ette trosspiirded panna. jalakäijad-ratturid muidugi teelt minema. Saaksime nafta lõppemiseni olemasolevatel teedel normaalselt sõita. -
kutsehariduskeskused on tõesti super korras. nüüd on probleem, kust sinna õppejõud leida, kes seda tehnikaparki kasutada oskaks.
-
11
113366
Saaremaa silla asemel renoveeriti kõik neli praamisadamat ja järjekorrad on sisuliselt kadunud.
milline seos on sadamatesse raha matmisel praamijärjekordadega? Järjekorrad kaotasid ikka uued praamid ära, mida dotatsioonist lõbusalt kinni maksame, selle asemel et sama raha eest silda omada 20 aasta pärast. -
Sadamate renoveerimine oli eeltingimuseks uute praamide sõitmapanekule.
On Sul kindlaid andmeid, et 2 praami rahaga saaks silla? Nii optimistlik pole seni ükski uurija olnud. Kas kuskil on lahti võetud, palju täpselt läheb Saaremaa liini doteerimisele? Minuteada näidatakse üldsummasid mis sisaldavad ka oluliselt pikemat ja väiksemate reisijate arvuga Hiiumaa liini.
Pakun, et tegelikult on dotatsioon ligikaudu võrdne pigem sillalaenu intressimaksega ja põhiosa jaoks tuleb lisaks kasutustasule ka mujalt raha leida. Vaadates Tartu lagunevaid sildu, tuleb tõdeda et ka sillad pole igavesed vaid vajavad aastakümnete möödumisel vägagi kallist remonti.pahurik
11
milline seos on sadamatesse raha matmisel praamijärjekordadega? Järjekorrad kaotasid ikka uued praamid ära, mida dotatsioonist lõbusalt kinni maksame, selle asemel et sama raha eest silda omada 20 aasta pärast. -
Tee-ehituse rahastamist olen kunagi siin selgitanud, et see on 75% laekunud aktsiisist ja euroraha ei ole selles potis täiendav raha, vaid euroraha loetakse selle 75% hulka ja laekunud kütuseaktsiis suunatakse kuskile mujale. See tähendab, et kui euroabi ära kaob, siis teede rahastamine jääb samale tasamale, aga siis tehakse seda oma vahenditest.
Mis puudutab üledimensioneeritud lahendusi, siis hoolduskulude mõttes oleks võinud tõesti midagi odavamat ette näha kui pinnasvee piirist (Mäos arteesiavesi) allapoole ehitamine, mis tähendab lõputut pumpamist. Aga lahendus üldises mõttes on ok, sest lahendus peab töötama ka 30 aasta pärast ehk tänased projektid tehaksegi 30 aasta liikluse prognoosi põhjal. Iseasi, kui täpsed need prognoosid on ja mis teeb Eesti rahvaarv jne, aga laias plaanis nõutakse Euroopa poolt rahastatavate projektide puhul tasuvusarvutust ja mittetasuvaid projekte ei rahastata.
See Soomes ja Rootsis levinud 2+1 sõiduradade lahendus ei olegi nii lihtsalt teostatav. Ei piisa ainult joonte maha tõmbamisest, vaid tuleb ehitada uus muldkeha, mis tähendab maade võõrandamist ja on kokkuvõttes üsna kulukas.
See jutt polnud ehitatud liiklussõlmede õigustamiseks, vaid selgitamiseks. Kui valida, kas 2+2 Mäoni või 2+1 Tartuni, siis valiks kindlasti 2+1 Tartuni :) -
113366
Saaremaa silla asemel renoveeriti kõik neli praamisadamat ja järjekorrad on sisuliselt kadunud.
Ära lahmi. Järkekorrad on olemas. Järjekorrad ei kao kuhugi. Küll on aga võimalik parema kindlusega saada soovitud praami peale ja kui ei jõua, siis lähed järgmise praami peale (tingimusel kui bronn ei söö enamus praami kohtadest ära). On olnud uue lahendusega seiku, kus on oldud 4h järjekorras. -
PeaLiK
Ehe näide on Kumu - pandi mingi koloss püsti ja siis leiti et, oops, me ei suuda isegi elektriarvet kinni taguda.
Ma ei tahaks Kumu elektriarve juttu siia lihtsalt ühe reana panna. Kumu probleem on küll 24/7 töötavad seadmed, kuid kuskil peab kunst ja kunstiteosed säilima kontrollitud tingimustes k.a. originaalide väljapanemisel. Ehk lisaks muuseumi funktsioonile on tegu ka varahoidlaga. Samas, Kumu on leidnud endale ka teisi funktsioone, näiteks nende aatriumis peod ja konserdid. See 100KEEK arve mitte maksmine oli korra üleval, pigem kui ajutine tõrge. -
Kumust...
Seesamune selle elektriarve või muude kuludega. Tahtsin küsida, kas mina olen ainus tegelane, kelle arvates pole Kumu saalides võimalik vähemasti näiteks Köleri maale vaadata? Ruumi ei ole, saal on kitsas. Et maali vaadata, peab seisma sisuliselt seljaga vastu teist seina, kus mõistagi on teised maalid. Ja ka teistes saalides, eriti nimelt püsiekspositsiooni juures on nii mõneski kohas see häda, et peab hoolega otsima kohta, kus näeb vaadatavat nii, et valgusti vastu ei peegelda.
Aga võibolla on see ainult minusuguse võhiku probleem. -
winger
113366
Saaremaa silla asemel renoveeriti kõik neli praamisadamat ja järjekorrad on sisuliselt kadunud.
Ära lahmi. Järkekorrad on olemas. Järjekorrad ei kao kuhugi. Küll on aga võimalik parema kindlusega saada soovitud praami peale ja kui ei jõua, siis lähed järgmise praami peale (tingimusel kui bronn ei söö enamus praami kohtadest ära). On olnud uue lahendusega seiku, kus on oldud 4h järjekorras.
Ära nüüd ise ka lahmi. Öeldi, et järjekorrad on sisuliselt kadunud, mitte et järjekordi üldse pole. Jõululaupäeval kell 18:30 ajal olin Virtsus ja kenasti sain esimese laevaga üle - seda just väga varem juhtunud pole. Tõsi, kui laevad tulid liinile, siis alguses oli päris kaos, nüüd on asjad paika loksunud.
Bronn. minu teada on lubatud kuni 50% laevast, seega mis enamus? (ja on ka neid jopskeid, kes sõidavad bronni ritta, et kiiremini peale saada). -
Tauri, mismoodi sa bronni ritta sõidad kui sul avaneb konkreetse rea tõkkepuu ainult. Ja ei ole mingit seost sadamate renoveerimise ja uute praamide vahel, see maabumissilla ümberehitamine uute praamide jaoks oli seal kõige odavam töö. Enamus raha läks ikka kauba ja jahikaide ehitamiseks.
Lisaks dotatsioon tuleb kõik meie endi taskust, silla ehitamiseks oleks suure osa saanud EL rahadest. -
Talvel on see veel eriti lihtne: sul avaneb küll konkreetne tõkkepuu, aga ülejäänud plats on ikkagi ühe vitsaga löödud ja vahepiirded ridadel puuduvad. Kui lumi on maas ja ridade jooni pole näha, siis need rivid on vahest üsnagi kõverad, olenemata sellest, et sirge maa on minna. Ja on tegelasi, kes tavareast kasutavad võimalust ja mingi hetk sõidavad oma reast mõnda bronniritta, seda just kassast tulles, kui keegi ei sega ega pole tuututamas.
-
TauriA
Ära nüüd ise ka lahmi. Öeldi, et järjekorrad on sisuliselt kadunud, mitte et järjekordi üldse pole. Jõululaupäeval kell 18:30 ajal olin Virtsus ja kenasti sain esimese laevaga üle - seda just väga varem juhtunud pole. Tõsi, kui laevad tulid liinile, siis alguses oli päris kaos, nüüd on asjad paika loksunud.
Bronn. minu teada on lubatud kuni 50% laevast, seega mis enamus? (ja on ka neid jopskeid, kes sõidavad bronni ritta, et kiiremini peale saada).
70% on lubatud. Jõululaupäeval said sa üle ainult seetõttu, et kõik teised soovijad said eelmiste praamidega üle ning ei tekkinud tõrget ning suured masinad ei olnud ootejärjekorras või said eelmiste praamidega üle. Tõrge antud juhul on ilmaistikuolu ja maha- ja pealelaadimise kiirus. See sisuliselt kadunud on metafoor, sest tõenäosus, et sa saad kohe järgmise praami peale on suur väljaspoole tipptundi või normaalsel ajal vähemalt arvestad (bronnita) et järgmise peale saad kindlalt. Praamide tulek on korrastanud graafikust kinnipidamist, sisuliselt ülesõit toimub sama aja piires 30 min vs. 25 min.
Kuna praegu käib jutt kontekstis "sild on mõttetu, kuna praamid pakuvad sama kindlust", siis ma ei loe seda argumendina praamijärjekordade kadumisena. Tund ootamist vähemalt on garanteeritud, aga asi on stabiilsema ja ette ennustatavam. Ärge ka unustage fakti, et praamid ei kuulu Tullelaevadele (Leedo), Saarte Liinidele (Riik), vaid kolmandale isikule, kes seda Tuulelaevadele rendib.
Silla kui omaniku küsimus on selge, küsimus on ainult operaatoris. Silla kõige suurem riskifaktor on ja jääb Tagaranna sadam, mis veel kirjade järgi on reisisadam, aga halva reisilaevade külastatavusega. Silla valmimisel kaubasadamaks saamine on aja küsimus - kui ta seda varem ei saa, sadama funktsiooni laiendamise protsess on käimas. -
winger, vabandan, ma eksisin. Vaatasin kalendrisse korra ja mõtlesin ikkagi reede, 23. detsembrit, mitte jõululaupäeva. Kuna reede on küll lühendatud tööpäev, siis üldiselt enne uute praamide tulekut võis lugeda 17:00 - 20:00 vahelist aega päris kõvaks tipptunniajaks. Sedakorda aga kui nüüd olen Saaremaale suuna võtnud, siis eranditult iga kord olen esimese laevaga üle saanud. Samamoodi lähen peale tööpäeva lõppu. Kuna ise faktides eksisin, siis ei hakka väga oluliselt väitlema.
Selge on aga see, et uue praami eelis tuleb välja:
a) korrastatud järjekorrasüsteemist,
b) puuduvad rebitavaid piletikontsud
c) laevale lastakse autod kahes rivis korraga
d) laevade mahutavus on suurem
Anna selle bronni täituvuse kohta ka link palun. Kirjas on, et vedaja võib oma suva järgi liinimeetreid muuta, aga meeles on miskitpärast ka 50% tärmin. -
Ma ei tea alust, aga hiljuti kaks kohalikku parandasid mind 50% limiidi mainimisel, et see on 70%. Mis, kuidas ja miks, ei ole mulle teada. Muu, kui kokkulepe MKMga, selleks alust ei saa anda.
-
Saaremaa silla kohta:
"Silla pikkus peaks olema ligikaudu 4 kilomeetrit...saartel elab alaliselt ligikaudu 40 000 elanikku"
"Rootsi riik ehitas Ölandi saart mandriga ühendava silla juba 1972.a. Silla pikkus on 6 km. Ölandil elab umbes 20 000 elanikku ja silla rajamine peatas elanike väljarände saarelt, samuti tõstis reisijate arvu kuuekordseks."
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=73&lang=et
=> Mida on veel vaja uurida...??? -
Soomes on aastakümneid vaieldud Hailuoto-Oulunsalo sillast (Oulu lähedal). Mandri ja saare vahe on 10 kilomeetrid, aga tänu ümberehitustele/ehitatud teele on parvlaevade marsruudi pikus 6,7 kilomeetrid. Mingit plaani/otsust pole veel tehtud, kuna Hailuoto elanikkond koosneb ainult 1000 inimesest, mida peetakse liiga väheseks, et hakata silda ehitama.
Seda tõin esile nagu perspektiivina. 40000 elanikku Saaremaal vs. 1000 elanikku Hailuotos.
Pooldan silla ehitamist mandrilt Saaremaale. See on ainuõige otsus. -
Somm
Ongi isegi arutletud Soome-Rootsi erinevad püsiühendused:
Aga äkki siis tõenäolisem et Eesti ehitusmehed ehitavad 1000 elanikele Hailuoto silla kui 40 000 elanikele Saaremaa silla :-) -
http://www.mkm.ee/8709/
Lühim võimalik trass on 6 km, lisanduks 8 km uut teed.
Ma arvan, et keegi ei väida, et ühendus oleks halb mõte, aga kas see just järgmise 20 aasta jooksul "kõhu kõrvalt" tuleks teha on minumeelest iseküsimus.
PS ma ei ole kunagi mõitnud, miks ei peaks saama 100% broneerida kohti? Elavad järjekorrad on kuidagi anakronistlikud. -
Ölandsbron
otsus ehitada 18 nov 1966
valmis: 30 sept 1972
-
Öland
0,3% Rootsi territooriumist
0,3% Rootsi elanikest
6 km sild alatest 1972 aastast
Saaremaa(+Muhu)
6,4% Eesti territooriumist
3,1% Eesti elanikest
Sild puudub.
(saar=ö, maa=land) ;-) -
Ölandi sild 0,3% SKP-st/riigieelarvest
Saaremaa sild 6,4% SKP-st/riigieelarvest
??? -
Huvitav on lugeda kuidas kaks välismaalast käsi hõõruvad ja üksteisele võidu takka löövad, et viimane vähegi rahulik kants Eestimaal lõplikult ära lagastada...
-
priitp
Kõik mu üleval mainitud suurprojektid teenivad eesmärgi kasvatada Eesti SKPd. Nad kasvatavad Eesti SKPd läbiviimisel, ja nad kasvatavad Eesti SKPd pärast nende läbiviimist. Seevastu, kui eesmärk oleks teha Saaremaast rahvuspark, siis oleks muidugi asi teine. Ent minu arust on soov arendada Saaremaal pigem tööstust, põllumajandust ja turismi. -
Mina, saarlasena tahaks näha, et silla ületamisel hakkaks tööle ANTS (Automaatne NumbriTuvastus Süsteem) ja igasugu kahtlased "külalisesinejad" võetakse silla teises otsas patrulli pool kohe kõrvale.
-
Kusjuures Ölandi silda oli palju kallim ehitada, sest veesügavused on kardinaalselt erinevad. Momentum, siiani on jutt ikka käinud eurorahade kasutamisest, mis muudab silla tasuvuse hoopis teiseks. Aga kui mandri rahvas arvab, et doteerimine on kasulikum, mis siis ikka. Stefan vaatab asjale ses mõttes kaine pilguga.
Priitp, sina hoia oma suu kinni, tule ela mõnel saarel ja siis piuksu edasi. Hiljuti oli veel nii, et viimane praam läks kell 10, mingil õhtusel üritusel ei saanud ööbimiseta olla. Nüüd vähemalt on võimalik kell 12 veel üle saada. Mis puutub seda rahulikkust, siis see on puhas legend, iga laupäeval on mõnel poel pooled aknad kesklinnas sisse pekstud.
Lisaks igasugused tasuvusuuringud ei ole kunagi arvestanud sadamas oodates kulutatud kütust ja tööaega. -
momentum
Lisada võib:
* viie rikkama riigi hulka jõudmine
Tegemisel.
Arvestades lõunaosariikide sündmusi - suht graafikus. -
stefan
Vaata seda. Wasa-Umeå
Somm
Ongi isegi arutletud Soome-Rootsi erinevad püsiühendused:stefan
Tõenäoliselt jah. Kurb!
Aga äkki siis tõenäolisem et Eesti ehitusmehed ehitavad 1000 elanikele Hailuoto silla kui 40 000 elanikele Saaremaa silla :-) -
pahurik,
seleta mulle seda loogikat, et kui sild tuleb, siis akende sisse peksmine väheneb. -
stefan
=> Mida on veel vaja uurida...???
Jee, Stefan, anna raiskadele! Lajata surströmming'uga, kui nad muidu aru ei saa!
Parim näide "silla efektist" on jääteed. Vaadake eelmise aasta mandri-saarte vahelist autoliiklust jäätrassidel. See oli massiivne k.a. kabriolet Saabis Ameerika saatkonna tegelased, kes käisid veebruaris Abrukal just for fun.113366
PS ma ei ole kunagi mõitnud, miks ei peaks saama 100% broneerida kohti? Elavad järjekorrad on kuidagi anakronistlikud.
Ei saa, sest bronn on ainult e-piletiga ja kõik e-piletit ei osta.Bronn on soodusteenus, mis pigem soodustab püsivalt edasi-tagasi liikuva transpordi kohta praamil a la - liinibuss, kaubaauto jne."Miks 100% bronni ei saa" on juba micro management. -
momentum
Ölandi sild 0,3% SKP-st/riigieelarvest
Saaremaa sild 6,4% SKP-st/riigieelarvest???
Vabandus, teie arvutuses on väike matemaatiline ebatäpsus, mis tuleneb geograafilisest iseärasusest.
Sild Saaremaaga on juba olemas, see on Väikese väina tamm. Ühendab Saaremaad ja Muhumaad.
Kõnealune sild tuleks mandri ja Muhumaale vahele.
Seega, arvutage suhtarv Muhumaa suhtes, tuleb selline tore astronoomiline.
