Kõrgharidusega inimeste palk
Log in or create an account to leave a comment
-
Õpetajate streigi kohta käivaid kommentaare lapates hakkas silma üks (suhteliselt tüüpiline) kommentaar:
oled sa kõrgharidusega? mis on sinu vastutus? mis on su kohustused? Lihttööline peab saama ka kõrget palka, aga kõrgharidusega inimene veelgi kõrgemat, sest tema panus ühiskonda on suurem.
Tahaks lahata teemat, et „kõrgaridusega inimene peabki suuremat palka saama”. Miks peaks? Miltonfriedmanlikult lähenedes on tööjõuturg turg nagu iga teine ja kõrgharidus sõnakõlks, mis iseenesest ei lisa töötasule mingit väärtust. Toote hind tuleneb nõudluse-pakkumise suhtest. Tõsi, statistiliselt teenib keskmine kõrgharidusega inimene rohkem võrreldes näiteks 9-kl põhiharidusega tegelasega, kuid see ei saa olla põhjenduseks kõrgharidusega inimesele suurema töötasu nõudmisel. No kui põhiharitlasest mees on vinge keevitaja ja keevitab kokku ekspordiks minevaid detaile ja toob ettevõttele s*taks pappi sisse - miks peaks kõrgharidusega telefonitoru tõstev naisterahvas saama suuremat töötasu? Siit ka vastus teisele (feministlikule) mölale, et eesti naised on meestest parema haridusega, kuid meeste aladel palgad suuremad - järelikult naiste DISKRIMINEERIMINE ja patriarhaalse ühiskonna tunnus! Iga 100 mehe kohta saab kõrghariduse ju 230 naist! Räige ebaõiglus tööjõuturul!
Üldse pean ma vastutustundetuks poliitikute ja pedagoogide poolt noortesse istutatavat arusaama, et „omandage kõrgharidus ja siis hakkate te hästi teenima - kõrgharidusega inimene ju ikkagi!” Irw, on lausa olnud kuulda mõtteid, et riik võiks kehtestada kohustusliku miinimumtaseme kõrgharidusega tööliste palkadele. :)) Haridust tuleb väärtustada!
Miltonfriedmanlik lähenemine oleks siis selline, et väärtus loksub ise turul paika ja riigi asi pole väärtustamisse sekkuda. Ma nõustun sellega. Ok, võib öelda, et pedagoogiametil pole vabaturgu. Pole jah, kuid ma maskuliinse machomölakana väidan vastu, et kuhu siis tulevikus see kanakari kõik läheb hea palga peale? Ka kõrgharidusega kanakarja palkasid vaadates polegi õpetajad need kõige kehvemal positsioonil. Ja tegelikult töötab isegi siin vabaturg - kui ikka pedagoogi töötasu on nii kehv, siis lihtsalt ei minda seda õppima. Hetkel pole veel vist kriisi nagu saabunud. Õpilaste arv on üheksakümnendatega võrreldes vähenenud, kuid kuskilt jäi nagu silma/kõrva, et õpetajate arvukus on ikkagi samal tasemel. Nojah, võib vastu väita, et AGA TULEVIKUS ei lähe keegi õpetajaks. Eks me näe, eks me näe... :) Kui TÕESTI jama majas, siis hakkab riik ka kõvemini pappi õpetajate tasku toppima.
Leesi hädaldas, et õpetajaametil pole prestiiži. No ja milline prestiiž siis peab olema? Ma suudaks vist peaaegu iga ameti kohta midagi pastakast välja imeda, miks just see on ühiskonnale väga vajalik ja piisavalt ei väärtustata. Niisama sooja õhku välja ajades on kõik ametid hindamatud, kuid reaalses elus on igal asjal oma hind (peaaegu, jätame lapse ja ema hinna välja).
Tegelikult teab iga keskmine eestlane probleemile lahendust. Kärpige riigikogulaste palka ja hüvitist (Eesti Energia ja Eesti Panga juhi oma ka!!!) ning saabki maksta väärikat tasu nii õpetajatele, politseinikele, piirivalvuritele, päästjatele, meedikutele ja loomulikult väärikat pensioni kõikidele pensionäridele. Ja kui ikka puudu tuleb, siis aitab astmeline tulumaks. Nii nagu Euroopas! Ja streikida tuleb!!! Euroopas on inimesed oma kõrged palgad välja streikinud, mitte kõrvad lontis orjameelselt olnud, nagu meil siin Eestis.
(Streigiga seoses tekib küsimus, et siis oleks võinud ühiskond ju tegelikult juba näiteks aastal 1996 Soomega võrdsed palgad välja võidelda. Miks mitte?) :-)
Hea küll, ma teen lõpetuseks ühe faux pas’i, mis nõretab koopamehelikust (eestimehelikust?) maskuliinsusest ja lollusest: keskmine õpetaja on minu arvates suvaline kana. Arvasin nii seal juba 9. klassi poole (st põhikoolis) ja arvan ka praegu.
Nii, ütlesin välja. Lööge risti! :)
PS! Postimehe galeriis oli üks pilt, kuid galeriid on kahjuk smuudetud ja ei saa enam seda siin välja tuua. Kuid pildil oli üks naisterahvas ja hoidis plakatit tekstiga (täpne sõnastus, caps lock ja hüüumärkide arv):
„Kui Sa seda lugeda oskad, täna oma VAEST õpetajat!!!”
Ma ei tea, mind õpetas ikka lugema oma ema ja enne kooli. :S Elementaarselt arvutama ka. Enne kooli lugesin ma omaalgatuslikult raamatuid.
Aga Postimehe muudetud galeriis on uusi toredaid pilte.
Näed, ma nõustun täiesti selle plakatiga seal paremas nurgas oleva tegelase kohta. Küsimark taga ja puha. Või see plakat on kuidagi irooniline ja vihjab sellele, et ma peaks by default eeldama, et õpetaja ei ole lammas?
Ehk ongi lasteaiaõpetajatel vääriline tasu? Kas tänapäeval on lasteaiaõpetajad kõrgharidusega ja seetõttu peab suurem tasu olema (kõrgharidusega inimene ikkagi!)? Vabandust väljenduse eest, kuid tattide kantseldamine pole kunagi ajalooliselt mingi suure raha teenimise koht olnud. Aa, ikkagi lastega tegelemine?... Mnjaa, HINDAMATU!
Aga on plakateid, millega olen ma täiesti nõus:
Selle loosungi järgi võiks joonduda Postimehe kommentaatorid, kes arvavad et ettevõtjad on ikka jumala jobud ja no üldse ei oska õigesti äri ajada. On lollid, kuid varastada ja vassida ja ausa töömehe taskust raha võtta oskavad, sealt see rikkus tulebki. Näiteid ettevõtjate lollusest? Palun: majutussektoris on nii palju jobusid, et masu tulles lasid nad hinna kõigest 60 euroni ja ikka kiratsesid, kuid vot kui oleks pannud mõistliku hinna, näiteks 20 eurot, siis oleks käive suurem olnud, pappi tiksunud ja poleks häda midagi. Aga nääh, lollikesed eelistasid pigem pankrotti minna. :) Kui ikka pea ei võta, siis ei võta... Ja üldse, kui inimväärset palka ei suuda maksta, siis lõpetagu firma ära ja astugu töövõtjaks! Liiga palju on meil siin igasuguseid käpardlikke ettevõtjaid!
Loll rikkaks ei saa! - üldse kuidagi mitmemõtteline ütlemine. Kui mina oleks pedagoog, ei julgeks sellist plakatit kanda. :-D -
Ma ütleks siia ainult ühe pisikese vahemärkuse: tegelikult ikka ju tahaks, et kodanik kelle kätte sa usaldad oma kõige kallima vara -- LAPSED -- circa 1/3 ööpäevast, oleks eriharidusega tugev spetsialist, mitte mingi suvaline töll.
Ma teaks ka ühte head lahendust, mis vähemalt osaliselt aitaks seda palgaprobleemi lahendada: kooli juurde luua vastavad vabatahtlikud maksuvabad fondid, mille kaudu need lapsevanemad, kellel on võimalik, toetaks oma lapse õpetajaid palgalisaga.
Võtame näiteks algklassid: siis on lastel üks õpetaja. Klassis vähemalt 20 last (tegelt rohkem). Kui iga lapsevanem viskaks kasvõi 10neka (ühe kuradima lõunasöögi hind!!!) kuus siis oleks lapse klassijuhatajal juba 200+ E palgalisa kuus.
Põhikoolis ja gümnaasiumis on ilmselt keerukam, aga põmst midagi sarnast.
Annetamine on vabatahtlik, kedagi ei sunnita. -
Kujutame ette, et on olukord, kus on ettevõte. Töölised ja ettevõtte juhtkond on eriarvamusel. Ütleme näiteks töötasu või tingimuste teemal. Ettevõtte juhtkond kutsub töölised külla. No kohal on näiteks nõukogu liige, juhatuse liige ja finantsdirektor. Töölised tulevad kohale ja neid võtavad vastu plakatid stiilis "Tööline, pane prioriteedid paika!" ja "Ka kojamehe palga eest tehakse Eestis tööd!" Kui selline asi ajakirjandusse jõuaks, siis milline oleks lugejate emotsioon? Ma pakun, et midagi sellist:
* Soliidne inimene nii küll ei tee!
* Sellised need meie ärikad on, HARITUS puudub!
* Haritud inimesed lahendavad asju ikka soliidselt ja sisuliselt, mitte provotseerivate plakatitega.
jne
Ministri kohtumine õpetajatega kiskus teravaksMinistri vastuvõtuks oli kool kaunistatud plakatitega, mida nähes tunnistas minister ebamugavust.
Ok, ok, loomulikult käib ka mitteproletariaadist mittelumpen plakatitega vehkimas. Tavaline asi!
Ei no, ma olen nüüd ikka tubli provotseerimise/trollimise siit reformikommude peakontorist ära teinud. :) -
Kui TÕESTI jama majas, siis hakkab riik ka kõvemini pappi õpetajate tasku toppima.
Kaua võtaks aega, et selle kõva toppimise tulemusena koolis jälle asjalikud inimesed oleksid? Mulle millegipärast tundub, et ühe tasemel õpetaja loomiseks kulub päris mitu aastat. Võrdlemisi nutune, kui just Sinu laps käib koolis haridusmasu perioodil.
Ma leian, et õpetaja palk ei tohi olla midagi niisugust, mille pärast õpetajaks hakatakse. Samas peab see olema piisav, et õpetaja ei peaks sellele mõtlema. Õpetajate puhul ju "unustatakse" sujuvalt ära, et neil on ka mitmeid hüvesid, kasvõi päris pika puhkuse näol. -
Eilse ETV Foorumi põhjal võib vabalt väita, et meil on liiga palju pööratud tähelepanu ja räägitud med.töötajate minemisest, rahastusest ja palgast, kuid õpetajate ja koolide probleem on jäänud kõik need aastat käsitlemata.
See põhjus, miks õpetajate plakatid näivad kui väheharitud isiku oma, ongi tõendus sellest, et nad alarahastuse tõttu elavadki mullis, millest kaugemale suhtlus puudub. Nad ei oskagi laiemalt mõelda enam.
Elus ei ole tähtis mitte raha, vaid selle kogus. -
estudioso
Tõsi, statistiliselt teenib keskmine kõrgharidusega inimene rohkem võrreldes näiteks 9-kl põhiharidusega tegelasega, kuid see ei saa olla põhjenduseks kõrgharidusega inimesele suurema töötasu nõudmisel. No kui põhiharitlasest mees on vinge keevitaja ja keevitab kokku ekspordiks minevaid detaile ja toob ettevõttele s*taks pappi sisse - miks peaks kõrgharidusega telefonitoru tõstev naisterahvas saama suuremat töötasu? .
See keevitaja ei teeks mitte midagi, kui kõrgharidusega insener ei oleks seda toodet valmis konstrueerinud ja kõrgharidusega tehnoloog tootmisse pannud. Telefoni tõstev näitsik, isegi kõrgharidusega, ei teeni tavaliselt heast keevitajast rohkem. Eraettevõtetes reeglina osatakse piisavalt hästi inimeste panust lisaväärtuse loomisesse hinnata (ei lähe arvesse juhud, kui firma omanik/juht on oma armukesele koha loonud).
Aga õpetajate teema on valusam, kuna puudutab laiemalt meie hakkamasaamist tulevikus. Meie ainuke võimalus eristuda hiinast ja muudest arenguriikidest ja tagada oma majandusele arenguvõimekus on luua haridussüsteem, mis tagaks kõigile võimalikult hea hariduse ja võimaluse omandada, kas kaasaegne kutseharidus või kõrgharidus. -
kuidas kommenteerite väidet "õpetaja on tippspetsialist ja peaks sellepärast rohkem palka saama"? eile juhtusin vaatama ETV pealt foorumit, kus seda ka nagu mantrat korrutati
ma ise olen segaduses, sest minu arvates tippspetsialist on ühel kindlal erialal teistest paremal tasemel olev spetsialist ja iga spetsialist ei saa olla tippspetsialist nii nagu ka kõik ei saa olla keskmisest paremad -
Miks ei või õpetaja palk olla selline, et selle eest õpetajaks hakatakse? Täpselt nii suur see peabki olema, just nii suur, et selle eest õpetajaks hakatakse ja et ka mehed selle eest õpetajaks hakkavad. Siis saab õpetajaid ka valida ja ei pea iga pakkujat tööle võtma, kes vähegi normidele vastab (ja vahel isegi ei vasta, aga mis hädaga teha). Tsiviliseeritumates riikides on see nii, ainult meil arvatakse millegi pärast, et aitab õpetajale missioonitundest küll. Torulukksepa palk on selline, et selle eest hakatakse torulukksepaks, ehitaja palk on selline, et selle eest hakatakse ehitajaks (ka Eestis, mitte ainult Soomes). Korralikud noored mehed hakkavad, mitte pensionieelsed naisterahvad. Ja nüüd peaks see õpetajate puhul teisiti olema? Samas tahetakse head haridust ka veel lastele - imelikud inimesed... Kes neid kõrgtehnoloogilisi kõrgepalgalisi töökohti siis peaks looma edaspidi? Lisaraha, mis selleks vaja, et tohiks olla nii suur, et seda kuidagi ei leia. Või on? Kui tõesti on, siis võiks Eesti riigi kokku pakkida ja odavmüüki panna - äkki keegi tahab ja majandab paremini.
-
Asja omandada ja asja õpetada on kaks eraldi oskust. Tippspetsialist või mitte (ju siis nad ei oska muud moodi argumenteerida), aga sa pead suutma nii programmi järgi õpetama kui ka läbinärima õppematerjalist. Ma väga sel teemal ei peatuks, kas õpetaja väärib (suuremat) palka.
-
mx77
Telefoni tõstev näitsik, isegi kõrgharidusega, ei teeni tavaliselt heast keevitajast rohkem.
Heast keevitajast teenivad rohkem ainult finants-, kindlustussektori ning ITsektori tippspetsialistid. Tipparstid ka. -
pohuyev, oluline vahe, kas "hakatakse selle eest" või "hakatakse selle pärast"! Mina eelistan õpetajat, kes on valinud õpetaja elukutse just elukutse pärast, mitte hea teenistuse nimel. Tõstes sissetuleku piisavalt kõrgeks, hakkab välja ujuma igasugu "kontingenti".
-
Arvan, et seda teemat jäätegi mämmutama, kui palju keegi pappi peaks saama. Skandinaavias on tugevad ametiühingud, kes suudavad firmadelt rohkem raha välja pressida. Eestis ametiühingud on veel liiga nõrgad ja see on peamine põhjus, miks siin palgad madalad on. Ei oma see haridus siin ka nn. absoluudi väärtust. Eestis hakkavad palgad kasvama siis, kui:
Ametiühingud muutuvad sama tugevateks kui skandidel
Teiste poliitiliste prioriteetidega valitsus on puldis
Muudesse detailidesse pole siin üldse mõtet laskudagi. -
2korda2
pohuyev, oluline vahe, kas "hakatakse selle eest" või "hakatakse selle pärast"! Mina eelistan õpetajat, kes on valinud õpetaja elukutse just elukutse pärast, mitte hea teenistuse nimel. Tõstes sissetuleku piisavalt kõrgeks, hakkab välja ujuma igasugu "kontingenti".
Üldiselt õpetjakutse valivad ikka need, kes on sellest huvitatud. Aga kui sul on valida õpetajakutse ja virelemine ja muu kutse ja hakkamasaamine, siis paljud, eriti mehed, valivad teise variandi. Selle "kontingendi" vastu aitab see, et tekib valikuvõimalus. -
winger
Eilse ETV Foorumi põhjal võib vabalt väita, et meil on liiga palju pööratud tähelepanu ja räägitud med.töötajate minemisest, rahastusest ja palgast, kuid õpetajate ja koolide probleem on jäänud kõik need aastat käsitlemata.
Ma eile hakkasin mõtlema, et äkki annaks õpetajate palgastruktuuri muuta nii nagu arstidel? Ei ole heade arstide palgad ka Eestis üldse halvad. Tipud teenivad ikka väga palju. Jah, Soomes nad teeniks rohkem, aga Eesti mõistes saavad paljud ikka OK palka. Selles mõttes olen teema algatajaga nõus, et 50% õpetajatest tulekski lahti lasta - maksumaksja makstava palga võiks suunata neile läbi töötukassa ümberõppele hoopis. -
Kõrgharitud inimeste(naiste/õpetajate) palga kohta. Ma mäletan, et mu gümnaasiumi klassiõdedest läks 3-4 tükki õpetajaks õppima. Nendest 3 on tänaseks koduperenaised ja üks töötab sekretärina. See õpetajate tootmine riigi poolt on nagu ma ei tea mis asi - laseme kõik naisterahvad sealt läbi, siis on palju kõrgharidusega naisi. Mõni ime siis, et meil on nii palju kõrgharidusega naisi, aga palgad väikesed. Pööraks äkki kvaliteedile rõhku, mitte kvantiteedile?
-
Ei saa võrdsustada õpetajate ja arstide süsteemi, sest raviteenuste jaoks kogutakse eraldi maks. Pealegi raviteenustes liiguvad igal aastal sajad miljonid eurod. Aga selgelt, et probleem on enam ja sügavam ning palk on kõige paremini mõistetav kõigile.
-
Teemasse VALUS tsitaat Postimehe artiklist:
"Kuidas kujuneb hinnakiri?
Kokkuleppel. Kui abivajaja ei näita ise üles huvi ega soovi töö koostamisel osaleda, siis olen korduvalt asja ka pooleli jätnud. Hinnakiri sõltub töö koostamisele kuluvast ajast. Seega on valdkonnad, milles mul on rohkem eelteadmisi, põhimõtteliselt odavamad. Bakatöö eest olen küsinud 200 eurot, magistritöö ees sain 500."
http://www.tartupostimees.ee/766794/tudengeid-sunnib-tihti-loputoid-ostma-ajahada/
200 Eurot... kui turul on sellise hinnaga pakkumised, kas siis keegi üldse viitsib ise bakatööd kirjutada??? -
Kunagi sai TIPis joonestatud raha eest. Ainetöö nö 2 semestrit, 1000 krooni tk. Aga see oli 14 aastat tagasi. Õppelaenu ei pidanudki võtma. Hinnad on soodsaks läinud.
-
Enim häirib mind õpetajate palga debatis äärmused kuhu minnakse:
Selle raha eest ei saa elada (saab küll) vs kui tõstame, siis minnakse õpetajaks ainult raha pärast (kahtlen selles, ja kui isegi minnakse, siis "õigel" põhjusel minejad peaksid need teised eest lükkama tuginedes sellele, et nad on pädevamad". Lähenemine, et ärme maksa, siis teevad seda tööd ainult hingega asja juures olijad on natuke lühinägelik.
- Õpetajal on väga oluline roll meie ühiskonna tuleviku kujundamisel
- Õpetajate palk on keskmisest palgast väiksem
- Õpetaja töö eeldab missiooni tunnet ja motivatsiooni
- Halb majanduslik olukord pärsib inimese elukvaliteeti. Üldiselt inimesed tahavad paremat elukvaliteeti.
Neile eeldustele tuginedes leian ma, et õpetajate palk on tõepoolest liialt väike. Jah, paljud inimesed töötavad väiksema palgaga. Mille poolest on õpetaja siis nii eriline? Just sellel samal põhjusel, et nad määravad väga palju tulevaste põlvkondade mõttelaadi, arusaama elust kui ka väärtustest. Ehk sel põhjusel leian, et nende tehtavat tööd tuleks väärtustada - Väärikas palk õpetajatele! slogan/kampaania/taoltus on minu hinnangul igati põhjendatud.
Õpetajad minu hinnangul on tõepoolest erilisemad politseist, päästetöötajatest ja teistest võrdlusalustest ja seda ülal nimetatud põhjusel. Eriti olukorras, kus kasutame väga lõdvalt sõnu "teadmistepõhine majandus" "teadus ja arendustöö" ja "liigume allhankelt kõrgema väärtusega toodete poole"
Nüüd tõusetub küsimus, mis on see väärikas palk, mida õpetajatele peaks maksma? Viskan üles selle meedias ja protestides läbi käinud 1000€ . See summa on
a) Väärikas/väärikam kui praegune . Selline ümmargune ja konkreetne number mõjub inimestele. 987 või 973 €. Õpetajaskond peaks tajuma sellist numbrit uhkemana ja juhei, linnuke väärikuse juures kirjas.
b) Konkurentsivõimelisem, et hoida olemasolevat õpetajat (kellel eeldame motivatsiooni ja misioonitunnet) tema ametil. Ehk tal peaks olema piisavalt kindlust, et ei ole sunnitud poole silmaga stabiilselt jälgima, kas alternatiivseid töökohti on. Eriti puudutab see keeleõpetajaid, kellel võimalik erinevatesse keeltekeskustesse jm tööle minna. Puhtalt misioonitunde peale panustada, kui kõrval on ahvatlevamaid töökohti, mis võimaldavad perel paremii toime tulla, tundub mulle natukene naiivne. Vb on see minu isiklik probleem, aga mul on olnud fantast õpetajad kes oma tööd teinud südamega ja oleks kahju mõelda, kui ühel päeval reaalsus lihtsalt sunnib neid loobuma sellest ametist.
c) Motiveeriv nendele inimestele, kes kaaluvad õpetajaks hakkamist. Ma eeldan, et õpetajaks hakkamise mõtteid ei mõlguta ikka täielikud imbetsillid ja isegi kui mõned otsivad kerget äraolemist, siis suures plaanis peaks tekkima ka suurem konkurents, sest summa motiveeriks rohkem neid inimesi, kes on kahe vahel. A la noor meesterahvas, kes iseenesest tahaks õpetajaks hakata, aga õpetaja palk praegu ei paista päris selline, mis teda lõpuks sellele ametile kallutaks.
Teine suur küsimus on ajastus. Kuna me seda palka pakume.
Me ei saa üle ega ümber loogikast, et kui raha ei ole, siis raha ei ole. Küll oleks mõistlik see välja öelda, et see on a la 2-3 aasta eesmärk. Siin teatav vastuolu mu 1000€ näitega, aga tahtmise korral suudaksime tõenäoliselt leida selle raha eelarvest ka 2013. aastaks.
Küll tuleb väga konkreetselt kommunikeerida ühiskonnale ka seda, et selle summa maksmine praeguse süsteemi raames ei ole võimalik. Tuleb tõesti efektiivistada süsteemi ja kahjuks tõenäoliselt mõned väiksemad koolid kinni panna ja läbi selle kindlasti ka õpetajaid natukene vähendada. Lisaks loomulikult eelarvest leida vahendeid ja selliseid, mis on ka reaalsed. Kahjuks konkreetseid allikaid mul välja pakkuda ei ole, selles mõttes sarnanen neile demagoogitsejatele, kes väljendavad : "Tuleb leida! Kärbime 101 RK liikme palka jms jaburdust" Mingisuguse maksutõusu selle jaoks aga välistaksin. Seda nii maailmavaatelisel kui ka pretsedendi loomise põhjusel. Viimane viiks olukorrani, et kui jõuame arstidendi, kas jälle tõstame maksu? Aga sisejulgeolek? jne.
Kokkuvõttes rahastuse leidmisel tuleb arvestada, et nii haridussüsteem peab ise sisuliselt vähendama nende õpetajate arvu, kellele seda tasuda tuleks ja riigieelarvest tuleks praeguse maksukoormuse juures leida vahendeid. Vähendatud koosseis peaks tegutsema efektiivsemalt + tulevikku vaadates peaks ka nende tingimuste raames "kvaliteetsemad" õpetajad tööle asuma. -
Väga selgelt sõnastatud lugu tõeliselt missioonitundega õpetajalt, Eestis õpetajana töötavalt Saksa õpetajalt:
http://arvamus.postimees.ee/767176/com/marcus-hildebrandt-konkreetsust-harra-minister/ -
Mirko_K
Enim häirib mind õpetajate palga debatis äärmused kuhu minnakse:
Selle raha eest ei saa elada (saab küll) vs kui tõstame, siis minnakse õpetajaks ainult raha pärast (kahtlen selles, ja kui isegi minnakse, siis "õigel" põhjusel minejad peaksid need teised eest lükkama tuginedes sellele, et nad on pädevamad". Lähenemine, et ärme maksa, siis teevad seda tööd ainult hingega asja juures olijad on natuke lühinägelik.
Need kes on TÜ reaalaladel on õppinud teavad väga hästi, miks õpetajaks minnakse. Ei, mitte raha pärast. Tõsiseid "kutsumusega" õpetajaid on iga kursuse peale 4-5. Ülejäänud lihtsalt satuvad pedagoogilise erialale, sest teisi spetsialiseerumisi lihtsalt "ei vea välja". -
Loen eelnevaid kommentaare ja olen nõutu. Mis see õige lahendus siis oleks - jätkusuutlik, kõikide huve arvestav?
Panen siia kirja oma arvamuse, mis on subjektiivne, kuid ehk annab ka teile mõtlemisainet.
Olen minister Aaviksooga nõus, et koolisüsteemi tuleb reformida, kinni panna koolid, kus õpib a la 4 last gümnaasiumis. Selle asemel võiks olla nö gümnaasiumid maakonna keskustes, kus laps saab elada 5 päeva nädalas ja siis nädalavahetuseks koju sõita. Selle muudatuse pealt hoiab kokku ka perekond, kui laps on nö 5 päeva nädalas riigi priil leival.
Õppisin ise Tallinna Ülikoolis ja paljud minu endised klassikaaslased õppisid samuti õpetajateks. Keegi õpetajana ei tööta hetkel, suurem osa on neist välismaale kolinud. Kooli õpetajaks on läinud mõni üksik. Kas peaks olema suunamine ja kohustslik töötamise aeg, et riik saaks omalt poolt investeeritud raha tagasi? Sama teema siis arstitudengitega? Ok, arstikutse andmine ja üliõpilaste maailma tasemel koolitamine on riigile väga kulukas. Õpetajate koolitamine on kordades odavam. Ma usun, et lihtsalt koolitada tuleks kordades vähem. Jah, ma nõustun, et liiga palju produtseeritakse seda massi humanitaaraladelt, kes pärast tööd ei suuda leida. Kahjuks on see iga inimese oma valik, mida õppida.
Tulles tagasi õpetajate palkade juurde, kaldun siiski pooldama õpetajate palgatõusu vähemalt 1000 eurini. Küsimus pole selles, et võrreldes teiste ametitega või kellelt peaks nüüd raha kohe ära võtme ( a la riigikogu ja Eesti Panga president), vaid eelkõige sellepärast, et kooli tuleksid võimekad, mitmekülgsed, energilised ja laia silmaringiga õpetajad. Ma olen õppinud Tallinna halvimas koolis ( Liivalaia Gümnaasiumis) ja Tallinna Prantsuse Lütseums. Mul on võrdlusmoment. Vahetasin kooli, et saada paremat haridust. Liivalaias olid ka mõned head õpetajad ja väga palju halbu. Väga palju kaadrivoolavust ja liinitöö mentaliteeti. Seal oli tavaline, et peale 9-ndat pool klassi ei jõudnud keskkooli, klassid olid muidugi erinevad. Palju oli vaimset ja füüsilist vägivalda. Õppimine ei olnud prioriteet vähemalt pooltele õpilastest. Ei mäleta, et keegi oleks tegelenud probleemsete lastega, uurinud, mida teha saaks. Kuidas aidata. Apaatsus oli valitsev.
Lütseumisse korjati Eesti creme de la creme. Katsed matemaatikas, kirjanduses, keeltes, üldises silmaringis. Konkurss oli 8 tüdrukut kohale. Valiti 20 poissi ja 20 tüdrukut. Oli kvoot ja poisid võisid kolmedega kandideerida, tüdrukud vaid maksiumu hinnetega, sest kadalipus oli ju keksmine hinne ka oluline.:) milline tüdrukute ahistamine :)
Mentaliteet oli teine, meile öeldi iga päev, et siin koolis õppimine on vabatahtlik ja siin on latt selline. Te olete välja valitud põhjusega. Kui jooksed alla latti - au revoir. Puududa ei tohtinud, tuupida tuli kõvasti, kool pidi olema prioriteet. Otseselt ei öeldud, aga oodati vaid maksimum tulemusi riigieksamitelt. Kõik pingutasid, kõik teadsid, et see au siin olla tuleb hinnetega välja teenida. Leesi oli kõikumatu. Kõik said vähemalt ennastunustava töö tegemise kogemuse, mis on väga hea. Enamus sai ka põhjaliku ja laialdase silmaringi. Milleks siis?
Selleks, et mõista kasvõi seda, et riigi mitmekülgne areng nõuab ka pehmete väärtuste hindamist. Seda, mis alati silmaga nähatvat raha ei teeni. Jüri Mõis võib ju arvata, et Eestis pole vaja kultuuri toetada ja saab hakkama nagu Ameerikas kombeks. Aga mis see endaga kaasa tooks?
Toon ühe näite. Minu ajaloo õpetaja põhikoolis oli samal ajal ka vene keele õpetaja, kes palus meil konspekteerida igas tunnis peatükk õpikust, samal ajal, kui keegi pähe tuubitud teksti vastas. Tulemus oli null. Võimetus seoseid luua. Lütseumis oli minu õpetajaks doktorikraadiga proua Sirje Lippus, kes suutis ajaloo nii selgeks ja huvitavaks rääkida, tehes seda nii mitmekülgselt, et ma tänaseni ei raatsi oma konspekte minema visata. Ajaloo riigikeksam oli meie klassi edukaim. Imeline õpetaja, kes valis ülikoolis tudengite õpetamise asemel Lütseumi. Miks?
Sest Lüteseum kannab väärtusi, kus kõike ei saa rahas mõõta ja ühiskonna mitmekesisuse tagab just ka vaimse väärtustamine. Õpetaja väärtustamine ja hindamine. Lauri Leesi kaitseb oma õpetajaid ja eriti just noori õpetajaid, ei lase oma kooli suhtumist, et õpetaja peab olema see sotsiaalne koristaja, kes peab taluma ükskõik mida. Lütseumis väärtustatakse õpetajat väga, õpetaja osaleb aktiivselt koolielus ja tegemistes. Õpetajaid tunnustatakse kooli hoolekogu poolt. See aga tagab õpetajatele positsiooni ja väärikuse, meie ja teie lastele selle silmaringi ja mõtlemisvõime, mida me arvame, et see on meie kui maksumaksja God given right.
See ei ole nii. Toetagem ja tunnustagem neid, kes püüavad üles ehitada seda osa Eestist, mis tagab reaalselt meie konkurentsivõime. On vaja rohkem visiooniga ja hakkajaid õpetajaid. Ja meie kõigi toetust. Jah, ka rahalist tuge.
Õpetaja roll ei ole ainult ainet õpetada. Õpetaja roll on ka märgata lapse arengut, seda soodustada, toetada, leida personaalseid lahendusi, leida üles iga lapse tugevused ja nõrkused, et laps suudaks enesekindlalt analüüsida, mida ta suudab, tahab ja soovib. Aidata üle raskustest, mis alati tekivad. See töö on aga hetkel veel tegemata. Õpetajal pole aega ega jaksu.
Kui rääkida -
Pole kindel, et tunduvalt palga tõstmine tõstaks ka meessoost õpetajate osakaalu. Kui õpetaja palk on Eesti mõistes selline, kus pannakse korralikult pappi tasku, siis muutub see kohe selle võrra ka naiste silmis atraktiivsemaks ja nad soovivad rohkem selles ametis töötada. Naistel hästi teenimise kohti on vähem kui meestel ja enamuse töötavast elanikkonnast moodustavad vist naised, seega oleks see naiste silmis igati kuum amet. Ja uputavadki oma massiga meeskandidaadid ära.
Ma arvan, et meie kool on ja jääb feminiinseks.
Aga pohuyev'i poolt kiidetud see artikkel - juba teist lauset lugedes otsustasin, et läbi küll ma seda ei loe:Miks õpetajate lapsed peavad majanduslikult kannatama, kuna nende vanemad töötavad riigi jaoks?
Ja ei lugenudki rohkem, kerisin hiirega suvaliselt teksti ja umbes keskkohas vaatasin, et mis seal veel on. Seal oli selline lõik:Härra minister, arenenud Euroopa riikides võrreldakse õpetajaid arstide, advokaatide ja teiste tippspetsialistide ja kõrgepalgalistega! Aga meil valitseb veel vaimuvaenulik õhkkond vanast ajast.
Argumentum ad populum.
Ühesõnaga ma ei teagi, millest kõigest toredast Marcus Hildebrandt seal kirjutab, kuid silma hakkas kohe selline pläma, et ma ei suuda ennast sundida seda lugema. Ma olen eilsest Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Siku artiklist veel liiga traumeeritud.
Üldse saaks koostada meetripikkuse nimekirja, kellele riik ei maksa väärikat töötasu, alustades päästetöötajatest, kes peavad avariis kägardunust autost oma soolikate ja vere sees lebava abivajaja välja lõikama ja lõpetades tavaliste kaadrikaitseväelastega, kes peavad ajateenijatega pidevalt (ka praegu) kuskil metsas passima ja auku si**uma.
Kui aga demagoogitsega, siis vastaks härra Hildebrandt'ile, et võiks küll ju arenenud Euroopast eeskuju võtta, aga ainult sellistest riikidest, kus puudub riigivõlg (st riik opereerib vastavalt oma võimalustele), mitte sellistest, kellel on rämedad võlad kaelas. Sest arenenud Euroopast rääkides on ka meie enda kodukootud sotsid seda võtet kasutanud, et tulebki võlgu võtta - arenenud Euroopas võtab ka ju riik võlgu ja see on normaalne. Inimesed tahavad kohe praegu hästi elada, mitte tulevikus! :-)
Eks ma olen ise selle teema ära rikkunud ja põhirõhu õpetajatele pannud. Tegelikult oli plaanis diskussiooni tekitamine üldisemalt teemal, et kas kõrgharidusega inimene peaks seetõttu rohkem palka saama, kuna tal on kõrgharidus. Haridust tuleb väärtustada jms bla-bla. Sealt ka pealkiri "Kõrgharidusega inimeste palk" (mitte "Õpetajate palk").
Ausalt öeldes pärast selle teema tegemist mul kripeldas sees, et ma olin liiga julm ja mölakas. Aga Eesti Päevalehe juhtkiri võttis mul südametunnistuse piinu vähemaks. Kui üleriigiline päevaleht võib mingit pläma kirjutada, siis võin mina ka väikese kasutajaskonnaga foorumis.
Päevalehe juhtkiri:Homsest pole Eesti enam samasugune kui täna hommikul. Õpetajate ebaõiglasest palgast võrsunud streigiga astub Eesti edasi pika sammu sotsiaaldemokraatia, sotsiaalse õigluse poole. Inimesed loobuvad kuni kolmeks päevaks napist töötasust, sest mõistavad: röövellikkust toitev paduliberalism ja isamaalise patriotismiga panni määrimine ei õigusta end enam.
Täna otsitakse ja leitakse solidaarsust. Õpetajad, näitlejad, arstid ja õed, transporditöötajad, energeetikud, lasteaednikud, raamatukogurahvas… Meenuvad laulva revolutsiooni ühtehoidmise tunnid. See ongi revolutsioon, vähemalt paljudes vastuhakkajates enestes. Suuremaks, julgemaks kasvamine. Puhastumine.
Eesti on peagi vaimus küps, et hooliv sotsiaaldemokraatia võiks kõike lubava riikliku ülbuse asemele tulla.
Aga lähenedes miltonfriedmanlikult ja mittesotsiaaldemokraatlikult (seega julmalt): Eesti õpilased on PISA testi järgi igati asjalikud ja hästi haritud muu maailmaga võrreldes. Seega õpetajatele minev palgaraha ja saadav tulemus on hästi tasakaalus. Kasutame sama sõna, mida sotsidele meeldib kasutada - õiglane. :-)
Eestis läheb haridusse vist mingi 12% kandis riigieelarvest.
Rootsi 12,8%
Saksamaa 9,5%
Itaalia 10,3%
UK 11,5%
Prantsusmaa 11,4%
Hispaania 11,3%
Jaapan 10,5
Tuleb vist tõesti peaminister Ansipi eelmise aasta sõnadega nõustuda: "Ja hoolimata sellest, et Eesti on haridusse panustajana Euroopa riikide esirinnas, otsustasime suurendada hariduse valdkonda suunatavad raha 62 miljoni euro ehk 9 protsendi võrra."
Seega, Eesti on niigi Euroopas esirinnas haridusse panustamises ja ikka veel vähe? Ok, millistest teistest valdkondadest me raha vähemaks võtame? Pensione? Päästeametilt? Eks kõige realistlikum vastus on, et tuleb mingi koolireform teha ja osa õpetajaid lahti lasta ning selle võrra teistel töötasu tõsta. Aga selline reform oleks jälle väga hea põhjus valitsuse kirumiseks Rein Siku stiilis - paduliberalism! Ja oi kuidas valitsus saaks! Saaks nii, et tolmab! :-)
Selline kiuslik mõte tuli veel, et kui õpetajate töötasu ei tuleks anonüümsest ja "põhjatust" riigieelarvest, vaid tuleks lapsevanematel endil kinni maksta oma taskust ja otseselt, kas siis ka ühiskond toetaks nende palgatõusu praeguselt tasemelt või arvataks hoopis, et aitab küll nendele raiskadele? :-) -
Lisaks veel ka selle aspekti, et võrreldes nõukajaga on vist ka vanemate mentaliteet muutunud. Nüüd viiakse laps kooli ja eeldatakse, et kool teeb ka kodu eest töö ära. Vene ajal oli vanemate kooli kutsumine kole asi ja ka vanemad ei rõõmustanud selle üle. Nüüd vist pigem ei kutsuta, sest koolipersonal saab sõimata, et miks ta oma tööd ei tee.
-
Henno, tänud sellise hea leiu eest! Minu poolt no comment! Graafik räägib iseenda eest. Tükk aega vahtisin seda, sest ei suutnud oma silmi uskuda ja mõtlesin, et kas ma saan ikka õigesti aru.
-
estudioso
Henno, tänud sellise hea leiu eest! Minu poolt no comment! Graafik räägib iseenda eest. Tükk aega vahtisin seda, sest ei suutnud oma silmi uskuda ja mõtlesin, et kas ma saan ikka õigesti aru.
muidugi keskmine palk riigis on vahepeal kasvanud, statistikaameti andmetel oli detsembris 2011 juba 918 EUR ja 2011 aasta keskmine tuleb kusagile 830 EUR kanti -
Veel paar pilti Aaviksoo külaskäigust õpetajate juurde.
Lüpsjale finantsdirektori palk!
Eee... Huvitav, kas õpetajad ikka oma väikeste valgete käekestega tegid need plakatid valmis või ekspluateerisid julmalt omakasu huvides õpilasi? Ok, oletame, et see valmistati koolitunnis, kuid hariduslikul eesmärgil, harjutades kunstiannet näiteks. Taolise plakati valmistamine on pigem pisemate laste tase, vanemad lapsed tegelevad kunstitunnis millegi sügavamaga. Kas aga väiksed lapsed teavad sõna "ekspluateerima" ja oskavad seda ka vastavas kontekstis iseseisvalt kasutada? Et siis õpetajad ekspluateerisid ikkagi lapstööjõudu? :-)
Aga selle sõna tähendust teab kindlasti Moskvas teaduslikku kommunismi õppinud Harri Taliga.
Õigekeelsussõnaraamat:
ekspluateerima: marksismi ideoloogias ja majandusteaduses: võõrast tööjõudu kurnama -
http://www.epl.ee/news/arvamus/tanel-mazur-miks-ma-ei-streigi.d?id=64038633
Kuigi seadused selle segaseks jätavad, oleks minu arvates eetiline, et streikija on kogu tööaja oma töökohal, ta lihtsalt ei täida enda ülesandeid ja on valmis igale küsijale selgitama, miks streigitakse ning mida nõutakse. Loomulikult osavõtt koosolekutest ja miitingutest.
Kurat võtaks, see ei ole mingi vaba päev, kus tõused hiljem, käid ehk miitingult läbi ja pärast seda suundud ostlema. Õnnestunud streigi läbiviimiseks tuleb kõvasti vaeva näha kõigil streikijatel. Lisaks on ebaeetiline võtta vastu tasuta kinopilet, reklaamides samal ajal oma õpilastele neile streigipäeval tehtavat hinnaalandust. Ma ei süüdista kino kavala turunduse pärast, ma süüdistan õpetajaid, kes lasevad ennast tasuta müügiagentideks muuta. -
Ei lähe just teemasse, kuid kuhu ma ikka selle panen - nimelt on ka ettevõtjad õpetajate streigile õla alla pannud. Ka LHV foorumis laineid löönud Siim Kaevats isiklikult. :-)
Turundusagentuur häbistab plakatitel valitsust
Siimu tegemistest saab täpsemalt lugeda siin. Ja neid tegemisi ikka jätkub. :-)
Järelikult oli siinse foorumi rahvas liiga ülekohtune Siimu vastu mõned aastad tagasi. Noormehel on sotsiaalne õiglustunne täiesti olemas. Oleks ainult rohkem selliseid tublisid ettevõtjaid! -
Algaval nädalal on kõigil meil võimalus kogeda, mida õpetaja amet endas kätkeb. Algab "Tagasi kooli" nädal. Seega, registreerige, valmistage tund ette ja tuld!
http://www.tagasikooli.ee -
Mu isa on olnud füüsikaõpetaja. Tema igatahes ei usu seda pedagoogide möga raskest tundide ettevalmistamisest (tema sõnad olid, et ega õpikud iga aasta ei muutunud ja kasutasid eelmiste aastate materjale). Mida aga tema arvab keskmise õpetaja silmaringist ja erudeeritusest... He-he, ma pole vist kännust kaugele kukkunud. :-)
Mina ei mäleta, et ta oleks kordagi kurtnud, et füüsikaõpetaja amet oleks iseenesest raske olnud või et "küll oli rabamist!" Feminiinset haridussüsteemi on ta küll kirunud ja kolleegidest kanakarja.
"Algaval nädalal on kõigil meil võimalus kogeda, mida õpetaja amet endas kätkeb".
Ma usaldan oma isa rohkem ja tema REAALSET töökogemust feminiinses haridussüsteemis. Tema arvamus: "mis kurat seal rasket on?" See oli nüüd sõna-sõnaline tsitaat. -
Ma teadsin õpetajate keskmise palga ja riigi keskmise palga vahelist ebakõla juba varem. Seetõttu kõlab ikka erilise tavalise tööinimese mõnitamisena õpetajate hala, et "meil on nii madal palk et kahjuks tuleb mööda linna häbinägu ees ringi käia ja kodus nälgime!" Julgelt pool Eesti inimestest saab kas õpetajatega samaväärset või isegi väiksemat palka ja nemad halavad, et nad nälgivad. Järelikult on kogu riik vaene ja näljas mitte õpetajad rõhutud.
-
Palgateemalises diskussioonis ärme palun õpetajaid ja töölisi ühte patta ka pane. Need professioonid ei ole võrreldavad.
-
Mulder
Palgateemalises diskussioonis ärme palun õpetajaid ja töölisi ühte patta ka pane. Need professioonid ei ole võrreldavad.
Loomulikult on. Tööjõuturul on kõik võrreldav. Õpetajad on tööandad/investorid vä? Või mingi nii vinge eliit lihtsalt, et teistega tööjõuturul ei tohi võrrelda? Ja kui võrrelda võib, siis ikka ainult Aivar Pilve ja Peep Preega? -
veidi kuiva statistikat nende jaoks, kes tahavad palgateemalises diskussioonis töölisi ja õpetajaid võrrelda
Näiteks töötlevas tööstuses on keskmine brutokuupalk 41% suurem kui hariduses
Kuid brutotunnipalk on vaid 15% suurem
Kuupalga erinevus tuleneb sellest, et töötlevas tööstuses tehakse töötaja kohta 48% rohkem töötunde kui hariduses
PA011: KESKMINE KUUPALK --- Aasta, Kvartal, Tegevusala (EMTAK 2008) ning Näitaja
Keskmine brutokuupalk, eurot
2011
III kvartal
Tegevusalad kokku 809
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 688
Mäetööstus 1 068
Töötlev tööstus 795
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 110
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 827
Ehitus 868
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 790
Veondus ja laondus 815
Majutus ja toitlustus 516
Info ja side 1 266
Finants- ja kindlustustegevus 1 330
Kinnisvaraalane tegevus 597
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1 029
Haldus- ja abitegevused 782
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 941
Haridus 564
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 813
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 631
Muud teenindavad tegevused 438
PA012: KESKMINE BRUTOTUNNIPALK --- Aasta, Kvartal, Tegevusala (EMTAK 2008) ning Näitaja
Keskmine brutotunnipalk, eurot
2011
III kvartal
Tegevusalad kokku 4.82
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3.83
Mäetööstus 6.31
Töötlev tööstus 4.73
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 6.43
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 4.74
Ehitus 5.09
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 4.55
Veondus ja laondus 4.57
Majutus ja toitlustus 3.18
Info ja side 7.32
Finants- ja kindlustustegevus 7.48
Kinnisvaraalane tegevus 3.64
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5.92
Haldus- ja abitegevused 4.47
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 5.55
Haridus 4.12
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4.88
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 3.95
Muud teenindavad tegevused 2.74
PA015: TÖÖTATUD TUNNID --- Aasta, Kvartal, Tegevusala (EMTAK 2008) ning Näitaja
Töötatud tunnid ühe töötaja kohta
2011
III kvartal
Tegevusalad kokku 430
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 493
Mäetööstus 438
Töötlev tööstus 434
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 423
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 444
Ehitus 481
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 459
Veondus ja laondus 466
Majutus ja toitlustus 448
Info ja side 431
Finants- ja kindlustustegevus 431
Kinnisvaraalane tegevus 457
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 453
Haldus- ja abitegevused 477
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 394
Haridus 293
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 415
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 390
Muud teenindavad tegevused 442 -
Henno, III kv valida on natuke inetu - see on ju juuli, august ja september. Õpetajate pikem puhkus lõikab sellest perioodist rohkem kui teistel. Tõepärasema pildi jaoks peaks I või IV kvartali võtma.
-
Kuidas selle tunnipalgaga ikkagi on? Tehasetööline paneb tööpäeva lõppedes tööpingi seisma ja ei trei kodus juppe edasi, ametnik paneb pastaka tasku. Õpetajal on ka kodus tööalast tegemist, lisaks lisakohustused koolis. On need töötunnid tasulistena statistikas kõik kirjas? Vist ei ole.
-
pohuyev,
see, et õpetajad kõik kodus edasi rügavad, on müüt! See võib nii olla noore õpetaja puhul, kes peab endale alles materjalid looma. Tüüpiliselt võtab see 2-3 aastat. Hiljem kohendatakse olemasolevat vajadusel (kui õppekava muutub) aga üldiselt lastakse sama rada aastast-aastasse.
Jah, muud aruandlust on aga selle teeb õpetaja vabalt ära keskmise tööpäeva piires ja aega jääb ülegi. Mu enda õde oli päris pikalt koolis õppealajuhataja (loe - lisaks õpetaja tööle ka päris palju administratiivset jama). Pikkade tööpäevade üle ei kurtnud ta küll kordagi. Nõmedaid aruandeid tuli küll koostada ja need muutusid aasta-aastalt aga see oli pigem just administratiivsete töökohustuste osa.
Arvesta juurde ka puhkused. Lisaks suvisele koolivaheajale on ju ka sügisene, talvine ja kevadine - õppetööd ei toimu ja saab rahulikult muid töid teha. Mälu järgi pakun, et nendel lühikestel vaheaegadel olid õel tüüpiliselt 3-4-tunnised tööpäevad.
zuckerblaumi tõstatud küsimus vajaks aga uurimist. -
Ei ole ise õpetaja ja täpselt ei tea. Aga silma-kõrva on jäänud, et õpetajad kurdavad, et on palju lisatööd, mille eest ei maksta (kodutööde parandamine?). Tavalised keskealised naisterahvad kurdavad, mitte noored aga vaimselt normaalsed. Ja veel kurdavad, et normkoormusega ei teeni midagi ja peavad andma rohkem tunde, et vähegi viisakamalt teenida. Statistikas peegeldub see muidugi nii, et palgal pole justkui vigagi, aga see ei ole normkoormus. Hea meelega loeks mõne tegeliku õpetaja arvamust, aga nemad vist seda foorumit eriti ei loe. Ei koorma seda teemat rohkem.
-
2korda2
pohuyev,
see, et õpetajad kõik kodus edasi rügavad, on müüt! See võib nii olla noore õpetaja puhul, kes peab endale alles materjalid looma. Tüüpiliselt võtab see 2-3 aastat. Hiljem kohendatakse olemasolevat vajadusel (kui õppekava muutub) aga üldiselt lastakse sama rada aastast-aastasse.
Jah, muud aruandlust on aga selle teeb õpetaja vabalt ära keskmise tööpäeva piires ja aega jääb ülegi. Mu enda õde oli päris pikalt koolis õppealajuhataja (loe - lisaks õpetaja tööle ka päris palju administratiivset jama). Pikkade tööpäevade üle ei kurtnud ta küll kordagi. Nõmedaid aruandeid tuli küll koostada ja need muutusid aasta-aastalt aga see oli pigem just administratiivsete töökohustuste osa.
Arvesta juurde ka puhkused. Lisaks suvisele koolivaheajale on ju ka sügisene, talvine ja kevadine - õppetööd ei toimu ja saab rahulikult muid töid teha. Mälu järgi pakun, et nendel lühikestel vaheaegadel olid õel tüüpiliselt 3-4-tunnised tööpäevad.
zuckerblaumi tõstatud küsimus vajaks aga uurimist.
Minu abikaasa on õpetaja. Täiskoormusega töötades on tema töönädala pikkuseks ca 50-60 tundi. Ka vaheaegadel tuleb teha tööd, ennast täiendada jne. Õppealajuhataja on ametnik. Tema tööpäev lõpeb ja algab kellapealt.
Enamus õpetajaid tegelevad pidevalt oma materjalide täiustamisega. Kindlasti on ka selliseid, kes loevad 10 aastat järjest sama konspekti. -
Minu abikaasa ka.
Kui arvata igasugune enda täindamine jms tööaja hulka, siis ma ei mäleta, millal mul oli alla 60h töönädal :P
Vajadusel töö koju tuua on reeglina mingi muu põhjus. 50-60h oleks reaalne kahe vahetusega koolis, kus oleks võimalik anda tunde pidevalt vähemalt kell 8 - 17. Ka siis on see ju konkreetse isiku valik. Pole kuulnud, et õpetajat on võimalik sundida lisatunde tegema. See on vabatahtlik ning lisatunde tehakse tõenöoliselt suurema töötasu nimel.
Mõnus on ju tulla koju juba kella ~15 paiku (käia rahulikult ilma järjekorrata shoppamas, teha koduseid toimetisi kui lapsi jalus pole jne) ning siis muu asjade kõrvale õhtul ka õpilaste töid paranda :) -
Põhiküsimus ei ole mitte palgas, vaid õpetaja ameti väärtustamises ning jätkusuutliku ka konkurentsivõimalise koolisüsteemi ülesehitamises. Samuti õpetaja rolli üle ühiskonnas.
See foorum on siin hea peegel. Vana hea põhjuslik analüüs "ma juba 9ndas klassis arvasid, et kõik õpetajad on lollid", "mu isa jõi ennast üks õhtul täis ja jauras, et õpetajad on üks debiilidest kanakari", "mu tuttava naise ema kolleeg on õpetaja ja ta on mõnikord juba kella ühe ajal kodus", "kui ma ülikoolis käisin ja oma üli-intelligentsusele põhja alla panin, siis need kes hakkama ei saanud läksid kõik õpetajaks". See on suhteliselt aus peegel sellest, mis üleüldiselt õpetajatest arvatakse. Pilt, mida peegeldatakse lastele jne. Sellest saab aru ka valitsus kui julgeb praalida, et pool Eestit saab veel vähem palka.
Huvi pärast tahaks oma silmaga näha inimest, kes tõsimeeli arvab, et ühiskond peaks täpselt samal skaalal väärtustama inimest, kes keevitab elu jooksul 50 tuhat raudlatti kokku või müüb 50 miljoni euro eest kaupa selveri kassas, on täpselt sama oluline kui õpetaja, kes õpetab karjääri jooksul 5000 lapsele matemaatikat, ajalugu või inglise keelt.
Palju ei lähe enam aega, pool põlvkonda ning õpetajate puuduses käib sarnane pauk ära kui sündivusega. Ja siis on lahenduseks jälle "topime suu raha täis, no questions asked" nagu emapalgaga. -
lambiain, kui sa tähele pole pannud, siis siinses foorumis ei suhtuta hästi näiteks vasakpoolsetesse. Tõenäoliselt seetõttu, et ollakse lugenud Hayekit, Friedmani jne. Gräzin on öelnud midagi sellist Hayeki raamatu kohta: "Alustasin lugemist kell 10 õhtul ja hommikul kella 6 tagasiteed (mõtlemises) enam ei olnud." Siinsed inimesed ei olegi keskmise ühiskonnaliikme mõtlemisega. Üldse, siin on investeerimispanga finantsportaal, kui sa just tähele pole pannud. Siin leidub tööliste ekspluateerijaid omajagu, ma pakun. Või neid, kes seda heaks kiidavad (sest siis investeering kasvab). See lihtsalt väärtustamise jutt on selline ümmargune mula, millises stiilis räägivad näiteks sotsid õiglusest. No aga palun:
- Kui rekkajuht kaupa poodi ei vea, siis kui ruttu sa ja sinu lapsed nälga surevad? Kas hindad ikka rekkajuhte piisavalt?
- Kui talunik loomakarja, kartulit ja nisu ei kasvata, kui ruttu sa nälga sured? Kas hindad ikka talunikku piisavalt?
- Kui 9-kl keevitaja ekspordiks detaile kokku ei keevita, siis raha riiki ei tule. Mida siis õpetajatele palgaks maksta? Trükime juurde? Kas hindad ikka piisavalt seda 9-kl haridusega keevitajat, tänu kellele üldse õpetajad saavad sellist töötasu nagu nad saavad?
Ja jep, ma juba 9. klassis arvasin, et õpetajate hulgas on suvalisi kanasid palju. Pane tähele, ma ei räägi kõikidest õpetajatest, vaid sellest, et õpetajaks olemine ei tähenda seda, et kohe siis on meil tegemist ka erudeeritud ja austusväärse inimesega. Loomulikult on olemas igati laia silmaringiga ja erudeeritud õpetajaid ning õpetajate vaimne tase on keskmiselt tõenäoliselt kõrgem jah kui keskmisel ühiskonnaliikmel.
Nagu pidasin ma noore rikutud inimesena mögaks mõtlemist, et vana inimest tuleb austada seetõttu, et ta on vana. Miks peaks? Austus tuleb välja teenida oma oleku, mõtete või tegudega. No ja ega mu mõtlemine pole muutunud. Penskaritest lolle ja vigisevaid, küünilisi ja kõva häälega mölisevaid jobusid ju kõik koht täis. Lihtsalt vanus pole argument austuseks, nii ka õpetajastaatus.
PS! Lausa lust on vaadata soliidseid vanahärrasid ja daame ja soovin penskarina olla nendesugune. -
Pole küll asjatundja, aga tõesti ei saa aru, kuidas lahterdub õpetaja elukutse maxima müüjast väärtuslikumaks või riikliku arengu suhtes olulisemaks ja jätkusuutlikumaks pidamine vasakpoolseks.
Vabalt võib olla, et majandusteooria lükkab selle ümber, aga mulle on jäänud mulje, et eksisteerib lineaarne seos õpetaja ameti kõrgem väärtustamine (ühiskondlik lugupidamine, palk, töökeskond jne) = suurem konkurents õpetajaks saamisel = parem haridustase = konkurentsivõimelisem tööturg = ...
Kahjuks läheb mul rekkajuhi sarvesaia laialivedamise oskuse arvutamisel taoline seos kuskil katki. Ainult aru ei saa kus, äkki seletad, mis Gräzin sellest arvab? -
lambiain,
õpetajat väärtustatakse maxima müüjast enam absoluutselt igasuguse mõõdiku (palk, töötingimused, töö- ja puhkeaeg, jne) järgi juba praegu. -
Maxima suhtes on õigus 2korda2. Aga Tallinna Kaubamaja meestekingade osakonna vanem-müüja? Ja kui me ei võtaks "väärtustamise" skaalaks mitte mu küündimatut katset seda kirjeldada, vaid üldist kirjeldamatut mõtteviisi karjäärivaliku lävel oleva keskkoolilõpetaja peas.
-
Oot paneme siis väärtuste tabeli paika ja hakkame inimesi lahterdama vähemväärtuslikeks ja väärtuslikemaks ?
Kuhu läheb ?:
tavaline müüja
politseinik
tuletõrjuja
kosmonaut
teadlane
kaitseväelane
doktor
advokaat
pankur
ehitaja
Nüüd lambaain hakkas väitma et õpetaja on väärtuslikum kui müüja, mis alusel ?
Kas siis saaks ka samamoodi ütelda, et tuletõrjuja on väärtuslikum kui õpetaja ?
või et politseinik on väärtuslikum kui ehitaja ?
või et kaitseväelane on vääruslikum kui lasteaiakasvataja ?
nii ei saa ju lahterdada. Tahad meile indiat teha ? -
Ei ole just eriti geniaalne hakata ameteid lahterdama väärtuslikeks ja väheväärtuslikeks. See ei vii meid kuhugi. Küll, aga võime üldistada, et koolist ja õpetajast oleneb see, kas inimesest saab tavaline müüja, ehitaja või kosmonaut. Ehk mingil ajahetkel laotakse inimesele terveks eluks "vundament". Ja kui see kriitilisel hulgal rahvastikust logisema kipub, on ühiskond käpuli. Väljarebitud näitena võib tuua Senegali ja Singapuri. Iseseisvuti sisuliselt aastase vahega ja kus on täna kumbki riik. Ühes lüüakse ikka veel trummi ja tantsitakse ümber lõkke, teises on kõrgtehnoloogia.
Haridusest meil saame öelda üht - aastal 2018 on isegi peale koolide sulgemist (kogu)haridussektoris paar tuhat inimest puudu. Arvestades, et viimastel aastatel ei ole noorte suundumine kooli tööle (koos toetusmeedetega) just märgatavalt tõusnud ning langenud on ka õpetajaks õppijate arv, siis oleme õige pea probleemide ees.
Lahendusi olukorrale peame hakkama otsima täna, sest õpetajaks õppimine võtab 5.aastat, pluss 2-3 aastat otsuste tegemisest nende realiseerumiseni ja ongi aasta 2020 käes!
