Energiasääst - mida peaks riik tegema
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Loosi nüüd osalejate vahel mingi iPad ka välja, siis vaatame edasi!
:-D -
Uuringud näitavad, et asjade väljaloosimine vähendab tulemuste tõepärasust. Seega teaduse huvides jätab loosimise ära :D
-
Ankeedile vastamine eeldab ikka pikka arvutamist ja analüüsi, kui vähegi tõelähedaseid vastuseid tahetakse.
-
Asi polegi niivõrd selles, mis on tegelik vastus, kuivõrd selles, mis on tajutav vastus.
Keskmise leibkonna energiakulud ja sissetulekud on võimalik statistika alusel arvutada, aga üldjuhul pole tegelikul keskmisel tajutavate suurustega midagi pistmist (mis puudutab rahalisi kulutusi).
Seega ongi ankeedi eesmärk teada saada arvamusi ja hinnanguid. -
Väga lihtne, ilma ankeetideta võib öelda, mida riik saab teha energia säästmiseks ja samas ka emissioonide vähendamiseks: tuleb kehtestada igat liiki energiakandjatele omahinda suurusjärkudes ületavad aktsiisid ja seejärel maksustada kogu summa, seadustele vilistades, käibemaksuga. Lisaks võiks energiakandjatele kehtestada eritariifiga käibemaksu, 50% näiteks.
Mitte miski ei soodustaks energia kokkuhoidu kodaniku tasemel paremini, kui otsene seos rahakoti sisuga :) -
Aga äkki oleks parem maksustada ebaefektiivsust (seadmete, hoonete, autode puhul)? Näiteks, et kõik teatud standardist ebaefektiivsemad seadmed ei pääse turule või kui pääsevad, siis maksustatakse neid.
Mulle endale pakub huvi küsimus, kas tarbija on nõus ebamugavusega, mida energiaefektiivsemad seadmed kaasa toovad...näiteks kui vähendada tolmuimeja või fööni võimsust, mistõttu koristamine või juuste kuivatamine võtab rohkem aega või kannatab tulemus.
Teine huvitav küsimus on see, miks pole juba energiasäästu meetmeid rakendatud (nt maja soojustatud või ökonoomsemat autot soetatud)? Kas see pole täna tasuv või pole lihtsalt võimalust et alginvesteeringut teha või ei olda lihtsalt teemaga kursis.
Hinnatõstmisega olen üldjoontes nõus, aga arvestades tarbijate ebaratsionaalsust, peabki hinnatõus olema nii suur, et seda ei saa lihtsalt ära seedida. -
Viisakas ankeet, täitsin ära, kuigi enamasti ma keeldun sedalaadi asju täitmast. Märkusena siiski, et personaalse transpordivahendi omamine ei ole Su sihtgrupis siiski sajaprotsendiline, mis tähendab, et küsimuses 16. tuleks ka sellist võimalust arvesse võtta.
-
Kuna valikuvariantides puudus "pole halli aimugi" jääb täitmata :) Ainuke, mis silma jäi, oli Ameerika Autode omanike ahistamine. 16l sajale ja 35l sajale on ikka oluline vahe, mida ei maksaks ühte katlasse valada :)
-
tqnism - õige märkus :)
Kütusekulu peale mõeldes, vb oleks tõesti olnud mõistlikum küsida lihtsalt nr't :) -
Oot, miks seda energiat vaja säästa üldse on? Tundub nagu mingi dogma. Miks toidule ei pea säästvamalt lähenema ja kallis ökotoit on okei?
-
Lähtekoht on see, et tänane energeetika ei ole jätkusuutlik ning fossiilkütuste põletamine ei mõju elukeskkonnale hästi. Lahendused oleks taastuvenergeetikale üleminek, aga täna pole see veel võimalik, sest tehnoloogiad pole piisavalt turuküpsed, seega on üleminekuperioodiks mingit lahendust vaja. Energia kokkuhoidmine (väikesema ja/või efektiivsema tarbimise läbi) tundub olevat hea lahendus vahepealseks ajaks.
Teine põhjus, miks energiat säästa võiks, puudutab varustuskindlust, kogu Euroopas on probleemiks tootmisvarade vananemine (nii elektrijaamad kui ka rafineerimistehased), ettevõtted aga investeerida ei soovi. Seda illustreerib eriti hästi E.ONi juhatuse esimehe väide "I wouldn’t know a single person who would invest a dime on the basis of the EU Emission Trading System." /"Milestones on the Road to 2050" ettekandest/
Ka toidule peab säästvalt lähenema, sest see on ju ka energia. -
Tuumaelektrijaam oleks kah lahendust. Palju odavat elektrit. Võib vabalt asendada (gaasi)keskküttejaamad, bensiini jne.
-
Seni kuni elekter transpordisektoris vedelkütused välja tõrjub, läheb ilmselt veel aega.
World Energy Council prognoosib diisli, bensiini ja lennukikütuse nõudluse kasvu aastaks 2050 10%-70%.Ühikud on EJ (exojoule)
Samas linnatranspordi saaks juba lähiajal elektrile üle viia. -
Noh mina olen selleks ajaks surnud kui nafta otsa saab. Säästetut hauda kaasa ei võta. Nüüd ma saan ilmselt vastuseid, et järeltulevatele põlvedele PEAB jätma... seda ja toda.. Jälle dogma. Miks peab? Mina ei kavatse.
-
Täitsa talutav ankeet. Kui tunnetust uurid, peaks protsentide kõrval ka kommentaari jaoks koht olema. Sealt saaks veel huvitavamat sisu.
Siit foorumist tuleb muidugi leibkonna liikme sissetulek nihkega. Sa peaks sama ankeeti levitama võrdluseks näiteks hommikul Elcoteqi juures bussipeatuses. Igale täitjale viiekas ja sa saaks sellise võrdlusbaasi, et anna olla. Professorid muidugi lasevad su töö pärast seda põhja... -
mtrader
Kütusekulu peale mõeldes, vb oleks tõesti olnud mõistlikum küsida lihtsalt nr't :)
Jep, läbisõitu teadmata on sõiduki kütusetarbe näitaja suht kasutu.
Metoodiliselt võttes on segane ka küsimuse asetus "Kui suur osa Teie igakuistest kuludest läheb...kuhuiganes?". Pean ma nüüd vastates üritama hinnata minu vee/elektri/kütte kulude osakaalu leibkonnas (mis on ausaltöeldes päris keeruline) või panema kogu leibkonna näitaja? Sõiduki kohta on küsitud selgelt personaalse transpordivahendi kütusetarvet, mitte kogu leibkonna kasutuses olevate sõidukite keskmist või summaarset kulu; seevastu sissetuleku küsimuses jällegi küsitakse sissetulekut ühe leibkonnaliikme kohta keskmistatult. Leibkonnaliikmete arvu ei küsita aga üldse, mistõttu pole vastustele tuginedes üldse võimalik hiljem hinnata, kas saadud näitajaid tuleb käsitleda üksiku poissmehe või 10-liikmelise suurpere kontekstis. Sama märkus ka eluruumi köetava üldpinna kohta - käivad need arvud nüüd 25m2 kööktoa või 200m2+maja kohta?
Sooja vee vastuste usaldusväärsus on samuti küsitav. Pakun, et kombineeritud küttelahenduste omanikel pole üldjuhul halli aimugi, palju energiast vedeliktsirkulatsiooni kaudu elamist soojendab ja palju tarbeveena kasutusele läheb. Või kui vee soojendamiseks kasutatakse elektrit, siis kui palju elektriarvest boiler või kohvikann kulutas ja palju mujale läks.
Lisaks võiks viriseda ka selle üle, et pealiskaudsele vastajale võib jääda märkamata, et küsimustes 4.1-4.4 tuleb hinnata just osakaalu energiatarbimises, mitte kulutustes ning et vastused peavad andma kokku 100. Ka tähendavad küsimuse 19. kaks esimest vastusevarianti tegelikult täpselt sama asja.
Oleks ma oponent sellel uuringul tugineva magistritöö kaitsmisel, tõmbaksin magistrihakatise uuringutulemuste kvantifitseeritavuse ja usaldusväärsusega liistule nagu konna. :) Bakatööna laseks ehk veel kuidagi läbi.
Just my 5c. -
Ahjaa ning üks soovitus veel: küsitluses võiks olla läbivalt käsitletud üks kahest - kas kulutused või sissetulekud, mitte läbisegi nagu praegu. Valemist sissetulek=kulutused+sääst sa kolmandat muutujat ei tea ning ei oska hiljem seetõttu ka isiku/leibkonna energiakulutusi absoluutväärtuselt kvantifitseerida, kui selline vajadus peaks tekkima.
-
11. Kas kodumasinate ja –seadmete ning hoonete energiaefektiivsuse standardeid tuleks rakendada, kui need muudavad masinad aeglasemaks ning elamise ebamugavamaks?
ei ole ühtset vastust kas jah või ei, kõik oleneb
Ei ole nõus kui pesumasina töötsükkel võtab 2 korda kauem aega ja sellega säästab 30%
Olen nõus kui pesumasina töötsükkel võtab 2 korda kauem aega ja sellega säästab 70%. -
PeaLik, väga head kommentaarid, nüüd tuleb töösse lihtsalt ära põhjendada, miks üks või teine asi nii sai küsitud ja mida põhjendada ei oska, need toon piirangute all välja. Nt saangi piirangute all välja tuua sooja vee energiakulu hinnangu, et seda on vastajatel seda väga raske hinnata. Nii peaks oponent ka rahul olema.
Nemo666, õige märkus, aga eks praegu saan siis üldist meelsust järeldada. Väidetavalt on riigil mõtet "präänikut" energia kokkuhoiu ja väiksema tarbimise (mitte ainult tarbimise efektiivsuse tõusu) eest pakkuda siis, kui inimene on valmis mugavusest loobuma. Kui aga tarbimisharjumusi ei olda valmis muutma, siis tuleb kasutada muid meetmeid (eelkõige kõvasti piitsa või siis väga suur präänik). -
mtrader
nüüd tuleb töösse lihtsalt ära põhjendada, miks üks või teine asi nii sai küsitud ja mida põhjendada ei oska, need toon piirangute all välja.
Kui sa tahaksid teha ka sisulist väärtust loova töö peaksid sa lähenema sellele mitte nii, et ah teeme mingid küsimused ära ja pärast vaatame, mis nende pealt järeldada annab ja mis piirangud see järeldustele seab, vaid risti vastupidid - esmalt pead sa koostama kooskõlalise ja töö eesmärgi seisukohast oluliste piiranguteta järeldusmudeli ja alles siis, selle põhjal töötama välja küsimustiku, mille alusel saada sa oma järeldusmudelisse arvnäitajad. Esiteks oleks see kohe eos ära hoidnud küsitluse praeguse inkonsistentsuse leibkond/leibkonnaliige osas; teiseks saaksid sa oma töös kirjeldada protsessi, kuidas toimus järeldusmudeli vajaduste põhjal küsimustiku koostamise protsess, mis annaks sulle komisjoni ees ülesandepüstitusele metoodiliselt lähenemise eest vihaselt plusspunkte.
Hetkel saab sellele küsimustikule pilku peale visates üsna julgelt pakkuda, et selle koostaja profiil vastab inimesele, kes ilmselt elab üheliikmelises leibkonnas; kelle kasutuses on täpselt üks "personaalne transpordivahend"; kelle jaoks kulud=sissetulekud; kelle koomunaalkulude arvel tulevad elektri-, kütte- ja veekulutused kenasti eraldi ridadel ja kelle jaoks >€1500=sitaks pappi. :P Tegelikult ei tohiks küsitleja "enda nägu" küsimustest vastu vaadata. Sel juhul ongi järeldused usaldusväärsed vaid sama profiiliga vastajate osas. -
Küsimuste ja vastusevariantide koostamise protsess nägi välja nii, et vaatasin, mida teised on uurinud ja mis on lahendusteks pakutud ning seejärel proovisin olulisemaid asju ka ise küsida (lähtudes sellest, milline võiks olla keskmine vastaja). Keskmine vastaja oli minu nägemuses 3-4 liikmelise leibkonna liige, kelle jaoks kulud=sissetulekud, kes elab korteris ja kus leibkonna kasutuses on 1 personaalne transpordivahend, ehk siis justkui keskmine tallinlane. Tunnistan, et "enda nägu" olid mu küsimustiku paar esimest varianti, see konkreetne tundus algul juba peaaegu sobiv, aga mida rohkem asjakohaseid kommentaare, seda rohkem hakkab ka mul endale puuduseid silma.
Praegu on mu enda hinnangul selle küsimustiku koostamise kõige suurem miinus see, et piisav testimine jäi ära (testrühm oli ca 10 inimest), ,osalt aja puudusel, osalt selle pärast, et kõik head mõtted tulevad alati liiga hilja. Samas, nagu sa ütled, ühe vastajaprofiili seisukohad saab teada, teiste kohta saab teha järeldusi lähtudes küsimuste ja valikvastuste sõnastusest. -
PeaLiK
mtrader
nüüd tuleb töösse lihtsalt ära põhjendada, miks üks või teine asi nii sai küsitud ja mida põhjendada ei oska, need toon piirangute all välja.
Kui sa tahaksid teha ka sisulist väärtust loova töö peaksid sa lähenema sellele mitte nii, et ah teeme mingid küsimused ära ja pärast vaatame, mis nende pealt järeldada annab ja mis piirangud see järeldustele seab, vaid risti vastupidid - esmalt pead sa koostama kooskõlalise ja töö eesmärgi seisukohast oluliste piiranguteta järeldusmudeli ja alles siis, selle põhjal töötama välja küsimustiku, mille alusel saada sa oma järeldusmudelisse arvnäitajad. Esiteks oleks see kohe eos ära hoidnud küsitluse praeguse inkonsistentsuse leibkond/leibkonnaliige osas; teiseks saaksid sa oma töös kirjeldada protsessi, kuidas toimus järeldusmudeli vajaduste põhjal küsimustiku koostamise protsess, mis annaks sulle komisjoni ees ülesandepüstitusele metoodiliselt lähenemise eest vihaselt plusspunkte.
Pardon my french, but this is some fucking epic shit. Tuleks teha kohustuslikuks lugemiseks kõigile lõputööd kirjutavatele tudengitele, kelle arvates on küsitlused sigalahedad asjad ning nendega saab lahedalt läbi. Kui on üks asi, mis mulle statistika õppeainest meelde jäi, siis on see teadmine, et küsitluse koostamine ja küsitluse põhjal sisuliste ja statistiliselt usaldusväärsete järelduste tegemine on üks paras jant. Valimi piisavuse probleemid, sisendandmete modelleeritavus ja kõik muu selline jama, millega keskmine tudeng oma pead ei kipu vaevama. -
Ega siin tudengeid eriti süüdistada saagi. See on haridussüsteemi puudujääk, kui ka Tallinna Ülikoolis, mis vähemalt teoreetiliselt peaks kuuluma kahe akadeemiliselt tugevaima kõrgkooli hulka, kuulub teadusmetodoloogia alles doktoriõppes üldainete hulka. Vanal ajal oli jah rohi rohelisem, aga tänapäeval on see pigem norm, kui magistrandil märgusõnade "kvantitatiivne uuringudisain" ja "tõenäosuslik valikuuring" peale suu lahti vajub. Noh, "rahvaloendajaks" kõlbavad ikka... :P
-
eeee....
mtrader, Sa ikka saad aru, et sellise küsitluse tulemusi saab teadustöös kasutada ainult illustreeriva näitena? Sellisena võib seda teha, aga niisuguse küsitluse tulemusi ei saa üldistada mitte ühelegi suuremale grupile, kui mõned tundmatud, kelle kohta ei tea sa mitte midagi, ka mitte seda, mitu korda mõni küsimusele vastas. Igasugune statistilise analüüsi läbiviimine sellise küsitluse pealt on tegelikult täiesti lubamatu. Keskmised ei näita mitte midagi, usaldusvahemikud ei tähenda mitte midagi, ka korrelatsioonid ei tähenda mitte midagi. -
Ärge siis inimest niimoodi ära ehmatage. Esimeses postituses ju selgelt kirjas, et inimene kirjutab tööd energiasäästu saavutamisest ning sellest, mida riik peaks tegema ja sellejuures uurib "ka arvamusi, millest peaks alustama".
Et siis kui teemast mööda ei kirjuta ja räägib ikka energiasäästu saavutamisest ja riigi tegevustest, mitte sellest mida suvalised inimesed sellest mõtlevad, on ju kõik korras. Aga tqnism'i kommentaari tuleb tõsiselt suhtuda, kui komisjonis on 2 inimest samal arvamusel kui tema ja küsitlust kasutada peamise sisu täitena, siis jääb küll kaitsmata. -
Eks see rohkem illustreeriva näitena ongi mõeldud. Lisaks on plaan võrrelda Eesti inimeste arvamust Suurbritannias ja Saksamaal läbiviidud uuringutega.
Ja lõppkokkuvõttes saan ju öelda, et tegemist on mugavusvalimiga (koos sellest tingitud piirangutega) ning minuteada peaks see täiesti aksepteeritav valimi moodustamise meetod olema. Või mis targemad arvavad? -
#kui komisjonis on 2 inimest samal arvamusel kui tema ja küsitlust kasutada peamise sisu täitena, siis jääb küll kaitsmata.#
EI jää. Piisavalt nähtud neid kaitsmisi. EI jää. -
Kaitsmata arvatavasti muidugi ei jää, aga koolis ei käida leiva pärast ja teadust ei tehta kaitsmise pärast, andestatagu mulle mu sinisilmsus.:-)
Mugavusvalimi kasutamine eeldab seda, et sul pole põhjust arvata, et uuritavad on oluliselt erinevad üldkogumist ja ka sel juhul siiski pilootprojektis. Säästmise seisukohalt ei saa vist teha nägu, et LHV foorum kogu rahvastiku kohta esinduslik oleks. Kui piirdud illustreeriva kasutusega ja annad selgelt teada, et see küsitlus ei pretendeeri väitma midagi kogu rahvastiku kohta, siis ei teki probleeme ei kaitsmisel, ega muutu ka töö vigaseks. -
Jälle üks elukauge ullike tuli oma arvamusega ajakirjandusse - toota tuuleenergiat. LINK: "Läänetuulega tagame oma energiajulgeoleku".
-
see on see ilma eksamiteta kõrgkooli vastuvõtt :)
-
Eestis (ja Baltikumis) on võimalik, et elektri hind hüppab kasvõi 250 euroni megavatt-tunni eest.
Praegune situatsioon näitab, et Baltikumis elektri hind sõltub merealuste kaablite töökorras olekust. Ja et see hind sõltub veel nii suurel määral, see on ju täielik absurd!
Kuna tegemist on energiajulgeoleku küsimusega, siis miks riik seda riski ei maanda? Miks riik ei käivita ette nähtud gaasiturbiinelektrijaamu, mis ei laseks hinnal nii kõrgele kerkida?
--- https://arileht.delfi.ee/news/uudised/puust-ja-punaseks-elektri-hind-on-tana-vaga-korge-miks-ja-kui-kauaks-see-nii-jaab?id=90129089
--- https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-hindu-homme-on-elekter-eestis-ulikallis-suurt-tarbimist-tasub-valtida/
