Debatt ettevõtjate teemal
Log in or create an account to leave a comment
-
Mul on juba ammu põhimõte, et suuremate sahkerdajate kontrolli all olevaid ettevõtteid püüan kliendina vältida. Aga kõigega ei jõua end kursis hoida ja Äripäeva tampimislugudel on tihti ka teine külg. Tänase http://www.e24.ee/860804/tere-aktsiate-luterma-pankrotipessa-tagasisaamise-menetlus-on-labi/ uudise ja kõige muu valguses, mis Kruuda viimase 15 aasta jooksul korda on saatnud, paneks boikoteeritavate ettevõttete nimekirja esimeseks Tere piimatööstuse. Muudest ettevõtmistest on ta vist suutnud lahti saada?
-
Hakkab jälle pihta. Miks on kõik täiesti tavalised aruteluteemad "tampivad"?
Palun LHV muutke need pealkirjad ümber. Pange kõigile pealkirjaks "Debatt .... teemal". Konkreetse foorumi uueks nimeks saagu "Debatt ettevõtjate teemal". -
momentum, pealkiri peab olema ikka kaasahaarav. Ega ilma asjata nt. Delfi ja Äripäeva pealkirjades igasuguseid pärleid näe. Kui panna "debatt" siis tuleb teema alla ilmselt 50% vähem kommentaare.
-
Paneks siis juba lausa "Akadeemiline arutelu objektiivsete faktide üle." Ja lõpetaks teeks nii, et emotsioone ei kaasaks :)
-
momentum, minu karvane käsi ei tõusnud näiteks vasakpoolsete/poliitikute kohta muud sõna kasutama.
-
AloV, kas see on normaalne?
-
Mis juhtus, mingi skripti test läks vähe käest ära või on muidu raske päev olnud?
-
Tambiks vahelduseks natuke ettevõtjaid ja tooks 25. novembri "Päevakajast" üle Puhki poolt välja toodud punktid välja siia ettevõtlusteemasse. Puhkjapojad tõi välja mõned punktid, mis elavdaksid eesti majandust: (olgu öeldud, et need olid siis toodud vastukaaluks kasutaja "network" suht jaburatele seisukohtadele ja nõudmistele"
Mida peaks tegema riik:
1. Ringijagamise teel rahastama majanduse konjunktuurile vastava haridusteenuse osutamist.
2. Seadusloomega andma ühiskonnale signaali, et siinne ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik, stabiilne ja omaniku vara kasvatamisele suunatud tegevused (ainus tegeliku rikkuse loomise allikas) on eelistatud.
3. Soodustama välisinvesteeringute lubamist riiki.
4. Looma soodsad tingimused kõrgemapalgaliste töökohtade tekkeks. (Ainus võimalus koristajale elamisväärse elatustaseme loomiseks).
5. Lubama riiki mõistliku filtri läbi ajusid välismaalt.
6. Raha, mis on ringijagamise käigus majandusest välja tõmmatud, osaliselt tagasi panna läbi kogu Eesti Vabariigi välisteenistuse aidates ettevõtetel leida ekspordikontakte.
7. Maksupoliitikaga jälgima kogu meid ümbritsevas majandusruumis toimuvat ja mitte looma administratiivmeetmetega olukorda, mis kahjustab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet üldisemalt.
8. .... Punkte oleks veel, aga olgu need alguseks.
Mida peaksid tegema ettevõtted:
1. Liikuma välisturgudele kasutades selleks riigipoolselt loodud välisteenistuste abivõrgustikku
2. Panustama tootearendusse ja kaasama selleks kohalikku ja välismaist teadustööd ja insenere nii väljast kui seest.
3. Investeerima tootlikkuse kasvu läbi innovatsiooni
4. ... punkte on veel, aga võlusõna rikkuse loomiseks on eksport. Me peame müüma välja rohkem kui sisse ostma. Ainult sisetarbides ei saa me kunagi rikkaks, sest turg on liiga väike, mastaabieffekti ei teki ja koristaja jääbki saama 300 euri, kui ainult kunstküüsi ja ripsmeid üksteisele kleebime ja juukseid lõikame.
Riik peaks olema ettevõtja suurim sõber, sest see on sektor, kust tuleb raha, millega kogu seda poliitmöla, mida valimistel lubatakse, ka kinni maksta annab.
Vaata ka Singapore, HongKong. -
Ettevõtluse valem on tegelikult lihtne ning see hõlmab endas kõik eelneva:
(idee + julgus) * motivatsion = edukas ettevõte -
wise
Ettevõtluse valem on tegelikult lihtne ning see hõlmab endas kõik eelneva:
(idee + julgus) * motivatsion = edukas ettevõte
viimasel ajal ju tuleb igalt poolt signaale, mis motivatsiooni kärbivad. Kuna sul on seal korrutusmärk, siis teadagi, mis juhtub kui see tegur langeb. -
Mõned selgitused ka:
idee - ilma ideeta tuleb jätkata palgatööl. Oskus näha ideid, tuleb maailmavaate ulatusest. Intelligentsus.
julgus - ideest ainuüksi ei piisa, on vaja ka julgust tegutseda. Julguse saab anda läbi hariduse. Omandatud oskused.
motivatsioon - drive tuleb keskkonnast, maksud, palgad, kasumivõimalused, konkurents. Keskkond. -
Valemist on üks komponent puudu, "julguse" asemel peaks oleme "julgus * log (terve mõistus)". Kui tegemist on loodusseadusi ignoreeriva ideega, siis julguse suurendamine tuleb ainult kahjuks.
-
Ettevõtlus Eestis on seega minuarust täiesti lahendatav probleem läbi selle valemi.
Intelligentsus - Pelgalt raamatute, mälumängude ja ajalehtede lugemisest täna intelligentseks saamiseks ei piisa. Küll aga noorte võimaluste avardamine kõikvõimalikel tegevusaladel peaks selle koha kenasti ära täitma küll.
Omandatud oskused - enamik spetsiifilist eriala omandanud sõbrad-tuttavad omavad täna antud tegevusalal ettevõtet. See, et noored lähevad peale kooli otsejoones Austraaliasse, ei ole midagi teistsugust, kui meie sugused käisid soomes maasikaid korjamas. Lihtsalt vahemaa on pikem. Aga sittamoodi kogemust ja algkapital kulub igaljuhul ära.
Keskkond - Kohutavalt lai teema, kuid siia alla saab liigitada täpselt selle, millest Puhk oma punktides välja tõi. Seda ära solkida ei tohi, sest siis ei saa me rääkida enam motivatsioonist, mis mängib valemis võtmerolli. -
zuckerblaum
Valemist on üks komponent puudu, "julguse" asemel peaks oleme "julgus * log (terve mõistus)". Kui tegemist on loodusseadusi ignoreeriva ideega, siis julguse suurendamine tuleb ainult kahjuks.
Selle ma liigitaks siiski idee alla.
Suur osa tänastest ettevõtetest tegutsevad suht kesises keskkonnas, nende juhid ei oma piisavat laia maailmavaadet ja neil ei ole piisavalt oskusi. Seega, äriplaanid jäävad ajale jalgu. Idee, mille peale on kujunenud äriplaan enam ei tööta. Probleem seisneb selles, et
a) ei osata kasvu levereerida - kapitali kaasata, erialaste teadmistega töötajaid värvata (kõrgemat palka maksta), ettevõtet ekspordile ümber profileerida (tooted vajavad vastavat disaini, markeeringut, turundust jne), rebrändida jne.
b) või ei taheta arendusse kulutada, puudub tooteinnovatsioon või siis oskus patentidele panustada, neid varakult kokku osta ja hiljem töösse panna et tooteportfelli pidevalt uuendada.
c) ja ei võeta ettevõttesse nö "uut verd" ja samas ei olda võimelisd ka uusi oskusi omandama -
Tulemuseks on see, et meil on tuhandeid mikrosuuruses transpordi- ja ehitusfirmasid, sokikudujaid ja ehtekunstnikke, sest peale kopeerimise ei osata midagi.
Kui ma läheks näiteks Pilistverre (võtsin suvalise koha kaardil) ja küsiks kohalikelt, et kui oleks võimalik ettevõtjaks hakata, millega siis tegeleks. Ilmselt leiakski täiesti 1 mehe, kellel oleks unikaalne idee. Kuid tal pole kas oskust (julgust) või motivatsiooni pihta hakata. Ja ülejäänud 80% lähevad Soome, 10% hakkavad jooma ja 5% teevad oma transa- ja sokikudumisfirma. -
Nojah, näiteks saade "Ajujaht". Vahva saade, noored motiveeritud andekad inimesed, head ideed aga mis sealt saatest on välja kasvanud?
-
tulu
Nojah, näiteks saade "Ajujaht". Vahva saade, noored motiveeritud andekad inimesed, head ideed aga mis sealt saatest on välja kasvanud?
see näiteks https://www.clickandgrow.com/ -
tulu
Nojah, näiteks saade "Ajujaht". Vahva saade, noored motiveeritud andekad inimesed, head ideed aga mis sealt saatest on välja kasvanud?
Paari sõbraga kõrgendatud meeleolus kunagi seda saadet vaadates tuli mõte, et ökoloogiline korduvkasutatav peldikukäpik oleks selle saate kontekstis täiesti lennuvõimeline idee :).
Aga tõsisemalt - ilma Taxify'ta ei kujuta mina täna taksondust ette. Ei võitnud, aga lendab. -
Tulu,
Timbeter ja Glick&Grow. Tõenäoliselt on neid veel. -
See televiisori faktor peletab minuarust Ajujahilt päris palju ideesid eemale. Ma oleks isegi ühe ideega edasi ei läinud, aga kuna taheti 10K pärast realiti shows klouni mängima panna, siis arvasin, et see pakutav hüve ei kaalu maineriski üles.
-
Erinevad ideekonkursid näitavad tegelikult, et UNIKAALSEID ideid on näpuotsaga. Ülejäänud on sellised, mis juba ühel või teisel kujul kuskil maailmas olemas.
Teema nimest ajendatuna - tunnen ka ise paari ettevõtjat, kes ise ei oma oskusi ettevõttes tootmise automatiseerimise osas midagi ette võtta ja siis taovad seda trummi, et "meil on vaja odavat välistööjõudu". Kuna keskmine elatustase siiski koguaeg vaikselt tõuseb, siis kas tõesti on ainukeseks ideeks "iga hinna eest kasvõi välismaalt orjad sisse osta"? Muideks nõnda üks naisterahvast ettevõtja enda visiooni sõnaliselt lõpetas: "Siis oleksid mul oma orjakesed". BTW. Inimene sai päris kurjaks, kui küsisin, et mis siis saab, kui keegi tema "orjakesi" seljataga "üle ostma" tuleb. -
Ott, millistest unikaalsetest ideedest sa räägid enamuse traditsiooniliste tööstusharude puhul? Pigem on vaja ideid kidas neid olemasolevaid ideid ja mõtteid PAREMINI ellu viia, parin näide on siin Apple.
Mõnes kohas ei annagi midagi enam suurelt automatiseerida või kui annabki, siis pead ikka konkureerima selle odava tööjõuga mujal. Sel juhul tuleb lihtsalt jääda toote väljatöötajaks ja toota seal, kus need nn. orjad on olemas. -
Ideed maksavad kümme senti ämbritäis.
Oluline on teostus. Suhtlusvõrgustikke arendas maailmas sadu kui mitte tuhandeid meeskond. Ühest sai Facebook.
Kauplusekette arendas samuti suur hulk ettevõtjaid. Ühest sai Maxima. (Meeldigu või mitte, aga rikkaim Baltikumi ettevõtja.) Aga ka Aldi, Lidl - ei mingit raketiteadust, aga asutajad on rikkaimate ettevõtjate edetabelites kõrgetel kohtadel. -
Vanaema
Ideed maksavad kümme senti ämbritäis.
Oluline on teostus. Suhtlusvõrgustikke arendas maailmas sadu kui mitte tuhandeid meeskond. Ühest sai Facebook.
Kauplusekette arendas samuti suur hulk ettevõtjaid. Ühest sai Maxima. (Meeldigu või mitte, aga rikkaim Baltikumi ettevõtja.) Aga ka Aldi, Lidl - ei mingit raketiteadust, aga asutajad on rikkaimate ettevõtjate edetabelites kõrgetel kohtadel.
Panso arvas ka, et ämbritäis ideid on väärt kolm kopikat. Tahan nüüd küsida, et mis ülesanne Zuckerbergile anti ja mis ta sellest tegi?
Kuidas käitus laienemisraha otsiv Maxima ja kuidas ta käitub oma tarnijatega praegusel hetkel? Ühesõnaga Vanaema toetab mida? -
Aga Vanaemal on ju õigus - oluline on teostus - Zuckerberg ei loonud midagi uut, tema edu seisnes (kogemata?) õigetele pedaalidele vajutamises, kui ta olemasolevat ämbritäit erinevaid ideid juba ammu loodud suhtlusvõrgustike-valdkonnas ära kasutas ja oma facebooki lõi. Isegi Rate.ee eksisteeris mitu aastat enne Facebooki. Paljud suhtlusvõrgustikud läksid omadega pekki, näiteks siinmail ja Brasiilias populaarne Orkut.
Me ei tea palju on olnud neid teisi Zuckerberge kes kõik valedele pedaalidele vajutasid ja edu ei saavutanud. Ühel Zuckerbergergil lihtsalt vedas, ei pea nägema seal mingit ilmaimet või ühe indiviidi superandekust. Seda enam et hiljem väideti et ta olevat osa programmikoodi lihtsalt pihta pannud (nagu Bill Gates).
Skype ei tekkinud samuti tühjale kohale -- ehk siis seal pole midagi väga uut. Kõigepealt olid igasugused muusikavahetusprogrammid, milles võitis konkurentsi napster. Sellest kasvas välja Kazaa, kuna autoriõiguslased hakkasid muusikavahetajaid piinama. Kazaast kasvas välja Skype. Tehnoloogia oli juba ammu enne olemas. Ehk siis oluline on ikkagi teostus. Telefonikõnede ja videopildi saatmine üle interneti olid ammu olemas. -
R.Ott
Panso arvas ka, et ämbritäis ideid on väärt kolm kopikat. Tahan nüüd küsida, et mis ülesanne Zuckerbergile anti ja mis ta sellest tegi?
Kuidas käitus laienemisraha otsiv Maxima ja kuidas ta käitub oma tarnijatega praegusel hetkel? Ühesõnaga Vanaema toetab mida?
Vanaema toetab? Ma ei loe välja, et toetab. Vanaema konstateerib fakti - Baltikumis üks kõige edukamaid kaubanduskette on maxima. Maxima hinnapoliitika ja töötajate peedistamise poliitika on selle edus mänginud tähtsat rolli. Omanikud oskavad vägagi konkurentsitihedal turul raha teha. -
Vanaema
Ideed maksavad kümme senti ämbritäis.
Oluline on teostus. Suhtlusvõrgustikke arendas maailmas sadu kui mitte tuhandeid meeskond. Ühest sai Facebook.
Kaasaegsem teooria ütleb, et ka teostusest ainuüksi ei piisa, sest ärimudeleid kopeeritakse tonnide viisi iga päev. Samas, ka kopeeritud ärimudel võib olla edukas, kui seda teha motiveeritult.
Kui panna kolm kerjust tänavale raha lunima, siis ühel neist on päeva lõpuks ikka rohkem raha. -
Kunagi küsis ajakirjanik M. Dellilt tema äriedu saladust.
Dell vastas, et selleks on tema ärimudel.
Ajakirjanik väitis, et see pole mingi saladus, kõik teavad seda.
Dell: "Aga meie viime selle ellu." -
Stealth
Ennast kiitmast ma ei väsi....
Sa nii hirmsasti ja peaaegu valimatult kritiseerid. Äkki tood välja 3-4 enda olulisemat saavutust? Noh, siis hea võrrelda ja mõista seda positsiooni? -
Ma pole kohanud, et Stealth oleks vägisi kuhugi ajakirjandusse ennast kiitma roninud. Kes ise trügib püünele, peab ka kriitikat taluma. Ja niivisi mitmendat korda.
-
Radissoni hotellis tegutseb laenuäri nimega "Ilusalong".
Jälle üks punt nn. ärikaid, kes süüdimatult mammisid rahast paljaks koorivad. -
Idee ja teostus.
-
Vanaema
Ideed maksavad kümme senti ämbritäis.
Oluline on teostus. Suhtlusvõrgustikke arendas maailmas sadu kui mitte tuhandeid meeskond. Ühest sai Facebook.
Kauplusekette arendas samuti suur hulk ettevõtjaid. Ühest sai Maxima. (Meeldigu või mitte, aga rikkaim Baltikumi ettevõtja.) Aga ka Aldi, Lidl - ei mingit raketiteadust, aga asutajad on rikkaimate ettevõtjate edetabelites kõrgetel kohtadel.
Üldiselt on selle arvamuse puhul tegemist tüüpilise klisheelise mantraga, mida mingid koolitajatest peldikud, keskpärastele kuulajatele tavatsevad korrata. Ei ole nii.
Keskäprase idee ja hea teostusega saadki keskpärast mittemidagiütleva ettevõtte. Samasuguse nagu miljard teist endasugust. See mis differentseerib sind teistest miljardist samasugusest ettevõttest on idee.
Okei seletame selle ämbri loo lahti.
Mõttetud ideed maksavad kümme senti ämber, geniaalne ja hea idee maksab miljard mikrogramm, selleks et leida mõni geniaalne idee pead sa läbi töötama mitu tankeritäit ideid.
PS: Facebooki teostus oli suhteliselt alla keskmise. -
Tekib kohe küsimus, mis asi see "idee" sihuke on?
-
"Geniaalne idee" on tagantjäreletarkus. Siis kui raha on oma otsuse juba ammu ära teinud.
-
Pigem ikka klient. Suur raha teeb otsuse kliendi (loe rahavoogude) järel.
-
Kas facebooki tekkimisel oli märke sellest, et sellest saab sisuliselt suhtlusvõrgustike (või kuidas neid nimetataksegi) monopol? Kas keegi oskab sõnastada Facebooki "idee", just sellise uue ja erakordse "idee", mida siin foorumis taga aetakse ja mõned siin seda kraami ämbrite viisi tassivad ja teised briljantidest kordi kallimaks hindavad? Sama "ideeküsimus" ka sellise firma nagu Google kohta.
-
Google aluseks on siiani otsingumootor, ja see ei tekkinud küll tühjale kohale.
90'ndatel koolis arvutitunnis tehti meile selgeks, et on kaks põhilist otsingumootorit - neti.ee Eesti lehtede otsimiseks ja Altavista rahvusvaheliseks otsinguks.
90'ndate lõpus tekkis otsingumootorite turul lihtsalt tihedam konkurents - Microsoft, Google ja Yahoo kõik proovisid midagi arendada ja Altavista marginaliseerus väga kiiresti. Otsingumootori idee polnud kindlasti midagi uut, lihtsalt Google teostas selle konkurentidest paremini. -
ttrust
Kas facebooki tekkimisel oli märke sellest, et sellest saab sisuliselt suhtlusvõrgustike (või kuidas neid nimetataksegi) monopol? Kas keegi oskab sõnastada Facebooki "idee", just sellise uue ja erakordse "idee", mida siin foorumis taga aetakse ja mõned siin seda kraami ämbrite viisi tassivad ja teised briljantidest kordi kallimaks hindavad? Sama "ideeküsimus" ka sellise firma nagu Google kohta.
Facebooki idee on teha oma mõtete ja sõprade mõtete avaldamise, kommenteerimise ja arutlemise võimalikult lihtsaks. Analoogsed suhtluskanalid on väga väga vanad - BBS, Usenet, foorumid, blogimiskeskonnad. Facebook tõi need kõik kokku ja pakkis igale arvutiomanikule jõukohasesse kesta. Tõenäoliselt oli suur osa ka ajastuses, tehnilised võimalused olid niikaugele arenenud , et muutsid sellise sümbioosi eluvõimeliseks. -
Olevipoeg, kas Facebook oli unikaalne? Enne seda polnud midagi sarnast? Mina mäletan näiteks sellist sõna nagu Orkut.
-
ttrust
Olevipoeg, kas Facebook oli unikaalne? Enne seda polnud midagi sarnast? Mina mäletan näiteks sellist sõna nagu Orkut.
Ei olnud. Orkut ja Myspace jäid konkurentsile alla. Ma pakuks et mõlemad lõid endast vale imago, mis peletas liiga palju kasutajaid eemale. Orkutil olla olnud ka palju tehnilisi probleeme. Ma ei tea, mul ei olnud Orkuti kontot. Peamiselt sellepärast, et ma ei jaganud inimestega ühiseid väärtusi, kes mind sinna värvata püüdsid. -
Facebooki edu alus oli see, et algselt ühendas see vaid kõrgkoolide õpilasi ja vilistlasi, mis vastava piirangu tühistamisel andis suvajorsile keskkonnaga ühinemisel veidi elitaarse meki. Juba ühinenu kutsus teisi juurde ja lumepall hakkas veerema. Kõvasti on jahutud selle üle, et Zukerberg sai algselt lihtsalt tööotsa ja siis kasutas idee ära oma asja tegemiseks.
-
Päris korralik ülevaade FB-st ja Orkutist
http://www.slideshare.net/musharrafffarooq/fb-vs-orkut-46864228 -
Loomulikult kasvanud Orkut jäeti Google+ kasuks kõrvale. Selle autor oli küll tugev arendaja, aga ei suutnud-soovinud sellega ärina tegeleda, samas Google (hoolimata sadadest miljonitest kasutajatest) polnud sellest huvitatud.
Facebook - olukord, kus tööotsa saanud tarkvarainsener kasutab idee ära oma asja tegemiseks, juhtub tavaliselt siis, kui see insener näeb, et tellija läheb oma äriplaani, organisatsioonilise teostusega või tahtmistega täiesti rappa, samas idee ise on üsna hea. Tuttav tunne - endalgi viimasest viiest aastast ca 5 erinevas viimistlusastmes startup tarkvara kõvakettal, mis seniajani tunduvad mulle päris head äriideed (osad neist tehtud hiljem teiste poolt), aga mis täiesti selgelt ebaõnnestusid just seetõttu, et algsetel tellijatel polnud reaalset plaani, kuidas neid teostada. -
Draax
Google aluseks on siiani otsingumootor, ja see ei tekkinud küll tühjale kohale.
90'ndatel koolis arvutitunnis tehti meile selgeks, et on kaks põhilist otsingumootorit - neti.ee Eesti lehtede otsimiseks ja Altavista rahvusvaheliseks otsinguks.
90'ndate lõpus tekkis otsingumootorite turul lihtsalt tihedam konkurents - Microsoft, Google ja Yahoo kõik proovisid midagi arendada ja Altavista marginaliseerus väga kiiresti. Otsingumootori idee polnud kindlasti midagi uut, lihtsalt Google teostas selle konkurentidest paremini.
See on totaalselt vale arusaam asjast. Neti oli kataloog, otsimootoriks tänapäeval seda väga nimetada ei anna.
Google kahjuks baseerub algoritmidel ja nende idee otsimootorist oli way parem kui konkurentidel. Või sa tahad rääkida et MSFT ja Yahoo ei oska asju teostada ? -
R.Ott
Facebooki edu alus oli see, et algselt ühendas see vaid kõrgkoolide õpilasi ja vilistlasi, mis vastava piirangu tühistamisel andis suvajorsile keskkonnaga ühinemisel veidi elitaarse meki. Juba ühinenu kutsus teisi juurde ja lumepall hakkas veerema. Kõvasti on jahutud selle üle, et Zukerberg sai algselt lihtsalt tööotsa ja siis kasutas idee ära oma asja tegemiseks.
Väga naelapea pihta. Väga täpselt. Ei erinenud see facebook muudest keskkondadest millegi muu kui elitaaruse (Harvard) poolest. -
Üldiselt härrased te kipute segamini ajama ideed ja hallutsinatsiooni.
Idee on asi mis on teostatav ja väärtust loov. Hallutsinatsioon on teostamatu soovmõtlemine.
Näitkeks teeme Google killeri on hallutsinatsioon. Lendame homme marsile on ka hallutsinatsioon.
Idee aga on midagi mis on teostatav ja praktiline. Idee on IP.
Teostus ei maksa tänapäeval muffigi, iga teine duud oskab asju teostada.
