Toidu kojuveo äri
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Panen siia arutamiseks ühe äriidee, mis viimasel ajal on tekkinud. Raha esialgu sellele ei otsi, pigem tahaks tagasisidet ja võimalik, et äripartnerit leida, kellega seda asja teostama hakata.
Paljude inimeste jaoks on 2 väga suurt probleemi:
1. Raha on liiga vähe
2. Kehakaal on liiga suur.
Paljud inimesed külastavad väga tihti toidupoode ja teevad seal pidevalt emotsioonoste. Emotsioonostud on sageli mittevajalikud ja ka ebatervislikud toidukaubad, mille tulemusena süüakse liiga palju ja ebatervislikku toitu. Selle tulemusena kulutavad inimesed toidu peale liiga palju raha ja lähevad paksuks.
Olen eelneva kinnituseks viinud läbi küsitluse Torupilli Selveri parklas, poest toidukaupu ostnud klientide seas (50 vastanut). Selle tulemuste järgi 56% inimestest käib toidupoes igapäev. 52% inimestest ostis sellel päeval toidukaupu, mida neil ei olnud enne poodi sisenemist plaanis osta. Plaanimate ostjate osakaal on meeste ja naiste seas võrdne. 48% tunnistas, et ostis ebatervislikke toidukaupu (25% naistest, 70% meestest). 68% oli seisukohal, et toidukaupade peale kulud liiga palju raha. 38% oli põhimõtteliselt huvitatud teenusest, millega neile toidukaupu koju tuuakse (54% naistest, 15% meestest). Põhiliselt olid huvilised naised vanuses 25-40.
Teenus ise seisneb selles, et klientidele tuuakse 1 või 2korda nädalas kulleriga koju toidukaubad, millest nad saavad endale kodus toitu valmistada. Lisaks sellele saavad nad retseptid, mille järgi toitu valmistada. Menüü vaheldub iga nädal. Klient tasub kuumaksu ja selle eest tuuakse talle kuu aega pidevalt toiduaineid koju. Põhimõtteliselt saavad kliendid standardmenüü, kuid teatud ulatuses on võimalik neil seda varieerida. Näiteks on eraldi toidukogused meeste, naiste ja laste puhul ja ka sõltuvalt kehalisest aktiivsusest. Suurema kehalise aktiivsusega või kaalulangetavate klientide jaoks, kelle jaoks on oluline tihedamad toidukorrad, on lisaks põhimenüüle veel vahepalad, et spordimees saaks ikka oma banaani ja kodujuustu kätte. Et näiteks klient valib paketi: 1 tervisesportlasest mees, 1 tavaline naine, 1 7-10 a laps. Selliste pakettidega on klientidel võimalik valida mitmeid erinevaid variante, mida on lihtne komplekteerida, sest nad erinevaid vaid nädalaste koguste ja teatud lisatoiduainete poolest.
Sellise teenuse tarbimine võtab kliendilt suures osas ära vajaduse toidupoode külastada. Sellega jäävad ära emotsioonostud, toidupoodi sõitmise aja- ja kütusekulu. Toit on tervislik ja tasakaalustatud. Klient saab ka lõunasöögid tööle kaasa võtta, mis annab talle märgatava kokkuhoiu võrreldes lõuna ajal väljas söömisega.
Toidukaupade hinnad tulevad kliendile umbes 25% kõrgemad kui toidupoodides, kuid tänu sellele, et emotsioonostud jäävad ära, õnnestub klientidel toidukulusid vähendada. Ettevõtte kasum tuleb sellest hinnalisast ning loodetavasti on võimalik suurte koguste puhul toidukaupu ka poe letihinnast odavamalt osta. Kindlasti tuleb menüüde koostamisel võimalikult palju ära kasutada kaupluste sooduspakkumisi.
Tallinnas on praegu kaks sarnast teenust sellele: toidukott.ee ja ohtusook.ee. Kuigi ma üldse ei pea otstarbekaks seda teenust arendada Eestis ja ka Eesti testturuna kasutamine põhjusel, et ma lihtsalt elan siin on ikka laiskus, siis ma toon välja erinevused võrreldes nende kahe konkurendiga:
1. Konkurendid pakuvad vaid õhtusöögi teenust ja sedagi vaid tööpäevade jaoks. Ikkagi jääb kliendil vajadus osta toidupoest nädalavahetuste sööke, samuti hommiksööke ja käia lõunal väljas söömas.
2. Konkurentide teenus on kallis. Toidukott.ee saab klient õhtusöögi sõltuvalt 3-7 eur/in, ohtusook.ee 5,88-8 eur/in, mis sisuliselt tähendab, et odavam minna kohvikusse praadi sööma. Olen kalkuleerinud, et sõltuvalt kehalise aktiivsuse tasemest ja laste vanusest võiksid hinnad olla orienteeruvalt naine 100-150 eur/kuu, mees 150-225 eur/kuu, laps 75-125 eur. Keskmisel naisest mehest ja 2 lapsest koosneval leibkonnal oleks hind 500 eur, mille eest saavad 4 inimest 3 toidukorda päevas, mis teeb toidukorra keskmiseks maksumuseks 1,39 eur/in.
3. Konkurentide teenuste puhul ei ole võimalik kliendil toidukoguseid varieerida sõltuvalt soost, vanusest ja kehalisest aktiivsusest.
Kui arvestada, et keskmine leibkond tarbib antud teenust 250 eur eest kuus (kuna lisaks 3 lapsega peredele on ka üksikuid kliente), siis tulu ühe kliendiks oleva leibkonna kohta võiks konservatiivselt arvestatuna olla 50 eur/kuus. Tallinnas arvan, et reaalne võiks olla leida ehk 200 leibkonda, aga välisriikide suurlinnades on ilmselt võimalik saada mõned tuhanded.
Oluline probleem on logistika. Kulleriteenust ma olen saanud Tallinnas sarnasele teenusele kõige odavamalt 3,5 eur/vedu, aga kui kliendid asuvad väikeste vahekauguste taga, siis peaks olema võimalik saada ilmselt oluliselt odavamaks, võib olla ehk isegi 1 eur/vedu, mis tähendaks, et ühele leibkonnale 2 korda nädalas toidu vedades oleks 8 eur veokulu. Tallinn on selles mõttes kehv linn, et on suhteliselt hajutatud ja veokaugused on suured. Kui kogu Tallinn oleks Lasnamäe ja saaks igasse kortermajja mõne toidupaki viia, siis saaks muidugi kõvasti efektiivsemaks. Aga meie tänasel Lasnamäel ilmselt väga palju kliente ei oleks. Peaks muidugi tegema korteriühistu koosolekutel müügitööd, jube lihtne oleks asju ajada, kui saaks ühes majas korraga kümnetele klientidele toidupakid kohale vedada.
Tulevikus on selle teenuse edasiarendamiseks võimalus lisada ka esmatarbekaubad nagu hambapasta või pesupulber. Esialgu jääks ikkagi inimestel vajadus nende asjade pärast poodi sõita ja sellest tulenevalt risk, et mõned õlled ja kartulikrõpsud ka ostukorvi lendavad. (Kusjuures ma ei ole üldse sellel seisukohal, peaks kliendid õllest ilma jätma. Võiks olla näiteks õllesõbra pakett ka, et sellega saad muule kraamile lisaks näiteks 5 õlut nädalas, aga siis vähemalt rohkem raiskaks klient õlle peale raha. Sest see kes kastitäie õlu ära joob, ei ole mitte õllesõber vaid joodik). Põhimõtteliselt annaks sellest välja aretada midagi Amway moodi asja, et saaks hakata mingite uute kaubamärkide esmatarbekaupu müüma selle teenuse kaudu (aga võib teha ka tavalises poes müüdavatega). -
http://www.toidukott.ee/
http://tagurpidilavka.ee/
etc
... usas on hästi korraldut see et majapidamistarbed saadetakse regulaarselt postiga koju, tellid epoest ja korra kuus korjad enda paki ukse tagant ülesse -
Mulle tundub, et on tekkinud üsna suur osa inimesi, kelle jaoks on marketite külastamine nagu kirikus käik, sageli ainus koht, kus ennast esitlemas käiakse, ei taha ju inimeselt seda vähes käest kiskuda, liiatigi on eestlane seda tüüpi klient, kellele meeldib ,, saia sisse pöidlaga auke susida,, .
-
Teenus ei ole kindasti mõeldud eelkõige Eesti inimesi silmas pidades. Nõus sellega, et Eesti inimestele meeldib poodides käia ja kaupa korvi laduda. Aga on riike, kus inimestel on aega vähem (ja nad tahaksid oma vaba aega millelegi huvitavamale kulutada).
USAs on palju valmistoitu pakkuvaid sarnaseid teenuseid, samuti igasuguse ökotoidu, imedieetide jms. kojuvedu. Aga ma ei tea, et oleks sellist, mis pakuks tavalist toidukaupa ja mille puhul oleks kliendil võimalik raha kokku hoida võrredes ise poes käimisega. -
Mulle isiklikult tunduvad su arvutused liialt optimistlikud - 1,39€ üks toidukord ühe inimese kohta/250€ kuus kaheliikmelise perekonna kohta, milles sisaldub juba sinu marginaal. Kuidas sa selle numbrini täpselt jõudsid?
-
leping11
Teenus ei ole kindasti mõeldud eelkõige Eesti inimesi silmas pidades. Nõus sellega, et Eesti inimestele meeldib poodides käia ja kaupa korvi laduda. Aga on riike, kus inimestel on aega vähem (ja nad tahaksid oma vaba aega millelegi huvitavamale kulutada).
USAs on palju valmistoitu pakkuvaid sarnaseid teenuseid, samuti igasuguse ökotoidu, imedieetide jms. kojuvedu. Aga ma ei tea, et oleks sellist, mis pakuks tavalist toidukaupa ja mille puhul oleks kliendil võimalik raha kokku hoida võrredes ise poes käimisega.
Mismõttes ei ole? Tellid netipoest ja tuuakse koju või teed netipoes püsitellimuse ja teatud ajavahemiku pärast saad saadetise.. Tihti tuuakse kaup veel tasuta koju, aga sinu plaanis on küsida toidu eest 25% kallimat hinda. Tänan ei. -
herzaustahl
.Mulle isiklikult tunduvad su arvutused liialt optimistlikud - 1,39€ üks toidukord ühe inimese kohta/250€ kuus kaheliikmelise perekonna kohta, milles sisaldub juba sinu marginaal. Kuidas sa selle numbrini täpselt jõudsid? .
Pean tunnistama, et ise ei ole neid arvutusi teinud detailselt, et millest tuleb täpselt mehe söögikulu 150 eur või naise oma 100 eur kuus. Sain need numbrid ühelt asjatundjalt, kes tegeleb toitumiskavade ja ostunimekiradega. Aga kindlasti on meil päris palju vaesemaid leibkonasid, kus toidukulu on väikesm kui 100 eur/kuus inimese kohta. Statistikaameti leibkonnuuringu järgi olid 2011.a. keskmised toidukulud leibkonnaliikme kohta 75 eur/kuus. -
Mismõttes ei ole? Tellid netipoest ja tuuakse koju või teed netipoes püsitellimuse ja teatud ajavahemiku pärast saad saadetise.. Tihti tuuakse kaup veel tasuta koju, aga sinu plaanis on küsida toidu eest 25% kallimat hinda. Tänan ei..
Netipoest tellides pead ju ise ikkagi valima, mis toidukaupu tahad ning sa ei saa pidevalt uusi retsepte.
Klient üksikute toidukaupade hindasid minu teenuse puhul ei näe. Ta maksab ainult kuumaksu. Seega inimene ei pruugi üldse tajuda, et ta maksab 25% kallimat hinda, sest reaalselt kulub tal raha toidule kokkuvõttes vähem (emotsioonostude arvelt).
Sellisele teenusele on vaja luua mõningaid lisaväärtusi ning natuke tuleb tarbijaid oma usku pöörata. Näiteks lisaks retseptidele võiks seal olla veel huvitavad kokandusalased videod ja võiks ka muudel teemadel inimesi harida. Näiteks jagada neile vaatamiseks motivatsiooniteemisi videosid, või ka näieks finantshariduse kohta. Seda teenust võiks siduda ka teatud säästuprogrammidega, et näiteks saavad toidu pealt kokku hoitavat raha koguda mingi programmi kaudu, et saavad aasta pärast reisile näiteks. Või põhimõtteliselt võiks neile ka LHV fonde müüa toidupealt säästetava raha investeerimiseks. -
Sinu ideega seoses paar mõtet:
1.Inimene on ebaratsionaalne.
2.Tarbimisühiskonnas ei ole kaubanduskeskus enam toidu ostmise koht, vaid midagi muud.Mõnele isegi kiriku eest.
3.Sa võiksid proovida pakiveo äri.Autod arenevad , palgad langevad, üha rohkem on vaja saata midagi kuhugi.
4.Ja kui sul pakiveo äri on olemas, mis ennast toidab, siis võiks mõelda kellelegi toitu viia.
5.Ja skeemi peaks üles ehitama läbi suurtemate tegijate, ala Eesti Energia. Näiteks kui Eesti Energia klient ostab rohelist energiat, siis saab ka rohelise tualetpaberi karbi, mille rohelise energia kliendile kohale viid. Ja arve saad esitada Eesti Energiale.(loodetavasti EE maksab selle ise kinni, mitte ei pane arve peale mitu tagumikku peres on)
7.Regulaarsete kulutoodete klienditellimused peavad siis olema kaubanduskeskusest vms. oluliselt odavamad. -
http://www.mysupermarket.co.uk/
Pakub ka tellimuse salvestamise ja kordamise võimalust. Ma ei näe erilist põhjust, miks ma peaks seal veel 25% kõrgemat hinda maksma.
Teades, kui hinnatundlikud on eestlased, siis ma arvan, et emotsiooniostude peale rõhumine ei tööta. Enamus eestlasi ei tee selliseid oste vähemalt toidupoes niikuinii. Kes teevad, ei loe jälle raha.
Retseptid ei ole argument - juba praegu pakuvad poed tasuta retsepte. Mõni võib ennast paberretseptidest isegi ahistatuna tunda - jälle üks pahn, mida paberikorvi visata.
Põhjuseid, miks ma ei osta süüa netipoest:
1. Tahan oma silmaga näha, mida ma ostan. Selles ei ole midagi halba, mõnele meeldib jämedakoelisem või läbikasvanum või kondisem või pekisem liha, teisele mitte. Sõltub ka toidust, mida ma tahan valmistada.
2. Ma ei ole hinnatundlik. Ma olen valmis maksma kilo liha eest näiteks 12 naela, kui see on just see, mida ma planeeritava toidu jaoks vajan. Samas ostan vabalt ka 3 naelast liha, kui see sobib.
3. Mul on keeruline olla õigel ajal kodus ja pakki vastu võtta. Lihtsam on peatuda koduteel poe juures ja veeta 15-20 minutit poes.
4. Konkreetse äriplaani puhul ei meeldiks mulle üldse, et mulle toodaks asju, mida ma ei söö. Näiteks makarone või kuiva saia või ülemäärase suhkruga jogurteid. Paljud inimesed ei söö sibulat või piima jne. Ehk siis lisaks 25% "mitteluksustasule" peaks ma kulutama teist samapalju asjadele, mis jäävad üle või tuuakse liiga palju ning mille ma pean ära viskama.
Kokkuvõttes - see ei ole minu arvates hea plaan - kui sellel oleks kliente, siis oleks selliseid firmasid siin, UKs, rikkamas ühiskonnas juba olemas. Kas sa liituksid kaabeltelevisiooniga, mis ei laseks sul emotsioonide ajel kanaleid vahetada, vaid teeks seda ise ning jälgiks, et kõik oleks ikka hariv ning vahepeal üritaks LHV fonde müüa? -
Lifehackeris oli just lugu kuidas 1 tüüp käib poes min. vähe kordi ja veedab seal min. aega, lisaks just see retseptide koostamine ja mitte-värske kauba kojutarnete automatiseerimine (Amazon tema puhul). Piisut nagu riivab seda teemat siin.
Üldiselt on vist isegi usa suurlinnades toidutarne maastik täis firmade laipu kes hurraaga alustasid aga kelle äriplaan välja ei vedanud. http://lifehacker.com/5935295/i-hate-grocery-shopping-this-is-how-i-fixed-it -
"....Põhiliselt olid huvilised naised vanuses 25-40."
ehk siis...? Asjata ei ole täiskasvanute filmides levinud stsenaariumiks pizzapoisid, kes milfile... :) -
leping11,
võiksid tutvuda järgmise (järgmiste saiditega):
Foodie.fm - ettevõte ning nende tooted.
Firma tegutseb nii Soomes Helsingi piirkonnas kui ka Oulus ja Kuopios, koostööpartnerid S-grupp ja Alepa (kuulub tegelikult S-gruppi). Samuti on firma tegev ka Suur-Britannias, kus koostööpartner on Tesco, mis on üks suurimatest jaekaubandusgruppidest, kui mitte suurim - ei tea täpselt.
Eestis on näiteks S-grupp esindatud Prismadega. Alepaga on nendel hetkel kampaania kus kojuvedu maksab 4,90 eurot tavalise 9,90 euro asemel.
Äriidee on veidi sarnane Sinu omaga. -
Müügitöö korteriühistu koosolekul = ajaraiskamine. 80% inimestest ei saa kas asjast aru või ei vaevu kaasa mõtlema.
Muidu oleks sellist teenust nõus tellima, kui saaks kauba sama hinnaga, mis poes.
Emotsioonost = eesti inimese puhul 1 väike shokolaad vms. Sealt olulist kokkuhoidu ei tule. -
Mul on ka sisimas väike kahtlus, et need, kelle jaoks toidupoe impulssostud on probleemiks, ei hoia selle teenusega eriti raha kokku, ja need, kes hoiaksid raha kokku.. neid ilmselt impulssostud liiga palju ei morjenda ja nad on nõus maksma peale võimalusele enda toitu ise valida.
Samas näidismenüüde pakkumisel võiks jumet olla küll, eeldusel, et need on korralikult koostatud (arvestatud kalorsusega, mikro- ja makrotoitainete sisaldusega, jne) - iseasi, milline oleks aktsepteeritav tarbijate kogus ning teenuse hind, et see end ära tasuks. -
vanasti olid breeznevipakikesed. Et tahtsid saada kilo viinereid aga said räimed tomatis ka kaasa.
Mul niigi käib pinnast et aina rohkem täidekesed ja onukesed soovivad määrata mida söön ja kus elan ja kuidas elan. Ja nüüd siis vabatahtlikult raha eest veel üks needus kaela võtta? Et mida söön ja millest tehtud toitu söön? -
Löö või neljaks, aga tahan ise viinamarja koti sisus veenduda, tomat peab olema kah ükshaaval kotti valitud jne jne. Sitast algainest head gurmeed kokku ei keeda ja ma kahtlen siiralt, kas kojutooja on sama motiveeritud kaupa valima kui ma seda? Seetõttu ma sellist teenust kasutama ei hakkaks.
-
Mingi Commodity tooted nagu peldikupaber nuudlid ja muu ködi võiks küll tellida, aga toidukaupasid nagu ei saa, Muidugi kui pakutaks mingeid E vabasid päris maitseainetega, maitsetugevdajata tehtud tooteid oleks teine asi, sest need nagu poes puuduvad täiesti, aga need ettevõtted kes seda toodavad toimetavad juba niigi.
-
üks veel, miks need netipoed Eestis ei funka on eelkõige ikka see, et meil ju selline küla-värk, ka Tallinnas.
Poodi saad 7 minutiga kodunt ja poeskäik ise sotsiaalse iseloomuga : näed tuttavaid ja ütled inimestele tere. Ja hoiad ennest ühtlasi kaubandusvõrgu uudistega kursis, et mida uut pakutakse ja millise hinnaga.
Samuti meeldib mul messidel ja ehituspoodides luusida. Saad häid mõtteid.
Ja meil siin Eestis on KÕIGIL aega laialt käes. See ongi eestis elamise eelis metropoli ees. -
Plaanimate ostjate osakaal on meeste ja naiste seas võrdne. 48% tunnistas, et ostis ebatervislikke toidukaupu (25% naistest, 70% meestest). 68% oli seisukohal, et toidukaupade peale kulud liiga palju raha. 38% oli põhimõtteliselt huvitatud teenusest, millega neile toidukaupu koju tuuakse (54% naistest, 15% meestest). Põhiliselt olid huvilised naised vanuses 25-40.
.
Kahtlustan, et võimaliku teenuse populaarsuse põhjuseks antud vanusegrupi naiste hulgas võib olla soovimatus raskeid toidukotte tassida :) Kui peamiseks toidupoe külastajaks peres on naine või tegemist on üksi elava/vallalise naisega, siis pole midagi imestada..
Vaevalt, et võimalike impulssostude vältimine sealjuures olulist rolli mängib. Vastavasse vanusegruppi kuuluva naisena mind ka see eriti ei paelu, et keegi koostab menüü ja valib toiduained minu eest. Ja seda 25% hinnalisaga.
Retsepte leiab täiesti ilma suure vaevata ka interenetist ja täiesti tasuta.
USAs võib teenusel turgu olla, seal on vahemaad ka väikelinnades ja asulates pikad. Meil siin ei saa küll väita, et toidupoed on kodust/kontorist kaugel (kui jutt käib Tallinnast). -
Ma hoiataks selliste küsitluste tulemuste liigse usaldamise eest. Või siis väidaks, et need on absoluutselt ebausaldusväärsed, samahästi võiks lasta ahvil noolt visata. Aga miks? Sest kui esitada inimesele küsimus millele ta peab mõtlema, siis ta valetab. Ei ole võimalik ette teada mida sa tahad või mida sa ei taha. Ainukesed küsimused mida saab ja tohib esitada on need mille vastus on üheselt teada. Kas te eile käisite poes on hea küsimus. Kas te ka homme lähete poodi on vale küsimus.
Eestlased on kogu aeg olnud suured katsetajad, vähese brändilojaalsusega, neil on poes luusimine veres ning ebatõenäoline, et seda neilt saab ära võtta, et nad ise tahaksid sellest loobuda. -
Ideel on jumet, kuid mitte sellises kontekstis nagu siin esialgu välja toodud. Arvan, et kõige olulisem siinkohal on ajavõit. Kui oleks võimalik pakkuda mingit komplekteerimisteenust (poekeskne) a´la ostad läbi neti toiduained (hinnad samad mis X poes), valid kättesaamise koha sellesama X poe ning kellaja. Arvele lisatakse teenustasu. Kui kohale sõidad on toidukaup juba kastis ja ainukene vaev see peale korjata. Lisateenusena võiks pakkuda ka sellesama kasti transporti kuhu iganes. Selline süsteem eeldab aga korralikku kokkumängu X poega.
-
priitp
Ma hoiataks selliste küsitluste tulemuste liigse usaldamise eest. Või siis väidaks, et need on absoluutselt ebausaldusväärsed, samahästi võiks lasta ahvil noolt visata. Aga miks? Sest kui esitada inimesele küsimus millele ta peab mõtlema, siis ta valetab. Ei ole võimalik ette teada mida sa tahad või mida sa ei taha. Ainukesed küsimused mida saab ja tohib esitada on need mille vastus on üheselt teada. Kas te eile käisite poes on hea küsimus. Kas te ka homme lähete poodi on vale küsimus.
Eestlased on kogu aeg olnud suured katsetajad, vähese brändilojaalsusega, neil on poes luusimine veres ning ebatõenäoline, et seda neilt saab ära võtta, et nad ise tahaksid sellest loobuda.
Samuti on täiesti kaks eri nummrit intention to buy ja actual conversion rate. -
Homer Simpson
Ideel on jumet, kuid mitte sellises kontekstis nagu siin esialgu välja toodud. Arvan, et kõige olulisem siinkohal on ajavõit. Kui oleks võimalik pakkuda mingit komplekteerimisteenust (poekeskne) a´la ostad läbi neti toiduained (hinnad samad mis X poes), valid kättesaamise koha sellesama X poe ning kellaja. Arvele lisatakse teenustasu. Kui kohale sõidad on toidukaup juba kastis ja ainukene vaev see peale korjata. Lisateenusena võiks pakkuda ka sellesama kasti transporti kuhu iganes. Selline süsteem eeldab aga korralikku kokkumängu X poega.
Selver ju kunagi Pirital üritas midagi analoogset pakkuda, aga mingi hetk lõpetati see ära. Sellest on nüüdseks ka mõned aastad möödas, võibolla oli omal ajal asi lihtsalt liiga uudne. -
Huvitav teema, ma olen selle kallal just natuke nokitsenud. Mõned kommentaarid:
* Reaalselt ma usun toidukaupade ost kolib massiliselt netti, ei ole põhjust inimestel kulutada oma väärtuslikku aega mllal võiks teha trenni, mängida lapsega, minna kalale ... selleks et sõita-parkida-rallida käruga lettide vahel. Osa gourme' toidu ostust jääb jah reaalseks füüsilise maailma tegevuseks sest tahaks ikka nuusutada kala enne kui ämmale sellest salati teen ja veinimüüjaga mis liha selle körvale sobib ja lapsega on vaja õhtul jalutamas käia - seega võtan siis ka värske coca cola ja maalehe rimist .. aga igasugu bulk mahlad-jäätis-kommid-sprotttomatis-kanamunad-kummelilõhnalinevetsupaber jmt tuleb mõne aasta pärast valdavalt uksetaha kasti-kotiga.
* Ära lase end häirida arvajatel kes räägivad vana harjumuse baasil et seda ei juhtu. 100a tagasi nad rääkisid et autondus on ajutine fad' ja 3a tagasi teadsid nad et ipad jääb üksikutele friikidele...
* Toidu- ja esmatarbekaupade koju delivery "bulk mode" ja retseptipõhiste söögikordade delivery on erinevad sisemise logistika, ostude mahu ja sageduse osas - mõistlik käsitleda eraldi ja määratleda kummaga tegeleda tahad.
* Segiläbi oli ka kvaliteet-hind-fulfillment time (mugavus) väärtuspakkumise positsioneerimine. Mõtle välja mida sa teha tahad. Ei saa teha ühel ajal väga odavat deliveryt väga mugavalt või tervislikku toitu odavalt.
* Eesti keskmine tarbija toidukulu on ~70€ per leibkonna liige, sul oli see veidi üle pakutud.
* Delivery hind alla 3€ saada enne kui sul on päevas 100+ deliveryt ei kõla mulle usutav.
* Täna on Tallinnas arvatavasti ~100 peret kes sellist teenust more-less regulaarselt kasutab ja arvatavasti paar korda rohkem ärikliente. Turgu oleks kindlasti rohkem kui UX mida kasutajatele pakutaks oleks normaalne (oodatud baas-funktsionaalsus). Normaalne neti-poe UX kust ostja omale sepikut ja pasteeti otsib, see on Amazon, see on Google (autocomplete, intelligent ranking).
* Plaan müüa supermarketi valikuga analoogset kaupa 25% markupiga retail kanalis kõlab ebareaalselt. -
Mina isiklikult tarbiks netitoidupoodi küll, ma reeglina tean 90% ette mida ma poest ostan, ja see 10% on ka juhused kui mingi asi on otsas vms. Ma ei tunne ka teabmis hädavajadust seal mingit tomatite ilukonkurssi korraldada, vähemalt niikaua kuni mingit täielikku läbu kotti ei loobita.
Aga igasugune koju tellimine on Eestis hetkel nii katki kui üldse võimalik, ma ei tea kunagi näiteks kas ma peaks asju tellima koju või tööle, et kuller mulle pihta saaks. Ja noh kui nad ka ette helistavad, siis kas stiilis "5 minuti pärast olen seal" või stiilis "olen seal homme vahemikus 900-1325" ehk siis sisuliselt kasutud kõned. DPD näiteks saatis ühe koju tellitud paki ilma helistamata ja üldse igasugust märki maha jätmata saatjale tagasi, kui ma täpselt stiilis esmaspäeval kell 1245 kodus polnud jne.
Kui õnnestub püsti panna mitteimev kulleriteenus, siis ilmselt annaks selle kaudu igasugu põnevaid asju müüa, kaasa arvatud toit. -
Ainus shanss seda normaalset teha on see, kui mõni poekett teeb endale sellise lisafunktsionaalsuse, muudmoodi sa ei saa hinnaga compiitida.
-
Ma pigem mõtleks siis juba kliendi profileerimise ja "automaatse ostukorvi" peale. Kui ikka inimene on ostunud kord nädalas 4-paki kempsupaberit siis hiljemalt peale kolmandat sisselogimist võiks see kempsupaber tal juba "soovitusena" korvis olla. Ja kui inimene eelistab Gutta tomatimahala, siis on tal see "mahalalehekülje" avamisel esimesena valikus, mitte "tähestiku järjekorras". Muude asjadegaq samamoodi. Ma kujutan ette, et minu, kui suhteliselt margitruu kodaniku "ostukäru" võiks peale 3-kuulist kasutmist olla "eeltäidetud" ja mul poleks muud vaeva kui valida paar kolm "mittestandardset" kaupa ja vajutada "accept"
-
Lihtsalt üks õhku visatud mõte....
Ettevõte X rendib ostukeskuses toidupoe juures mingit pinda mis on varustatud ka külmikutega. Ilus, värviline ja kaasaegselt sisustatud. Ei pea olema suur. Ettevõttel on oma e-pood mis on integreeritud toidupoe andmebaasi (kas see on võimalik? who knows..maybe) eelkõige saadavuse ja hindade eesmärgil. Ettevõtte kliendil e-poes oma "konto". Konto võimalused sellised nagu Off kirjeldas. Klient esitab tellimuse ettevõttele ja tasub koheselt + mingi fee komplekteerimise eest. Ettevõtte usin (ad) töötajad komplekteerivad mitu tellimust korraga (a´la mingid spets kärud kastide/kottide jaoks). Kasutusel peavad olema kindlasti skännerid muidu ei tule midagi välja. Külmutatud tooted viiakse oma pinnal olevatesse külmikutesse. Klient tuleb kokkulepitud kellaajal kotile/kastile järgi.
See butiik ei peaks olema 24h avatud. Esialgu tipptund (nt. 15-19?). Tööjõuna keskooli õpilased? Saaksid peale kooli natukene lisaraha teenida ja ei hulgu niisama. Või teise variandina töötada kogu süsteem välja nii, et toidupoed jäävad siiski ise komplekteerima kuid müük käib läbi ettevõtte X süsteemi, kes teenib müügi pealt %. Äkki peitubki siin võimalus väikepoodidele, kes tavalise saia-piima asemel saaksid müüa ka muud kraami? -
Tehke parem kokk tuleb külla stiilis privaatne meelelahutus teenus, eeldab muidugi suht kena hambuvusega masinaparki. St. on nutikeskkond/ weebileht kus saab valida endale meeldiva mees/naine kokast kaaslase, koos minnakse poodi ja valitakse kliendi eelistuste ja koka tarkusega vajaminevad saadused, millest samal õhtul kliendi kodus üheskoos meeldiv õhtusöök valmistatakse. Kokad valivad x 4 nädala järel kuu võõrustaja, kellele saab osaks mingi ,,medalisadu,, Reklaami mõttes peaks puhuti tasuta teenindama elu 24 staare ja neid õhtuid enda weebikeskkonnas kuvama.
Ärilises mõttes pole eriline pärl, aga suuri võlgasi üles ei kruti ja endal on fann mõnda aega. -
herzaustahl
Homer Simpson
Ideel on jumet, kuid mitte sellises kontekstis nagu siin esialgu välja toodud. Arvan, et kõige olulisem siinkohal on ajavõit. Kui oleks võimalik pakkuda mingit komplekteerimisteenust (poekeskne) a´la ostad läbi neti toiduained (hinnad samad mis X poes), valid kättesaamise koha sellesama X poe ning kellaja. Arvele lisatakse teenustasu. Kui kohale sõidad on toidukaup juba kastis ja ainukene vaev see peale korjata. Lisateenusena võiks pakkuda ka sellesama kasti transporti kuhu iganes. Selline süsteem eeldab aga korralikku kokkumängu X poega.
Selver ju kunagi Pirital üritas midagi analoogset pakkuda, aga mingi hetk lõpetati see ära. Sellest on nüüdseks ka mõned aastad möödas, võibolla oli omal ajal asi lihtsalt liiga uudne.
Selveril läks asi väga hästi tegelikult käima. Põhjus miks ära lõpetati oli just see et ei kaoks ära post tulevad emotsiooniostud. -
Võib-olla on viga minus, aga isegi tipptunnil ei kulu mul Tallinnas poeskäimiseks (auto parkimisest autosse istumiseni) üle 10-15 minuti. Ma olen laias plaanis läbi mõelnud, mida tahan (st. mida õhtul süüa teen), käin valdavalt 1-2 suuremas hüpermarketis (= tunnen kaupluse planeeringut ja tean, kus on piimalett ja kust riiulist saab kohvi) ja viimasel ajal pole isegi tipptunnil järjekorrad kassades üle 4-5 inimese. Nö. igapäevane poeskäik, kui vaja ainult konkreetseks õhtuks süüa osta, ei võta üldse kaua aega. 10-15 minutit ei ole mingi reaalne ajakulu, millest võiks väga rääkida. Nagu eelpool öeldud, siis vajadus õigel ajal kodus olla, et pakk vastu võtta, on palju keerulisem probleem.
Nädalavahetusel võtan vahel pikemalt ette ja tiirutan käruga mööda Selverit ja luban endale vähe pikemalt ringi vahekäikudes tiirutada eesmärgiga "vaadata, mida uut ja põnevat pakutakse" -
Kellel tõsisem huvi - siin huvitav material
http://www.ocadogroup.com/~/media/Files/O/Ocado/pdf/half-year-results-26-june-2012-presentation.pdf
