Tootlikkus - millest me räägime? - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Tootlikkus - millest me räägime?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Uuriks, mida teie mõtlete tootlikkuse all?
    Mind tüütab viimasel ajal see kui räägitakse, et peaks meie riigis tõstma tootlikkust. See on minu meelest kõige ebamäärasem jutt/soovitus, mis saab olla.
    Sest tootlikkus ettevõtte tasandil tuleb ju käibe jagamisest töötajate arvuga või mingi kapitali kogusega. Ehk tootlikkuse kasvu all võib mõelda, et peame hindasid tõstma, et me peame sama töötajate arvuga rohke tootma, et me peame hakkama tootma kallemaid asju. Kui tootlikkus tähendab nii palju erinevaid asju, siis ei ole mõtet nii ebamäärast asjast üldse rääkida. Peaks rääkima ikkagi konkreetsemalt. Näiteks, et meil on kõige õigem otsida juurde tooteid, mida me saame toota 10% kallimalt ja müüa 30% kallimalt. Või müüa kuhugi riiki sama kaupa, mis maksab seal 2 korda rohkem.
    Kui me räägime riigi tasandil siis läheb asi veel ebamäärasemaks, sest siis tulevad mängu erineva lisandväärtusega sektorid, mida me võiks muuta, inflatsioon jne jne. Näiteks kui Eestis on juuksuri teenus ja hambaarsti teenus odavam kui Saksamaal ja tänu sellele on meie üldine tootlikkus madalam, siis ei ole mõtet rääkida, et me peaks üldist tootlikkust tõstma, sest siis võib keegi aru saada, et me peaks näiteks ühe automüüja lahti laskma, et Eesti elu paremaks muuta. Selleks, et inimesed saaksid lahendusi otsida, peaks ikka selle tootlikkuse lahti lööma ja rääkima konkreetsetest tegurite erinevustest.
    Ehk kui rääkida, et me peaks riigis tõstma tootlikkust, siis selle soovitusega pole midagi teha. Kui keegi analüütik räägib tootlikkuse tõstmise vajadusest, siis see näitab, et ta pole midagi analüüsinud, sest tootlikkuse taga olevad mõjurid on lahti löömata ja pole hinnatud, millist neist võiks esmalt muuta.
  • terjer, jõudu maailma avastamisel. Need, kes räägivad tootlikkuse tõstmise vajadusest, räägivad väga õiget juttu. See, et sul see asi veid blur on, ei tähenda seda, et see nii ongi.
  • Tootlikkust ongi vaja tõsta, aga kui sa ei räägi kuidas, siis see on mõttetu sisutühi jutt.
  • Tootlikkuse tõstmine tähendab majanduse struktuuri muutmist. Majanduse struktuur muutub nii majandustsüklite
    tagajärjel iseenesest kui riikliku reguleerimise tagajärjel. Minu meelest peaks riik investeerima haridusse, väljaõppesse ja üldisesse infrasse, küll siis tekib ka optimaalse struktuuriga majandus. Mingite sektorite eelisarendamine või riiklik püüe kuhugi raha pumbates lisandväärtust tõsta lõpeb tavaliselt sellega, et ei ole ei raha ega lisandväärtust (a la EAS). Ehk siis lühidalt, tootlikkuse tõstmiseks peaks riik investeerima eelkõige haridusse, ümberõppesse ja riiklikku infrastruktuuri, s.h. sotsiaalsesse turvavõrku, et võimalikult vähe töötajaid tööturult välja langeks.
  • terjer
    Tootlikkust ongi vaja tõsta, aga kui sa ei räägi kuidas, siis see on mõttetu sisutühi jutt.


    Äkki nii. Meil on täna tore kõigile tasuta kõrgharidus. (mis iganes see siis ka ei tähenda). Peaks olema aga nii, et all costs paid inseneriõppes ja IT aladel. Hobiharitlased kandku oma kulud ise. Rõvedalt kõrgepalagaliste töötajate eelistamine (nii kohalike kui ka välismaiste töötajate). Ehk et siis see sotsmaksu ülemlagi. Kui suudaksime pakkuda kvaliteetset tööjõudu ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda, siis see on eelduseks, et siia meelitada just nimelt kõrget lisandväärtust loovaid ettevõtteid.
    Loomulikult on kõik see märksa mitmekihilisem, aga nii all-in-all raamistiku paikapanemiseks sobib kahe lausega nii küll.
  • terjer
    Tootlikkust ongi vaja tõsta, aga kui sa ei räägi kuidas, siis see on mõttetu sisutühi jutt.

    Kui ettevõtte tasandist rääkida, siis tähendab tootlikkuse suurendamine, et suureneb käive töötaja kohta. Oleks muidugi tore, kui selle saavutamiseks oleks paari lausega väljendatav valem, see oleks nagu õnne valem iga ettevõtja jaoks. Tegelikkuses sellest arusaamisega, kuidas käivet suurendada tööjõukulusid samaks jättes, juhid ju igapäevaselt tegelevadki. Siiani pole vist keegi veel universaalset valemit leidnud ;-)
  • Mingit imevalemit üleöö tootlikkuse tõstmiseks ei ole. Selleks, et "Audisid" toota, on vaja esmalt kapitali akumulatsiooni, mis võimaldaks vajalikud tootmisliinid ja -seadmed soetada; seejärel kõvasti teadus- ja inseneruuringuid, et konkurentsivõimeline toode valmis sepitseda; siis efektiivset müügiahelat, et toode iga potentsiaalse kundeni viia ning lõpuks veel kulub veel sitaks aega, et tarbijausaldus ja branding tekiks ja kinnistuks.

    Kõik see saab tulla vaid aja ja visa tööga.
  • santa
    terjer
    Tootlikkust ongi vaja tõsta, aga kui sa ei räägi kuidas, siis see on mõttetu sisutühi jutt.

    Kui ettevõtte tasandist rääkida, siis tähendab tootlikkuse suurendamine, et suureneb käive töötaja kohta. Oleks muidugi tore, kui selle saavutamiseks oleks paari lausega väljendatav valem, see oleks nagu õnne valem iga ettevõtja jaoks. Tegelikkuses sellest arusaamisega, kuidas käivet suurendada tööjõukulusid samaks jättes, juhid ju igapäevaselt tegelevadki. Siiani pole vist keegi veel universaalset valemit leidnud ;-)


    Käivet tõsta on easy, kasumlikkusega on lood veidi keerulisemad.
  • Tootlikkuse tõus võib paljuski kinni olla raharingluse kiiruses. Perifeerias ei saa rahakäive olema kunagi nii kiire kui kontsentreeritud elanikkonnaga ja aastakümneid toiminud raharingluses. Aga loomulikult ei ole see ainus põhjus.
  • Palju neid alasid meil on või täpsemini, kui suur on % GDP'st meil on neid alu kus saaks tootlikkust üldse tõsta? Ehk juuksurid, advokaadid, progejad jms jätaks kõik välja, kuna nende tootlikkus tõseb nö ise.
  • Pool Riigikogu saaks küll kohe tootvale tööle saata:)
  • priitp
    Palju neid alasid meil on või täpsemini, kui suur on % GDP'st meil on neid alu kus saaks tootlikkust üldse tõsta? Ehk juuksurid, advokaadid, progejad jms jätaks kõik välja, kuna nende tootlikkus tõseb nö ise.


    Vaidlen vastu, progejate töö tootlikkust saab tõsta kui ei müü klientidele mitte progejate aega arendusteenuse näol vaid kasutada progejaid mingi toote arendamiseks ja klientidele seda toodet müüa. Nagu.. skype, erply, edicy, toggl.. jne Eestis arendatavad teenused/tooted.
    Selleks on vaja inimesi, kel on head ideed mis väärivad elluviimist.
  • skel
    priitp
    Palju neid alasid meil on või täpsemini, kui suur on % GDP'st meil on neid alu kus saaks tootlikkust üldse tõsta? Ehk juuksurid, advokaadid, progejad jms jätaks kõik välja, kuna nende tootlikkus tõseb nö ise.


    Vaidlen vastu, progejate töö tootlikkust saab tõsta kui ei müü klientidele mitte progejate aega arendusteenuse näol vaid kasutada progejaid mingi toote arendamiseks ja klientidele seda toodet müüa. Nagu.. skype, erply, edicy, toggl.. jne Eestis arendatavad teenused/tooted.
    Selleks on vaja inimesi, kel on head ideed mis väärivad elluviimist.


    Olen täheldanud seda, et ideid on, aga müüa keegi ei oska. Sõna "müük" on IT poiste jaoks nagu Andrus Ansip
  • Jah... aga eks "lipsud" ole ka kõik mõeldava ja mõeldamatu selleks teinud, et "karvaste" põlgust ära teenida.
  • tootlikkus=output/input

    Aga jah, ebamäärane. Kui postimees A teeb sama tööd kiiremini kui postimees B, postimees A teeb aga rohkem vigu, või kulutab oma pikaajalise tervise, kumb on siis tootlikum... Ehk, enne tuleb täpselt määrata millist output/input mõõdetakse.
  • Tootlikum on see kummal on surres rohkem asju pärandada.
  • Kui naistele makstakse sama töö eest vähem palka ja nende töö vili on seetõttu odavam, siis naised on järelikult vähem tootlikud ning ongi väärt väiksemat palka. Kas see loogika vähe absurdi ei lähe?
  • See loogika läheb absurdi küll, aga sellest pole hullu kuna reaalselt asi nii pole.
  • decibel
    Kui naistele makstakse sama töö eest vähem palka ja nende töö vili on seetõttu odavam, siis naised on järelikult vähem tootlikud ning ongi väärt väiksemat palka. Kas see loogika vähe absurdi ei lähe?


    Minuarust pole tootlikus seotud palgaga vaid käibega. Kui üks naine teeb päevas ühe jubina mille ettevõte miljoniga maha müüb, on tema tootlikus kõrge isegi siis kui talle palgaks sandikopikaid makstakse. See on siis case kus saaks palka tõsta aga ettevõte ei taha. Põhiliselt räägitakse Eestis hetkel vist ikka sellest, et kuni tootlikus on madal pole võimalik palku tõsta.
  • Paljud mõtlevad tootluse juures just sellest, et tootev inimene peab kiiremini käsi liigutama, aga võib-olla peaks hoopis hinda tõstma? Võib-olla peaks hoopis mõttetud kliendi ära saatma ja tegelema nende klientidega, kes on valmis rohkem maksma või kelle teenindamiseks kulub vähem tööd?
    Võib-olla peaks uusi turge otsima? Võib-olla peaks tootevaliku suunama mingi nišši peale. Mõni ettevõtte peaks ilmselt käivet 20% vähendama ja saaks kulutusi 40% vähendada ning seega tootlus kasvaks. Vabad ressursid otsivad endale tootlikuma koha. Ja nii edasi....

    Tuleks laiemalt mõelda.
  • Sa pead referaadi kirjutama, aga inglise keelne materjal käib üle jõu?
  • terjer,
    jajah, meenus just paari aasta tagune lugu, kus üks teksavabrik järgmise aasta lepinguid tehes keeldus WalMart'le müümast. Tema käive oli a'la miski 100 milli, järele jäi 10, aga ta arvutas, et see 90 milli miski 1 millise kasumiga lihtsalt ei tasu ära. Risk suur, rahad suured, kasum nutune. Et vabam on teha 10 milli ja majandada ja müüa ise. Suurema marginaaliga. Huvitav kuidas selline käik üldises tootlikkuse statistikas kajasuks.
  • Mul tõuseb vererõhk IGA KORD, kui objektiivselt paratamatute ja gravitatsiooniga võrreldavate majandusseoste juures leitakse, et tuleks "laiemalt mõelda."
  • tootlikus per töötaja= kasum+amort/töötajate arv.
    Midagi sellist. Nii lihtne see ongi. Kõik mu on bla-blaa-blaa
  • Tootlikusest reaalelus.
    Aknafirma Mõigus, kuulub sommidele, Eesti äriregistris. 3 meest teevad ühe päevaga erikuju akna. Tallinna müügiosakonnal on keelatud müüa seda Rootsi ja Soome turule otse. See aken tuleb müüa kokkuleppelise hinnaga(ettekirjutatud) sommide emafirmasse. Need 3 töömeest on teinud korralikult terve päev tööd ja nende tööandja saab selle eest 300 eurot eksporditulu. Nüüd see imepärane aken on jõudnud emafirmasse, kus sellele pannakse külge logo ja hinnasildile ilmub 1500 eurot. Selle müügi korraldab soomlasest müügimees 20 minutiga. Millises äriühingus toimub siis suurem lisandväärtuse teke(tootlikus)? Põhjarannikul on näiteks üks terve tööstuslinn, mille väliskapitalile kuuluvad tehased toimetavad sarnase skeemi järgi. Siit järeldub, et tootlikuse tagab lõpuks siiski peremehementaliteet, mitte allhankija rollis olemine.
  • mitte mentaliteet, vaid suutlikkus

    eks kasvavad tööjõu- ning muud kulud sunnivad seda niikuinii peale kui muidu ei viitsi
  • Andruzka,
    ma ei saa aru, kes-mis sinu näites allhankija rollis on? Sa ju räägid ühest ja samast äriühingust. Sisuliselt.
  • priitp,
    Antud näite puhul riiklikus statistikas öeldakse, et eesti firma pole tootlik, samas soome firma nagu oleks. Et asi toimub samadele omanikele kuuluvate firmade vahel ei mängi statistikas rolli.
  • Andruzka,
    3 meest ja 300 EUR päevas tundub tõesti väheefektiivne.
    Oskan tuua võrdluse ühe uksetehasega, kus 1 töömees teeb päevas ca 320 EUR käivet. Ja seal on piisavalt varu, et tootlikkust tõsta.
  • Seekord raulier 100 punkti.
    Täpselt nii ongi.
    Kui sul oma toodet ei ole, siis sul sisuliselt midagi ka ei ole.
  • Ka oma tootest on vähe kasu kui puudub suutlikkus seda sarnase hinnaga maha müüa kui tolles toodud Soome emafirma näites. Ma võin iga päev uusi tooteid treida. Küsimus on ikka selles, et tuleb leida maksujõulised kliendid - sellega luuakse "väärtus". MÜÜK MÜÜK MÜÜK - võimekus müüa ja luua usaldusväärne bränd. Selles on meie tootlikkuse võti (ja põhjus miks meil tootlikkus madal on).
    Selleks, et ahelas kõrgemale ronida, on vaja häid müügimehi, kvaliteetset toodet (või teenust) ja usaldusväärset tarnet.
  • Nõus, et tootlikkuse kasvatamisel peab omanik vaatama rohkem endale ja müügimeestele otsa kui otsestele töötegijatele, kes "treivad" enam-vähem sama kiiresti, kui muu maailma inimesed. Eks paremad tehnoloogiad ja seadmed on ka olulised, aga nende ostuotsuse teeb ikka omanik. Seega (tervitades Karum6mmi) laiemalt mõeldes oleks palgatõus Eestile kasuks.
  • Karum6mm
    Mul tõuseb vererõhk IGA KORD, kui objektiivselt paratamatute ja gravitatsiooniga võrreldavate majandusseoste juures leitakse, et tuleks "laiemalt mõelda."


    A käsi kabuuri järele ei haara?
  • Ühesõnaga, tootlikuse tõstmiseks tuleks seadusega keelata kõik vabatahtlik ja tasuta töö. Kõlab ikka väga Marxy.
  • decibel
    Ühesõnaga, tootlikuse tõstmiseks tuleks seadusega keelata kõik vabatahtlik ja tasuta töö. Kõlab ikka väga Marxy.


    Sulle ikka ei jõua kohale, et töötasul ja tootlikkusel puudub see seos, mida sa näed?
  • Mul ajas lihtsalt s..ta keema, kui ma siit seda tootlikuse definitsiooni lugesin, ning aru sain, miks Eesti riigiametnikud just tootlikuse tõstmist, mitte töö efektiivsuse tõstmist, esmatähtsaks peavad.
  • decibel
    Mul ajas lihtsalt s..ta keema, kui ma siit seda tootlikuse definitsiooni lugesin, ning aru sain, miks Eesti riigiametnikud just tootlikuse tõstmist, mitte töö efektiivsuse tõstmist, esmatähtsaks peavad.


    mida see paljas töö effektiivsuse tõstmine annaks - rohkem töötuid soovid või?
  • Ma tahaks ka, et kirkadega endiselt põlevkivi kaevandataks ja hobustega välja veetaks. Küll siis oleks alles töökäsi vaja :)
  • Mäletate, kuidas Elcoteq Eestisse tuli? Kõik olid sillas - vau nüüd tehakse Eestis ka kõrgtehnoloogiat! Mis aga tegelikult toimus, oli see, et rootslane ostis Hiinast sümboolse hinnaga peotäie kondekaid, lasi eestlastel need odavalt kokku tinutada, müüs saadud toote kirve hinnaga hiinlastele ja eestlastele endile maha ja pistis kasumi tasku. Eestlane tinutas hommikust õhtuni tehases liini taga nii et higipull otsaees ja imestas, et kurat, küll, miks see va elujärg kuidagi paraneda ei taha.

    Vot nii tuleb tegutseda! Kui meil ka õnnestuks mingi nipiga teha oma tootmine nii efektiivseks, et suudame tootmiskulude osas Hiina või Indiaga konkureerida, siis mingit õnne sellest meie õuele ei tuleks. Tuleb hoopis nuputada, kuidas pilukad enda heaks tööle panna.
  • PeaLiK
    Mäletate, kuidas Elcoteq Eestisse tuli? Kõik olid sillas - vau nüüd tehakse Eestis ka kõrgtehnoloogiat! Mis aga tegelikult toimus, oli see, et rootslane ostis Hiinast sümboolse hinnaga peotäie kondekaid, lasi eestlastel need odavalt kokku tinutada, müüs saadud toote kirve hinnaga hiinlastele ja eestlastele endile maha ja pistis kasumi tasku. Eestlane tinutas hommikust õhtuni tehases liini taga nii et higipull otsaees ja imestas, et kurat, küll, miks see va elujärg kuidagi paraneda ei taha.

    Vot nii tuleb tegutseda! Kui meil ka õnnestuks mingi nipiga teha oma tootmine nii efektiivseks, et suudame tootmiskulude osas Hiina või Indiaga konkureerida, siis mingit õnne sellest meie õuele ei tuleks. Tuleb hoopis nuputada, kuidas pilukad enda heaks tööle panna.


    Lisaks siia erialaste teadmiste kasutamise. Meil on sageli levinud otsuste tegemine juhi/omaniku poolt arvamuse/soovmõtlemise tasemel. Teades mitmeid samal alal tegutsevaid ettevõtteid, nende juhtide tausta, töötulemusi paistab probleem levinud olevat.
  • Ja farmeri kommentaariga jõudsimegi kiirelt sinna kuhu ikka - kõige lollim inimene ahelas on alati juht/omanik, ehk see kellel raha on. Fantastika müstika. Kuidas need, kes targad on ja teavad, kuidas asju peab ajama ja otsuseid langetama, need kes tegelikult väärtust loovad, kuidagi ja kunagi raha ei teeni?
  • noh see raha omamine ei ole alati seoses särava mõistusega/heade ideedega. võtame näiteks kasvõi standardi omaniku: see, kuidas omal ajal riigiettevõtet tõmmata, ta oskas, aga sisuliselt kogu ülejäänud aeg on olnud paigaltammumine ja mehe suurimaks hirmuks on see, et eestis palgad kasvavad, sest siis on ta out of business.
  • priitp
    Ja farmeri kommentaariga jõudsimegi kiirelt sinna kuhu ikka - kõige lollim inimene ahelas on alati juht/omanik, ehk see kellel raha on. Fantastika müstika. Kuidas need, kes targad on ja teavad, kuidas asju peab ajama ja otsuseid langetama, need kes tegelikult väärtust loovad, kuidagi ja kunagi raha ei teeni?


    Ma ei ole seda väitnud. "Sageli" ei võrdu "alati".
  • Priitp, mina saan farmeri jutust nii aru, et meil puuduvad ahelast vajalik hulk heal tasemel juhte-ettevõtjaid. seda kinnitab ka elu- meil on ainult 1 Krimelte ja 1 Baltic workboats, kuigi võiks olla palju rohkem.
    Enn Veskimägi vs Jaan Puusaag, kumba tüüpi ettevõtjat-juhti me rohkem vajame, et tootlikust tõsta?
  • Te räägite sellest Puusaagist kes ainuomaniku esindaja soovile 2 päeva pärast korraks kokku saada vastas persesaatmisega ja siis halas avalikult, et talle tehakse liiga kui kinga sai?
  • samast jahh, see tema käitumine oli vähe veider. ärimees oleks selja sirge hoidnud või nagu inglased ütlevad "stiff upper lip" ja lahkunud, mitte halanud igal pool meedias, kudas teda kiusatakse.
  • Ja sellestsamast firmast millede enamusosanikud on varjanud ennast Venemaa ja/või Panama firmade taha ja kardavad kui tuld enda identifitseerimist tagasihoidliku ehitusmaterjalide valmistaja omanikena.
  • Andruzka
    Tootlikusest reaalelus.
    Aknafirma Mõigus, kuulub sommidele, Eesti äriregistris. 3 meest teevad ühe päevaga erikuju akna. Tallinna müügiosakonnal on keelatud müüa seda Rootsi ja Soome turule otse. See aken tuleb müüa kokkuleppelise hinnaga(ettekirjutatud) sommide emafirmasse. Need 3 töömeest on teinud korralikult terve päev tööd ja nende tööandja saab selle eest 300 eurot eksporditulu. Nüüd see imepärane aken on jõudnud emafirmasse, kus sellele pannakse külge logo ja hinnasildile ilmub 1500 eurot. Selle müügi korraldab soomlasest müügimees 20 minutiga. Millises äriühingus toimub siis suurem lisandväärtuse teke(tootlikus)? Põhjarannikul on näiteks üks terve tööstuslinn, mille väliskapitalile kuuluvad tehased toimetavad sarnase skeemi järgi. Siit järeldub, et tootlikuse tagab lõpuks siiski peremehementaliteet, mitte allhankija rollis olemine.

    Toimub sama firma piires n-ö sisemise raha liigutamine erinevate all-osakondade vahel. Tööandja on ju sama. Arvad, et midagi muutub, kui Mõigu firma väljastaks aknaid hinnaga 1500 eurot ja soome müügimees müüks null-juurdehindlusega?
  • ttrust
    Andruzka
    Tootlikusest reaalelus.
    Aknafirma Mõigus, kuulub sommidele, Eesti äriregistris. 3 meest teevad ühe päevaga erikuju akna. Tallinna müügiosakonnal on keelatud müüa seda Rootsi ja Soome turule otse. See aken tuleb müüa kokkuleppelise hinnaga(ettekirjutatud) sommide emafirmasse. Need 3 töömeest on teinud korralikult terve päev tööd ja nende tööandja saab selle eest 300 eurot eksporditulu. Nüüd see imepärane aken on jõudnud emafirmasse, kus sellele pannakse külge logo ja hinnasildile ilmub 1500 eurot. Selle müügi korraldab soomlasest müügimees 20 minutiga. Millises äriühingus toimub siis suurem lisandväärtuse teke(tootlikus)? Põhjarannikul on näiteks üks terve tööstuslinn, mille väliskapitalile kuuluvad tehased toimetavad sarnase skeemi järgi. Siit järeldub, et tootlikuse tagab lõpuks siiski peremehementaliteet, mitte allhankija rollis olemine.

    Toimub sama firma piires n-ö sisemise raha liigutamine erinevate all-osakondade vahel. Tööandja on ju sama. Arvad, et midagi muutub, kui Mõigu firma väljastaks aknaid hinnaga 1500 eurot ja soome müügimees müüks null-juurdehindlusega?


    See võimaldab põhjendada meie madalat palgataset, sest tootlikkus madal.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon