Tõnis Oja teeb ilma
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Anna kannatust!
Lugupeetud majandusajakirjanik Tõnis Oja on täna hommikuse seisuga lati nii madalale kukkuda lasknud, et nüüdsest on latti alt läbi roomamine juba võimatu ja igal võimalikul juhul ei ole lati ületamine enam äramärkimist väärt.
Lühidalt öeldes ei jaga mees enam üldse matsu lahti.
Postimehe tänase paberväljaande 16. leheküljel on artikkel "Kuidas omandada aktsiaid?", aga see artikkel tuleb kõigil lugemata jätta, sest kes asja jagab, vihastab ennast roheliseks, ja kes ei jaga, see on pärast artikli lugemist märkimisväärselt rumalam, kui enne lugemist.
Esiteks illustreerib artiklit informatiivne tabel Eesti finantsasutuste väärtpaberikontode kuu hooldustasudest. Aga oh häda - tabeli LHV Panga veerus on miski pärast kirjas hoopis tehingutasude määrad. Ilmselgelt on hr. Oja minetanud oskuse riigikeeles panga hinnakirja lugeda või siis sellest minimaalsel aktsepteeritaval tasemel aru saada. LHV Pank peaks Postimehe ja Tõnis Oja sellise desinformatsiooni levitamise eest kohtusse kaebama ja nõudma kompensatsiooniks üleriigilist tõele vastava panga hinnakirja levitamise reklaamikampaaniat.
Teiseks pole Tõnis Oja suutnud veel täna hommikuse seisuga aru saada vabariigis kehtivast investeerimiskonto süsteemist. Täpsemalt siis lugedes lisa kolumni kust otsast või küljest tahes, jääb mulje, et investeerimiskonto on mingi eriliiki väärtpaberikonto, mis tuleb siduda pangakontoga. Jutt on siis investeerimiskonto süsteemist tulumaksu seaduse mõttes. Mitte miski ei viita artiklis tegelikule olukorrale, et investeerimiskonto on oma olemuselt maksekonto (arveldusarve).
Muus osas ei vaevunud ma enam artikli mõttesse süvenema. Aga siiski on küsimus, kuidas sellist paska lastakse trükipressi vahelt produtseerida? -
Viited artiklitele neile, kellel on juurdepääs tasulisele Postimehe võrguväljaandele:
http://pluss.postimees.ee/2328062/kuidas-omandada-aktsiaid
http://pluss.postimees.ee/2328064/vaid-paari-aktsia-omamine-voib-tuua-hoopis-kulu -
Õnneks on see jama tasuline, seega jääb vist paljudel lugemata.
-
Tahaks oksendada.
-
See on küll tõesti täitsa tore, et Tõnisele ka oma nurgake on tehtud. Tahaks ka omaltpoolt midagi lugejale pakkuda, muidu otsustab alati selle üle Tõnis. Allpool toodud sündmus leidis aset aasta aega tagasi.
Tere
Mul selline küsimus, miks te otsustasite omal ajal Arco Vara aktsiatesse investeerida?
Kas tegemist oli lihtsalt panustamisele, et ettevõte ei lähe pankrotti või nägite seal veel mingit väärtust?
Kuidas hindate oma investeeringut täna?
Ette tänades
Tõnis Oja
ja vastus :
proovin vastata samas rütmis.
Miks otsustasite omal ajal ajakirjandusse minna ?
Kas oli tegemist lihtsalt panustamisega, et saab lihtsalt ära elada või nägite seal veel mingit väärtust ?
Kuidas hindate oma otsust täna ?
Ma eelistaksin vastata intellektuaalselt huvitamatele küsimustele, nagu ilmselt ka Teie. /..../
- miks te otsustasite omal ajal Arco Vara aktsiatesse investeerida? Sellest olen rääkinud 3-4 aastat, kas arvate, et ütleksin täna midagi teistmoodi ? Ei ütle, täpselt nii, nagu ma olen öelnud, nii on see olnud. See, et täna oleme targemad, kui siis, ei tohiks kellegile tulla üllatusena.
- Kas tegemist oli lihtsalt panustamisele, et ettevõte ei lähe pankrotti või nägite seal veel mingit väärtust? Kas Teile ei tundu, et lause erinevad osad on selgelt omavahel seotud elik vastus on küsimuses olemas. Või on ta juba olemas vastuses esimesele küsimusele.
- Kuidas hindate oma investeeringut täna? Ei ole ka mingi saladus - kehva. Ka juba ammu välja öeldud. Kas arvate, et ütleksin või sooviksin öelda midagi muud ?
Rohkem enam Tõnis mulle pole kirjutanud, minu vastused Tõnise küsimustele jäid millegipärast kajastamata ja hiljem on Tõnis mind suutnud ainult negatiivselt kajastada. Ma usun, et tegemist on lihtsalt kokkusattumisega. -
Umm, milleks jälle uus teema? Kas äripäeva-teema ei sobinud (mis sest, et tüüp on "Postimehes")? Või miks teema "Ajakirjanduse Lahmimised" ei sobinud?
-
Adminnid ehk tõstavad "lahmimise" teema alla?
-
Ma pole hea ridade vahelt lugeja, seega paluks selgitust. Teeb ilma milleta? Kondoomita?
-
Jätkuvalt on LHV-s Balti aktsiate hoidmine tasuta ning teiste väärtpaberite hoidmise miinimum haldustasu 2 eurot. Postimehes ilmus täna vastav täpsustus: -
Mina ikka ootan, et mõni Eesti pank hakkaks pakkuma Soome/Rootsi aktsiate hooldustasu odavamalt kui 0,12% aastas. Selline tasu mis praegu kehtib ongi suur nagu "varamaks" (mis mina siis maksan hetkel Swedbankile). Nordnet Banki hind on 0%.
-
Kontrollisin nüüd ka LHV hinnakirja üle. Tundub, et LHV võtab vähemalt lausa 0,18% aastas (väiksemate summade puhul veel rohkem).
LHV siis 50% kallim kui Swed. Huh.
=> Eesti finantsturg pole efektiivne. -
stefan
=> Eesti finantsturg pole efektiivne.
Küll teeb LHV Foorum ta pisut efektivsemaks. -
stefan
Selline tasu mis praegu kehtib ongi suur nagu "varamaks" (mis mina siis maksan hetkel Swedbankile).
Alles hijuti kiitsid sa taevani varamakse, mis pidada mitte-aktiivseid omanikke panema oma varast loobuma ja ühiskonnas varade jaotust ühtlasemaks muutma ja mida kõike veel. Nüüd, kui keegi sult endalt vara pealt kümnist võtab, on kohe ving lahti... -
PeaLik
Olen rääkinud näiteks maamaksust, kuna maa mittekasutamine on riigile kahjulik. Võtku siis maamaksu, ja maa müüakse "õigetele" omanikele.
Kui aga Swedbank (ja veel rohkem LHV) võtavad TASUD mis arvutatakse nagu oleks tegemist varamaksuga, siis ma leian, et see on märk selleks et konkurents panganduses on nõrk. Maksan muidugi oma tasud Swedbankile, jään Swedbanki kliendiks, olen Swedbankiga paljuski väga rahul, aga konkurents on ilmselt nõrk.
Võin ka öelda niimoodi, et kui Eesti juurutaks varamaksu, ja võtaks minu aktsiaportfellist 0,12% aastas, siis poleks mul midagi selle vastu. Hoopis teine asi on aga see, et pank suudab selliseid tasusid nõrgas konkurentsis küsida. Tänapäevases majanduses kus 2% aastatootlus on normaalne on 0,12% tasu märkimisväärselt suur. Rääimata LHV omast 0,18%. Mitme aasta jooksul saab sellest suur mõju. Ja rääkimata nüüd siis ka kõikidest tehingutasudest, valuutavahetustasudest jne jne. -
Postimehes LHV hinnakirja kohta avaldatud täpsustuse mõõtmed on üüratud 3,5 cm korda 4,5 cm. Nii kaalukat ümberlükkamist ma poleks küll oodanud. Selle pärast ei mahtunud täna ajaleht postkasti äragi...
-
stefan
PeaLik
Olen rääkinud näiteks maamaksust, kuna maa mittekasutamine on riigile kahjulik. Võtku siis maamaksu, ja maa müüakse "õigetele" omanikele.
.
Loomulikult on ülimalt kahjulik kui mõni maal metsatükki omab ja sealt lageraie asemel ainult küttepuid teeb. Rääkimata sellest kui oma tarbeks mingit juur või puuvilja kasvatad. Vääname ikka sellise maksu peale, et saaks ainult kinnisvara arendada. Kusjuures nii imelik kui see ei ole, on meil maamaks olemas ja linnades on see ärimaa puhul päris arvestatav summa. Hetkel keegi põllumaad küll kasutamata ei hoia, sest eurotoetused tahavad saamist. -
Üks õige mets peab olema ikka selline!
-
pahurik
Kusjuures nii imelik kui see ei ole, on meil maamaks olemas ja linnades on see ärimaa puhul päris arvestatav summa.
Millisest riigist täpsemalt jutt? Ma tean, et Eestist antud juhul kindlasti ei räägita, kuna Tallinna maa maksustamishinnad, kaasa arvatud ärimaa maksustamishinnad ei oma mingit seost reaalsusega. Minu poolt viimasel 4 aastal tehtud ärimaa tehingud Tallinna linnas ja nende võrdlus vastavate maatükkide maksustamishindadega:
7,1x maa maksustamishind (absoluutses südalinnas, vääristamata ärimaa)
20,5x maa maksustamishind (äärelinna ärimaa, hoonestatud)
7,2x maa maksustamishind (äärelinna ärimaa, hoonestatud)
2,5x maa maksustamishind (äärelinna ja kesklinna piiril väga hea asukohaga, vääristamata ärimaa)
Kusjuures viimane (2,5x) näide ei ole tegelikult sobiv antud valimisse, kuna maa on piiravalt koormatud. Ilma koormisteta oleks ta ilmselt väärt 10-20x maa maksustamishind.
Seega veelkord - millises riigis täpsemalt need ärimaa maksustamishinnad "päris arvestatav summa" on?
Eestis on vaja maa korraline hindamine ära teha või uus ja operatiivsem metoodika juurutada, umbes kella üheksaks hommikul, 8 aastat tagasi. -
suffiks, omavalitsused on tõstnud maksustamise protsenti, et seda kompenseerida, või eitad seda? Ma saan aru, et pealinna rikkurite jaoks ei ole 500 eurot mingi raha, aga kui pead seda 1500 krundi eest maksma väikelinnas, siis on see jah arvestatav summa. Aga jah, kuna elukoha maamaks kadus ja ärimaale väänati selle võrra otsa, siis võib eraisikute puhul nüüd jah rääkida maksu puudumisest.
-
pahurik
suffiks, omavalitsused on tõstnud maksustamise protsenti, et seda kompenseerida, või eitad seda? Ma saan aru, et pealinna rikkurite jaoks ei ole 500 eurot mingi raha, aga kui pead seda 1500 krundi eest maksma väikelinnas, siis on see jah arvestatav summa.
Reaalsus on see, et ÜLE EESTI (90% kogu riigi maaomandist* ja 99,99% Tln-Trt-Prn-Nrv maaomandist) on maa maksustamishind kordi (mõnikord ka kümneid kordi) madalam kui maa turuväärtus, kuna 12 aastat pole andmeid uuendatud. Ehk isegi kui on kuri omavalitsus, kes koorib maksimaalset maksumäära - 2,5% - maa maksustamishinnast, siis reaalsuses on maamaksukoormus maksimaalselt 1% maa turuväärtusest, enamasti aga pigem 0,1-0,5% turuväärtusest aastas.
* Ülejäänud 10% on majanduslikult ekspluateerimatu maa (võsa keset sood, 2,4km lähimast teest jms), mis ei maksa niikuinii mitte midagi ja mida ei soovi keegi isegi siis, kui peale makstaks.
