Investeerimispäevik "Globaalsed ideed" By MT
Log in or create an account to leave a comment
-
Avan foorumi, kuhu aeg-ajalt kirjutan jagatavatest investeerimisideedest. Kõiki ideid siia mõistagi postitama ei hakka, kuid püüan siia vahel kirjutada ideedest ja investeeringutest, kus likviidsus on hea või mis on seotud mõne globaalse sündmuse või arenguga, olgu selleks kriisid, sisepoliitilised pinged või veelgi erakordsemad sündmused nagu aktsiaturge liigutavad maavärinad või tsunaamid. Osa ideedest võib olla ka seotud lihtsalt usuga mõnda ettevõttesse või piirkonda.
Esimene jagatav investeerimisidee on:
1. THD @ 64.53 /soetus 7.01.2014/ iShares MSCI Thailand Capped ETF
Tegu siis Tai aktsiatega ja soetatud on börsil vabalt kaubeldavat fondi ehk ETF-i. Haldustasuks on 0.61% aastas, kuid kuna sellisesse piirkonda on keerukas investeerida, siis ETF on selleks sobiv. ETF-s olevate aktsiate keskmine P/E on ca 9, seega arvaks, et aktsiad praeguse Tai poliitilise kriisi taustal, kus aktsiad kukkusid -15%, saab kätte hea hinnaga. Põhiriskid on, et vahetub võim, millega kaasneb natsionaliseerimise risk, veidi ohtu rahutusteks, kodusõjaks jms, samuti tuleb arvestada korruptiivse majanduse riskidega, kus kasum ei pruugi jõuda sinna, kuhu peaks. Praeguses olukorras julgen võtta neid riske ja soetasin 7. jaanuaril vastavat ETF-i. Usun, et turistide toel jätkub Tai areng. Samuti võib Taisse üle kolida tootmist Hiinast, sest Tai on odavam kui Hiina.
Ja kindlasti saab läbi selle ETF-i dividende, eeldatavalt umbes 3% aastas. Dividend yield igal juhul eksisteerib, sest mingid ettevõtted Tai börsil ikka dividende maksavad ja need koondatakse kokku ja makstakse välja. -
Pärast Tai ETF-i investeerimist sain vihje, et ka Türgi on huvitav ja tutvusin seejärel globaalselt erinevate ETF-dega.
Türgis on hetkel samuti sisepoliitiline kriis ja keskmine P/E suhe on langenud 8 peale. Samal ajal on Nasdaq sinna suunas laienemas ja ostis 5% Türgi börsist, mida omab sealne valitsus. Kevadel on valimised ja seni nähtavasti pingeline sisekliima püsib. Kasutasin antud olukorda ja soetasin ka Türgi aktsiaid, enne, kui seal läheb rahulikuks.
Idee nr 2:
2. TUR @ 47.21 / soetus 13.01.2014 / iShares MSCI Turkey ETF
Hetke dividend yield on mõõdukas 2.3%. Türgi ETF-i puhul mulle eriti ei meeldi liiga suur panganduse osakaal. Kriisi korral ju panganduse aktsiad võivad kukkuda meeletult, -90% jms. Aga siiski soetasin ka Türgi ETF-i. Tai meeldis mõneti rohkem. -
great news, loodetavasti jätkub püsivust
-
Kas Taiga ja mingil määral Türgiga (sealne mõju äkki väiksem) oled veel mõnd sarnast storyt vaadanud? Egiptus näiteks? Ise asi muidugi, mis sektoritesse sealne indeksaktsia kaldu on.
Kas THD osas oled kursis, mis sektoritesse raskuskese peamiselt langeb? -
sorri, vaatasin ainult Skype otsingust
-
Egiptusega on see jama, et ei ole eriti likviidset ETF-i. EGPT ehk Market Vectors Egypt Index ETF on ainus, kauplemisaktiivsusega ca 15000 aktsiat päevas, mis tegelikult ei olegi väga hull. Egiptuse kohapealt oleksin ka üsnagi positiivne, ka seal on P/E suhe praegu väga madal ehk veidi alla 8. On küll tõusnud juba üle +50% alates möödunud juuni põhjast, mis oli 36 kandis. Samas reaalselt seda aega, kus EGPT oli alla 45 on olnud suhteliselt napilt, seega võib vaadata ka nõnda, et tõustud on põhjast vaid ca 20%. Arvestades, milline madistamine seal jätkuvalt käib ja olukorda, et reaalselt ongi veri tänavatel, siis võiks Egiptus olla vägagi atraktiivne. Paar võimu vahetust siiamaani on näidanud ka, et ettevõtetega veel midagi hullu juhtunud ei ole. Kuid selliste piirkondade puhul tuleb olla valmis valitsejate omavoliks.
Lisaks Egiptusele on madala P/E suhtega piirkonnaks veel ka näiteks Hiina, mille ETF FXI on ka P/E suhtega 8. Ülevaate globaalselt ma kirjutan õige pea.
Idee nr 1 osas, ehk THD ehk Tai kohapealt võin öelda veel seda, et soetatud on seda plaaniga vähemalt 3-5 aastat, oodates THD tõusu 200 kanti, milleks oleks tarvilik nii P/E suhte kõrgenemine kui kasumite kasv. Tasub samas silmas pidada, et mingid x-piirkonnad ei pruugi sugugi olla parimad investeerimiseks. Näiteks vaatasin ühe Tai fondi datat, mille tulemuseks alates 90ndate algusest oli 0, samal ajal näiteks USA aktsiad on kallinenud 4x. -
Türgi kohapealt pole veel otsustanud, kauaks investeeringut hoidma jään. Võib olla faktoreid, mille tõttu võin positsioonist väljuda aga on ka võimalik, et hoian positsiooni aasta või mõne. Eelistaksin väljumist kõrgema P/E suhte pealt, näiteks 12 pealt, samas finantssektor on alati veidi salakaval, mida TUR sisaldab ligi 47%.
-
Väga vahva ettevõtmine. Ma makrost kahjuks ei tea mitte halligi, aga teemat hakkan kindlasti jälgima.
-
Nädala algul uurisin erinevate riikide ETF-e veidi. Ja tegin vabalt valitud riikidest ülevaate, koos keskmiste dividendimääradega:
Aasia:
Aasia, iShares MSCI All Country Asia ex Jpn Idx AAXJ, PE 11, 1.78%
Tai THD, PE 9, 3% dividende
Vietnam VNM, PE 11, 3.22%
Malaisia EWM, PE 16, 3.06%
Jaapan EWJ, PE 15, 1.12%
Hiina FXI, PE 8, 2.67%
Indoneesia EIDO, PE 12, 2.07%
Singapur EWS, PE 14, 3.78%
Põhja-Ameerika:
USA SPY, PE 16, 1.82%
Kanada EWC, PE 15, 2.37%
Mehhiko EWM, PE 16, 1.98%
Euroopa:
Hispaania EWP, PE 15, 2.86%
Venemaa RSX, PE 19, 2.59%
Itaalia EWI, PE 13, 2.21%
Suurbritannia EWU, PE 15, 2.41%
Saksamaa EWG, PE 14, 1.38%
Türgi TUR, PE 8, 2.36%
Poola EPOL, PE 13, 3.31%
Austria EWO, PE 13, 2.03%
Rootsi EWD, PE 16, 3.49%
Taani EDEN, PE 17, 0.86%
Soome EFNL, PE 17, 2.50%
Norra ENOR, PE 11, 2.64%
Iirimaa EIRL, PE 17, 1.68%
Kreeka GREK, PE 19, 0.04%
Lõuna-Ameerika:
Brasiilia EWZ, PE 14, 3.25%
Argentiina ARGT, PE 14, 0.63%
Tsiili ECH, PE 14, 1.44%
Austraalia EWA, PE 15, 4.68%
Huvitavad sellest nimekirjast tunduvad näiteks Aasia tervikuna, kuid lisaks Taimaale ja Hiinale, ka Vietnam PE-ga 11 ja kopsaka dividendimääraga, samuti Indoneesia ja Singapur, Malaisia PE16 tundub tiba kõrge, kuid see on kindlasti arenev piirkond ja jõukus seal kindlasti kasvab.
Euroopast on huvitav Türgi ja vbl Norra ja ka Poola isegi. Lõuna-Ameerikast Brasiilia on kindlasti huvitav ja saab tähelepanu ka seoses jalgpalli MM-ga, kuid praegu ei tõtta sinna investeerima.(Kunagi soetasin Brasiiliast PBR(Petrobras) ja see tõi korraliku tootluse, kui mingi Hiina ettevõte seda ära osta soovis. Momendil vaatasin, et PBR on endiselt börsil ja loksunud tagasi madala P/E suhte peale ehk 6.67. Ei hakanud uurima, mis raskused PBR-i nüüd vaevavad, dividendide mittemaksmine igatahes viitab, et midagi on valesti.)
Ja kindlasti on huvitav piirkond Austraalia oma tugeva dividendimääraga. Keskmine dividendimäär on mõneti oluline, sest viitab sellele, palju raha on võimelised ettevõtted ettevõtmistest välja tooma.
Miks x-piirkonnad ei pruugi olla head investeerimiseks ja vahel mõistlikum valida näiteks USA on see, et mingi kohalik restorani või kiirsöögikett võib ju teenida kasumit aga kui kohale jõuab Ameerika McDonalds, siis kohalik tõrjutakse ikkagi välja ja parimaks investeeringuks osutub USA aktsia. See on põhjus, miks mõneti tasub valida alati kõige võimsamaid ettevõtteid nagu teeb Warren Buffet(Johnson&Johnson, Procter & Gamble, Coca-Coca, McDonalds jne). Lühiajaline edu ei loe, kui pikas perioodis kaotad. -
Püüdsin eelmist postitust redigeedia, aga enam ei jõudnud lubatud aja sisse. Täpsustuseks siis, et omal ajal tehti ülevõtupakkumine mitte Petrobrasile võid hoopis ühele Kasahstani naftafirmale, mis oli ka portfellis ja ajasin need omavahel segamini, sest müüsin umbes samal ajal mõlemad.
-
nende kõrge dividendimääraga ETFidega on see probleem, et nad maksavad fondi laekuvad dividendid ka välja ja tuleb Eesti residendile kohanduvat maksumäära arvesse võtta
näiteks VNMil löödi 20.12.2013 seisuga lukku 0.599 USD dividend tolle hetke 19 USD aktsiahinna juures - maksti välja 30.12.2013
USA maakler, aga peab Eesti klientide kontodel 15% või isegi 30% tulumaksu kinni - Swedbanki klientidel vist 30% ja ka LHV-l varem 30%, kuid minu mäletamist mööda õnnestus see 15% peale rääkida? -
Mul jäid mõned huvitavad piirkonnad ETF-dena välja toomata, lisan:
Aafrika:
Aafrika, Market Vectors Africa Index ETF (AFK), PE 10, 2.68% dividende
Egiptuse EGPT, PE 7, 1.88%
Nigeeria NGE, PE 10, maht vaid 7 mln usd
Lõuna-Aafrika EZA, PE 15, 2.47%
Euroopa:
Prantsusmaa EWQ, PE 14, 2.44%
Portugali PGAL, PE 17, maht vaid 1 mln, ehk väga väga ebalikviidne
Iisraeli EIS, PE 11, 2.11%
Holland EWN, PE 15, 1.50%
Aasia:
Lõuna-Korea EWY, PE 9, 1.41%
Hong-Kongi EWH, PE 15, 2.98%
Filipiinide EPHE, PE 16, 1.07%
Taiwani EWT, PE 14, 1.83%
India INDY, PE 16, 0.77%
Lõuna-Ameerika:
Lõuna Ameerika, iShares Latin America 40 (ILF), PE 12, 3.33%
Kolumbia GXG, PE 15, 4.11%
Peruu EPU, PE 11, 1.73%
Mulle nüüd mainitutest pakuks huvi Aafrika tervikuna, PE suhtega 10, julge oleks ka Egiptuse kohapealt, PE suhtega 7-8. Ja Iisrael usuks, et jätkab trendimist üles, sest ka PE suhe vaid 11 peal, kusjuures dividendimäär on ka väga korralik. Lõuna-Ameerika tervikuna on samuti huvitav ja Peruusse, PE 11 peal, ma võib-olla tahaksin paigutada raha, aga selliste investeeringute puhul tuleks võtta pikk vaade. Kusjuures Peruu ja Iisrael on sama P/E suhte peal, kus Iisrael on selgelt arenum ja parema dividendimääraga, aga arengupotentsiaalilt oleks Peruu vbl parem.
Otsuse Peruu kohta teen sellel nädalal. Märkusena võin öelda, et olen olnud täielikult investeeritud 2009. aastast ja praegu toimub lihtsalt positsioonide ümber mängimine. Arvan, et investeerimiskliima on jätkuvalt soodne, kuigi EL riikide võlgu elamine kestab, kuid mingi aeg vaadatakse tõele näkku. Aga tunnetuslikult ei näe seda ohtu selles aastas. Sellest olen täiesti teadlik, et Eurotsooni riiklik võlakoormus on kasvanud 2007. aasta ca 40% pealt ligi 95%-ni. See põhjustab kindlasti uue kriisi, võlakoormuse selline kasvutempo kindlasti ei ole jätkusuutlik. Samas niikaua kui riigid üheskoos sellega midagi riiklikul tasandil ette ei võeta, ei peaks uut kriisi kartma.
2007-2008 tehti subprime kriisi kohta üks hea video, mille üks lõik oli umbes: "The problem was then, when somebody finally asked a stupid question, how much are those houses really worth." Riikide kasvava võlakoormusega saab olema umbes sarnaselt, kuni leitakse, et nii ei saa jätkata. Selle aasta lõpus, kui eurotsooni keskmine riiklik võlakoormus jõuab 100% SKP-st, siis vbl tuleb teema päevakorda Euroopas. Samas on kasvava võlakoormusega ka see aspekt, et see tingib ka suuremat rahatrükki, mis ikkagi tähendab kõrgemaid varahindu. Ja kindlasti on P/E keskmised suhted jätkuvalt pigem madalad, kui kõrged, kuni riigid ei ole enda kulusid hakanud kärpima. Riigi kulutuste kärpimine, kui see peaks tulema, tähendaks kasumite vähenemist. -
Silmas peetud video on see:
http://www.youtube.com/watch?v=mzJmTCYmo9g
Kuna tegu hea huumoriga, siis iga aasta vaatan paar korda, tuletab teatud seaduspärasusi meelde.
Ja EL puhul ei usu, et riikide kulutuste kärpimise niipea alustatakse, kriis ju sisuliselt veel jätkuvalt kestab ja Euro ala tööpuudus on endiselt kõrge 12.1%, EL tervikuna 10.9%. Samuti on väga madal majanduskasv +0.2% EL ja +0.1% eurotsoon 3. kvartali 2013. Samuti ei ole inflastsioonilist survet, EL detsembris võrreldes möödunud aastaga +1.0% ja eurotsoon +0.8%. Nende andmete juures tegelikult tähendab olukord seda, et hoolimata kasvavast võlakoormusest ei toimu mingit kasvu, mis on suheliselt halb ja väga ei ole jõudu, mille tõttu ettevõtete kasumid peaksid kasvama. Siiski seni, kuni ei toimu majanduslangust, võivad aktsiate hinnad vaikselt kõrgemale tiksuda. -
Mõnda Baltikumi ideed pole?
Samas mis Peruud puudutab, siis kas see pole mitte eelkõige toorainete play ja turg liigub tervikuna nagunii mõlemas suunas toorainete tuules. Iisraeli osas aga äkki õnnestub mingeid edusamme Iraaniga frontrunnida, kuid arvatavasti jääb ta aegade lõpuni discountiga kauplevaks turuks. -
2. TUR @ 47.21 / soetus 13.01.2014 / iShares MSCI Turkey ETF Kas võtsid kohe kogu koguse või oled lisamas 41,5 juurest?
-
Baltikumi turult, mmm. Olympic ma arvan, et on potentsiaalikas jätkuvalt. Isegi Tallink seoses Baltic Cruises Company ostusoovi tõttu väga ei saa vbl allapoole liikuda, kui 1.10 tehti blokktehingut eelmisel aastal. Leedu Telekom ma pakun, et ostetakse siiski mingi hetk Telia Sonera poolt ära. Ma oleks suht üllatunud, kui Telia Sonera Leedu Telekomi ei ostaks välja. Eelmine suvi võtsin paartuhat aktsiat, aga turg oli kuidagi jõle õhuke ja ei hakanud kogust suureks ajama. Pealegi upside on suhteliselt väike, ilma ülevõtuta tõuseb vbl natuke ja saab dividende ja ülevõtt tuleb ka vast mitte väga rohkem kui näiteks +15% pealt. Sisuliselt on Telia Soneral nii väike tükk puudu, et nad võiks selle ka kõrgema hinnaga ära osta ja see nende koguhinda praktiliselt ei mõjutaks.
Pahurik, TUR ma kindlasti ei osta juurde. Ja võtsin kogu positsiooni korraga sisse. Vbl veidi kiirustasin ja oleks pidanud 1 kuu ootama või ca 2. Eks ma siit pean olema valmis veel langust ära kannatama. Siin mängib rolli ka valuuta nõrgenemine, seega nende koosmõjus peaksin olema valmis veel -30% langust ära kannatama, selles poleks midagi iseäralikku. Seega see ei ole vbl kõige parem positsioon.
THD meeldis rohkem ja ostsin veidi suurema koguse, kuid lähemalt uurides neid kõiki ETF-e, mulle ikkagi ei meeldi nende ETF-de ülesehitus ja põhimõte, et tegu ei ole ikkagi turu terviku vaid mingi moonutusega sellest. Mu soov oli investeerida turgu, et ei oleks mingit aktsiavalikut üleüldse, aga näiteks THD PE suhe on ca 9, aga tegelikult on Tai börsi keskmine PE suhe 14.81, mis tähendab, et PE suhte poolelt ei ole tegu just kõige odavama turuga. Ja kui ETF-s on tehtud valikuid madalama PE suhte suunas, siis ma poleks päris kindel, et see on parim lähenemine. Seega mulle veidi tundub, et üldjuhul tuleb ikkagi teha valikuid ettevõttete baasil, valides konkreetseid aktsiaid.
Ja tänane USA börside langus meeldib, nagu vihmasadu pärast pikka põuda. Võimaluste tekkimiseks võiks sadu kesta rohkem kui mõni päev. -
Milles eelkõige OEG potentsiaali näed? Multiplierid või äri? Ise olen Hiltoni osas pigem tagasihoidlikult meelestatud.
-
ETF-ide abil investeerides tasub meeles pidada, et mitte kõik turuindeksid ja nende peale ehitatud ETF-id pole vennad.
Väga laiapõhjaliste indeksite/ETF-ide korral kujuneb aastane turnover päris suureks ja sellest tulenevalt on suured ka tehingukulud, mis fondihalduril ETF-i indeksiga tasakaalus hoidmiseks lähevad. Tüüpiline näide, mida siinkohal tuuakse, on võrdlus S&P 500 ja Russell 2000 vahel. Esimesel neist jääb aastane turnover reeglina kuskile 2% kanti; teisel on tüüpiliselt üle 20%! Kümnekordne vahe tehingutele kuluvates tasudes!
Kitsamapõhjaliste indeksite/ETF-ide korral aga hakkab kannatama nende korrelatsioon turu keskmise käitumise suhtes. ETF hakkab turuga võrreldes "oma elu elama".
Teine aspekt on see, et tänu ETF-ide populaarsusele kipuvad aktsiad, mis nendesse on kaasatud, olema turu keskmise suhtes üleostetud. Kui keegi teeks ETF-i, mis hõlmaks muudes ETF-ides mittesisalduvaid aktsiaid, näitaks see ETF ilmselt turu keskmisest paremat tootlust. Seda muidugi ainult mõnda aega. :) -
Selle teema alguses ära toodud iShares MSCI Thailand Capped (PCQ: THD) ETF-I annual turnover ratio on MSN Money andmetel 24%! Kaua sellist küll ei tahaks käes hoida.
iShares MSCI Turkey (PCQ: TUR) pilt on vähe parem: Turnover ratio: +9%, aga samuti ei midagi eriti ilusat. -
Türgi on kasvu ja mulli lõhkemist on juba kaua prognoositud. Huvitav, et see toimub poliitilise kriisi, mitte makro najal. Pooleteise aasta tagune lugu ülekuumenevatest EM-dest.
http://www.economist.com/blogs/dailychart/2011/06/overheating-emerging-markets-0
Samas TUR idee on huvitav. -
Mikk, ära jäta teemat soiku, lisa ideid ikka iga nädal :)
-
Veidi nappinud aega kirjutamiseks. Samuti pakkus tugevalt langenud turg vahepeal mõned erakordsed võimalused, mille tõttu vahepeal isegi korraks vabastasin 80-90% Tai ja Türgi ETF-desse paigutatud rahast, jäädes siiski tõusust mitte ilma.
Pühapäeval toimusid Tais 500 liikmelise parlamendi valimised, kuid hetkel ei ole jõudnud isegi vaadata, kas nüüd 4 päeva hiljem on üldse valimistulemused avaldatud. Samas usun, et valimiste järgselt olukord stabiliseerub. Ka Türgis on ees valimised 30. märts, kohalikud omavalitsused ja 2. august presidendi valimised. 550 liikmelise parlamendi valimised on Türgis aga järgmisel aastal, 13. juuni 2015.
Nii Tai kui Türgi aktsiad on viimastel päevadel korralikult kosunud. THD sulgus eile/täna, sõltuvalt, kuidas keegi kellaaega vaatab ja arvestab, 68.09 peal(soetus 64.53) ja TUR 43.71 peale(soetus 47.21), seega hetkeseisus tootlused vastavalt +5.5% ja -7.4%.
Taivole vastuseks, Olympicu kohapealt, mulle tundub, et Olympic on jätkuvalt energiline ettevõte, mis otsib ja leiab võimalusi, kuidas äri paremini teha. Samuti on paranemas majanduskeskkond, mis ma arvan, et paraneb seni, kuni Euroopa ja Usa pole leidnud, et sellisel määral riiklikult võlgu elamine pole hea. Kuna aga riiklike kulutuste kärpimine on aeglane protsess, siis arvan, et investeerimiseks on olukord jätkuvalt soodne. Veidi sellega seoses sündisid ka lisainvesteeringud Tai ja Türgi ETF-desse.
Samas eelmisel nädalal otsustasin, et lisaks Tai ja Türgile, rohkem piirkondi investeerimiseks praegu ette ei võta, nagu mainitud Peruud või Iisraeli. -
Varsti võib huvitavaks investeerimisobjektiks olla ka uraanitootjad ja näiteks Global X Uranium ETF(URA). Alates 2011. aasta Jaapani maavärinast ja sellega seoses tekkinud tuumajaamade probleemidest ja sulgemistest, on URA langenud ligi -75%. Hetkel muidugi ka kasumi teenimine on uraanitootjatel raske ja ka keskmine PE suhe on 18 peal, aga mingi hetk võib uuesti tuumaenergia ja uraanitootjad koos sellega hakata tõusma. Kas ja millal, on esialgu vara öelda. Muutub väga atraktiivseks, kui teatatakse kusagil uute või vanade tuumajaamade avamistest.
-
Arvestades, et nii Iraanil kui Põhja-Koreal on asjalikud tuumajaamade ehitamise ja tuumaenergia tootmise plaanid, siis URA võiks juba olla atraktiivne :D Paraku on sellele mitmete riikide tugev vastuseis, kes ei luba Põhja-Korea ja Iraani mahukaid plaane ellu viia.
Lisaks neile on üht tuumajaama plaanimas ka näiteks Egiptus. Aga uraanitootjatesse investeerimiseks peaks toimuma muutus tuuma kartlikuse osas, mis ilmselt mingil hetkel siiski toimub, ning siis võib URA pakkuda mõnekordset tootlust mõne aasta vältel. -
Uurisin veidi veel tuumajaamade ehitamise kavasid ja leidsin, et 2013. märtsis oli konstrueerimisel või plaanimisel 60 tuumajaama 13 riigis. Sel hetkel oli maailmas tuumareaktoreid 435, seega plaanid 2013-2018 tõstavad reaktorite arvu ca +15% võrra ja oluline on siin näiteks Hiina, kes on selle poolest väga aktiivne, lugesin tabelist kokku 29 Hiinasse plaanitud tuumajaama.
2011 aastal tuumajaamad tootsid 2518 miljardit kWh ehk 13.5% maailma elektrist. Võimalik, et seoses globaalse soojenemisega võetakse ka tuumajaamade otstarbekus uuesti ette. Käisin tabeli läbi ja vaatasin, et enamiku plaanitud tuumajaamade võimsuseks on umbes 1000MW, mis tähendab seda, et täisvõimsusel töötamisel 24 tundi päevas, 365 päeva aastas, saaks juurde toota ca 525 miljardit kWh ehk tõsta tuumaenergiast toodetud elektri hulka ca +20%.
Tuumaenergiaga seotud plaanidega saab tutvuda näiteks: http://www.world-nuclear.org/info/Current-and-Future-Generation/Plans-For-New-Reactors-Worldwide/
Selle taustal isegi arvan, et tuumaenegiasse investeerimine näiteks URA näol võib olla isegi praegu mõistlik. Otsust investeerida igastahes päris praeguses hetkes ei tee, kuid võin seda teha järgmisel nädalal, kui edasine analüüs peaks andma positiivse tulemuse. -
Uute tuumajaamade valmimise dünaamikat ning tuumakütuse tarbimise muutuseid tuleb vist eelkõige Hiinast otsida? Palju nad kütust ise toodavad ja näiteks Austraalia tootjatelt sisse vedama peavad, on küll ise küsimus.
-
TaivoS, jah Hiinast sõltub hetkel tuumakütuste ja tarbimise poolelt päris palju. Vaatasin ka praegu üle, et kuidas URA on liikunud viimase kuu jooksul. Kui 6. veebruar oli URA sulgemishind 15.44, siis eilne 4. märts juba 18.74 ehk +21.4%. URA puhul küll positiivset otsust ostu suhtes vastu võetud ei saanud, kuid võimalik, et URA on nüüd pööranud otsa ringi ja siit üles minna on päris palju. Samas, eks siin ole vbl probleem veidi selles, et URA käitumine sõltub Austraalia uraanitootjatest. Praegu veidi tundubki, et ca kuu tagasi oleks olnud hea aeg osta, aga tagantjärgi ongi lihtne hinnata.
Ideede osas seis hetkel järgnev:
1. Tai aktsiad ehk THD eile sulgus 71.14(soetus 64.53, 7.01.2014) ehk +10.2%.
2. Türgi aktsiad ehk TUR sulgus eile 42.71(soetus 47.21, 13.01.2014) ehk -9.5%
Veidi tahaksin ideena uraanitootjad ehk URA lisada, aga kuna ma hetkel ei ole ise soetamas URA, siis ei lisa seda. Rohkem hetkel selliseid jagatavaid makro ja piirkonna ideid pole paraku tulnud. Veidi ootasin, et Ukraina-Venemaa konflikt võib pakkuda teatavaid võimalusi, kuid hetkel tundub, et see ei pruugi erilisi võimalusi pakkuda.
Ukraina teema muidugi tähendas ja tähendab kõikide Venemaaga piirnevate riikide riskide tõusmist, vähemalt neil riikidel, mis on olnud Nõukogude Liidu kooseisus ja mille suhtes võivad Venemaal mingid ambitsioonid olla. Kindel on, et praegune konflikt ei saa kuidagi positiivselt vastavate riikide aktsiatele mõjuda. Kõrgem risk tähendab kõrgemat nõutavat tulumäära ja madalamaid aktsiahindu. Tulemuseks võib olla see, et välisinvesteeringuid viiakse välja. Ka isiklikult vähendasin Eesti aktsiate osakaalu, sest välisinvesteeringuid võidakse viia välja kasvanud riskide tõttu. Ja Eestis on börsi jaoks probleem juba see, kui kasvõi 5 mil eur soovitakse välja viia.
Kui aga peaks tõsisemaks konfliktiks minema, siis võib turgudele tulla teenimiseks häid võimalusi. Esimesed 2 börsipäeva alates Ukraina sõjalise konflikti ohust on küll minu jaoks tähendanud summaarumina negatiivset tulemit, sest müüsin aktsiaid, kuid parem kapitaliseeritus tähendab, et suurema jama korral on võimalik teha asjalikke tehinguid. Näiteks optsiooniturul esineb kordades rohkem võimalusi just mingite jamade ja langeva turu tingimustes. Kuid võimaluste väljamängimiseks peab alati olema hea kapitaliseeritus nagu ka investeerimise puhul, kus turgude langusest ei ole kasu, kui oled juba 100%-selt investeeritud. -
Juhul, kui Ukraina-Venemaa sõjaline konflikt peaks algama, siis võimaluseks, varsti pärast langust, võib olla osta Vene aktsiaid, kuid ise välistasin Vene aktsiate ostmise juba ammu, kuna Venemaal sõltub liiga palju poliitilistest otsustest, näiteks mingid ettevõtted võidakse riigistada nagu näiteks oli varemalt Jukos. Samuti oleks Vene aktsiate ostmine veidi Venemaa toetamine, kuid võimalusi võib konflikt teoreetiliselt pakkuda.
Näiteks võimaluse võivad pakkuda lisaks Vene aktsiatele üldiselt, ka näiteks Vene gaasi- ja naftaettevõtted. Näiteks kasvõi Vene riikliku osalusega GazProm, eriti juhul, kui Euroopa peaks kehtestama mingid sanktsioonid Venemaale, näiteks teatades, et piiravad näiteks gaasi ostmist Venemaalt. Kuna sellised sanktsioonid ei ole kuigi jätkusuutlikud ja võetakse hiljem niikuinii maha, siis sanktsioonide kehtestamisele järgnev aeg teoorias oleks hea aeg osta. Ise sääraseid tehinguid vast tegema ei hakka. -
Üldises plaanis hetkel pigem arvaksin, et vbl Venemaa siiski ei võtta Krimmi Ukrainalt ära ja sõjaliseks konfliktiks äkki seekord siiski ei lähe, kuid valmisolek ja tegutsemisplaan sai juba tekitatud. Ka investeeringuid Eestisse olin paremaks valmisolekuks sunnitud vähendama.
Ukraina puhul jäi Venemaa vbl pisut hiljaks konflikti alustamisega ja kuna nüüd korraks sai hoo maha võetud, siis võib minna ka nii, et olukord rahuneb, kuid prognoosimatust on üksjagu. Normaaltingimustes on Ukraina üsna võimas sõjaline jõud, millega sõda saaks olema päris karm. Kui aga Ukraina on sisemistes probleemides ja mingid üksused lihtsalt lähevad Vene poolele üle, siis on teine lugu.
Krimmi poolsaarel on Venemaal lubatud 2010. aastal Ukrainaga sõlmitud lepingu järgi sõjaväebaasides hoida 161 lennukit, 388 laeva ja meresõidukit, ja 25000 sõjaväelast.
Ukraina sõjalised jõud on aga üsnagi märkimisväärsed:
1100 tanki, 221 lennukit, 17 sõjalaeva, ja 129 000 sõjaväelast.
Venemaal aga 2500 tanki, 1389 lennukit, 171 sõjalaeva, nendest 25 musta mere piirkonnas, 845 000 sõjaväelast, neist Ukraina piiril 150 000.
Ehk juhul kui Ukraina sõjaväel veidigi juhtimist on, siis sõda Ukrainaga või Krimmi jõuga äravõtmine on isegi Venemaa jaoks mitte eriti ühepoolne. Ukraina on sõjaliselt võimas riik, kuigi Janukovits on väidetavalt Ukraina sõjalisi jõude võimul oleku ajal nõrgestanud. Tehnika võib olla ka veidi vananenud, aga paberil on Ukraina tugev. -
Wikipedia andmetel on küll tankide arvud veidi teistsugused, ülal mainitud andmed võtsin vist BBC aktiklist, kirjutades need eile hommikul üles. Wikipedia andmetel on Ukrainal aga lausa ligi 2700 tanki, enamik neist T-64, mida toodeti 1963-1987, ja Venemaal on wikipedia andmetel kasutuses vaid umbes 1900 tanki, kuid reservis kokku ligi 18 000 tanki. Kasutuses peaks olema peamiselt Venemaal tank T-72, mida toodetakse alates 1971 kuni praeguseni. T-72 hinnaks on 1-2 mln usd, T-64 hinda wikipedias pole. Suuruse poolest on tankid sarnased, T-64 kaalub 38 tonni, T-72 aga 41 tonni.
Arvestades, et üks tank maksab vaid kuni 2 mln usd, imestan, et Eesti pole tanke endale soetanud, kuigi kaitsekulutusteks läheb eestis ligi 2% riigieelarvest ehk suurusjärk 120 mln eur aastas. Eestil teoorias ei tohiks raskusi olla osta ja ülal pidada ca 100 tanki, aga ei tea muidugi kui mõistlik see sõjalises plaanis on. Ca 100 tankiga peaks saama ca 3 tankiüksust luua, pluss mõned eraldi ja tankid kestavad palju aastakümneid enne kui ära roostetavad või kasutuskõlbmatuks muutuvad. -
Parandan: kaitsekulutusteks läheb Eestis ligi 2% SKP-st, mitte riigieelarvest, ehk Eesti kaitsekulutused olid 2012. aastal 340.88 mln eurot ja 2013. aastal 361.36 mln eurot.
-
See 360 mln eurot aastas on ikka meeletu summa, otstarbekalt seda summat suunates peaks Eesti ikka kõvasti tehnikat suutma ostma ja suutma arendada riigikaitset. Tehnika ostudeks praegu läheb kaitsekulutustest umbes 40%, ca 22% personalikuludeks, 20% majandamiskulutusteks.
-
Otsustasin ikkagi uraanitootjaid osta. Hind küll nüüd 20% kõrgem kui kuu tagasi, kuid kuu jooksul on mitmeid positiivseid uudiseid uraanitootjate jaoks tulnud. Üldjoontes pole just liiga kindel, kui edukaks see investeering osutub ja väga ei meeldi, et URA koosneb ettevõtetest Kanadas, Austraalias jne. Aga võtsin momendil sellise otsuse vastu ja lisan siia kolmanda globaalse idee:
Idee nr3:
3. URA @ 18.66 / Soetus 6.03.2014 / Global X Uranium ETF -
Vahepeal toimunud positiivsed arengud uraanitootjate jaoks olid näiteks see, et Jaapan asub uuesti enda tuumareaktoreid avama. Antud sisse avaldused 17 reaktori taasavamiseks, millest oodatakse, et 6-8 reaktori taasavamine toimub sellel aastal.
Pean seda pöördeks mõne aastases uraanitootjate allakäigus. Ilma selletagi oleks võinud uraanitootjad olla okei, sest ilma selletagi oleks tuumaenergia tootmine kasvanud 15-20% ca 2018. aastaks. Kui Jaapan asub taasavama reaktoreid, siis vbl jätkub nüüd taas tuumaenergia globaalse osakaalu suurenemine. Ka näiteks Saksamaal vähendati tuumaenergia tootmist seoses Fukushima probleemidega, mille tõi Jaapani maavärin ja hiidlaine 2011. märtsis.
Miinuseks on küll see, et uraanitootjad praeguse valuatsiooni juures ei ole just odavad arvestades vähest kasumi teenimise suutlikust praeguses momendis. Kui tuuumaenergia jaoks on rohkem uraani vaja, siis uraanitootjate jaoks toimub 2 positiivset arengut, esiteks kasvab maht, mida ostetakse ja kasvab ka uraani hind. -
Selline näeb välja uraani hinna graafik alates 1988. aastast:
Seega kuigi uraan U308 hind 1 naela(0.4536kg) kohta on hetkel 35 dollarit, siis pikemas perioodis on näha, et sarnaselt naftale mullistus ka uraan 2007-2008. aastaks. Eks sellise graafiku puhul eksisteerib ka oht, et hind naaseb pika perioodi keskmisele tasemele, aga momendil ei pea seda väga tõenäoliseks. -
Ja, mis puudutab Vene aktsiate ostmise võimalust seoses Ukraina konfliktiga, juhul, kui konflikt peaks tõsisemaks minema ja Vene aktsiad peaksid kukkuma kõvasti seoses sanktsioonidega, mida võidakse Venemaale rakendada, siis tuleb kindlasti arvestada Vene puhul ka seda, et eksisteerib oht, et Venemaa võib varasid konfiskeerida, sest juba on töötatud välja seaduseelnõu, millega oleks võimalik konfiskeerida nii USA kui Euroopa ettevõtete varasid. Ehk Venemaa on tegemas võimalikuks selle, et sinna investeeritud vara võidakse riigistada vastukaaluks USA ja Euroopa sanktsioonidele.
http://investmentwatchblog.com/russia-threatens-to-confiscate-u-s-assets/
http://www.postimees.ee/2718552/venemaa-valmistab-ette-laane-firmade-varade-kulmutamist
Üldjoontes ei pea Venemaa sellist käitumist väga tõenäoliseks, kuid see on kindlasti aspekt, millega tuleb arvestada. Ehk kui Venemaa aktsiad nüüd mingi hetk pakuvad hea võimaluse, siis hiljem edu puhul tuleks arvestada siiski, et läks hästi, et riskid ei realiseerunud. -
Mikk ,proovi parem v2lja m6elda kellega Tesla koost66d teeb seoses liitiumi osas ,neil on seda palju vaja ,kui sul see 6nnestub saad rikkaks
-
stp600
Mikk ,proovi parem v2lja m6elda kellega Tesla koost66d teeb seoses liitiumi osas ,neil on seda palju vaja ,kui sul see 6nnestub saad rikkaks
Panasonic Corporation (PCRFY) ja Thunder Sky Battery Group näiteks vbl. Ja äkki näiteks Arotech Corp.(ARTX), EnerSys(ENS). Tulistan puusalt lihtsalt. Ma pole lugenud Tesla foorumitki siin paraku, praegu natuke sirvisin.
Aga uurisin natuke andmeid ja hakkas silma, et kas Tesla müüs eelmisel aastal ainult 22477 autot ja eesmärk 2020 on müüa 500 000 autot aastas. Kui uskuda, et selline prognoos saavutatakse, olles kasumlik seejuures, siis poleks vaja vbl isegi täiendavat nuputamist ja võib lihtsalt Tesla aktsiat osta. Ettevõtte väärtus on hetkel 30 mrd, käivet on 2 mrd. Praegune turuväärtus 30 mrd laias laastus eeldaks et saavutatakse kuskil 200 000 auto müük aastas. Kindlasti on tegu huvitava aktsiaga, sest osa sellistest lendavad ikka väga võimsalt naguTesla ongi juba viimase aastaga lennanud, 5 kordistades väärtuse. Ambitsioonikaid ettevõtteid on alati huvitav omada. Tuleb osta natuke õhku, kuid võib ikkagi osutuda väga heaks. Kui peaks panuse tegema, siis tõenäolisemaks hindaks seda, et Tesla on aasta pärast rohkem väärt. Natuke vbl nagu Apple kunagi, et tundub kallis, aga võib osutuda heaks.
stp600, muidu aga kehtib selline põhimõte, et rikastutakse aeglaselt ja kaotatakse kiiresti. Siin ma pole pidanud vajalikuks agressiivseid kasvuaktsiaid välja tuua. Loto-tüüpi aktsiad tavaliselt ei ole kuigi hea valik, hea kui 55% keskmiselt tagasi saada.
Siin toond globaalsete arengutega seotud ideid, milles püüdnud vältida üksikaktsiate riske. Türgi kohapealt näiteks on aga selline lugu, et isegi mõtlevad türklased hindavad enda riigi arengu väljavaateid kehvaks, et kui rahutused, kemplemised lõppevad ja on uued valimised, et siis reaalne oht, et võimule saavad usuhullud, pärast mida on hea omada vaid kirikute ja pühakodade aktsiaid :D Selline jutt jõudis minuni. Mitte just väga julgustav, et hoida investeeringuid seal. -
Veidi selgitan, miks pigem Tesla kõrgemat hinda usuksin aasta lõikes, arvan, et Tesla puhul natuke üldistades lähenemine investoritel on:
1. käive aasta pärast=tõenöoliselt tugev kasv
2. kasumlikkus aasta pärast= tõenäoliselt kasv
3. aktsia hind aasta pärast = ??? = kasv
4. Ettevõtte fundamentaalne väärtus = who cares, tibusid loetakse niikuinii millalgi 2025 vbl.
Kui elektriautod on tulevik ja Teslast saab tegija, siis kindlasti hea ost. Ise olen leidnud, et elektriautod on natuke haip ja pole nii puhas keskkonnale midagi, sest elekter ikkagi toodetakse praegugi suurel määras fossiilsetest kütustest elektrijaamades, seega võib auto samahästi toota energiat ise bensiinist, reostades keskkonda vbl vähem kokkuvõttes, kui teeb seda elektri, patareide, akude tootmine jne.
Aga mõneti puhtamasse keskkonda investeerimispanuse uraanitootjate(URA) näol tegin. Seega isegi kui elektriautode turg kasvab, siis kasvab ka täiendav vajadus elektrienergia, sh tuumaenergia järele. Vajadus energia järele suureneb nii või teisiti. -
Liitiumi tootjad võiks teoorias ju olla hea investeering samuti(olemas ka vastav ETF), aga kui akude puhul tehakse hoopis mingi muu läbimurre hoopiski, siis see nii ei ole. Elektriautod(või hübriidid) on tõenäoliselt tulevik, aga ma poleks 100% kindel, et energiakandjaks saab olema liitium aku kaugemas tulevikus. Miniatuurne tuumaenergial elektrigeneraator autol võiks olla tulevik, kui saaks vältida radioaktiivsust. Aga samas tuumaenergiat vast ei julgetaks inimkonnale nii kättesaadavaks kunagi teha, kuigi tuumaenergia tootmises õigupoolest ei ole midagi ülikeerukat.
Vaadates aga Warren Buffeti viimase aja investeeringuid(näiteks raudteefirmad), siis pole mõtet fantaasiatega kaugele minna, ning võib jätkuvalt uskuda, et lihtsatesse tugevatesse äridesse investeerimine toidab paremini, kui püüe tehnoloogilisi arenguid ette prognoosida(see, et mobiiliturul Apple aktsia lendas ei kinnita ettenägemise kasulikkust, sest samal ajal Ericsson ja Nokia jne kõrbesid). -
Tuumaenergial toimivad patareid on juba ammuilma olemas neid saab neti kaudu osta.
http://www.widetronix.com/
http://www.citylabs.net/ -
PeaLiK
Tuumaenergial toimivad patareid on juba ammuilma olemas neid saab neti kaudu osta.
http://www.widetronix.com/
http://www.citylabs.net/
Nende patareide võimsus ei tundu olevat üldse mitte selles suurusjärgus, mis oleks tarvis, tundub olevat umbes suurusjärk miljard korda vähem kui vaja, et panna näiteks näiteks auto liikuma, mu esimese arvutuse järgi, kui ma viga ei teinud. Ja ma nende linkide kaudu esialgu päris ei veendunud, et need ikka tuumaenergial toimivad. Kindlasti ei ole tegu tuumaenergia generaatoriga, nagu ma silmas pidasin, et võiks olla, et elektriautod jms saaksid hakata korralikult liikuma.
Elektriautode toimimiseks oleks vaja ikka hoopiski paremat tehnoloogiat. 300km sõitmise raadius on juba enam-vähem, aga kui laadimine on põhimõtteliselt väga-väga ebamugav, siis tegu ei ole kasutuskõlbliku lahendusega. "Tankimine", mis kestab üle 5 minuti ei ole enamiku inimeste jaoks vastuvõetav, eriti juhul, kui seda ei saa teha suvalisel parkimiskohal. Eramajades ja garaazidega majades elab niivõrd vähe inimesi globaalselt protsentuaalselt, et taluda pikka laadimisaega, et elektriautod saaksid tõusta rohkem esile. Lahenduse üks variantidest oleks vbl kiire aku vähetus, aga seda ei saa kindlasti teha käsitsi, sest akude mass on liiga suur. Lahendus võiks olla ka see, et elektriautodele tekiks nö linnas sõidu pealt laadimise võimalused. Näiteks, et saaks kasutada umbes trolliliine, ning laadida akusid sõites mööda vastavaid liine tööle ja koju. Sellisel juhul liinidest eemal olles ei oleks probleemiks, et saab sõita vaid suurusjärk 300km. Sest aku päris tühjaks saades, saaks ju laadida pea kõikjal. -
Mis Tesla valuatsiooni ja mu eelnevat pakkumist, et võimalik, et Tesla aktsia maksab aasta pärast rohkem, sest käive ja kasumilikkus tõenäoliselt kasvab, puudutab, siis mu jaoks on Tesla ettevõtte sisemine väärtus momendil vbl 10% praegusest hinnast ja see, kui müük kasvab näiteks 50% aastas ja sisemine väärtus justkui võiks kasvada 15% peale, ei pruugi olla piisav, et julgeda niivõrd üle sisemine väärtuse ettevõtteid osta. Aga uued tehnoloogiad võivad olla huvitavad, aga seda ette teada, et vastav ettevõte edestab teisi, on keeruline ette teada. Ja turuväärtus 30 mrd usd kandis on umbes kasvõi võrreldav BMW turuväärtusega, mis on 52 mrd eur, kuid Tesla teeb oma 30 mrd usd turuväärtuse juures käivet 600 mln usd ja kahjumit 16 miljonit usd, mis küll antud mastaabi juures on olematu kahjum, eriti 30 mrd turuväärtusega võrreldes. BMW aga teeb käivet suurusjärk 80 mrd eur ja kasumit suurusjärk 5 mrd eur. Ja kui aeg on küps, siis BMW ja muud kasumlikud autotootjad oleks koheselt Tesla konkurendid vbl. Kui ma oleks Tesla juht praegu, siis mu arust praegu oleks mõistlik Teslal emiteerida praeguse hinna juures nii palju uusi aktsiaid kui vähegi võimalik(näiteks 5 mrd usd eest), et saada jõud, millega jätkata arendustegevust, et olla valmis maailma arenemiseks Tesla soovitud suunas.
Seega Tesla peale panustamine on mu arust väga riskantne kokkuvõttes. Investeerimiseks on paremad ettevõtted, mille puhul headest arengutest suurt osa ei kulu valuatsiooni õigustamiseks. -
Kas RSX võib lähipäevadel huvi pakkuda, või risk liiga suur et sinna panustada? On 6 kuuga 25% all.
-
Dilbert
Kas RSX võib lähipäevadel huvi pakkuda, või risk liiga suur et sinna panustada? On 6 kuuga 25% all.
Ma olen suhteliselt väga kindel, et RSX kukub veel ja võimalik õige moment ostmiseks on veel ees, juhul kui üldse saab olema nii, et Putin ei võta välismaistelt omanikelt vara ära nagu on ähvardus veidi. Kui see risk kõrvale jätta, siis mingi aja pärast võib tulla küll hiilgav võimalus RSX osta. Aga ma ei usu, et see moment praegu on. Meil on veel realiseerumata riske üksjagu ees ja suur raha ei ole nii kiire liikuja nagu arvata võiks. Raha veel liigub Venemaalt välja. Sanktsioonid Venemaa suhtes on veel õhus, ega ole realiseerunud. Õige aeg ostmiseks pakun, et tuleb veel, kuigi hüppeid üles Vene turul võib enne ka olla. -
Õige aeg ostmiseks võib olla siis, kui on kehtestatud sanktsioonid ja need on kehtinud mõned nädalad kuni kuu aega, samas võimalik, et õige aeg on ka kaugemal. Sanktsioonid, kui need tulevad ei saa olema jätkusuutlikud ja pakun, et kestavad maksimaalselt umbes 6 kuud.
Ja peame natsa arvestama sellega, et Venemaal on suht suva kõigest, vähemalt mulle tundub, ning ollakse valmis ka sõdima, kui olukord seda nõuab. Minu jaoks arusaamatu olukord veits, et majandus on niigi metsas, aktsiaturud all, ning Putin otsustab sellises olukorras Krimm Venemaale juurde lisada, mis aasta mõne perspektiivis selgelt kahjustab Vene majandust, seoses sanktsioonide ja suhete halvenemisega. Lisaks sellele veel ähvardus võtta välismaistelt omanikelt Vene varad ära. See kinnitab mu arust valmisolekut minna muu maailmaga väga pahuksisse. -
Venemaa kohta täna tagantjärgi hea tark olla, et näiteks hea eeldusega tehing oleks olnud osta RSX näiteks nüüd sellel esmaspäeval 22,00-22,40 ja müüa vbl juba eile 23,50ga. Üldjoontes pakun, et RSX võib tulevikus väga heaks investeeringuks osutuda, kui jätta kõrvale Venemaaga seotud risk, et riigistatakse välisinvestorite investeeringuid ähvarduste kohaselt. Laias laastus seda tõenäoliseks ei pea ja ise seni hoidunud Venemaale investeerimast. Venemaa turu PE suhe peaks hetkel vist olema kuskil 7 kandis.
Päris hea võimaliku tehingu võiks saada siis, kui konflikt ägeneks kuidagi, näitkes tuleks täiendavaid sanktsioone või sõjalist konflikti. Kui oleks rohkem paanikat. Samas pakun, et situatsioon ei ole veel läbi. RSX näiteks 17 peal võiks olla juba päris hea ost, kuid kõik sõltuks ikkagi situatsioonist. Kuna Venemaa majandus on praegu haavatav, siis ei ole seni pidanud RSX heaks isegi PE 7-8 kandis. Arvan, et pole piisavalt head võimalust RSX osta veel tulnud. Ja ähvardus Lääne investorite suhtes on ka selline mitte hea.
Ja vaatasin üle senised ideed, mille hetkeseisud on hetkel sellised:
1. Tai aktsiad ehk THD eile sulgus 73.95(soetus 64.53, 7.01.2014) ehk +14.6%.
2. Türgi aktsiad ehk TUR sulgus eile 44.89(soetus 47.21, 13.01.2014) ehk -4.9%
3. Uraanitootjad ehk URA sulgus eile 18.26(soetus 18.66, 6.03.2014) ehk -2.1%
Türgi kohta kommenteeriks seda, et ma tegelt sooviks sellest positsioonist vbl vabaneda, aga ma ei taha seda teha sellisel hinnal. Ehk Türgi ma vbl ei hakka hoidma 3 aastat vms, nagu ma plaanin Tai aktsiatega.
URA puhul oli sisenemine veidi halb, aga pikemas perioodis ei mängi see nii suurt rolli. -
Ja vaatasin praegu Terevisiooni ETV-st, kus muuhulgas räägiti Bitcoinidest ja mõtlesin, et kommenteerin veidi seda teemat, sest mulle tundub, et eestlased on liiga sinisilmsed selle püramiidskeemi suhtes.
Nimelt minu hinnang Bitcoinide hinna liikumisele ja bitcoinide buumi maha magamise kohta on selline, et ma lihtsalt ei osanud näha ette ja mõista sellist fundamentalistlikku asjaolu, et lollide hulk maailmas ekspotentsiaalselt kasvab, mis annab Bitcoinidele järjest kõrgema väärtuse.
Veidi on võimalik muidugi, et ma eksin, aga igasugusesse valuutasse investeerimine on põhimõtteliselt vale varaklass, millega varandust kasvatada niikuinii. Ja minu hinnangul Bitcoin ei ole raha vaid püramiidskeem, milles ei tohiks ega peaks osalema, isegi usu korral, et bitcoinide tõusust õnnestub osa saada ja kasumit realiseerida. Lihtsalt ei ole mõistlik osaleda kellegi suvalise, kelle isik isegi ei ole teada, tehtud püramiidskeemis, kus skeemi tegijale on kindlustatud suur varandus. Samahästi võiksin mina anda välja MikkRaha, omada alguses sellest ligi 100%, anda teateid, ja joonistada graafikuid, kuidas Mikkraha hind kerkib 2 dollari pealt 600 dollarini, saades selle tulemusel järjest uusi tegelasi MikkRaha ostma. Lõpuks ja mingi hetk hakata järkjärgult rohkem MikkRaha müüma enda erinevate kontode alt välja, kus igasugune müük oleks puhaskasum. Ja kui selline raha on saanud piisavalt populaarseks, müüa maha nii palju kui võimalik. Ja Bitcoinide puhul on mastaap lihtsalt meeletult suur, kuid minu arust see ei muuda selle püramiidskeemi olemust. Samuti Bitcoinide puhul on võimalik see, et bitcoin elab veel mõnda aega edasi pärast seda, kui algne looja on oma soovitud näiteks 500 mln dollarit kätte saanud. Hind võib uute rumalate tõttu veel jätkuvalt tõusta, kuid lõpuks kukub selline asi kokku ja istekohti ei jätku kõigile ja näiteks 500 mln on turult igaveseks röövitud. Ja bitcoin puhul pole tegu isegi mitte 500 mln dollari vaid lausa 10 miljardi dollariga. See on absurdne ja see lõppeb halvasti.
Bitcoinist ei saa päris raha, kuigi praegu võib tunduda, et see nagu on. See on püramiidskeem, mis täidab selle looja rahakotti. Ja Bitcoinidega teenitud raha ei tähenda midagi niikaua, kuni bitcoine ei ole igaveseks maha müüdud. Ja paar uudist bitcoinide börsi ja bitcoinide "ära kadumise" ja "ära varastamise" kohta, on alles Bitcoini kokkukukkumise algus. Ja mõtet pole tegeleda ka bitcoinide kokkukukkumisele panustamisega, Bitcoin on vale asi, millega üks investor võiks tegeleda. -
Venemaa kommentaariks: Index level P/E ei näita Venemaa puhul suurt midagi. Gazpromid, Lukolid jms sodi on oma 2-5 P/E-ga suurima kaaluga ja normaalsed ettevõtted kauplevad ikkagi tasemel, mida on raske odavaks pidada. Näiteks korralikud retailerid. Vaadates Venemaad laiemalt, siis nende SKP numbrid ja kõik muu y-o-y asjad peaks korralikult pihta saama. Capital Economics hindab, et Q1 põgenes riigist ca. $70b erasektori kapitali (net outflow). Seda on rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Arvestades, et riigi kõige suuremaks hädaks viimastel aastatel on olnud just olematu FDI ja üldine madal investeeringute tase, siis see Ukraina-seiklus saab majandusele ikka paras katastroof olema. Seda ei paranda eriti ka avaldused, milles lubatakse välisinvestorite varad konfiskeerida.
Suheldes üsna palju rahvusvaheliste suurte investoritega võin kinnitada, et pole näidnud kedagi, kes vaataks Venemaad viimaste sündmuste taustal kui "buying opportunity". Pigem on kõik otseinvesteeringud seisma pandud, potentsiaalsete uute projektide suhtes igasugune huvi kaotatud ja portfelliinvesteeringute osas on enamik investoreid suhtumisega "better safe than sorry". Ei taha just väga paljud võtta riski, et kliendi varad jäävad kusagile kinni, kui neid on enne seda ka "avalikult hoiatatud". Sellisel puhul hoiab valdav enamus varahalduritest pigem oma töökohta kui läheb potentsiaalset reboundi püüdma.
Kõige selle taustal on müstika, et ETF flowde järgi peaks täna Venemaale justkui raha sisse voolama. Sellele pole seni näinud ühtegi loogilist selgitust. Ise kahtlustaks, et ega need päris vaba tahte kontekstis tehtud ostud pole olnud.
