Ostame Eestile vajaliku soomustehnika - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Ostame Eestile vajaliku soomustehnika

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Eesti Kaitsevägi on jõudnud sinnamaale kus sõjalise võimekuse tõstmiseks on vaja osta tanke,soomusmasinaid,liikursuurtükke ja õhutõrje relvastust.
    Tänasel päeval on plaanis osta 44 soomusmasinat CV90935NL Hollandist mis oleks alles esimene pääsuke.Meie probleem hetkel,et Soome ja Poola võivad ära osta kogu soodsa suhteliselt uue tehnika mida me saaks kasutada järgnevat 20-30 aastat ning mis oleks tänapäeva viimane sõna.
    Holland müüb neid tunduvalt odavamalt kui maksaks uued ning kui soomlased selle omale ära ostavad siis Eestil pole kuskilt kasutatud tänapäevast tehnikat osta ning poleks ka raha osta täesti uusi masinaid.Palun avaldage arvamust kuidas rahastada KIIRET tehnika ostu!

    Lisan siia militaar foorumist denis23 arvamuseEi ole. BW ja Hollandi reservides on palju asju veel.

    Leo-2A5-A6 väga palju, üllataval kombel ei kao see stock mitte kuskile. Kantakse maha kiiremini kui suudetakse ostjad leida.
    CV-90 vähe, liiga uus ja liiga hea, ilmselt suht kiiresti saab otsa. Ainult NL umbes 100 tk. reservis
    PzH-2000 vähe, liiga uus ja liiga hea, ca ainult 60 NL endine arsenal, mitu soovijad.
    M109 väga palju kogu NATOs
    MLRS suht.palju. probleemid laskemoona aegumisega (raketid), müügil on poliitilised piirangud (peetakse ohuks tsivilistide jaoks)

    Mis nüüd hakkab toimuma, ei tea. Praegu see tehnika veel seisab reservides. Eestil on tõsine eelis nende ostmiseks, kuna tegemist on NATO riigiga ning pole politiilisi piirangud. Kõige parim laks on kindlasti uued PzH-2000, ning neid on üldteada, et EV üritab endale saada, küsimus selles, mitu saab, kuna on mitu teist riigi mis soovivad neid.

    See jutt et riigil pole raha rasketehnikaostmiseks, on b-shit. Eesti riigil on suurepärane krediiidireiting, tänane intress, millega raha saaks, oleks kuskil 1% ringis.

    Nii et kui mõelda, siis oleks täiesti võimalik laenata 250-300 MEUR selleks et soetada peaaegu uued
    Leo-2A6, CV90, MLRS, PzH-2000 Hollandilt ning Saksamaalt. Neid seal ei ole palju jäänud, aga veel on olemas.CV90 ja Pzh-2000 on masinad, mis on valdavalt 2005-2012 väljalase, neid valdavalt pole ka väga missioonidel käinud. Leod ja MLRS on 80-ndatest, 90-ndatel moderniseeritud.

    Kui on nii kui nii plaanis kaks soomusbrigaadi orgunnida, miks ei saa kasutada juhust ning soetada tehnikat praegu, kui on võimalik seda teha murdosa õigest hinnast ning sisuliselt 0% laenust?

    Pehme PVC-viilhall maksab umbes 80 EUR/m2, ehk siis, kui lähtuda, kui palju m2 võtab enda peale üks tank, siis 200m2 peaks piisama ehk siis = 16 000 EUR oleks üks hoiukoht. Pluss muud kulud. Maad peaks riigil piisavalt olema.

    ATCAMS mis on meie seisukohalt ka uskumatu tehnoloogiatase maksab 700 000 eur/tk. Kui vaadata millised summad suunatakse kas või infrastruktuurile, siis 40-50 raketti ei ole probleem. Radius on 160 km, GPS suunamine. Tänasel päeval Venemaal effektivset võitlustaktikat selle vastu pole. Soome on endale 160tk ostnud. Isegi 50 raketti võimaldab mõne päevaga purustada kõik suuremad sillad, viaduktid, tunnelisuudmed, kütusebaasid, laskemoonalaod, radarid, S-300/400 jnejne 160 km raadiuses. Ilmselt, satelliitpildiga poleks probleemid.

    Veel üks huvitav asi on norrakate AMRAAM maapealne rakendus. See ei pidanud kallis olema, ning vaadates ku ipalju seda ostetakse, tundub, et asjal on üsna hea hinna/kvaliteedi suhe.
  • Ma ei tea Eesti-Hollandi diili detaile peale seda, mida Reinsalu oma avalduses nimetas, kuid ma sain aru, et Hollandi-Eesti diil on valmis, sõnastatud ja ootab allkirjastamist. Võibolla veel Reinsalu allkirjastab. Samas koalitsioonilepingus kaudselt kuuldud sõnastuses jäi tunne, et soomusväe vajadust on tunnistatud ning tehing toimub.

    Parandage, kui eskin.
  • Probleem selles,et kaitseeelarve umbes 360 milli aastas aga kogu tehnika mida alega saab hetkel maksaks sama raha.Kui me kiirelt ei otsusta pole meil varsti mida osta st.korralikku ja kasutatud mis meile sobiks aastakümneteks. CV9035 võiks meil isegi 40 aasta pärast relvastuses olla sama lugu Pzh 2000 liikursuurtükiga. Lisaks hetke poliitiline olukord on selline,et meil läheks seda tehnikat juba EILE vaja. Väljaõpe jmt. täelik töölesaamine ostuhetkest on 3-4-5 aastat.
  • Xenderi arvamus militaarist:
    Eks me kusagil 2 milli tk eest kusagil maksame masina eest. Samas on tegemist vähekasutatud uusima tehnoloogiaga.

    44 masinat on ehk vähe, kuid neid saab tulevikus juurde osta.

    Liikurite hanget pole minu teada välja kuulutatud, kuid Hollandlastega jutud käivad Phz 2000 osas. Loodame parimat.

    Marderi puhule peame hakkame neid kohe kaasajastamine ( elektroonika ), lisasoomus ( esisoomus peaks kinni pidama vähemalt 30 mm automaatkahurit ), uus torn koos uue kahuriga. Arvatavasti peab neil marderitele tegema ka kapp remondi ehk siis kulutad kokku samuti üle 2 milli ( pigem rohkem ) ära ja saad ikkagi järgiaidatud 70nendate masina.

    CV90ne puhul käib arendustegevus edasi ja vahepeal uuendades, saame nendega ära sõita ehk järgnevad 50 aastat.

    Ma arvan, et me ei ole nii rikkad, et võiks endale mingit kahtlast jama osta.

    Ideaalis võiks meil olla kaks brigaadi, kummaski 32 tanki ja 64 ifvd ehk siis tankide ja IFVde suhe oleks 1 :2hele. Kui meil on kusagil 150 ifvd, suudaksime soetada ja ülal pidada ka korralike masinaid. Eriti rohkemat kui umbes 100 tanki ja 200 ifvd ei suudaks me nagunii korralikult ülal pidada, st hooldada, kaasajastada, väljaõppet neile tagada, igasugust abitehnikat muretseda jne.




  • Ise olen mõelnud, et tegelikult võiks nüüd kohe paberile panna ideaalvariandi riigikaitse järgmise 20 aasta arengukavast ja seda siis liitlaste aktiivsel toel ennaktempos teostama hakata. Arvan, et finantsturgudelt eraldi laenu võtmiseks pole tegelikult isegi vajadust, kuna Euroopa halvenenud julgeolekusituatsioonis peaks olema täiesti võimalik ka meie lääneliitlastelt sõjalise abi korras null-intressiga liisingus 20...25-aastase maksegraafikuga ja muidu ka soodsama hinnaga lahingrelvastuse soetamine koos selle täieliku tarnimisega ning juurde kuuluvate koolituste läbviimisega 5..7 aastaga (nt. lahinglendurid).
  • See suhtarv tuletas meelde eile nähtud arutelu ja vene armee taktikalist loogikat. Venelased kasutavad suhet 1:3. Seega CV903 puhul on suhe parem ja lahingujõulisem.

    Важно знать не только сколько железа собрано. Еще очень важно наблюдать за различным тыловым обеспечением (госпитали, передвижные мех.мастерские, инженерная техника). Именно это тыловое обеспечение очень часто указывает на то, как планируется использовать основной "металлолом". Самое простое на войне - сделать первый выстрел. И самое тяжелое и сложное - сделать последний выстрел. классическая схема, согласно боевого устава - на 1 танк 1 мотострелковый взвод, т.е. 3 БТР. Итого порядка 160-180 танков и 520-540 БТР/БМП. Фактически это 1-2 танковых полка и мотострелковая дивизия. перед тем как перейти границу, будет сделана сильнейшая артподготовка на глубину до 20 км (реактивных систем залпового огня (РСЗО) - до 100 ед.). Там где работают "Грады" и "Ураган" - полностью выжженная земля. Потом подымается авиация, которая исследует результат артподготовки, ее дозачистку, а потом идут наземные силы. Война - это очень грязное дело. война выигрывается не количеством металлолома. А организацией превентивных мер еще до вторжения.
    misso
    Xenderi arvamus militaarist:
    Ideaalis võiks meil olla kaks brigaadi, kummaski 32 tanki ja 64 ifvd ehk siis tankide ja IFVde suhe oleks 1 :2hele.
  • Ma ise ka teemas toores olen lihtsalt Ukraina kriisi algusest peale uurinud Eesti KV arengukavasid ning lugenud läbi paljud militaar.net kommentaarid algusest peale. Mure selles,et arengukavasid on tehtud pidevalt aga neid ei täideta lisaks poliitilisel tasandil on lubatud tanki ostu juba 2000 aastal kui Poola pakkus tasuta 10 uut T55 tanki mis sõjajõult pole tänapäeval tegija aga väljaõppe jaoks oleksid väga valikud tooaeg olnud. Poliitikud lubasid muretseda Leopard 2A4 tanke mida aga ei tehtud. Tänasel päeval võiks saada tanke 2A6 hinnaga 1,5 miljonit euri uuena maksavad nad 10 miljonit.
    KUIDAS TEKITADA POLIITTASANDIL relvaostu tahe?
  • ma saan nende CV90935NL ostmisest aru, vajalik inimeste liigutamiseks ja sobib ka nn. "omakaitse" ja kasakate vastu, aga tankid 21. sajandil? Mis me hakkame kedagi ründama või? Milleks meile osta tehnikat, mis sõja esimese 5 minutiga vanarauaks muudetakse. Me ei suuda ju mingi valemiga mingeid välilahinguid Venemaaga pidada. Reaalselt on ainus võimalus sissisõda ja selleks tuleb laiali jaotada suuremas koguses tankitõrja ja õhutõrje rakette jne. Oht, et iga nurga tagant lastakse helikopter, lennuk või tank sodiks omab rohkem jõudu kui kergeks märklauaks olev rasketehnika. Minumeelest seda suunda on hetkel ka aetud, aga tuleks mõelda ka kaitseliiidu varustamisele vastava tehnikaga.
  • Lähed põletad Vabaduse väljakul rehve ja kui pikale venib, võtad vanalinnas munakivid üles. On ka muid variante, aga nad on vähem märgatavad. (nali, aga sama ka mitte nii väga nali)
    misso
    KUIDAS TEKITADA POLIITTASANDIL relvaostu tahe?


  • Pahurik seda tanki juttu ajavad Eestis Laaneots,Kunnas jt. eks ja tegevsõjaväelased mina usun neid ja usun ka Eesti riigi püsimisse ning arvan,et selleks on vaja end liigutada.Venelased ise jutustasid meile,et ilma nendeta kukub Teie riik kokku nende vastu ei saa jne.
    Mina arvan,et saab!
  • pahurik
    ma saan nende CV90935NL ostmisest aru, vajalik inimeste liigutamiseks ja sobib ka nn. "omakaitse" ja kasakate vastu, aga tankid 21. sajandil? Mis me hakkame kedagi ründama või? Milleks meile osta tehnikat, mis sõja esimese 5 minutiga vanarauaks muudetakse. Me ei suuda ju mingi valemiga mingeid välilahinguid Venemaaga pidada. Reaalselt on ainus võimalus sissisõda ja selleks tuleb laiali jaotada suuremas koguses tankitõrja ja õhutõrje rakette jne. Oht, et iga nurga tagant lastakse helikopter, lennuk või tank sodiks omab rohkem jõudu kui kergeks märklauaks olev rasketehnika. Minumeelest seda suunda on hetkel ka aetud, aga tuleks mõelda ka kaitseliiidu varustamisele vastava tehnikaga.


    Parim tankitõrjerelv on teine tank, eriti kui ta oma omaduste poolest ületab potentsiaalse vastase oma. Iga relvasüsteem on kompleks ja loomulikult tuleb tankidele tagada õhutõrje, aga see peab niikuinii olemas olema. Portatiivsed shoot-and-forget tankitõrje raketikompleksid on väga kallid ja meie kasutuses olevad Milan ja muud traadiga raketid on sisuliselt enesetapuvõitlejatele mõeldud.
  • Sissisõda, sissisõda. Ja kui Venelased vastavad igale sissirünnakule tsiviilelanikkonna vastase jõhkra gentsiidoga, then what?
  • mx, kui parim tankitõrje on teine tank ja me ostame 30 tanki ja ründab 3000, siis millest me räägime. Ja millisest traadiga rakettidest käib jutt, on lihtsalt juhitavad ja uuemad, milledel lukustad sihtmärgi ja võid ise jooksu pista. Igal juhul on mõistlikum osta moodst tehnikat kui vanarauda. Söda ongi üks enesetapumissioon kui sa siiani pole sellest aru saanud, seda enam on see plekkpurgis rasketi ootamine:)
  • Pahurik hetkel ongi veel saadaval moodne tehnika Hollandis ja Saksamaal. Peale Venemaa rünnnakut Ukrainale pole seda enam saadaval,sest siis enam ei müüa seda kulub omalegi ära. Venemaa ei saa 3000 tankiga meid rünnata pole nii palju ruumi:)
    Laaneots ütes,et miinimum on 53 tanki.
  • Kuigi mu teadmised tankidest piirduvad üldiselt ajateenistuse ajal loetud erialakirjanduses, siis on neid vaja tervikliku taktika ja strateegia elluviimiseks. Ehk isegi kaitselahingutes/taganedes on mingil hetkel vaja/kasulik teha hetkeks vasturünnak ja juhul kui vastasel on tanke, siis ilma tankideta see suhteliselt välistatud.
    Kuna üldine kaitseväe ülesehitus on meil osaliselt ka viivituslahingutele tuginev, siis kuluksid nad marjaks ära.

    Korraliku õhutõrjeta loomulikult jäävad nad rünnaku alla, aga selle poolest ei erine nad liialt ka muudest masinatest, sh CV90935NL-idest.
    Teades aga natukene õhutõrjest, siis parimat heidutust - KL käes õhutõrje - on senini takistanud Lääne vastumeelsus Venemaad provotseerida ja hirmus kaitseliitlastele kui "metsikule bandele" usaldada relvi (Stinger), mis võivad valedes kätest palju pahandust teha. Venemaa osas vb osad reservatsioonid jahtunud, aga kas "mehele metsast" usaldatakse miskit sellist on iseküsimus.
    Kui aga see toimuks oleks see märgatavalt suurem heidutus kui olemasolev kaitseväe varustus, mis muideks lähimaa osas on päris pädev...millest siiski kahjuks ei piisa.
  • pahurik
    mx, kui parim tankitõrje on teine tank ja me ostame 30 tanki ja ründab 3000, siis millest me räägime. Ja millisest traadiga rakettidest käib jutt, on lihtsalt juhitavad ja uuemad, milledel lukustad sihtmärgi ja võid ise jooksu pista. Igal juhul on mõistlikum osta moodst tehnikat kui vanarauda. Söda ongi üks enesetapumissioon kui sa siiani pole sellest aru saanud, seda enam on see plekkpurgis rasketi ootamine:)


    Pahurik, ära lahmi, sa hakkad juba Kalev Jaigi sarnast sõjandusteooriat ajama.

    Lisaks veel sulle teadmiseks, et KV käsutuses olevad MILAN anti tank raketid ongi just need traadiga juhitavad. Seega üldiselt on sellisega laskmisel kindel, et laskepesa hävitatakse koos meeskonna ja laskeseadmega.
    Javelin ja Predator on väga kallid osta ja pidada, sest nendest laskmist peab ka harjutama. ja iga pauks maksab ropult.
  • pahurik
    mx, kui parim tankitõrje on teine tank ja me ostame 30 tanki ja ründab 3000, siis millest me räägime. Ja millisest traadiga rakettidest käib jutt, on lihtsalt juhitavad ja uuemad, milledel lukustad sihtmärgi ja võid ise jooksu pista. Igal juhul on mõistlikum osta moodst tehnikat kui vanarauda. Söda ongi üks enesetapumissioon kui sa siiani pole sellest aru saanud, seda enam on see plekkpurgis rasketi ootamine:)


    tanki mahavõtmiseks ei ole teine tank ainuke variant,rohkem vajalik avatud lahingus, ning üldiselt peab lask olema väga täpne, kuna soomust pidevalt täiendatakse. Mind selle ostu puhul huvitab kõige rohkem, milline eelis saadakse ning selle väikese diviisi puhul on vaja geniaalset taktikat ja head koostööd liitlastega.
  • mx77
    meie kasutuses olevad Milan ja muud traadiga raketid on sisuliselt enesetapuvõitlejatele mõeldud.


    Arvestades, et enamus lahingkontakte tänapäeva sõdades leiab aset linnades, kus laskedistantsid jäävad lühikeseks ja võitlejal on võimalik peale lasu sooritamist kiirelt varjuda, on kaitseväe kasutuses olevad MILAN ja MAPATS täiesti pädevad tankitõrjesüsteemid. Probleem on vaid selles, et ühelaengulise MILAN2 asemel võiks võtta kasutusele kumulatiivlaenguga MILAN3, mis hammustab ka aktiivsoomuse läbi.
  • eks osa kindraleid oleks ka 2. maailmasõjas ratsaväega rünnanud, see ei tähenda, et see õige oleks olnud ja mõistlik:P
    Palju Iraagil tanke oli ja kui palju neist kasu oli? Ja olgu, ei ründa 3000 vaid ainult 500, siis ikka 50 ei piisa mingi valemiga, põhitöö peavad ikka need portatiivsed süsteemid ära tegema. Mirkogas nõus ja ise mõtlesingi, et kui kaitseliitlaste kätte just Stingereid ja Mapatseid jne ei jaga, siis võiks need vähemalt üle Eesti olla valmis väljajagamiseks vastava väljaõppe saanud meestele. Kõik see märg unenägu mingist reaalsest rinnetega lahingutegevusest jne võiks ära unustada, sellist sõda meil ei tule.Valmis tuleb olla, et "omakaitse" üritab strateegilised objektid üle võtta ja sellele järgneb massiivne vägede sissetoomine, Ukrainas on hästi näha kuidas see toimub.
    Ma võiks ka rääkida, et lisaks tankidele ostame ikka suures koguses iseliikuvaid suuri raketisüsteeme, hunnikus hävitajaid jne, olgem ikka realistid.
  • denis23 arvamus militaarist:

    Isegi mina tuleks välja oma programmiga:

    Osta Hollandi arsenalist kõik mis seal saadaval on:)
    Eestil on ju selleks võimalik ka laenu võtta.

    Näiteks, minu programm:

    4 brigaadi, igas brigaadis:
    31 Leo-2A6
    31+6 CV90
    16 PzH2000
    16 ATACMS
    Lisaks need Norras tehtud AMRAAM baasil õhutõrjekompleksid.
    Lisaks kuni 40% võiks tehnikat rohkem lattu panna, varuosadeks:))

    Ühe sõnaga, see oleks paras hind iseseisvuse eest:)
    Ma ei tea kas ma olen midagi unustanud:)
  • Pahurik, Iraagi tankid hävitati põhiliselt Abramsite poolt.
  • pahurik
    Kõik see märg unenägu mingist reaalsest rinnetega lahingutegevusest jne võiks ära unustada, sellist sõda meil ei tule.


    Selle koha pealt täiesti nõus. Tänapäeva sõjad on manööversõjad, kus sillapead ja eeljulgestus luuakse õhu- või meredessandiga väga erinevates kohtades ja liigutakse väikeste üksustena hajusalt korraga väga suurel territooriumil. Vastase tugevalt kaitstud positsioone reeglina ei rünnata üldse, vaid minnakse neist lihtsalt mööda.

    See aga ei tähenda, et tankid tänapäeva sõjas kasutud oleks. Tanke saab kasutada jalaväeoperatsioonil tuletoetuseks ja varjeks ning vastase kõikvõimaliku soomustehnika purustamiseks. Venelaste BTR lendab tankikahuri tabamusest laiali nagu pappkarp. Vajadusel kuni 70km/h liikuv 140 mm kahuriga varustatud tugevalt soomustatud tank on vaieldamatult mobiilsem ja võimekam üksus, kui 5km/h MILAN-it käe otsas tassiv jalaväevõitleja või "presentsoomusega" veoki sabas lengerdav Pvpj 1110 tankitõrjekahur.

    Kusjuures Eesti maastikul pole tanki sugugi keerulisem maskeerida, kui muid soomukeid. Metsatukakesi on igal pool ja maskeerimisvõrgu veab peale minutiga.
  • BTW, soovitan soojalt M.Laari vastilmunud, Gruusia sõjast rääkivat "Impeeriumi vastulööki". Üsna mõnusalt esitatud, ka võhikutele arusaadavas keeles easy-reading lugemisvara.
  • Viimaste sündmuste põhjal otsustades on Eestil vaja hoopis kiirreageerimisvõimet. Kui mingid märgistamata mehed kuskil Sillamäe kandis teetõkke üles panevad, siis peaks nad poole tunni jooksul olema sisse piiratud ja relvitustatud.
  • Offf
    Aga droonid, härrased?


    See on hea mõte. Ja mitte ainult lendavad. Aga Eestis ei ole vist resurssi nende arendamiseks.
  • Ega üks ost teist ei välista.
    Siinsetelt finantsmaailma meestelt paluks ideid rahastamise kohta,et tehnikat vaja see kõigile selge.
  • kulibin militaar.netis:

    Ukrainlased toodavad päris tõsiseid mootoreid droonidele, ühest sellisest piisab tegelikult ühemehe lennuvahendile.
    Kui leiduks sponsor, kes selliseid kaks tükki mulle tooks, siis ma luban, oh ma ei räägi rohkem.
    Ja lennuameti asjapulgad läheks ilmselt hulluks 8)
    http://www.motorsich.com/eng/products/a ... tde/ms400/
    Väike video mida saab 5000 Euriku eest, see riistapuu lendab 400 kilti tunnis, tiivaulatus 2,15 pikkus 2,5
    tühikaal 18 kilo. 3-4 kilo kaupa läheb kah. 8)
    https://www.youtube.com/watch?feature=p ... NzywG68Cfc

  • USA kamikazemissioonideks mõeldud Switchblade "seljakotidrooniga" samaväärse riistapuu saab "hästivarustatud elektroonikapoest" mõnesaja euro eest.

    Probleem pigem selles, kui operaator halva nähtavuse tõttu loodusekskursioonil koolilapsi vaenlase luurejaoks peab...
  • Hiljuti ka eesti keeles ilmunud US Navy SEAL snaiperi Chris Kyle autobiograafias toob ta veel ühe puudusena välja, et need droonid pidid tegema mingit lollakat pirisevat häält ja ka kõige tuhmim afgaan pidi üsna siva lahti jagama, et kui pirin peale hakkab, tasub kuskile nurga taha minema loivata.
  • Ega rahastamise osas väga palju originaalseid mõtteid ei ole: 1. uue maksu kehtestamine (nt. kinnisvarale); 2. olemasolevate maksude tõstmine. Kui on selge et maksudest kohe raha kokku ei saa siis riigilaenu tegemine, mille põhiosa ja intressi tagasimakseteks kas kehtestatakse uus maks või tõstetakse olemasolevaid. Kui riigilaenu tehakse mitte otse pangast (nagu seni) vaid vabalt kaubeldavaid võlakirju emiteerides (nagu ajaloolisel 1927.a.) siis jutt selle kohta kuidas EV arvab et ta investoritele raha tagasi maksab läheb kõik prospekti kirja.
    Probleem on, et juba olemasolevate seadustega on riigi maksuraha kulubaas 60-70 (aga võib-olla ka rohkema) % ulatuses paika pandud, nii et militaartehnika ost ning edaspidine hooldus (kui jutt käib lennukitest, laevadest ja soomustehnikast) on võimalik vaid olemasolevat maksumaksjate ja nende võimekuse ressussi üle vaadates.
    Euroopa Liidu abirahadest militaartehnikat ning nende ülalpidamist ei toimu, vähemasti mitte EL reeglite järgi.
  • Ning Krimmi sündmuste valguses ei tohi ära unustada ka politseilist tehnikat ja üleüldse sedalaadi tegevuskava. Milliste seadmete, erivahendite ja strateegiaga saada hakkama 2007. aasta seltskonnaga, kui neist umbes kümnendik on käsirelvadega varustatud, samas kui neist räägitakse kui rahumeelsetest meeleavaldajatest ja tsiviilisikutest. Kuidas, millega ja kes?
  • Ma usun, et paljud on nõus ka vabatahtlikult toetama. Meenutage, kuidas Lembitu ja Kalev soetati - Allveelaevastiku Sihtkapita
  • Rahaline pool - pakun, et praeguses julgeolekusituatsioonis on täiesti tõsiseltvõetav võimalus, et küsi ja sulle antakse. Või veel enamgi - küsi ja nad maksavad sulle peale.

    Eesti võiks kibekähku ühineda Poola-Leedu-Läti planeeritava kaitsekoostööga ja üheskoos võiks esitada resolutsiooni, et: a) kõik NATO liikmesriigid viivad kohe oma kaitsekulutused põhikirjas nõutud 2% tasemele; b) NATO liikmesriigid, kes kaitsekulutuste taset ei hoia ja seeläbi kaudselt ka teiste julgeolekut kahjustavad, hakkavad tasuma ohutsooni jäävatele eesliini-liikmesriikidele rahalisi kontributsioone.

    Usu mind - Vana-Euroopa küünilised "real-poliitikud" hammustavad üsna kiiresti lahti, et nende jaoks tuleb odavam eesliini-riikidele iga-aastaselt väike nuts hambu visata ja lasta konflikti korral neil must töö ära teha, kui hakata oma käsi määrima ja mingite riigikaitse küsimustega veel jamama.
  • tegelikult, liikmesriikidel oleks praegu võidurelvastumise asemel venemaaga odavam lihtsalt nii teha:


  • Tankitõrje osas niipalju, et võrreldes meie Milanitega ründab Javelin (lisaks shoot&forget omadustele) sihtmärki trajektooriga ülevalt alla ja tanki peal olevat soomust üldiselt ei tugevdata niipalju kui külje peal, kuna enamik potentsiaalseid rünnakuid tulevad tankiga samalt tasapinnalt. Javelinid peaksid mingisuguses koguses näiteks Leedu relvastuses olema.

  • sõltub muidugi, mida tibla suudab välja mõelda, aga üldiselt on neil väga raske oma soomustehnikat maa kaudu üle piiri tuua ilma, et välja oleks kuulutatud sõjaseisukord ja seega 5 artikkel(ehk meie jaoks neid tanke vms pole enam vaja). Samas üks variant on esimene kiire löök õhust+ öine sissetung merelt. Seetõttu on Skandinaavia jaoks strateegiliselt ülim risk Nord Stream, kuna sellel trassil triiviv vene sõjalaev, kandes pardal kurat teab mida, saab ootamatult kurssi muutes jõuda väga kiiresti enamike piirnevate riikide pealinnade lähedale. Seega, kaitsekulutuste seisukohast oleks tähtis mõelda, mida meil mere peal on vastu panna, et tiblat seal kinni hoida.
  • Hellfire koos Apachega oleks veel parem aga "jätke te Lible ka oma naljad"...
    Kaitseministriks on Mr Blender nüüd, kas selliselt ootate mingit otsustavat liigutust reaalse kaitsevõime kiireks ja järsuks tõstmiseks?
    Pigem pakin naistele-lastele kohvrid valmis sellise ministriga....
  • Mr. Blender on olnud korra kaitseminister. Kusjuures edukas oli.
  • Kahjuks ei meenu ühtegi eredat hetke viimasest Mikseri esitusest kaitseministrina (sel ajal vist veel KE ridades?)
    Küll aga meenuvad hiljutised sõnavõtud "prioriteetidest" ja sotside "programmilistest seisukohtadest". Hiljutised - s.t. enne kui kogu see ansip-kallas-rõivas afäär alguse sai.
    Sealt võib teha väga ühese järelduse, et heal juhul- heal juhul- jääb kaitse-eelarve 2% juurde.
    Viimased arengud ei lase seda loodetavasti kärpida, kuigi kui veebruaris oli Ligil 50 milli puudu, siis nüüd on 200milli üle, liidame puuduolevad 50 milli ja ...... unustage oma tankid, meil on Artikkel number 5, millega lajatame otse silmade vahele igale "eraldusmärkideta rohelisele mehele poest ostetud Tigr-i seljas".
  • Mr. Belnder on inglise filoloog ning tollal sai ta NATOga suhtlemisel hästi hakkama. Tollal oli ta juba mitte KE. Samas, ei mäleta täpselt. 2004 oli vist.

    Jah, Blender ei ole sama Blender, mis aastaid tagasi. Ma ei ole Blenderi fänn.
  • Tankide, soomukite jmt hiilgeajad on muidugi ajas kus nad hobusest olid paremad ja lennukeid veel polnud. Nagu iga muu tehnika olgu siis sõja või tsiviilotstrabeline kasutuse efektiivsus sõltub sobivusest, oskustest jne jne. Missioone, taktikalisi liigutusi kus neid efektiivselt kasutada saab on olemas ja peamiselt on see elavpersonali transport kergrelvade tule/riskitsoonis, riot control, mobiilne purustusvõime, psühholoogilsed aspektid.... Soomuses totaalkaitse võtit näha on minu arust vale - igasugused raketid & õhuvägi on arenenud nii palju neist mööda funktsioonis "anna vaenlaslee kaugelt-ootamatult tugev löök" (mida enne tanke tegi ratsavägi, enne neid ambude, vibude, odadega relvastatud jalavägi), et selles pole küsimustki kas soovikorral nende valdav enamus kiiresti leitakse ja purustatakse. Ja kui õnnestub mõned peita nii, et ei leita, siis nende kasutuselevõtul leitakse ikkagi.
    ..Ma ei usu et isegi II MS ajast (kus radarid-lidarid-ristmikukaameraid polnud) oleks teada efektiivset taktikat underdogi poolel, kellel puudub oma füüsiline kontrollitud maaala, infra (küte-teedevõrk), elavjõudu suurusjärgus vähem vastasest jmt, aga kes süstemaatiliselt opereeriks oma missioonides soomust.

    On lühinägelik opereerida metalli ostukuluga ja mitte teha sisulisi arvestusi vajaliku infra, väljaõppe, hoolduse jmt kuludele mis ma arvan need võivad vabalt olla lähedal masinate hinna suurusjärgule per aasta. Nii ei sobi rallit sõita ka siis kui selle hanke sisuline põhjendus oleks ainult ~"ostame jalaväe psühholoogiliseks toeks". Jutt sellest, et neid saaks sisuliselt kasutada 20+a ei ole sisuliselt usutav. Et nad ei roosteta selle ajaga läbi ei tähenda, et neil on taktikalist väärtust kaugemas tulevikus.

    Droonid on arvatavasti väeliik mis läheb mööda viimast 50-70a ruulinud lennukitest-kopteritest selles ootamatu tugeva purustava löögi funktsioonis. Täna on sisuliselt kallimatel droonidel purustusjõudu (rakettidega) samapalju kui tankidel - aga sealjuures ka tankiga võrreldes palju nõrkusi. Aega võtab see areng aastaid 10+. Tänased droonide kasutused on väga spetsiifilised, üksikud valitud missioonid, kus nad vajavad töötamiseks suurusjärke suuremat-kallimat infrastruktuuri (satelliidid, raadiosidelennukid & whatnot) ja iga nende lahinguengagement on kallis... Seega sobivad nad eelkõige way way suurema eelarve, infra, elavjõu ja missiooni-toega väekontingentidele. Droonide kasutust küllap ka eestis leiaks (nagu ka soomukitele), aga on oluline mõista, et nende missioonid-kasutusfunktsioon oleks täna valdavas enamuses erinev soomukite kasutuse eesmärkidest, droonid omakorda jagunevad väga kitsa tegevusvaldkonnaga aparaatideks ja võimekus droonitehnoloogiaga soomukite laiatarbe funktsioone asendada ei tekki drooni-maailmas lähiaastatel. Ma ise olen mõelnud, et väiksemad intelligence gathering & ründevõimelised droonid võiksid olla eestis kaitsetaktika osa - nende omadused nagu peidetavus, kasutamisvõimalused, efektiivsus aktiivselt tegutseva vaenlase (sh air-air combat) vastu on palju paremad kui soomukitel. Aga see on selline pastakast imetud idee, sest opereerimine ja väljaõpe eeldavad palju teadmisi, aega, resursse...
    Muide kas ei olnud hiljaaegu ühes EE lisas pikem artikkel Predatorite hankest mida on tegemas koos - kas Balti riigid? Või oli NATO riigid..?

    Hea lahendus on arvatavasti hästi läbimõeldud kombinatsioon mitmest erinevast väeliigist, neist mõne suuna pidev edasiarendamine JA väga väga väga kallis.
  • Hange käis Global Hawk muretsemisest kolme Balti riigi jaoks ehk ühishange. Mis sellest sai ja kaugel see on, ei tea. Meedias käis jah jutt droonidest, millest võis jääda mulje Predator tüüpi UAV-st, kuid kui ma lugesin lähemalt, siis mainiti nimeliselt Global Hawki.
    tannus
    Muide kas ei olnud hiljaaegu ühes EE lisas pikem artikkel Predatorite hankest mida on tegemas koos - kas Balti riigid? Või oli NATO riigid..?


  • Indeed oli Global Hawk - http://www.vm.ee/?q=node/13719
  • Äkki jätaks kaitsetehnika detailid ja kaitseplaanide koostamise ikkagi sõjaväelastele ?

    Kuigi jah idee suuremas koguses raha korraga välja käia mingi tehnika ostmiseks tundub täiesti mõistlik aga kas nüüd osta traktori peale pandud kahureid, soomusronge või soomuslennukeid peaks ikkagi kindralid ütlema vist.
  • tannus meil Eestis on räägitud viimased 20 aastat,et ärme hetke tehnikat osta ootame kuni tuleb uus ja parem lähme kohe uuele tasandile ning tulemuseks on suur null. Siin me teame ju kuidas uue toote turule toomine käib ning millal teenitakse põhi kasum st.me ei osta kunagi mingit uut põlvkonda meile ei müüa seda ja meil pole seda raha.
    Samas olla valmis tänapäeva tasemel oleks kindlasti parem kui senised 50 aastat tagasi juurutatud relvad.
    Arvamus mida meil vaja on välja öelnud reservis olevad mehed Laaneots,Kunnas,Roosimägi jt.
    Tegev kaitseväelane ei tohi oma arvamust ajakirjanduses avaldada see oleks poliitikasse sekkumine.

    "On lühinägelik opereerida metalli ostukuluga ja mitte teha sisulisi arvestusi vajaliku infra, väljaõppe, hoolduse jmt kuludele mis ma arvan need võivad vabalt olla lähedal masinate hinna suurusjärgule per aasta" -tannus millele tugineb see arvamus?
  • Suvel lähevad tankid päikese käes kuumaks ja siis öösel, kui jahedaks läheb, on tankid maastikul kui infrapuna majakad, otse kutsuvad end lennukitelt rakettidega tulistama. Seega on neid ainult külmal ajal võimalik kasutada.
  • Aastal 2008 Kunnase kirjutatud pikk arvamuslugu ning 6 aastaga on saavutatud 4 kaitseringakonna lammutamine mille eest just hoiatatakse

    http://epl.delfi.ee/news/melu/leo-kunnas-eesti-ei-tohi-muutuda-suurriigi-ideaalvastaseks.d?id=51145485
  • Toon näiteks suurtükiväe relvastuse meil võimalik osta liikursuurtükk PzH 2000 Hollandis 40 tk müügis 2005-2012 toodetud välja töötatud 1998
    http://et.wikipedia.org/wiki/PzH_2000
    Meil olemas 24 tk välja töötatud 1970
    http://et.wikipedia.org/wiki/FH-70
    Meil olemas D-30 välja töötatud 1960
    http://et.wikipedia.org/wiki/D-30
    Haubitsad tulistavad 15 km peale Pzh 2000 30-50 km kaugusele,et saavutada sama tulejõud 1960-1970 tehnikaga oleks meil vaja kordades rohkem mehi kui Pzh 2000 kasutades. 40 PzH 2000 jaoks on vaja 200 meest,et saavutada sama tulejõud vanade relvadega vajame tuhandeid mehi. Üks suurtükk tulistab 30.sek jooksul positsioonile paiknemisel järelveetava paika panemine võtab palju rohkem aega ja nad vajavad spetsaalselt ette valmitatud platsi. Uus relv lahkub koheselt positsioonilt teise kokku pakkimine võtab kümneid minuteid aega...
    Üldse ei imestaks kui sama tulejõu saavutamine vanade relvadega maksaks rohkem kui uutega!
  • misso
    Uus relv lahkub koheselt positsioonilt teise kokku pakkimine võtab kümneid minuteid aega...

    Jagu, mis haubitsat "kümneid minuteid" kokku pakib, saab kõvasti metsajooksu teha ;) Ei vaidlusta uue tehnika eeliseid. Lihtsalt vahe ei ole nii tohutu, kui püüad siin väita.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon