Geopoliitika
Log in or create an account to leave a comment
-
Tegin eraldi teema.
Ajal, kui:
- Viimase 20 aasta diplomaatia on pea peale pööratud;
- Ukrainas on mootorikütuste varu väiksem, kui kuu aja tarbimine (jah, varsti võib-olla on tanklad kuivad);
- Ukraina inimeste jaoks tõuseb gaasi hind 1. Maist 50%;
- Venemaa on saanud Hiinalt ja Indialt, 2 suurima rahvaarvuga riigilt maailmas toetuse Krimmi osas ning sõlminud nendega nafta- ja gaasidiile;
- Viimased tähendavad, et naftat müüakse globaalselt mitte siis enam dollarites? Mis juhtus Husseini ja Gaddafiga kui nemad üritasid eurodes naftat quoteda?
- Euroopa jaoks on "idaenergia" sisuliselt eluks vajalik;
- Lääne reaktsioon on "too little, too late" sanktsioonid väga kitsale seltskonnale, mis de facto kellegi elu ebamugavamaks ei tee;
- Ükski Lääne-Euroopa riik, sealhulgas FRA, GER ja UK, kes on NATO tugevamad liikmed, pole huvitatud Venemaaga majandussuhete halvenemisest;
- Mille tõttu päriselus artikkel 5 ilmselt selliselt ei rakendu, nagu plaanitud - "okei, las võtavad Baltikumi ja Rumeenia, teeme veel mingid sanktsioonid aga ärme asja päris sõjaga väga pekki ikka keera";
- Ida-Euroopas omab ainukest tõsiseltvõetavat kaitsevõimet Poola, Soome ja Rootsi pole aga NATO liikmed;
Siis "what's the plan?" :) -
Stratforis hea artikkel http://www.stratfor.com/weekly/estonia-azerbaijan-american-strategy-after-ukraine
-
Nii dramaatiline see seis ka ei ole, ärgem unustagem et Ukraina ei ole NATO liige. Rahvusvahelisi poliitilisi suhteid ehitatakse ülesse aastakümnetega, praeguseks on venemaa need hävitanud nädalatega. Reaktsioonid nendele võtavad aega kuid.
See gaas ja nafta ei ole kuskiltotsast mitte kellegile muule elulise tähtsusega kui ainult venemaale. Kui keegi hakkab kahtluse alla seadma artikkel 5 kehtivust, vat siis alles hakkavad selguma eluliselt tähtsad asjad. Venemaa ei pea totaalse embargo tingimustes vastu poolt aastatki samas kui lääänel on suhteliselt savi sellest mis venemaalt tuleb. Nafta hind on pisut kõrgem ja gaasi pisut vähem. Peale toorme ei liigu aga venemaalt läände ühtegi olulist toodet, samas venemaa ise on totaalselt sõltuv kõikidest lääne toodetest. -
Tin
See gaas ja nafta ei ole kuskiltotsast mitte kellegile muule elulise tähtsusega kui ainult venemaale.
Please elaborate?
Lisaks totaalembargo Venemaa suhtes on mõeldamatu - mis oleks Hiina ja India motivatsioon? -
MrDAX, vaata elulise tähtsusega on asjad mis defineerivad sinu elu, lihtne. See kas bensiin või gaas on natuke odavam või kallim ei ole elulise tähtsusega, pingutatakse püksirihma ja kogu muusika.
Elulise tähtusega on aga hoopis tootmisseadmed, oskus toota midagi ning suutlikus seda kasutada. Nüüd kui läheks embargoks stiilis naftat ja gaasi enam ei saaa, ei saa Venemaa vastu ka ühtegi vidinat mida on vaja tööstusseadmete remondiks ning samuti ka mitte ühtegi vidinat mida on vaja koduseadmete remondiks, Venemaa ise neid toota ei suuda, samas jääkski ainukeseks alternatiiviks Hiina, kuskohast saab osta ükskõik millele odavaid kloone. Tööstused seda endale lubada ei saa, ning tavakodanikul läheb elu üpriski keeruliseks ja liikumaks tagasi "Japonski magnetofon" aegadesse, kui keegi veel mäletab mis elukas see veel oli. Sellist regressi aga ei ela ükski riik üle.
Praeguses seisus, ei suuda venemaa tööstus toota isegi mitte 60. aastate tasemel ja kogustes seadmeid ja esemeid. Tegemist ei ole CCCP võimsusega imperiumiga vaid siiski selle haleda varjuga. -
Hiina ja India ei oma märkimisväärseid gaasiühendusi Venemaaga. Vene ainuke LNG tehas asub Sahhalini saarel ja selle toodang on pikalt ette ära müüdud. Gaasijuhtmed lähevad Venemaalt Euroopasse. Kui Venemaale kehtestatav naftaembargo oleks samasugune nagu Iraani naftaembargo, siis mõtleksid ka Hiina ja India valitsused ja ettevõtted, kas tasuks Vene nafta pärast hakata oluliselt kahjustama enda huvisid USA-s. Naftaembargo ei tähenda ainult nafta mitte-ostmist. Embargo tähendab ka nende karistamist, kes kauplevad embargo-aluste riikidega.
-
Okei, see selleks, Euroopa gaasist tuleb vist ca 30% idast, mille elab teoorias üle.
Aga eksisteerib ju tohutult väliskapitali Venemaal, sealhulgas tootmist ja resursivahendeid. Embargod oleks kahjulikud mõlemale osapoolele, oletame siis, et Venemaale natuke rohkem, kui Euroopale. Euroopa jaoks võib ju embargondus Venemaa vastu lõpuks kujuneda Pyrrhose võiduks, ehk siis - kas "Artikkel 5" on seda väärt Lääne-Euroopa jaoks? -
Venemaal asuv väliskapital on peenraha võrreldes välismaal asuva Vene kapitaliga. Täna vist on ainult üks Lääne ettevõte järgi jäänud, kel on Venemaal niipalju pappi leos, et selle kadumine võiks oluliselt tunda anda: BP.
Putini ülbitsemine sellises olukorras näitab, et tema seltskond tegutseb KGB-kooli teadmiste piires ja need teadmised pole ülearu avarad.
Hea võrdlusalus on Hiina, siseriiklikult palju karmim rezhiim kui Putini Venemaa (seni), aga rahvusvahelises plaanis suudab asju päris normaalselt ajada ning enda mõju suurendada valdavalt raha ja soft poweri abil. Kas te kujutaks tänase Venemaa kõrval ette Hongkongi ja Taiwani analooge? -
USA vabariiklased on kirjutanud Iraani Ayatollale, öeldes talle, mitte sõlmida lepingu Obamaga.
http://www.nytimes.com/2015/03/13/world/middleeast/ayatollah-ali-khamenei-criticizes-republicans-letter-on-iran-nuclear-talks.html?_r=0
Ja Liibyas on kaks konkureerivat valitsust, kes mõlemad tegelevad riigi nafta müügiga.
http://www.wsj.com/articles/tensions-flare-over-tanker-seeking-libyan-crude-1426527669
ja EUs tahetakse lahenduseks keelata Liibya naftaeksporti ja arrestida Liibya keskpanga varasid:
http://www.reuters.com/article/2015/03/16/us-libya-security-eu-idUSKBN0MC1RF20150316
Maailm on ikka huvitav. -
USA valitsus on uuesti valitud Netanyahu'ga suht tülis, kostab ähavardusi, et ÜRO's äkki ei pandagi enam iisraeli- kriitilistele avaldustele vetot ning vbl isegi hääletatakse kahe-riigi-lahendust pooldavate lahenduste poolt.
Põhjused näit. Netanyhu kõne kongressis kus ta rääkis, et ärgu sõlmitagu Iraaniga lepingut ning teade, et tema valitsuse ajal Palestiina riiki ei tule, millest ta juba küll asus end distantseerima.
