WACC arvutamine Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tere,
tahaks endale selgeks teha, kuidas on ikkagi õige arvutada kapitali kaalutud keskmise kulukuse määra Eesti kontekstis? Reeglina valemis kajastatakse ka maksukilpi (Tax-Shield). Aga Eestis maksukilp ei teki?
Anna -
Tartu koolkond väidab tõesti, et maksukilpi ei teki aga mulle tundub see väide ekslik. Kujutame ette ettevõtet mis maksab kogu kasumi dividendideks. Sellisel juhul ei erine ju tema tulumakskoormus kuidagi mõne "normaalse maksusüsteemiga" riigi ettevõtte omast. Kui ettevõte täna dividende ei maksa on maksukilbi rehkendamine keerukam sest maksukilp realiseerub kunagi tulevikus aga maksukilp on ikkagi olemas. Võõrkapitali kasutamine vähendab tulevasi dividende ja seega ka tulevast maksukohustust.
-
"Normaalse maksusüsteemiga" riigis maksab ettevõte tulumaksu ja ettevõtte omanik maksab saadud dividendidelt üksikisiku tulumaksu.
Kirjeldatud situatsioonis on üksikisiku tulumaks 21%, mis on mõnevõrra madalam kui dividendidelt arvestatud 79/21 on mõnevõrra kõrgem st 26,6%. Seega võib põhimõtteliselt maksukilbi hinnangus kasutada ettevõtte tulumaksumäära 5.6% (siis sarnaneks see "normaalse maksusüsteemiga" situatsioonile). Kui aga arvestada, et mingist tulude määrast alates on tulumaksumäär sealsetes "normaalse" maksusüsteemiga riikides enam kui 26,6%, siis on üsna ohutu eeldada, et maksukilpi (võrreldes nende majandustega) ei teki.
Tulevikus realiseeruva maksukilbi hinnangu jaoks tuleks edasi lükatud rahavood diskonteerida.
... ja võõrkapital võimendab omanikele kuuluva kapitali tootlust, sest enamasti on võõrkapitali kasutamise hind oluliselt madalam kui omanike poolt oodatav tootlus. Võõrkapitali kaasamise üheks põhjuseks on see, et ideid on rohkem kui kapitali, kuid Eestis pole see ilmselge. Paljude ettevõtete bilansis istuvad mittetootlikud varad (enamasti finantsvarad), mille pealt omanikud ootavad jätkuvalt samasugust keskmist tootlust. (see tõstab kaupade/teenuste hinda ja vähendab konkurentsivõimet, täpselt samamoodi, kui finantseerida 100% ettevõtet omakapitalist ja küsida selle eest täis hinda). -
Kalakajakas
"Normaalse maksusüsteemiga" riigis maksab ettevõte tulumaksu ja ettevõtte omanik maksab saadud dividendidelt üksikisiku tulumaksu.
Kirjeldatud situatsioonis on üksikisiku tulumaks 21%, mis on mõnevõrra madalam kui dividendidelt arvestatud 79/21 on mõnevõrra kõrgem st 26,6%. Seega võib põhimõtteliselt maksukilbi hinnangus kasutada ettevõtte tulumaksumäära 5.6% (siis sarnaneks see "normaalse maksusüsteemiga" situatsioonile). Kui aga arvestada, et mingist tulude määrast alates on tulumaksumäär sealsetes "normaalse" maksusüsteemiga riikides enam kui 26,6%, siis on üsna ohutu eeldada, et maksukilpi (võrreldes nende majandustega) ei teki.
Tulevikus realiseeruva maksukilbi hinnangu jaoks tuleks edasi lükatud rahavood diskonteerida.
... ja võõrkapital võimendab omanikele kuuluva kapitali tootlust, sest enamasti on võõrkapitali kasutamise hind oluliselt madalam kui omanike poolt oodatav tootlus. Võõrkapitali kaasamise üheks põhjuseks on see, et ideid on rohkem kui kapitali, kuid Eestis pole see ilmselge. Paljude ettevõtete bilansis istuvad mittetootlikud varad (enamasti finantsvarad), mille pealt omanikud ootavad jätkuvalt samasugust keskmist tootlust. (see tõstab kaupade/teenuste hinda ja vähendab konkurentsivõimet, täpselt samamoodi, kui finantseerida 100% ettevõtet omakapitalist ja küsida selle eest täis hinda).
Incorrect.
Teise osa kohta kaks sõna: Miller. Modigliani. Esimene osa sinu arutlusest on lihtsalt täisnonsens. -
Hea, kuid mitte piisav.
"Normaalses maksusüsteemis" maksustatakse ettevõtted tulumaksuga.
Eraisikutele makstavad dividendid maksustatakse eraisiku tulumaksuga.
Võrreldes astmelise tulumaksusüsteemiga, kus eraisikute maksumäär dividendidelt ületab dividendide maksumäära Eestis. Siis jämedal hinnangul võiks öelda, et võrreldes niisuguse maksusüsteemiga Eestis ettevõtetel tulumaks puudub (kull aga pole see võrdlus majandusteadus ja jutt ettevõtluse tulumaksust Eestis selle klassikalises tähenduses on nonsense, tegemist on dividendide maksustamisega).
Modigiani-Miller teoreem käsitleb ettevõtte väärtuse sõltuvust ettevõtte kapitali struktuurist, ehk
"The Modigliani–Miller theorem (of Franco Modigliani, Merton Miller) is a theorem on capital structure, arguably forming the basis for modern thinking on capital structure. The basic theorem states that, under a certain market price process (the classical random walk), in the absence of taxes, bankruptcy costs, agency costs, and asymmetric information, and in an efficient market, the value of a firm is unaffected by how that firm is financed." (Allikas: Wikipeedia)
Ma kirjutasin kapitali struktuurist, kasumiootusest ja omakapitali tootlusest. ... paluks uut vihjet :) IMHO WACC arvutamise üheks kasutusvaldkonnaks on tagada loomulikule monopolile "mingi mõistlik" varade tootlus. -
Täiesti võhiklikult küsin, et kas Eestis mingi reaalne tava ka eksisteerib kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamisel? Ilmselt justkui võiks, arvestades asjaolu, et kapitali hinna arvutamine võib teatud juhtudel osutuda vajalikuks ka meie majandusarvestuse ja aruandluse printsiipidest lähtuvalt. Või teeb igaüks parasjagu nii, nagu heaks arvab? Sest neid variante ikka leidub, kuidas konkreetse kapitaliliigi hinda arvutada. Neist üks on juba teemaalgataja poolt tõstatatud võõrkapitali hind ehk kas võtta arvesse maksumäär või mitte. Lihtaktsiakapitali/osakapitali (jaotamata kasumi) hinna arvutamiseks on Eesti kontekstsis kõige mõistlikum tõenäoliselt kasutada CAPM-i mudelit, kuigi meetodeid on muidugi mitmeid. Küsimus on lihtsalt selles, milline neist meie "konnatiigis" väikese või keskmise suurusega ettevõttele kõige adekvaatsema tulemuse annab. Lähtudes näiteks sellestsamast CAPM-ist, tuleb esmalt määratleda, mida käsitleda riskivaba tulumäärana. Eesti puhul ju mingist riigivõlakirjade tootlusest rääkida ei saa, mistõttu ilmselt tuleks riskivaba määra iseloomustamiseks kõne alla eelkõige tähtajaliste hoiuste keskmise intressimäära kasutamine. Samuti ei ole nii üheselt määratletav, milline võiks olla konkreetse tegevusala riskipreemia Eesti ettevõtte puhul. Omaette teemaks on sel juhul veel β-kordaja leidmine, sest seegi eeldab kõrvutamist mingi hüpoteetilise turu keskmise riskitasemega ettevõttega. Beeta peaks ju arvutatav olema?
Võib arvata, et Eesti tingimustes eelisaktsiakapitali hinna arvutamine WACC-i kontekstis eriti aktuaalne ei ole. Nii et sellel pikemalt peatuma ei hakka. Samuti ei ole siin vist mõtet eraldi pead murda emiteeritavate uute aktsiate/osade (välise omakapitali) hinnaga, kuivõrd enamasti finantseeritakse meil investeerimisprojekte siiski kas laenukapitali või jaotamata kasumi arvel (v.a ehk avalikult kaubeldavate ettevõtted või idufirmad, aga keskmist väikeettevõtet see kõigi eelduste kohaselt väga ei puuduta).
