Annuiteetgraafik
Log in or create an account to leave a comment
-
Tervist,
Programmeerin üht väikest rakendust laenude haldamisest. Olen valmis saanud sarnase annuiteetgraafiku koostamisega, nagu näiteks siin: http://www.adaur.ee/laenukalkulaator/
Aga põhiosa ja intressimakse ei klapi reaalselt panga poolt väljastatud graafikuga, mille pisike näide on pildil.
Laenukalkulaatoril suureneb põhiosa ja väheneb proportsioonis intressi osa iga perioodiga stabiilselt.
Pildil toodud laenugraafikul aga näiteks põhiosa kord suureneb ja väheneb. Näide: 142.07, 140.41, 140.61, 142.68
Kas keegi oskaks palun pangapoolt väljastatud graafikule loogilise seletuse anda? Soov oleks koostada samasuguseid graafikuid, nagu pank seda teeb.
Loodan, et seletasin ise probleemi piisavalt loogiliselt lahti :P
Tänan -
Üle rehkendamata: kuus on 30 või 31 päeva.
-
Henri,
ma ka ei viitsi arvutada, aga lisaks eelnevale veel, et
360/360;
365/365 või
365/360?
Vanasti olid kõik kasutuses, tänast seisu ei tea. -
Suured tänud!
Lahenduseks siis:
põhiosajääk / intress / 360 saame päevase intressi. Edasi vaatame mitu päeva oli eelneval kuul ja korrutame selle läbi. Lahutame igakuisest maksest intressi ja saame teada palju kuus põhiosa maksame.
Nüüd tarvis arvutada iseseisvalt igakuine annuiteetmakse, kui teada on aastane intress, periood ja põhiosajääk.
Proovides erinevaid kalkulaatoreid saab jällegi pisut erinevaid tulemusi. Siin vist tuleb jällegi see päevade arv aastas mängu. -
Kui kunagi progesin selliseid asju siis märksõnaks meil softis oli "intressikalender", millele pitsat2 juba viitas
Lisaks veel oli meil act/act ehk actual/actual, mis arvestas tegelikku päevade arvu aastas.. kuus.
Üks tüütu tegevus see annuiteedi arvutamine. -
Kuna ilmselt püüad teha korralikku tööd, siis defineeri kohe ka mõisted korrektselt: intress, intressimäär jne.
Kalukulaatorid on tavakasutajale ilmselt vajalikud, MS Excel'i sõbrad kasutavad näiteks funktsiooni PMT jt. -
Henri
Väikeseks vihjeks (läbisen selle protsessi ca 8 aasta eest).
Pank arvutab (väikesi erinevusi pangati on) välja päevaintressi 1 sendi täpsusega (kasutab ümardamist) ja seejärel korrutab päevade arvuga saades kuise intressimakse :))
Pankurid reeglina seda ei tea :))
Deposiidi puhul aga arvutatakse intressi 4 kohta pärast koma !!!
Tavaliselt tuleb väike vahe sisse :)))
Võid ise arvata kuhu poole kaldub . . .
