Investeerimine välisturule idanaabri kartuses
Log in or create an account to leave a comment
-
Tere,
Olen algaja, mis puudutab aktsiatesse investeerimist, kuid oleks selline küsimus, et oletame, et ma oman läbi LHV x summas portfelli ning homme ründab meid meie armas idanaaber, siis kas ja kuidas mõjutab see minu portfelli ja selle ligipääsu?
Kui teoreetiliselt peaks loetud tundidega siit ära minema ja LHV oleks alles ainult rusud, siis kas ja kuidas oleks aktsiafond kättesaadav ja kas see üldse seda mõjutab? -
Selles seisus, on see, et kui sa juba põgenemas oled ei ole sul enam vist ei sooja ega külma, kas mingi raha alles jääb või mitte. Aga kui soovid et idanaaber seda kõike ära ei rööviks tuleb vist äkki püss kätte võtta ?
-
Kartsingi, et foorumist mingit adekvaatset vastust ei saa aga proovida ju võib, proovin siis infot saada vähe paremast allikast:)
-
Vastus oli väga adekvaatne, pigem oli küsimus juhmivõitu. Keegi ei kohusta sul oma portfelli LHV-s hoidma, kui sinu arust on Eesti tulevik tume, siis hoia väärtpabereid välismaiste maaklerite kontodel ja investeeri sinna, kus oht väiksem. Interneti ajastul on kõik võimalik.
-
Kui selline värk tegelikult ka tuleb jäävad aktsiatest alles sendid kui sedagi. Tõenäoliselt. Olenemata , kus nad on hoiustatud või arveldatakse.
Kui usk on konflikti suur, siis tuleb enne kulda osta. Müntides, et ka saaks näiteks paadimehele maksta ja mantlisisse õmmelda.
Kuld on ainukene väärtuse kandja läbi aastasadade.Ta ei kalline ega odavne. Stabiilne kui vaadata väärtust hetkel kehtiva raha väärtusesse. -
Aktsiaportfell on elektrooniline. Sellest ilma jäämiseks ei pea olema rusudes mitte LHV kontor City Plaza kõrgematel korrustel, vaid serveriruum kusagil mujal. Pankade talitluspidevuse tagamiseks on andmed korralikult varundatud ja serveridki füüsiliselt hajutatud ning elektrivõrgust sõltumatul autonoomsel toitel. Siseministeerium küll keelas Swedbankil serverid Rootsi viia, aga ma siiski loodan, et lisaks vähemalt 2 füüsiliselt üksteisest kaugel paiknevale serveripargile Eestis on ka kusagil Rootsi kaljukoopas asuvas serveripargis minu Swedbanki portfelliseis kirjas. Eestimaise LHV Panga puhul muidugi ei tea kas ja kuidas ... . Aga teoreetiliselt, kui internetipank on püsti, siis võin suvalises maakera punktis oma aktsiad müüki panna ja raha üle kanda välisriiki. Murekohaks on vist hoopis internetipanka sisselogimise võimalused - kas Eesti riik suudab Mobiil ID või ID-kaardi teenuse üleval hoida? Äkki peaks ikka selle pankade hallatava sisselogimisvahendi ehk PIN kalkulaatori omandama?
-
Teoreetiliselt Henno, peab see konto olema ikka avatud Rootsis. Kui kamm on, siis siin kõik natsionaliseeritakse ja elekter on 2 tundi ööpäevast sees. See tähendab, et EW aktsiaid see portu sisaldada ei tohi. LHV maja jääb ilmselt ikka püsti aga kohalik server hävitatakse - esimene asi on ju võlakirjad sõja käigus hävitada. See on olnud alati läbi ajaloo. Ära unusta, et pankureid vihatakse alati ja igal pool - läbi ajaloo. Suure segaduse käigus jätavad pooled neist vähemalt oma elunatukesega hüvasti.
DNR ja LNR vatnikud on nagu ma aru saanud pea kõik natsionaliseerinud ja ehitavad seal CCCP vol 2. ülesse T 64 toel. -
Hmm, kas sõja puhul ei oleks mõttekas soetada sõjatehnikat tootvate ettevõtete aktsiaid -- McDonnell-Douglas, General Electric, RAND jne. ? Võiksid ju justkui tõusta?
-
2007 aprillis prooviti esimese asjana maksukas öösel maha põletada. Ime oli, et sinna sisse ei saadud.
Teil on ikka kole kihu sõdida või kas lõigata sõjast.
Kolmkümmend juuti ja mõned ameerika tööstrid saavad kasu.
Ülejäänutele on pakkuda verd, higi ja ohtralt pisaraid. Ja lähedaste kaotusi.
See missidel rätipeade kõmmutamine on lasteaed sellega võrreldes mis kasvõi täna Ukrainas on.
Rätipeadel SAUsid ja GRAD e ei ole (kui üksikud raketid välja arvata, neid saab edukalt ka kraavipervelt lasta.btw) -
Kuidas eelmise sõja ajal oli, varad natsionaliseeriti, samas võis ju olla juba siis inimestel firmade aktsiaid mis asusid näit. Soomes. Kas keegi on kuulnud mingeid lugusid sellest kuidas keegi leidis 1994 a. peidikust aktsiad ja läks ja sai välismaalt divikaid mitmekümne aasta eest?
-
Eestis lõikasid nn "kasu" kinnisvara omanike järeltulijad. Tihtipeale oli kinnisvaral ka laen või hüpoteek seljas. Maa ja majad 90ndatel nn tagastati õigusjärgsetele omanikele, laenu poolt ei hakanud keegi taastama.
Võlakirjad ja aktsiad kaotasid igasuguse väärtuse.
Te siis ei usu kulla võimesse väärtust kanda läbi aastakümnete? -
Kaotasid väärtuse nende firmade aktsiad mis asusid okupeeritud aladel, need kes hoidsid mingi x Rootsi firma aktsiaid olid ju aktsionärid edasi, elades ise NL-is ja omamata ligipääsu börsile ja divikatele.
Tänapäeval muidugi paberaktsiaid pole ning ilmselt lendavad portud vastu taevast kui tankid tulevad, Eesti firmade osas. Vbl. tõesti näit. Swedbank on turvalisem koht hoidmaks mitte-eesti firmades positsioone. Peenes kirjas vast konto lepingus kirjas, et sõda on Force Majeure ja mingit garantiid millegi säilimisele ei anta. -
Kas mitte mingid rahanduskomisaarid neid oma nimel kokku ei proovinud korjata kui natsionaliseeritud vara CCCPi nimele, juhul kui sa okupeeritud alale jäid ja sind kui kulakut siberisse saadeti?
Minu vanaisa oli kõva kaupmees koos oma vendadega, isegi nimelised pühendusega õlleklaasid on vendadelt Puhkidelt kingituseks.
Vanad tegid sellise triki, et enne lõppu kinkisid kõik varad riigile : tulemus inimesed olid varatud, seega ei olnud kulakud, elasid ausate meestena õnneliku punatähe all edasi ja neid ei löödud maha.
Teine vanaisa oli kõva sõjamees, soomepoiss, tema jõudis lõpuks Rootsi. Elas tubli kunigriigi kodanikuna pikalt. Alustas küll nullist aga ega sõjamehed rikkad polegi. Erinevalt muidugi sõjapelaikest aga nende elu kipub tavaliselt lühikeseks jääma. -
Lõpuks sain natuke mingeid asjalikke vastuseid ja diskussioone:) ühesõnaga parem ja kindlam oleks investeerida kinnisvarasse välismaale või siis osta aktsiaid läbi välismaa brokerite?:)
-
Oleneb sellest kus ja millised on su hilisemad kulutused.
Siin on peamiselt käsitletud stsenaariumit kus hilisemad kulutused tuleb teha siin kohapeal, olgu siis jooksva elutegevuse käigus või ühekordsete tehingutega (nt üle mere sõidu organiseerimine). Nii ehk naa peaks sel juhul olema valmis kohalikule või mitte-kohalikule kontole ligipääsu keerukusega, st onlines makseid teha ei pruugi saada, ATMst ei pruugi midagi kätte saada või reguleeritakse vähemalt lühiajaliselt mahtu mida sa saad üle kanda, välja võtta. Seega kõlanud mõtted osta hoopis kuldmynte, peita õunapuu alla rasvapaberis dollareid jne - on mõistlikud. Eriti lühiajalise ärasõidu mõtete korral. Kui plaanid siia jääda, siis investeering kulla asemel suhkru-soola varudesse ja suurde kartulipeenrasse võib olla mõistlikum sest nendest varadest võib tekkida teravam puudus.
Kui su tuleviku kulud on seotud välismaaga - nt pead tagasi maksma USAs õppelaenu või kavatsed seal elada - siis peaksid vara liigutama väljaspoole riskistenaariumi käigus okupeeritavat territooriumit, ettevõttesse kes jääb ka peale riski realiseerumist tegevaks, kontor avatuks, online ligipääs töötavaks.
