Bakalaureusetöö elektriautodest
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tere!
Olen majandusteaduskonna 3.kursuse üliõpilane ja teen bakalaureusetööd teemal hoiakutest elektriautode suhtes.
Oleksin väga tänulik, kui võtaksite 5 minutit oma kiirest ajast ja aitaksite mind sammu võrra lõpetamisele lähemale. Erilise väärtusega on kesk- ja vanemaealiste vastused, kuna neid on rohkem puudu.
https://docs.google.com/forms/d/1jM4kztT5L0Q0Ih_3q-54lzFEN8r1epGrUmOpg3h9RCo/viewform?entry.643350839&entry.1949069909&entry.1648996017=0&entry.2000500214=0&entry.1696424616=0&entry.25239529=0&entry.1143790468=0&entry.230736266=0&entry.1758394418
Tänud juba ette,
Mihkel Vaher -
Tehtud!
-
Jaga siis meiega valmistööd ja tulemusi kaa!
-
Saab tehtud! Töö saab valmis mai keskpunktiks, luban selle teema siis uuesti välja kaevata.
Suurimad tänusõnad taas vastajatele, elektriautode teema tundub olevat populaarne ning loodetavasti on võimalik tööst välja tuua järeldusi, mida saab kogu Eesti elanikkonnale üle kanda, uuringufirmade maagilisest numbrist 1000 (mis lubab nende sõnul Eesti elanikkonnaga võrreldes statistilist kõikumist 3,1%) on endal koos pool, samas mõned uuringufirmad viivad läbi ka 500-lise valimiga uuringuid ning väidavad, et saab edukalt Eestis valitseva üldpildiga samastada. Kuigi siinkohal ongi mul tohutu puudus - uuringufirmad kasutavad rohkem kvoodivalimit, et saada reaalne pilt Eesti elanikega võrreldes, mina kasutan lihtsat juhuvalimit. Tagajärjeks see, et noori vastajaid on tohutult palju rohkem, kuid kahjuks ei saa endale selliseid luksusi lubada, et "modifitseerida" valimit Eestiga sarnaseks. -
Vaher, kas tööst on plaanitud välja leida ka infot, et kui paljud vastajad omavad isiklikku kogemust elektriautodega või kui paljud lihtsalt arvavad midagi sellest, ise kogemust omamata? Ja vastavalt isikliku kogemuse olemasolule vaagida, mis erinevused on hinnangutes elektriautodele?
-
Vastasin. Aga... kui sa küsimustikule niimoodi vastuseid saad, siis ära nimeta seda meetodit lihtsaks juhuvalimiks ja ära üritagi valimi põhjal saadud tulemusi Eesti elanikkonnale üldistada. Sulle ei vasta juhuslikud inimesed, sulle vastavad suvalised inimesed ja siin on väga suur vahe.
-
ttrust,
täpselt nii, proovin välja sortida nii elektriautot kasutanud inimesed, kui ka mitte kasutanud inimesed ja analüüsida kuidas nende hoiak elektriautode suhtes erineb. Ühed teavad omast käest, teised meedia või millegi muu kaudu.
tqnism,
tõsi, tegemist on sellise mugavusvalimi ja lihtsa juhuvalimi vahepealsega, kui ühes vastavad sulle mugavalt kättesaadavad inimesed, siis teises on kõigil inimestel ühesugune võimalus valimisse sattuda. Minu puhul pole tegelikult ühte ega teist, levitasin Facebooki kaudu küsimustikku ning 36 jagamist tähendab, et küsimustik jõudis ühestküljest väga paljudele inimestele nähtavaks, kuid kindlasti pole kõigil täpselt samasugust võimalust vastata. Samas annab kindlasti uuringufirmade meetodites ka norida ning perfektsust ongi pea võimatu leida. -
Facebooki kaudu "levitamine" on suuresti enesepettus. Reaalne hulk inimesi, kes endale teadvustasid, et üleüldse mingi küsimustik on olemas, on tunduvalt väiksem.
-
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=42515
Üldiselt hoiakud on üsna lihtsalt kokkuvõetavad:
Kallis hind, väike "range" ja pikk laadimisaeg. Praktilised omadused keskpärased või pigem viletsad- kandevõime, ruumikus, haagise vedamine jms
No ja lisaks on senised "rahvaautod" koledad nagu öö Nigeerias. Leaf, Miev, Lupo, BMW "mis ta oligi" jt. Oli/on vist Renault esimene, mis auto moodi kuidagigi on.
Tesla ja BMW sportmudel oma 100k+ hinnaga päris rahvaautoks ei päde....
Üldisemalt bang for bucks on el.auto puhul liiga lahja. -
Vastatud, tegin seda vaid seepärast, et kogemused on ja mitte kõige positiivsemad kuna vaatan elektriautosid oma õpitu poolelt. Saad valimisse tugevalt kriitilisemat tooni ka kodanikult kes on ise "elektri" haridusega :)
-
Vastatud. Nišši asjaks need vidinad jäävad. 10 aasta perspektiivis on pigem vesinik teemaks.
-
Elektriauto võib päästa see kui leitakse uus energiasalvesti.
Akudel see asi ei ole jätkusuutlik - vahet ei ole millise leelismetalli peale seda teha üritad. Jätkusuutmatu tehnoloogia.
Üldiselt panustaks ka vesinikule nagu Grupp Seltsimehi mainis. -
Täitsin ära, eks jään tulemusi ootama.
-
sr71
Elektriauto võib päästa see kui leitakse uus energiasalvesti.
Akudel see asi ei ole jätkusuutlik - vahet ei ole millise leelismetalli peale seda teha üritad. Jätkusuutmatu tehnoloogia.
Üldiselt panustaks ka vesinikule nagu Grupp Seltsimehi mainis.
Ka kütuseelemendi väljundiks on ikkagi elekter, mitte mingi põlev kraam. Vesinik ei ole kütuseelemendis mitte selle kiireks oksüdeerimiseks põlemise läbi, vaid osaliseks 'aeglases' keemilises oksüdeerimisprotsessis, mille käigus vesinikust genereeritakse elektrit ilma mehaanilise ajami vahenduseta. Vesinikku tuleb selles kontekstis suhtuda kui 'akut' laadivasse ainesse. Kütuseelemendiga auto ajam on elektriline - need ON elektriautod.
Muus osas nõustun - energiatiheduse kasvamisega kaasnevad riskid panevad salvestava akutehnoloogia kasutatavusele piirid. Kindlasti lähevad akud väiksemaks, kuid samavõrra kindlasti lendab keegi õhku või põleb ära. -
Marvin,
Täpselt nii. Väljendasin ennast lihtsalt veidi segaselt.
Praeguste "Elektriautode" all pidasin silmas neid akutrelle, mis on tänavatele sõitma pandud. Tegelikult on ka kütuseelemendil sõitvad autod elektriautod.
Soomes on isegi vesiniku tanklad olemas ja kui mälu mind ei peta, siis oli see vist Hyundai kelle poolt toodetud autosi peaks olema mitmeid Helsinkis ringi sõitmas. Eesti meediast käis see ka läbi. 6kg vesinikku pidi olema "kütusepaagi" mahtuvus ja sellega pidi saama sõita 500-600km. Prognoos oli, et kui asi massidesse läheb hakkab kilogramm vesnikku maksma 6EUR. Paagitäis 6*6 = 36EUR Praegu pidi hind olema 10EUR 1kg. -
Eks selle vesinikuga on jälle see jama, et selle saamiseks on jälle otseselt või kaudselt fosiile vaja :)
Ehk siis oleme jälle ruudus nr. 1 tagasi. -
mx77, mitte ilmtingimata.
Põhimõtteliselt saab vesinikku ka ookeaniveest, aga täna ei ole veel tehnoloogiat, mis tasuks ära.
Ei hakka siinkohal pikalt mulli ajama ajama arengutest termotuuma valdkonnas, aga tõenäosus selle probleemi lahendamiseks on oluliselt kõrgem kui enesepettus leelismetallidega mässamisel. See on 200 aastat vana tehnoloogia ja sein on ees. -
Veest vesiniku saamine energeetiliselt mõistliku efektiivsusega on hetkel siis täiesti lapsekingades ja jumal teab palju sinna aega läheb, et see tööstuslikus mastaabis tööle saada. Hetkel kulub vist rohkem energiat kui vesinikust hiljem tagasi saab.
Miskipärast kiputakse kogu aeg unustama, et elekter ei ole energia ise vaid energiakandja (kogu selle elektriauto hype juurde). -
Ahjaa, ei maksa unustada, et Audi (jah just see autode tootja) hakkas sünteetilist diislit tootma.
http://www.geek.com/science/audi-develops-synthetic-diesel-from-co2-1621481/
https://en.wikipedia.org/wiki/E-diesel
Kui sellest esmaskordselt lugesin, siis oli vist Audio CEO see mees, kes esimese täispaagiga proovisõidu tegi (A8).
Kui selliseid tehnoloogiaid juurde tuleb ja need arenevad, siis võib juhtuda, et elektritrellid jäävad seina äärde lõpuks seisma ja Elon Muskide sugused mehed peavad tõdema, et sai ära põletatud hulganisti raha. -
sr71
... enesepettus leelismetallidega mässamisel. See on 200 aastat vana tehnoloogia ja sein on ees.
See sein nihkub igal aastal veidi edasi siiski. Energia tihedus per kg ja per liiter kasvab, hind per Wh langeb. Tuleviku tehnoloogiad ei sega meil täna kasutamast neid tehnoloogiaid, mis on olemas täna.
http://batteryuniversity.com/learn/article/the_future_battery -
Ohjah.. see oligi ajaküsimus kui tuleb kindsigo või mõned muud ullikesed, kes aktiivselt haibi põhist jama postitavad investeerimisteema all (tuleviku autod).
Leelismetallidel põhinevad akud kaotavad iga laadimisega oma mahtuvust ja võime vaid promilli/protsendi üle vaielda, et kui palju. Lisaks on need ebaproportsionaalselt kallid (liiga suur osa auto kogumaksumusest). -
Lisan veel juurde, et olen näinud kasutusel ka lülitust kus oli paigaldatud akusi näiteks 12 energia mahtuvusühiku jagu ja välja oli lubatud 6 energia mahuühikut. Asi töötas selliselt, et oli arvestatud ajas toimuvat mahtuvuse kadu ja samas oli lubatud kasutada ainult 6 ühiku jagu. Selline lähenemine tagas selle, et 4-5 aasta möödudes on tõenäoliselt 12-st 6 siiski alles ja näiliselt on kõik hästi. Tegelikult on see pettus (enese või kliendi, pole täpselt kindel) ja sarnast lähenemist kasutatakse päris palju mälutehnoloogias (eriti flashmälu).
Võimalik, et sellist pettust kasutatakse ka Teslas, sest kust kohast muidu tuleb see suhteliselt pikk garantii.
Üldiselt kulutada tuhandeid eurosid asja eest, mille mahtuvus väheneb üsna väheste aastate jooksul, see on ikka paras absurd küll. Ikka kõva usk peab siin mängus olema. Usk rohelisse keskkonda ja sealjuures endale aru andmata, et ökoloogiline jalajälg on nende akude tootmise juures niisamuti märkimisväärne. Rääkimata lapstööjõust nende metallide saamisel. Ma ei ole ühtegi uut uurimust näinud, kuid kunagi varasemalt tehtud võrdlus näitas, et Toyota Priuse ökoloogiline jalajälg oli suurem kui Hummeri puhul (tootmine + kasutus + utiliseerimine). Ökofašistid arvestavad vaid auto kasutusel tekkivat otsest emissiooni autost ja neil on täiesti ükskõik sellest, et kui palju saastab selle auto tootmine ja hilisem utiliseerimine. -
Ma kingiks sulle hobuse, kui mul oleks. Väljaheide on väetiseks, mida saab isegi müüa. Kestab mitu korda kauem kui keskmine auto, hooldust küll vajab, olulist võimsuse kadu siiski ei tule. Mingit seina ees ei ole, järgiproovitud kindel tehnoloogia, töötab!
Sellise "ei saa, pole võimalik" mõtlemisviisiga me kõik sõidaksime veel hobusega tööle hommikuti. -
... ja jooksiski ullikesel juhe kokku.
kindsigo - ei saa ja pole võimalik kehtib leelismetall akude kohta.
Kui leitakse mingi uus seni teadmata akutüüp, tore - proovime!
Senised tehnoloogiad, jah sein on ees, sest keemiliste protsesside vastu ei saa. Ei aita need "parendame" nihutame" või veel hullem mingid uued "hookus-pookus" sõnad. Leelismetallil põhinev aku on surnud tehnoloogia.
Vesinik, saab ja läheb paremaks.
Sünteetilised süsinikkütused, mida genereerida olemasolevast CO2-st, saab ja läheb paremaks. -
sr71 sa solvad teadlasi selle väitega, et akutehnoloogia arengus on sein ees. Ära palun ütle, et "ei saa". Saab ja tehakse. Mine broneeri omale Tesla proovisõit Mario juures, ehk avaneb sul mõni silm.
-
kindsigo
sr71 sa solvad teadlasi selle väitega, et akutehnoloogia arengus on sein ees. Ära palun ütle, et "ei saa". Saab ja tehakse. Mine broneeri omale Tesla proovisõit Mario juures, ehk avaneb sul mõni silm.
Solvan väikest gruppi teadlastest ja pakun välja, et suurem grupp teadlasi jagab minuga sarnast seisukohta. Sa justkui usud, et proovisõit Mario autoga muudab nende akude tööpõhimõtet ja "elulemust".
Kui sa hakkad rääkima, et Tesla on nii mõnus ja tore, siis tore - naudi! Kuid see on juba valkdond: meeldib vs ei meeldi. -
kindsigo
sr71 sa solvad teadlasi selle väitega, et akutehnoloogia arengus on sein ees. Ära palun ütle, et "ei saa". Saab ja tehakse. Mine broneeri omale Tesla proovisõit Mario juures, ehk avaneb sul mõni silm.
Mida ühist on Tesla proovisõidul ja leelisakude arenguperspektiivil? -
mx77
Mida ühist on Tesla proovisõidul ja leelisakude arenguperspektiivil?
No sr71 sõnul jääb see parimaks akuks, mis eales autodele loodud, paremat enam ei tule, sest sein on ees. Ja Porsche lihtsalt valetas, et nende elektrikas hakkab 15 minutiga ennast täis laadima. Mingit arengut ei tule, nad kõik valetavad ja liitiumitehnoloogia on surnud. Poleks ju paha üks kiire sõit teha sellise aku otsas istudes?
P.S. Kas see miinuse ladumine foorumis kuidagi mainele halvasti ka mõjub, et a la 100 miinust saadud = kasutaja kustutamisega vms? -
Panen siia veel ühe lingi harimiseks. Jeff Dahn, kelle materjali seal kasutatakse, on aastakümnetepikkuse kogemusega teadlane Li akude valdkonnas ja ma usun seda meest iga kell rohkem kui "suurt gruppi teadlasi", kes sr71-ga nõus on, et sein on ees.
http://batteryuniversity.com/learn/article/what_causes_lithium_ion_to_die
P.S. Jeff Dahn liitub suvel Tesla tiimiga ja hakkab nende aku arendusega tegelema. Ehk siis seinast läbi murdma. -
kindsigo
... Ja Porsche lihtsalt valetas, et nende elektrikas hakkab 15 minutiga ennast täis laadima. Mingit arengut ei tule, nad kõik valetavad ja liitiumitehnoloogia on surnud. Poleks ju paha üks kiire sõit teha sellise aku otsas istudes?
Osa neist teab, et on võimalik veel mõnda aega antud asja veidi parendada ja teenida kasumit. Kasumi teenimine ei seisne mitte ainult autode müügis vaid ka nende parenduste müümises mujale tööstusesse (arvutid ja muu elektroonika).
Kindlasti saab ka 15 minutiga aku täis laadida, kuid julgen väita, et sellisel juhul piirdub laadimiste arv umbes 150 korraga. See väljendub ilmselt parimal juhul läbisõiduga 90 000. Ja enne kui läbisõit on 75 000 on mahtuvus ka vähenenud 20%-40% Seda annab varjata kui kasutada seda lülitust, mida mõni postitus tagasi ka mainisin.kindsigo
Panen siia veel ühe lingi harimiseks. Jeff Dahn, kelle materjali seal kasutatakse, on aastakümnetepikkuse kogemusega teadlane Li akude valdkonnas ja ma usun seda meest iga kell rohkem kui "suurt gruppi teadlasi", kes sr71-ga nõus on, et sein on ees.
Nagu ka eelmistest postides läbi on kumanud, siis Sinu jaoks ongi tegemist usu küsimusega. Ma ei tea mis taustaga persoon oled, aga mina olen selline tegelane kes on igasugu rumalusi teinud. Kümne aastaselt sai kartulitest elektrit aetud ja mõned aastad hiljem ka ise üks happeaku ehitatud. Kui suure mahtuvusega kondensaatoreid veel siin kandis saada ei olnud sai neidki ehitatud. Hiljem olen lugenud teadustöid ( mitte segi ajada wikipedia ja muu pasaga, mida ekslikult täna diplomitöös kasutatakse ) selle kohta, et mis on siis ikkagi probleemiks ja millised oleks teoreetilised lahendused kui meil oleks täiuslikud materjalid kasutada.
Hiljem ise testides aina uuema generatsiooni Li-Po ja muid akusi on senised teadmised vaid kinnistunud.
Sinu jaoks on see kõik usu küsimus.. minu jaoks vaid väga vähe seotud usuga. Isegi kui mahtuvust õnnestuks tõsta võrreldes tänasega 2x ei kaota see ära probleemi, et iga laadimiskord vähendab selle keemilise energiasalvesti mahtuvust. Leelismetallidel põhineva aku asemele on vaja midagi täiesti uut. Kaasaskantava elektroonika puhul saame veel pikalt nautida seda akude parendust ja suhtume suhteliselt külmalt sellesse kui kahe aasta või kolme möödudes ostame läpakale uue aku. Viie aasta möödudes on enamikul meist juba uus arvuti. Autoga on lood teised. -
Räägime 5 aasta pärast uuesti sel teemal, vaatame kuhu teadus on jõudnud ja kas oli sein ees.
-
PS. kindsigo, lugesin selle Jeffi jutu ka läbi. Kena turundusmaterjal, mina ei saa seda tõsiselt võtta. Tehnoloogia kaugele inimesel jätab see muidugi ägeda mulje nagu MMS või muu selline. Lühidalt - haip. Ka Tesla tuleviku osas haip, mis aitab spekuleerida.
-
kindsigo
Räägime 5 aasta pärast uuesti sel teemal, vaatame kuhu teadus on jõudnud ja kas oli sein ees.
Vaatame siis 5 aasta pärast, senikaua on paslik kogu värginduses kahelda. Tarkinvestoris jookseb juba mitmendat aastat LENR -i triaad, mis pole mitte kuhugi jõudnud, vaatamata arvukatele artikli-linkidele, mis kõik lubavad õige-peatset taeva maa peale tulekut. Eksisteerib terve kari inimesi, kes tõeliselt usuvad juba aastaid Andrea Rossisse, siiamaani tulutult. Viimased 16 aastat (või isegi kauem) pidi kohe-kohe odav kütuselement (fuel cell) autodele tulema. Hetkel on töös alles katsepartiid, ikka veel alles. -
Eks see ole natuke nagu fusion-energeetika, mille kohta irvhambad märkisid, et "küll need tuumafüüsikud on ühed tõsised ja sõnapidajad mehed -- 50 aastat tagasi ütlesid, et termotuumareaktor saab viiekümne aasta pärast valmis ja täna räägivad täpselt sama juttu" :)
-
sr71, mis sa virised, kui seda seina ees ei oleks väheneks sinu investeering Tesla akusse veelgi kiiremini.
-
Pole iial ühtegi akutehnoloogiasse investeerinud. Fuelcelli investeering võib küll hapuks minna või siis vastupidi.
Kes targalt investeerib see võib ka leelismetallakude pealt teenida. Õigel ajal tuleb lihtsalt osata väljuda, sest autotööstuses pikemas perspektiivis on tegemist jätkusuutmatu asjaga. Pakun välja, et 7a pärast on sellega lõplikult kõik. -
Tavalisel leelismetallakul on siiski üks suur eelis - seda saab põhimõtteliselt igal pool laadida. Kütuseelementide laadimiseks on vajalik täitsa uus infra. Seetõttu ei arva ma, et see tehnoloogia väga ruttu välja sureks. Pikas vaates - jah, kütuseelementide eelised on ilmsed.
-
Oleme siiski ausad, et ka praegune elektrivõrk ei toeta leelisakudega elektriautode massilist levikut. Seega täiesti uus infra tuleb mõlemal juhul luua. Akudega autode puhul võib asi olla isegi keerulisem.
-
mx77
Oleme siiski ausad, et ka praegune elektrivõrk ei toeta leelisakudega elektriautode massilist levikut. Seega täiesti uus infra tuleb mõlemal juhul luua. Akudega autode puhul võib asi olla isegi keerulisem.
Täpselt nii. Paljud ei saa Teslat väidetavalt kodus ühe ööga täis, sest 16A peakaitse ei ole piisav. Tihti kipub majas olema ka muud tarbijad ja kiirem laadimise variant tahtis ju 20A. kortermajade puhul on see üldse ulme. -
sr71
Pole iial ühtegi akutehnoloogiasse investeerinud. Fuelcelli investeering võib küll hapuks minna või siis vastupidi.
Pidasin silmas, et kui inimene ostab Tesla, siis ei maksa ta meeletuid RD-kulusid kinni, sest sein on ju ees ja see aku ei vanane moraalselt mõne aastaga vaid saab rahulikult aku eluea lõpuni sõita. -
Fake McCoy
sr71
Pole iial ühtegi akutehnoloogiasse investeerinud. Fuelcelli investeering võib küll hapuks minna või siis vastupidi.
Pidasin silmas, et kui inimene ostab Tesla, siis ei maksa ta meeletuid RD-kulusid kinni, sest sein on ju ees ja see aku ei vanane moraalselt mõne aastaga vaid saab rahulikult aku eluea lõpuni sõita.
Põhimõtteliselt nii ongi. -
sr71
mx77
Oleme siiski ausad, et ka praegune elektrivõrk ei toeta leelisakudega elektriautode massilist levikut. Seega täiesti uus infra tuleb mõlemal juhul luua. Akudega autode puhul võib asi olla isegi keerulisem.
Täpselt nii. Paljud ei saa Teslat väidetavalt kodus ühe ööga täis, sest 16A peakaitse ei ole piisav. Tihti kipub majas olema ka muud tarbijad ja kiirem laadimise variant tahtis ju 20A. kortermajade puhul on see üldse ulme.
Mul kodukohas eramajadel kunagi ammu, 1990-datel (või pärast 2000a) keelati elektrikütte kasutamine ära, kuna kohalik vooluvõrk ei kandvat seda koormust välja. Ma ei tea kas nüüd on elektrivõrku võimsamaks tehtud, aga kui iga maja öösiti oma Teslat laeks, siis tuleb kogu kohalik elektrivõrk ümber ehitada, ei piisa majadele võimsamatest peavoolukaitsmetest. -
Kui kunagi esimesed autod ringi vurama hakkasid, siis oli tossu palju ja infra tankimiseks oli kah puudulik. Eelnevat vestlust lugedes oleks pidanud selle autoasja vist juba eos katki jätma.
-
puhkjapojad, päris nii see ikka ei ole. Vaata kui palju kannab energiat endas süsivesinikkütus ja kui lihtne on transportida süsivesinikkütuse näol 1MWh energiat näiteks tunni aja jooksul. Nüüd mõtle selle peale, mida tähendab selle transport kõrgepingena (suhteliselt odav siiski) ja nüüd mõtle kui jäme peab olema kaabel kui seda transportida peale transformeerimist kolme faasilise 360V peale (rääkimata ühe faasilisest 220V ühendusest).
Minge rääkige nendest asjadest energeetikute ja elektrikega - toovad maa peale tagasi.
Kui palju kannab endast energiat 1kg vesinikku ja mis on selle alternatiiv elektrina ja kui jäme peab olema juhe, et seda üle kanda. Mitte keegi teist ei ole valmis kinni maksma seda upgrade-i mis tuleks elektrivõrkudega läbi viia. -
Seega peab olema kodus võimas akukomplekt, mis päeva jooksul korjab vooluvõrgust energiat (suurima võimsusega korjab näiteks neil kellaaegadel kus elekter on odav) ja mis seejärel öösel tühjeneb, laadides Sinu ja naise autot, tõmmates öisel ajal samuti elektrit elektrivõrgust. Palju selline seade maksaks?
Kui katusele/aeda päikesepaneelid panna, saaks päikeselisel päeval selle elekri ka päikeselt, oleneb päikesepaneelide kogupindalast.
Maale vanaema juurde ja sealt metsa marjule/seenele/kalale selle autoga igatahes ei sõida. Või peab vanaemal maal samuti korralik laadimispunkt olema või kui sõidab, siis sõidumaa peab olema päris lühike. -
puhkjapojad1
Kui kunagi esimesed autod ringi vurama hakkasid, siis oli tossu palju ja infra tankimiseks oli kah puudulik. Eelnevat vestlust lugedes oleks pidanud selle autoasja vist juba eos katki jätma.
Autonduse algusaegadel olid elektriautod väga levinud. Ja ka läbisõiduvõime ei erinenud oluliselt tänastest Mitsu Imev'atest vms.
Siiski jäi olelusvõitluses peale bensiin.
