Okupatsioonide muuseum
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ei ole teemaga eriti kursis, autoraadiost täna kuulsin. Saatejuht poetas sellise fraasi: ajale jalgu jäänud nimi. Mis kala sellega on? Keegi on "triggered", kui sõna okupatsioon kuuleb? Kust see idee üldse on tulnud, et sel nimel midagi viga on?
-
Niipalju, kui aru olen saanud, üritatakse panna vähemnegatiivse sisuga nime "Vabamu". Isiklikult ei poolda ssellist üleminekut,
-
Noorem põlvkond tahaks Okupatsioonimuuseumis rõõmsalt ringi seigelda nagu AHHAA Teaduskeskuses või Energia Avastuskeskuses seda teha saab. Muidugi eestlane kõigepealt tormab muutma nime ja logo ja muud säärast välist.
-
Arvestades esimest nn uut väljapanekut võiks nimi olla Nokupatsioonimuuseum.
-
TNT
Arvestades esimest nn uut väljapanekut võiks nimi olla Nokupatsioonimuuseum.
Sellised "vabadusvõitlejad" Okupatsioonimuuseumisse ei sobiks, võib-olla sellepärast ongi uus nimi "Vabamu", noortele suunanäitajaks. -
Otsustavatele positsioonidele on tänaseks pääsenud inimesed, kes mäletavad okupatsiooniaega jäänud väga varajasest lapsepõlvest, et vist pidi saiajärjekorras seisma. Paradoksaalne on see, et just selline olukord tõestab vajadust haridusliku objektiivsel reaalsusel baseeruva šokiväärtusega mäluasutuse järele. Ilma newspeak'ita.
-
Karum6mm
Otsustavatele positsioonidele on tänaseks pääsenud inimesed, kes mäletavad okupatsiooniaega jäänud väga varajasest lapsepõlvest, et vist pidi saiajärjekorras seisma. Paradoksaalne on see, et just selline olukord tõestab vajadust haridusliku objektiivsel reaalsusel baseeruva šokiväärtusega mäluasutuse järele. Ilma newspeak'ita.
Nad mäletavad aega kui nende veel välja arenemata maitsemeelele meeldisid keeduvorstid, viinerid ja veidi hiljem plastikust Fanta. Nüüd nutavad, kuigi toidu maitse läheb aina lihasemaks ja kurdavad, sest Fanta, mis koostiselt ei jää alla Aura mahladele, ei maitse nagu nende keemiline mälestus. -
Mulle tundub jällegi vastupidi - et otsustavatel positsioonidel on ikka veel inimesi, kes parema meelega näeksid abstraktsevõitu teemadega tegelevat vabamut-švabamut, mitte šokiväärtusega hardcore muuseumi, mis räägiks mitte ainult kuritegudest ja ohvritest, vaid ka kollaborantidest ja kurjategijatest.
Ei saa ju lasta korduda olukorral, et kõrgetasemeline riigiametnik viib Poola delegatsiooni okupatsioonide muuseumi ja stendil vaatab vastu foto isast, kõrval kirjeldus tema rollist sõjakuritegudes Eesti tsiviilelanikkonna vastu. -
Vaatasin eile seda TRumpi fenomeni filmi. No mis sealt siis välja koorus?
Terve mõistuse ja genofondiga inimestele on hakanud poliitkorrektsus ajudele. Keegi ei suuda seda iba enam vastu võtta ja kui lõpuks leidub mõni , kes nimetab asju õigete nimedega siis rahvas koondubki tema taha.
Sama siin EKRE fenomeniga.
Vabamu ei taba tänast trendi, minu arvates. -
Mul jooksis eilse AK uudislõigu peale juhe täiesti kokku. Tädi rääkis, kuidas tahavad mingi uue atraktsioonina ehitada võimaluse, kus saaks kogeda loomavagunis sõitu.
-
Kabadega peksmist ja kapsaveest toitumist ei tahtnud pakkuda.
Mosiniga saab ikka ühe pauguga sahtli puhtaks lüüa, kui puhtalt õlalt lüüa.
Saapad. -
Kartulikoori ka maha panna kevadel sobiks, lisaks mustmullavööndist selle tarbeks muld tuua.. jne jne ........- joodid...
-
Solitary
Mul jooksis eilse AK uudislõigu peale juhe täiesti kokku. Tädi rääkis, kuidas tahavad mingi uue atraktsioonina ehitada võimaluse, kus saaks kogeda loomavagunis sõitu.
Miks ehitada, trammiliin Koplisse on olemas. -
arsenal
Mulle tundub jällegi vastupidi - et otsustavatel positsioonidel on ikka veel inimesi, kes parema meelega näeksid abstraktsevõitu teemadega tegelevat vabamut-švabamut, mitte šokiväärtusega hardcore muuseumi, mis räägiks mitte ainult kuritegudest ja ohvritest, vaid ka kollaborantidest ja kurjategijatest.
Ei saa ju lasta korduda olukorral, et kõrgetasemeline riigiametnik viib Poola delegatsiooni okupatsioonide muuseumi ja stendil vaatab vastu foto isast, kõrval kirjeldus tema rollist sõjakuritegudes Eesti tsiviilelanikkonna vastu.
Midagi sinnapoole võib olla küll. Meil on vanad haavad ja kindlasti mitte natsi okupatsiooniga. Muidu võiks ju öelda, et Auschwitz tuleks rahvaste sõpruse muuseumiks nimetada. Ma ei ole kuulnud tervemõistuslikku põhjendust, et mis sellel nimel häda on.
Need ajad on läbi, kus kommunistidele näpuga näidati ja platsi puhtaks pühiti. Minu meelest on hea, et need ajad läbi on. Tundub, et teatud tegelastel kripeldab see teine okupatsioon ja kas just nii, et isa pilt ning kuriteod rahva vastu, aga ka partorgi positsioon võib inimesi häirida. Inimesed on sensitiivsed, alles kirjutas keegi LHV foorumis, et tunneb ennast rassistina trammis istudes, sest ei näe habemetega moslemeid enda ümber. Minu meelest võib selline inimene end fašistina (või jumal teab millena) tunda, kui okupatsioonist räägib seoses töörahva ülestõusuga? Samas jälle said sakslased sellest küll üle, suurema osa vanemad on ju üht- või teistpidi natsindusega seotud olnud. -
Ma olen selle nimevahetamise põhjuseks kuulnud, et see just turistide vaates mõeldud: occupy tähendavat ingliskeelses keskkonnas esmalt töökohta mitte okupatsiooni
-
Me elame Eestis. Nimi pandi eestikeelne. Võõrkeelne tõlge-mugandus-selgitus-või mis iganes asi see on peaks vastama sisuliselt nimele.
-
DonRoberto
Karum6mm
Otsustavatele positsioonidele on tänaseks pääsenud inimesed, kes mäletavad okupatsiooniaega jäänud väga varajasest lapsepõlvest, et vist pidi saiajärjekorras seisma. Paradoksaalne on see, et just selline olukord tõestab vajadust haridusliku objektiivsel reaalsusel baseeruva šokiväärtusega mäluasutuse järele. Ilma newspeak'ita.
Nad mäletavad aega kui nende veel välja arenemata maitsemeelele meeldisid keeduvorstid, viinerid ja veidi hiljem plastikust Fanta. Nüüd nutavad, kuigi toidu maitse läheb aina lihasemaks ja kurdavad, sest Fanta, mis koostiselt ei jää alla Aura mahladele, ei maitse nagu nende keemiline mälestus.
Mis ajast pärinevad teie isiklikud mälestused? Mina mäletan ühtteist veel eelmisest eesti ajast,rohkem saksa ajast ja veel rohkem vene ajast. Nii maitseid kui elu-olu. Praegu ma näiteks vorste-sinke poest ei osta. Liha toon toorelt ja keedan-küpsetan ise. On nii maitse kui lõhn! -
Kristjan1
Saatejuht poetas sellise fraasi: ajale jalgu jäänud nimi. Mis kala sellega on? Keegi on "triggered", kui sõna okupatsioon kuuleb? Kust see idee üldse on tulnud, et sel nimel midagi viga on?
Ei tahaks vandenõuteooriate tasemele laskuda, aga natuke tundub, et see nimevahetus haakub üldisema riigivõimu mentaliteediga, mis üritab pisendada okupatsiooni tähendust ja stalinismi kuritegusid (jah, eestlaste seisukohast eelkõige stalinismi, kuigi alatähtsustada ei saa muidugi ka natsismi). Või kui mitte pisendada, siis vähemalt põhjustatud kannatusi ja tagajärgi mitte enam nii mustades toonides näidata. Nooremapoolne seltskond, noh, ja küllap ka ajalootunnis õpitut päriselt ei tajuta ning üldine lugemus sel teemal on ilmselt üldse puudulik.
Meie praeguse välisministri suhtumine võtab vast sellise "moderniseeritud" ajalookäsitluse kõige paremini kokku (Riigikogu arupärimiselt väljavõte): "Okupatsiooni ja anneksiooni mõisted ei ole ainult juriidilised terminid, vaid neil on ka poliitiline külg. Mina seda sõna ei kasutaks, aga teil on õigus seda kasutada."
Seega saan mina aru, et parem on, kui me okupatsiooni terminit ei kasuta, sest suhete arendamisel on soovitav vastaspoolele (Moskva, ehk ka Euroopa Liit) mittesobivaid termineid vältida. Ehk jõuame millalgi ka tõdemuseni, et Eesti astus tõepoolest Nõukogude Liidu rahvastevahelisse sõprusesse eesti rahva tungival soovil.
