Panditulumaks
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Mitmed foorumlased on eri postitustes seda ideed kritiseerinud. Tahtmata vastupidist väita küsin lihtsalt targematelt:
1. Kas see, et rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtted oma Eestis teenitud kasumi emafirmadele välja laenavad ja seega tulumaksu maksmist väldivad, on arvestatav probleem?
2. (kui vastus esimesele küsimusele oli "jah") Mida siis tuleks ette võtta? -
1. Seda ei toimu.
2. Riigikogu liikmetele tuleks anda võimalus läbida tasuta raamatupidamise algkursus. -
Mina küll ei julge väita, et seda probleemi pole. Siin on Creditinfo poolt koostatud edetabel raha väljalaenajatest, mille kogusumma olevat 700 miljonit €. TOP 10:
-
Selleks, et kasum laenuna päriselt välja läheks peab laenu saaja pankrotistuma. Ma arvan, et mitte ükski ettevõte sellest tabelist seda ei plaani....
-
Cynic, kas need ülaltoodud ettevõtted on sinu arvates vaid ajutiselt raha välja laenanud?
Ma küll kahtlen, et pikalt edukas olnud ehitusvahtude tootja enamust seda raha kunagi vajaks. Tõenäliselt on selle Eesti tehases teenitud kasumi eest kusagil mujal riigis mõni tootmine püsti pandud. Minu arvates võiks Eesti riik ka siiski sellest edukast ärist oma osa saada. -
Kuldar1.
Eesti riik saabki sellest edukast ärist osa, kui omanikud ettevõttest raha dividendidena välja võtavad. Ega see raha kadunud ei ole. Probleem on selles, et need mõnesajad miljonid illusoorsed eurod tahab praegune valitsus kohe kätte saada, ei taha jätta seda raha tulevastele valitsustele.
Muidugi see raha on illusoorne, sest selleks ajaks kui see absurdne seadus jõustub, on firmad oma kontsernisisesed laenud ümber mänginud ja valitsusele jäävad tühjad pihud. -
Siin on Creditinfo poolt koostatud edetabel raha väljalaenajatest
Ühtlasi on edetabeli kommentaarides kirjas:
„Aastate jooksul on kogunenud välja laenatud summaks ligi 767 miljonit eurot, mis moodustab üle 20% uuritud valimi jaotamata kasumist,“ kommenteerib Ots.
....
Suur osa tabelis näidatud laenudest ongi reaalse ärilise sisuga. -
Kuldar1, tee läbi raamatupidamise kanded ja sa avastad, et kui tütar emale raha laenab siis tütre jaotamata kasum ei vähene ja ema oma ei suurene. Seega kasum ei liigu laenamisega kuhugi. Vastupidi, ema hakkab tütrele intressi maksma ja see suurendab tütre kasumit. Selleks, et tütre jaotamata kasum väheneks peab ta emale antud laenu korstnasse kirjutama. Seda pandimaksu näeb valitsus sama palju kui Tallinn oma paadimaksu. Aga vähemalt saavad inimesed uue maksu juurutamisel ja IT arendusi tehes tööd.
-
Ei saagi aru, kas tegemist on naiivsusega või kuskilt kaudu enda õigustamisega. Loomulikult jääb nõue tütarfirmal üles ja loomulikult peab emafirma maksma intressi, keegi seda ei vaidlustagi. Aga mis intressi ja kas kunagi laen ka tagasi makstakse, on küsimus.
-
Keegi ei hakka seda panditulumaksu maksma.
Aetakse siin tütarfirma kasum nulli emafirma mingite konsultatsiooni või juhtimisteenuse arvetega ja ongi JOKK -
mx77
Keegi ei hakka seda panditulumaksu maksma.
Aetakse siin tütarfirma kasum nulli emafirma mingite konsultatsiooni või juhtimisteenuse arvetega ja ongi JOKK
Sellele saab Maksuamet juba tänasel päeval küüned taha. Kogu see laenu skeem kasutusse läkski, kuna see skeem ei toiminud enam. -
Cynic
Kuldar1, tee läbi raamatupidamise kanded ja sa avastad, et kui tütar emale raha laenab siis tütre jaotamata kasum ei vähene ja ema oma ei suurene. Seega kasum ei liigu laenamisega kuhugi. Vastupidi, ema hakkab tütrele intressi maksma ja see suurendab tütre kasumit. Selleks, et tütre jaotamata kasum väheneks peab ta emale antud laenu korstnasse kirjutama. Seda pandimaksu näeb valitsus sama palju kui Tallinn oma paadimaksu. Aga vähemalt saavad inimesed uue maksu juurutamisel ja IT arendusi tehes tööd.
Ma hakkasin umbes sama asja kirjutama just. Cynic, aga äkki meie haridus on vale? Lehte- ja Jaan minu puhul eksisid. -
Tegelikult on kogu see jama tingitud asjaolust, et erinevalt muudest riikidest ei maksusta me kasumit vaid dividendi selleks, et dividende vähem makstaks ja kui siis dividende makstaksegi vähem lähme paanikasse, et mis nüüd saab, vaadake millised kaabakad on ettevõtjad -talitavad nii nagu seadusandja soovis! Tavamõistus ütleks, et teeme siis nii nagu teised aga ei, see oleks ettevõtluskeskkonnale halb ja saadaks vale signaali. Me treime hoopis posu uusi seaduseid mis sunniksid regulaarselt dividende maksma vaatamata asjaolule, et majandus on tsükliline. Kontrollime, et eraisik ei ostaks börsilt aktsiat vähem kui kuu enne exdividendi jne. Tekitame sellega suure segaduse, halduskoormuse ja kindlasti ka maksuauke aga vähemalt oleme erilised.
-
Cynicu viimase väitega igati nõus.
-
Kui mäletada, siis maksuamet hakkas ettevõtetelt pärast 2000. aasta saabumist palju rohkem tulumaksu kokku koguma, kui ta seda enne suutis. Ettevõtte tulud olid enne 2000a küll maksustatud, aga mida sa ikka ära teed kui ettevõtted tulu ei teeninud?
-
Väike näide Swed Eesti baasilt. Tal istub kontol 1,4 miljardit EURi jaotamata kasumit. Kas tõesti mõni naiivik arvab, et sellise jaotamata kasumi juures on 37 miljoni EUR kontsernile välja laenamise korral tegemist kasumi välja kantimisega?
Henkeli jaoks on samuti see 88 MEUR kommiraha, see raha liigutatakse seaduse vastuvõtmise hetkeks laksti tagasi ja Henkel hakkab mõtlema selle peale, et võib-olla oleks vajalik muuta tütar ümber emaettevõtte filiaaliks ja võib-olla oleks mõistlikum Baltikumi äri keskpunkt Lätti viia. -
Kuna EL regulatsioonid nõuavad, et ei tohi olla ettevõtete asukoha põhist diskrimineerimist, siis see uus "maks" hakkaks kehtima ka Eesti sisesele raha liigutamisele. Pakuks, et tulemusena saavad kõige suurema laksu Eesti väiksemat sorti kontsernid, kes on siiani pangalaenu asemel laenanud oma uute äride jaoks raha teistelt kontserni liikmetelt.
-
Probleem praegu selles ongi, et valitsus tuimalt arvutab TM summat, kui antud laenud oleks dividendidena välja makstud, aga keegi ei mõtle sellele, et üldine mõju on ettevõtlust piirav, kuna finantseerimise võimalused väiksemate ja keskmiste kontsernide sees vähenevad märgatavalt. Suured ettevõtted suudavad suure raha liigutamiseks selleks ajaks kindlasti ka mingi jokk lahenduse välja mõelda ja lõpp tulemusel positiivset rahavoogu riigile ei tekigi.
Huvitav lugemine oli paari päeva tagune ÄP artikkel Kaubamaja kontserni näitel. http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/03/09/raul-puusepp-panditulumaks-kahjustab-eesti-ettevotteid -
Julgen siinkohal oponeerida, kuna finantskirjaoskus ja -kogemus on mul täitsa olemas. Kontsernidel on erinevaid kasumi varjamise võimalusi nagu siirdehinnad ja "konsultatsioonid" ning lisaks tulumaksu mittemaksmise võimalusi nagu ettevõtte ühinemis-jagunemis tehingud, laenud, ebaproportsionaalsed debitoorsed võlgnevused jms.
Praktikas on laenud sellest valikust selgelt kõige parem, kuna ei moonuta pikas perspektiivis tegevuste jälgimist efektiivsuse seisukohast. Seda eriti kaugemate juhtimis- või jälgimisstruktuuride seisukohast. Seni, kuni selline teguviis on ka seaduse mõttes legitiimne, seda ka valitakse.
Kui tulumaksumäär on konkurentsivõimeline, siis ei hakka kontsernid nii lihtsalt muude skeemitamistega tegelema, vaid kohapeal mittevajalik kapital viiakse välja traditsiooniliselt dividendidena.
Sellest eeltoodud nimekirjast on tõesti Swedbank üks neist, keda süüdistada ei maksa. Kuid meenutagem, et sellele eelnes 2015 aasta erakorraline dividendimakse 400 miljonit €, vastasel juhul oleks see tabel veelgi silmatorkavam.
P.S. omaette teema on, kas praegune valitsus seda eelnõud üllatel eesmärkidel teeb? -
Kuldar1, mis mõttes üllatel eesmärkidel?
-
Aga mis sa siis teed kui rahavajadus grupi erinevates osades pidevalt muutub? Kui täna on Eestis raha üle siis maksad dividendina välja ja kui kahe kuu pärast puudu siis kohe aktsiaemissioon otsa? Ja iga ringi pealt 20% tulumaksu. Ma kardan, et kui sa just arvevabrikut või narkolaborit ei pea siis ei kannata ühegi äri marginaal sellist jama välja. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul on tavaline, et likviidsust juhitakse tsentraalselt mitte ei palgata igasse putkasse eraldi spetsialisti. Ja kui ühel tütrel on raha vaja ja teisel üle siis finantseeritakse end grupi siseselt mitte nii, et üks tütar laob -0,4% intressiga deposse ja teine võtab kohalikust pangast 2% intressiga laenu.
-
Cynic, ärme utreeri. Ajutistelt (kuni 2 aastat) rahavajaduste liigutamistelt ei plaani keegi tulumaksu võtta.
Näiteks Henkelil on kindlasti väga pikalt ja stabiilselt raha üle. Ärid ei olegi igavesed ja seega kui tal 10 aasta pärast peaks raha vaja minema, siis ei tähenda see, et tegevuse 30 aasta jooksul ei peaks tulumaksu maksma.
ttrust, eesmärk peaks olema võrdne konkurents (et Swedbank ainuke "loll" poleks), mitte pelgalt riigikassa täitmine hetke poupaarsete valimislubaduste tarbeks -
Oot, et kuna Swedbank otsustas Tallinnas paiknevast kontorist dividendid välja võtta, peavad seda kõik ülejäänud ettevõtted nüüd samuti tegema? Võrdsuse printsiibi tõttu!
-
Jah, kuni 2 aasta puhul hoiad lihtsalt viiendiku oma käibevahenditest maksuametis hoiul ja iga kord kui laen lõpeb esitad taotluse raha tagasi saamiseks koos raha tagasisaamist kinnitava dokumendiga ja siis ametnik vaatab mõistliku aja jooksul taotluse läbi ja saadki kasutult seisnud raha tagasi. Mis põhjusel peaks ükski kontsern pärast sellise seaduse jõustumist Eestisse jääma? Pealegi tõsine pätt saab raha laenata osapoolele mis näiliselt ei ole seotud osapool ja see keha saab siis raha edasi laenata. Muidugi võib laenamise ka üldse ära keelata.
-
Kõige kihvtim selle SOGA juures on nimelt see, et algselt olid kõik firmade vahelised divikad maksuvabad.
Kõik toimis, siis vaadati, et papp liigub "maksvabalt" riigist välja.
Siis muudeti seadust , väänati kõigile divikatele tulumaks selga, sellest tulenes, et samade osanikega ettevõtted hakkasid vajadusel omavahel laenama. Väikeosanikud maksavad lausa mitu korda.
Kavala perse jaoks leitakse ikka vindiga m..nn.
Ja kui ei leita, jääb asi tegemata.
Millest jopskid oma LInnahalli renoveerima hakkavad?
Ilmselt võtavad laenu.
Pärast istuvad näljas või pigem mõtlevad mingi uue "õiglase" maksu välja.
KEEGI NAGUNII SIIA ENAM EI INVESTEERI, kui te mind ei usu, küsige nn keskpanga käest. -
Keegi ei investeeri siia juba ammu. See ei ole küll kuidagi viimase 100 päevaga valitsuses või panditulumaksuga otseselt seotud.
-
[
rixa
Keegi ei investeeri siia juba ammu. See ei ole küll kuidagi viimase 100 päevaga valitsuses või panditulumaksuga otseselt seotud.
Nõus, see panditulumaks on litsalt osa üldisest trendist mis seadusloomes juba mõnda aega valitseb. Mõni aeg tagasi keegi kirjutas lehes tabavalt, et me nagu mängiks tamkas äraandmist. Tahame maksku mis maksab oma nuppudest (ettevõtted ja ettevõtlikud inimesed) enne teisi lahti saada. -
Mul tekib küsimus, et miks just 2 aastat? Miks mitte aasta või 6 kuud? või kuu aega? Saaks kohe papi kätte ju!
Mis laen on 2-aastane? SMS-laen päikesereisi jaoks?
Vähegi arvestatava investeeringu laen või tasuvusaeg on 5-10 aastat. -
See maks, rixa , on lihtsalt kinnitussõnum:
Ärge kurat ronige EESTI Wabariiki investeerima.
või siis:
Ettevõtlus EW on lubatud mikrotasandail. Näiteks: puulusikate voolimine või labakute kudumine.
Kunagi me kambaga nn "investeerisime" Venkude maale. Sinna liikus raha küll lobinal, nagu evropas.
Aga selle tagasi liigutamine tvaju mat, Selle kande tegemine võttis pangas oi-oi millise aja ja töö. Aga ära tõime, ausõna uuesti enam ei proovi. -
Ma ei tahagi kuidagi väita, et see pandimaks kuidagi hea idee on. Ma lihtsalt polnud nõus väitega, et seda ei tehta. Töötasin mõnda aega ise ettevõttes, kus külma rahuga kasum laenuna Soome lükati ja seal see raha dividendideks läks.
-
võid ju juhtimistasuna ära saata . Maksuvaba samuti või juurdehindlusena.
Aga väike viga rixa,
Laenu dividendiks küll konvertida ei saa. Mitte kuskil maal.
Isegi mitte Kreekas, kuigi võib vaielda. -
Kasumit saab tekitada mitmel erineval viisil, kasumi dividendideks maksmiseks on vaja sulli. Selleks võib laenu vabalt kasutada.
-
Kui Chuck Norris oli raamatupidaja, siis istusid nii sularaha kui antud laenud passivas ja keegi ei kobisend.
-
Mina tahaks hoopis teada, mis selle Dmitri Jegoroviga tehtud on. Oli koolis loenguid andes täiesti normaalne inimene ja teadis muuhulgas ka halduskoormuse mõistet, aga siis läks Norrasse doktorit tegema ja nüüd siis sedasi. Mingi implantaat pandud?
-
Pappi on vaja, PAPPI. Käsk on antud ülevalt, mine jookse , sebi , räägi umbluud aga tule papiga tagasi.
Aga muidugi kui Palo ja Simsoni majandust kureerivad, siis võib-olla tõesti "pilvepiiril " nii mõeldaksegi.
Ilma igasuguse irooniata. -
Ega siin suurt vahet pole kes laeva tüürib. Ligi arvas ka, et finantstehingute maks on igavesti lahe asi. Ei teagi kes või mis meid lõpuks sellest päästis.
-
Keegi ei viitsinud nii väikese summaga tegeleda?
-
Ei no alguses lubati ju pahadelt kümneid miljoneid kokku korjata kui mälu ei peta.
-
12 milii oli.
Kunagi EW alguses lobistasid notaariused, et kõi rahalised lepingud (näit:laenulepingud) EW peaksid nende käest viseeringu saama (+ not tasu). Pangad Blokkisid selle geniaalse mõtte suure vaevaga ära. -
Cynic
Ei no alguses lubati ju pahadelt kümneid miljoneid kokku korjata kui mälu ei peta.
Kunagi MA ütles, et tahab näha pabereid. Kui paberid viisin (raske oli), siis peale seda enam ei tahtnud.
Usaldavad järelikult. -
Jäin mõttesse, huvitav kuidas see panditulumaksu süsteem tegelikult praktikas rakendub, nägin sel teemal hirmsat unenägu.
Aluseks on igakuiselt esitatav vorm TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon).
Vorm TSD esitatakse ettevõtte poolt eelneva kuu eest hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks ja samaks kuupäevaks peab deklareeritavad maksud eelmise kuu eest üle kandma. Sealhulgas siis ka maksumääraga 20/80 tulumaks välja makstud dividendidelt – kui dividend on 100, siis tulumaks on 25.
Nüüd kuna panditulumaksu seadusega soovitakse üle 2 aasta pikkune laen kontserni siseselt võrdsustada dividendiga, siis ilmselt näeb asi välja nii.
Tütarettevõte andis emaettevõttele 31. mail lühiajalise laenu seoses emaettevõtte maksekohustustega kuu lõpus … näiteks 100 000 EUR.
Tütarettevõte deklareeris selle TSD uuendatud vormis ära juuni alguses ja tasus panditulumaksu 25 000 EUR 10. juuniks.
Emaettevõte maksis laenu tagasi 5. juunil.
Nüüd selle tagasimakse alusel on võimalik juuli alguses esitatava TSD alusel taotleda panditulumaksu tagastamist.
Alates 10. juulist siis asub Maksuamet panditulumaksu tagastama.
Lõpptulemus: ettevõtte 25 000 EUR on kuu aega ilma intressita Maksuametis kinni, samal ajal kui laenusuhe tütarettevõtte ja emaettevõtte vahel on ammu lõppenud. -
Lisaks pakub MTA võimalust pant järra ettemakseks tulevaste laenude tarvis. Tagasi hakkad küsima, riskid kohe külalistega.
-
Kas siine tütar ei võiks turuhinnaga omandada emaettevõtte kinnisvara, kaubamärke jms nodi? Välismaal pankade poolt ettevõtjatele antud laenud vormistatakse ümber meile jne. Hästi ei usu, et ettevõtjad ei leia teid, kuidas sellest maksust mööda minna.
-
Kui pandistatakse vaid >2 aastaseid laene, siis mis takistab laenude vormistamist täpselt 2-aastastena?! Kaks aastat hiljem tehakse raamatupidamislik tsiki-priki, mille käigus "antakse uus laen ja makstakse vana laen tagasi".
Jabur idee.
Mis siis juhtub, kui 2-aastase laenu saaja jääb tagasimaksega hiljaks (näiteks 3 päeva)? MTA väänab 2 aasta eest panditulumaksuviiviseid?!
Jabur idee. -
Ühekordsete tehingute ümberkorraldamisega pole probleemi aga kontsernikontode kasutamine muutuks sisuliselt võimatuks. Kontsernid peavad vähemalt oma kasumlikud tütred Eestist ära viima.
-
2korda2
Kui pandistatakse vaid >2 aastaseid laene, siis mis takistab laenude vormistamist täpselt 2-aastastena?! Kaks aastat hiljem tehakse raamatupidamislik tsiki-priki, mille käigus "antakse uus laen ja makstakse vana laen tagasi".
Jabur idee.
Mis siis juhtub, kui 2-aastase laenu saaja jääb tagasimaksega hiljaks (näiteks 3 päeva)? MTA väänab 2 aasta eest panditulumaksuviiviseid?!
Jabur idee.
Panditulumaksu maksad riigile vist ära juba siis kui oled laenu andnud. Kui kahe aasta jooksul laenu tagasi ei saa, siis oled pandimaksust ilma. Kui laen tagastatakse 2.a jooksul, siis saad ka tulumaksu MTA-lt tagasi küsida. Sisuliselt hakkad hoidma alla 2 aastase laenu puhul 20% summast deposiidis MTA kontol :) -
Äkki ootaks siiski seaduseelnõu ära, kuna kontsernikontode ja muu operatiivse arvelduse osas pidavat tulema erisused.
-
Tundub, et panditulumaksu asemel vastu võetud muudatused on mõjusad. Eelpool avaldatud tabelist on Storal vastavalt äsja avaldatud aruandele kavas maksta erakorraliselt suur dividend - üle 31 miljoni (sisaldades eelmiste aastate jaotamata kasumit)
-
Nii mõjusad lausa, et Alexela teeb oma NLG terminaali Soome.
Hästi panete omi lp bolidikud!
Varsti elamegi siin ainult toetustest ökoloogiliselt puhtas lepavõsas!
