Eestlane avatud kontoris
Log in or create an account to leave a comment
-
stagna
Oleks huvitav teha küsitlus kontoriametnike hulgas, mida nad eelistavad . kas pisikest, kuid päris omaenda kabinetti või lauda suures ja modernses ühissaalis. Ma eelistaks igal juhul pisikest kabinetti ja isegi siis kui see oleks kahasse mõne teise töötajaga .( eeldusel, et on normaalne inimene, mitte täielik pidur)...
Kõik on ammu teada. Eesti Vabariigis teavad 98 protsenti töötajatest, et nende tööviljakus on kõrgeim omaette töötades.
Eestlane tahab teistest inimestest võimalikult eraldi olla. Eestlane rajas oma talu naabrist eemale. Tühjas ühistranspordis istub ta ka nii kaugele kui vähegi võimalik. Ikka üksi. Nii on õige. Nii on alati olnud. Sest see sobib kõige paremini eestlase natuuriga.
Jälgige kommentaaride suhtarve (vt. pilti).
Pole ime, et SKP kasv vindub 1-2 protsenti aastas. Kaotage avatud kontorid ja eestlase keskendumisvõime ja loovus kihutavad taevasse ning SKP kasvule lisandub üleöö viis protsenti vähemalt (täiendav kontoripinna kulu on selle kõrval peenraha). Ja nii aastast aastasse.
Kommentaarid on kõige kõvem argument, mis olla saab. Võta ükskõik milline avatud kontoreid puudutav uudis ja saad täpselt samad suhtarvud. Ei ole vaja mingite võõrast keskkonnast pärit ja kontekstist välja rebitud uuringutega eestlasi igal äripäeval vägistada.
On aeg sellest avatud kontori mullist õhk välja lasta rsk! -
15 aastat tagasi töötasin ühes telkos, ruumis, kus toas oli 8 inimest, tõsi, vanemad tegijad olid suutnud end vaheseinte taha nihverdada. Ja ka siis lõpuks tekkis probleem, et ära räägi telefoniga, segad kolleege. Telefon oli üks olulisemaid töövahendeid (sel ajal inimesed oskasid veel suust häält kuuldavale tuua, mitte ainult ei chattinud).
Ma arvan, et ootame selle küsitlusega veel kuu-paar ja siis saavad superministeeriumi (mida on miskipärast ka ühishooneks hüütud) ametnikud oma frustratsiooni välja elada. Muidugi tasub alati pidada meeles vene nõukogude vanasõna. hotšeš žitj - umei vertetsa! Kõik jalgadega ei hääleta, aga osad kindlasti. See on juba teada. -
Kusjuures see "moodne lollus" on aastakümneid vana.
-
Aastat 10-15 tagasi oli nii: saatsid meili kellelegi Euroopasse, näiteks lõuna-Saksamaale või Itaaliasse. Möödus päev, möödus teinegi.... siis helistasid ja ütlesid, et tead, saatsin sulle meili, kas said kätte ja mis arvad asjast...?
Ahah, ma lähen siis vaatan....
Oi, näe, ongi meil, kuule me siin arutame ja saadame vastuse. Cool, ok!
Nüüd on ka meitel meili lugemise-saatmise nurgake :D
Nagu Euroopas juba ammu oli! -
sotsmini osa pidi nagu kommunismis olema- seal ei ole töökohtagi. lihtsalt lauad koos pistikutega.
seda nad hakkavad ülehomme meile kultiveerima.
vähe liiga moodsaks kipub minema. -
See ei ole avaliku sektori teema otseselt, vaid erasektor teeb sama asja. Tele2 tegevuspõhine kontor näiteks.
Töökeskkonna seisukohalt võib avatud kontoriks lugeda ruumi kus töötab üle 5 inimese. Selliseid kontoreid kus on igal töötajal eraldi kabinet, ei ole eriti palju. Küsimus on lihtsalt selles kust see tunnetuslik piir jookseb, kus inimene ennast mugavalt tunneb ja teiste inimeste tegevused ei sega. Sellest siis 5. Teatud piirist ei ole enam vahet kas töötab rohkem või vähem, sest 20 või 30 inimest ühes ruumis ei muuda suurt midagi, kui ruum on vähegi liigendatud.
Teiselt poolt, mis seda töölaud vs. mitte-töölaud kontorit puudutab, siis praegu on teema paindlik tööaeg. Mingi arv lubatud kodutöö päevi. Ise ka kontoris töötades julgen väita, et ma ei tea sel aastal ühtegi päeva kus kõik 15 inimest kellega korrust jagan, oleks korraga tööl olnud. Ikka on keegi lähetuses, haige, koolitusel või puhkusel. -
See avatud kontori teema tundub olema femmide vandenõu, et mehed ministeeriumitest välja süüa, siis on hea seal ühiselt pläkutada nende suurte laudade taga. Meestele selline töötegemine ilmselgelt ei sobi.
-
Valgekraede töögraafik on muutunud Läänes viimastel aastatel palju paindlikumaks. Kolmapäeval ja reedel on mu projektidel tihti üle kolmandiku kohtadest tühjad, ainult teisipäeval on raskem löögile saada. Sama lugu nii Beneluxis kui Saksamaal. Tegemist on erinevate finantssektori firmadega, kus juba mõnda aega ei saa isegi väiksemad osakonnajuhid endale personaalset lauda. Introvertidele on omad vaiksemad kohad, kus on natuke rohkem ruumi ja karmimad mürareeglid.
Neis firmades on päris suuri osakondi, kus viiendik töötajatest töötab seal alla 9 kuu. Ja siis on iga kolme aasta tagant jälle uus suurem reorganiseerimine, mis muudab mingid fikseeritud struktuurid mõttetuks. Ja siis on pidevad ühekordsed agiilsed projektid, kus oma firma inimesed pannakse erinevatest osakondadest mingiteks kuudeks kokku ja pärast saadetakse uuesti laiali. Ja üks suurem pank arvab üleüldse, et üks inimene ei peaks ühe ametikoha peal üle kolme aasta töötama.
Sellises olukorras fikseeritud töölaudu või kabinette pakkuda oleks raiskamine. Ja kuulates prognoose, kuidas töö olemus hakkab (lähi)tulevikus muutuma, on see avatud kontor ja paindlik koht üks väiksemaid ebamugavusi. Peamiseks märksõnaks saab olema paindlikkus (aka ajutisus). Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega. -
Ja lõpuks ajutine lojaalsus ja ajautine riik. Olen nõus, et kõik sinna tüürib, sest põhimõtteid ei ole ammu, on vaid ajutised mõtted.
-
Loowi, ministeerium vist pole see koht, kus enamus inimesi töötab lühikest aega ja ajutiselt? Seda kirjeldatud innovatsiooni katsetamist tahaks näha pigem mõnes naaberriigis kui kogeda Eestis. Tulgu taevas appi, kui keegi tahaks katsetada põnevaid ministeeriumitevahelisi agiilseid projekte.
Oot, see ju tegelikult on - töögruppideks ja asjatundjate komisjonideks kutsutakse. Või ei anna see innovatsiooni mõõtu välja - puudu on ühisrahastus, blokiahel ja pilvetehnoloogia. Tegelikult ühisrahastus nagu oleks - maksumaksjaid on päris mitu. Ja riik uurib ka oma andmete pilve saatmist...
Teemasse tagasi tulles - inimene harjub paljuga. See, kel pole kunagi olnud oma kabineti või kuubikut, ei oska neist ka väga puudust tunda ja kindel on see, et avatud keskkonda mahub töökohti rohkem kui kabinetidesse. Kabinet on ka staatuse näitaja - ilma kabinetita oled ilmselgelt suure masinavärgi neeger-mutter. Ehk kabineti äravõtmine ametnikult on pea sama valus kui koondamisteade. Tegelikult isegi valusam, sest hüvitist ei saa. -
Tegelikult seda agiilsust ja paremat koostööd ministeeriumite vahel võiks soodustada küll. Praegu on kõik oma valitsemisalade silotornides ja kooskõlastusringid ministeeriumite vahel liiguvad kohmakalt ja põrgatakse edasi tagas. Valdkondades kus saaks kogemusi jagada ja üheskoos paremaid lahendusi välja mõelda (nt. rahvusvahelise koostöö arendamine vms. sarnased küsimused, eurotoetused ja struktuurfondide vahendite rakendamine, IT-arendused) toimetab iga ministeerium praegu oma majas ja ministeeriumid konkureerivad sama kompetentsi pärast tööjõuturul. Riigi ja maksumaksja ressursside kasutamise mõttes pole selline killustumine kindlasti kasulik.
-
Ma ütleks selle Loowi jutu peale nii, et kohtades, kus ka midagi tegelikult ära tehakse, on fikseeritud töölauad. See kui see töölaud 9 kuu või 3 aasta tagant muutub, ei muuda seda veel mittefikseerituks.
Loowi, loe oma juttu uuesti - kuna 20% töötajatest töötab alla 9 kuu, siis ei ole mõtet kellelegi püsivat järgmise tööpäevani kehtivat töölauda lubada? Kõlab nagu tüüpilise mulliajaja jutt - isegi ühe lause piires ei kehti mitte loogika vaid kaubakultus.
Ma kujutan ette, kui kehv produktiivsus neis kohtades on, kus inimesed peavad töötama pisikeste 13'' ekraanidega läpakatega, igal hommikul töökoha pärast võitlema ning vestlusringe arendama.
Läpakad - on mõõdetud, et keskmiselt annab ekraanipinna suurendamine optimaalseni 40% lisaproduktiivsust. Seda mitte ainult progejatel, vaid kõigil arvutiga töötavatel inimestel keskmiselt. Näiteks disainer näeb kogu disaini ekraanil korraga ja detailselt, raamatupidaja näeb kõiki vajalikke numbreid korraga, projektijuht või sekretär saab avada kaks dokumenti kõrvuti jne. Kõik see lisaproduktiivsus ei tule kohe, vaid tänu vähematele vigadele ja ümbertegemistele.
Ma isiklikult ei usalda arendajaid, kes väidavad, et nad on produktiivseimad läpaka ekraanilt töötades, ei kasuta paberit ja pliiatsit ning eelistavad töötada kuskil nurgas padjal istudes või kohvikus. Nad võivad välja näha lahedad ja ajada tarka juttu, aga reeglina sellised jäävad hätta, kui programmi pikkus ületab umbes 50 rida.
Lisaks veel lauaarvuti paremad turvalisus, ergonoomika ning töökoha maksumus. Kontoripinna maksumus pole siinkandis eriline argument, kuna kontoritöötajate tööjõukulu on kuskil £200-£400 päevas, samas töökoha hulgirent on umbes £200 kuus. Kui keskmine töötaja pole 20% ajast kontoris, siis oleks kokkuhoid £40 kuus, mis on ühe töötaja ühe tunni maksumuse suurusjärku. (Sama muide ka printimisega.)
Sarnane lugu on ka selle vestlemisest tuleneva "innovatsiooniga". Kui on vaja projekte arutada, siis tuleb teha korralik koosolek. Veelgi hullem on kui loodetakse vaid "loomulikule informatsiooni vahetamisele" - pmst tähendab see seda, et kriitiline informatsioon ei liigu. Samas kõik peavad tegelema kõigega (st kus tavalises firmas kulub 2 töötaja aeg, siis "naturaalse infovahetusega" firmas kulub samaks asjaks 10 töötaja aeg) ning kõik teavad, kes kus nädalavahetusel käis ja kuhu järgmine nädalavahetus läheb.
Minu arvates on sellised kontorid praegune moehullus, ning ellu jäävad need, kes sellega kaasa ei lähe. Riigiasutustes on küll lood veidike teistmoodi, kuna raha tuleb ju "eelarverealt". -
Isegi mina ei saa ilma paberi ja pliiatsita hakkama. Aegajalt on vaja midagi joonida, kritseldada juurde. Arvutiekraanil on seda ikka väga sitt teha, selleks tuleb asi välja trükkida. Pabertrükisega saavutab palju parema keskendumisvõime.
-
raulir, tegelikult see paindliku töölaua teema nii mustvalge ikkagi ei ole, kui seda korralikult teha. Ja minu teada isegi selles superministeeriumis (Sotsiaalministeeriumi osas) on see natukene läbi mõeldud, mitte nii, et kõigile ühtemoodi.
see tähendab eelkõige töökohtade profileerimist vastavalt tööülesannetele ja selle järgi otsustamist, missuguses ümbruses on sellel töötajal kõige mõistlikum töötada.
Töötajale, kes töötab 6-8h tööpäevast infosüsteemidega millele kodust ligi ei pääse, on ikkagi püsiv isiklik töölaud. Töötaja, kes pendeldab Tallinna ja Tartu vahet nagu haridusministeeriumi inimestel tihti on, või siis Tallinna ja Brüsseli vahet, ei ole isiklikku töölauda.
Ühesõnaga - tegevuspõhine kontor ei tähenda seda, et absoluutselt kõik jooksevad oma asjadega mööda avatud kontorit ringi ja peavad iga päev uue töökoha otsima. Ikka vastavalt töö sisule ja iseloomule. -
raulir
Ma ütleks selle Loowi jutu peale nii, et kohtades, kus ka midagi tegelikult ära tehakse, on fikseeritud töölauad. See kui see töölaud 9 kuu või 3 aasta tagant muutub, ei muuda seda veel mittefikseerituks.
Raul, päikest sullegi. JP Morganis Luxi kontoris olid fikseerimata töökohad, sama Londoni State Streetis. Korruse piirkond on teada, mine istu, kuhu ise tahad. Tavaliselt antakse sulle vähemalt kaks korralikkus molu, aga olen pidanud töötama ka maailma TOP 20-sse kuuluvas pangas, kus lõviosa monitore on 1280x1024 reso peal. Praegu näiteks tulen tööle, leian mõne laua ja torkan USBi kaabli MS Surface'sse ja töötan kolme ekraaniga ning välise klaviatuuriga. Töökoha konfiguratsioon on küll paika pandud, aga sel pole nimesilti küljes.
Eelmine aasta töötasin Hollandi purgis, kus 70 inimesega osakonna juht tuli emapuhkuselt tagasi ja pidi šoki saama, kui tal enam kabinetti ei olnud. Mõnel päeval tuli kümneks tööle ja ei leinudki kohta, pidi teisele korrusele minema. Aeg läks, inimene ei harjunudki ära ja läks sobivamale kohale. Mulle tehti seal noomitus, kui ma iga päev kontoris tahtsin töötada, et korra nädalas peab töötama kodunt. IT osakondadest ma suurt ei tea, äkki on seal teistmoodi. -
Pankadel on seni veel tagatud suured sissetulekud - saavad igasugust jama endale lubada ja produktiivsust mitte vaadata. Aga küll infotehnoloogia areng ja aeg asjad paika loksutab.
Ma olen siin seni ainult IT ja disainisektoris ning väiksemates firmades (5 kuni 200 inimest) töötanud. Seni on mul (ja ka teistel) igal pool personaalsed töökohad olnud kogu lepingu aja (3 päeva kuni 2 aastat).
Minu arvates on su näide inimese "mitteharjumise" kohta väga hea näide valest optimeerimisest. Su jutust tuleb välja, et seda süsteemi on seal katsetatud vaid lühikest aega?
Kui tehakse noomitus, et korra nädalas peab töötama kodunt, et saaks £40 selle töötaja istekoha pealt kuus kokku hoida - see näitab, et selle inimese äriline panus sellesse firmasse pole tööandjale oluline, vaid teda hoitakse seal mingil muul põhjusel.
---
Ma kunagi töötasin veidike ühe riigiasutuse eelkäijas, kus ülemus (kellest on ka toodud lingil juttu) "kollektsioneeris inimesi". See tähendas, et tal tegelikult tööd anda polnudki, töötajaid oli vaja vaid selleks, et see ülemus saaks ennast tähtsamana tunda ning rohkem eelarvet saada. Kui tal oleks lastud inimesi "osalise ajaga koju töötama" saata, siis oleks ta seda ka teinud.
Kuna seda veel välja mõeldud polnud, siis laskis ta inimestel lihtsalt eraldi kabinetis istuda ülesandega "Tee midagi! Sea näiteks oma arvuti üles." - ja niimoodi mitmeid kuid järjest.
Aegajalt suutis ta ka midagi töö moodi välja mõelda - näiteks sain ma kolm päeva WiFi levimist hoones mõõta, et selgitada välja, kuhu oleks kõige parem uued 4 WiFi tugijaama paigutada - ühel päeval tulin ma tööle ja ta ütles, et "Eile õhtul käisid siin tüübid firmast x ja paigutasid oma äranägemise järgi 6 tugijaama." :)
Teinekord lasi ta mul ühe sarnase töökohaga inimesega koos kogu maja kaabelduse kvaliteedi ära mõõta. Laenutasime mingi eriti vinge testri ja raadiojaamad ja saime teada, et kõik on kõige paremas korras.
Üks lahe ülesanne oli otsida otsast tõmmates välja- ja sissekeritavat võrgukaablit. Ta oli sellist asja kuskil välismaal näinud ja tahtis, et koosolekuteruumi laua keskele sarnased asjad paigaldataks. Veetsin mitu päeva eesti IT firmadesse helistades ja kohal käies, aga nood olid ajast maha jäänud ja ei teadnud sellistest asjadest kahjuks midagi.
Töötasin seal 3 kuud rohkem kui kahekordse eesti keskmise palga peal. Enamuse sellest ajast õppisin omal käel progemist (kuna arvuti ülesseadmine võttis mul vaid umbes tunni esimesest tööpäevast). Mingil hetkel viskas üle ja andsin katseajal lahkumisavalduse sisse. Igaks juhuks küsisin enne üle, et kas mulle ka mingeid konkreetseid tööülesandeid tulemas on, aga sain vaid ümmargust juttu. Lahkumise põhjuseks kirjutasin igavuse ja oskustele vastavate väljakutsete puudumise :)
Mu käitumisest tuli üks igavene jama, kuna kuulsin hiljem kuidas see ülemus mu kohta oli vasakule ja paremale negatiivseid iseloomustusi andnud ning niisama taga rääkinud, et kuidas ma inimestega koos ei oska töötada ning üleüldse tööd ei tee. Samas mõnele inimesele paistis selline töökorraldus meeldivat. Ma arvan, et tollele ülemusele oleks see avatud kontori idee koos kodustöötamisega väga meeldinud.
---
Ehk siis ma arvan, et sellist määramata töökohtadega kontorit saavad endale lubada firmad, kus raha tuleb eelarverealt või fondist või "investoritelt" või tänu riigi poolt konkurentsivabaks reguleeritud turupositsioonile. Kui tegemist on firmaga, kes peab ennast olelusvõitluses tõestama, siis jääb ellu see, kes end kõige optimaalsemalt korraldab.
Sellisel puhul on töökoht ja printimine odavalt üldist produktiivsust ning läbimüüki tõstvad vahendid. Igatsugu moehullused aga produktiivsust tapvad nähtused. Viimaseid on aastatega nähtud piisavalt nii tulemas kui ka minemas ning vanemad tegijad on nende suhtes õppinud oma talupojamõistust kasutama.
Eraldi teema on veel see, kuidas 'iga süsteem areneb suunas, kus ta kasutab ära kogu saadaoleva ressursi', aga sellest mõni teine kord. -
raulir
Pankadel on seni veel tagatud suured sissetulekud - saavad igasugust jama endale lubada ja produktiivsust mitte vaadata. Aga küll infotehnoloogia areng ja aeg asjad paika loksutab.
AFAIK sellise mobiilse kontori pioneerid on erinevad suured audiitorfirmad, kelle töötajad (audiitorid, konsultandid) veedavad suure osa tööajast tegelikult klientide kontorites ja töölähetustes. Ühelt poolt ei ole mõtet neil hoida neid tühjalt seisvaid ruutmeetreid, teisalt on tore kui igas suuremas linnas suudab ettevõte sulle vajadusel pakkuda enda büroos koosolekuruumi ja/või töölauda, kas siis päevaks või nädalaks, sõltuvalt kui kaua sa seal linnas peatud. -
Draax
raulir
Pankadel on seni veel tagatud suured sissetulekud - saavad igasugust jama endale lubada ja produktiivsust mitte vaadata. Aga küll infotehnoloogia areng ja aeg asjad paika loksutab.
AFAIK sellise mobiilse kontori pioneerid on erinevad suured audiitorfirmad, kelle töötajad (audiitorid, konsultandid) veedavad suure osa tööajast tegelikult klientide kontorites ja töölähetustes. Ühelt poolt ei ole mõtet neil hoida neid tühjalt seisvaid ruutmeetreid, teisalt on tore kui igas suuremas linnas suudab ettevõte sulle vajadusel pakkuda enda büroos koosolekuruumi ja/või töölauda, kas siis päevaks või nädalaks, sõltuvalt kui kaua sa seal linnas peatud.
Ma olen nõus, et juhul kui töötajad on 20% ajast kohal, on mittemääratud töökohad õigustatud. Näiteks välimüügimehed, audiitorid, torumehed jne.
Probleem on siis kui, et sama põhjendust laiendatakse olukordadele, kus töötajad on 80% ajast kohal.
Lisaks veel Haridusministeeriumi juhtum, mille puhul on ilmselt probleem hoopis sügavam, kui inimesed peavad pidevalt kahe linna vahet pendeldama. -
Hr. Raulir, sügav kummardus ja tänud kirjatüki eest! Paraku pean ka ise avalikku sektorit selliseks kohaks, et kui kunagi ennast sealt töötamast leian, siis ilmselt elu parimad aastad on möödas ja olen läbikukkunud.
Kunagi töötasin riigi osalusega ettevõttes, kus müügidirektor oli juhatuse liige ja päevast päeva mängis ta tetrise laadseid mänge ning alluvad pidid ka kõik tema töö ära tegema. Kuuldavasti on ta endiselt ametis ja teised tähtsad b-kaardil olevad võllid patsutavad avalikult õlale ja räägivad tema saavutustest.
Naturaalses konkurentsis selliselt toimivad ettevõtted kaovad üsna ruttu ja vaid monpoolses seisundis olevad või mingitelt kindlatelt "eelarve ridadelt" imetatavad ettevõtmised püsivad elus ning räägivad "edulugusi", millel pole mitte mingit tegelikku (naturaalset/loomulikku) edu! Ja poliitikud omakorda pistavad oma perse kukkunud sõpru neid riigifirmasi juhtima. Idiootne. -
Siin on vist kõik need "KUIDAS TEHAKSE IT-D. / by Tailer Döörden / In NIHILIST LABS" sissekanded, neile, kes viitsivad seda lugeda: http://nihilist.fm/tag/thor/
-
Raulir, ma ütkleks küüniliselt, et sa käitusid rumalasti ehk teisisõnu idealistlikult.
Idealism ei vii kuhugi, egoism kannab sind edasi.
Kui sa saad head palka väga vähese või lausa mõttetu tegevuse eest/ tegevuse teesklemise eest ,. siis lase käia ja lüpsa lolli tööandjat kuni lõpuni.
Kui sa soovid areneda, midagi uut õppida,uusi väljakutseid vallutada, siis seda on alati võimalik teha omal vabal ajal ilma oma kivistunud tööandjat tülitamata.
Öelda ülemusele , et ta on loll ja kasutu ja peaks õigupoolest prügikastidest pudeleid otsima, et end ära elatada, on küll kangelaslik ja uutmismeelne ( mäletate, perestroika ! ) kuid reaalsus elus toob kaas ebameeldivaid ja ärateenimatuid tagasilööke. -
stagna
Raulir, ma ütkleks küüniliselt, et sa käitusid rumalasti ehk teisisõnu idealistlikult.
Idealism ei vii kuhugi, egoism kannab sind edasi.
Kui sa saad head palka väga vähese või lausa mõttetu tegevuse eest/ tegevuse teesklemise eest ,. siis lase käia ja lüpsa lolli tööandjat kuni lõpuni.
Kui sa soovid areneda, midagi uut õppida,uusi väljakutseid vallutada, siis seda on alati võimalik teha omal vabal ajal ilma oma kivistunud tööandjat tülitamata.
Öelda ülemusele , et ta on loll ja kasutu ja peaks õigupoolest prügikastidest pudeleid otsima, et end ära elatada, on küll kangelaslik ja uutmismeelne ( mäletate, perestroika ! ) kuid reaalsus elus toob kaas ebameeldivaid ja ärateenimatuid tagasilööke.
sm. stagna
1. Selle lüpsmisega jõuad lõpuks sellesse punkti, et ikkagi mandud, sest pead vahepeal tegelema mõttetustega, mis rikuvad mõtlemist (halvad harjumused ja üldine damage teatud struktuuridele ajus).
2. Ka keskkond on oluline. Üks asi on sellises koplis koos teiste sitasööjatega koos olla, teine asi on perspektiivikas ettevõtmises meeskonnas kaasa lüüa, siis on ka vabal ajal indu rohkem muude väljakutsetega tegeleda.
3. Elu on lühike ja kui seda raisata sellisele tiksumisele kusagil, siis jääb väga palju saavutamata ja hiljem oledki lihtsalt... stagna. -
Mulle teevad rauliri kirjutised nalja. Kappab uhkel ratsul lahingusse lausetega "Ma kujutan ette..." & "saavad igasugust jama endale lubada ja produktiivsust mitte vaadata" ja siis tuleb välja, et targutab oma itimehe kogemuse baasilt selliste uhkete seisukohtadega. Isegi Eestis need tüütud tädid tööinspektsioonist nõuavad suuri molusid ja näägutavad, kui lihtsalt läpparit näevad. Vähegi normaalne firma ei sunni 13 tollist läpparit kasutama, kuigi minu jaoks on see üsna paras suurus läppari suuruse mõttes, ma ei proge ja silmad veel töötavad.
-
opex
Mulle teevad rauliri kirjutised nalja. Kappab uhkel ratsul lahingusse lausetega "Ma kujutan ette..." & "saavad igasugust jama endale lubada ja produktiivsust mitte vaadata" ja siis tuleb välja, et targutab oma itimehe kogemuse baasilt selliste uhkete seisukohtadega. Isegi Eestis need tüütud tädid tööinspektsioonist nõuavad suuri molusid ja näägutavad, kui lihtsalt läpparit näevad. Vähegi normaalne firma ei sunni 13 tollist läpparit kasutama, kuigi minu jaoks on see üsna paras suurus läppari suuruse mõttes, ma ei proge ja silmad veel töötavad.
Ja millega Teie oma leiba teenite?
Oma meelest kirjutasin "normaalne firma" vs "ebanormaalne asutus" teema juba piisavalt pikalt lahti.
Lause "Isegi Eestis need tüütud tädid tööinspektsioonist nõuavad suuri molusid ja näägutavad, kui lihtsalt läpparit näevad." vihjab sellele, et ka kuskil "normaalses firmas" on veel sellega probleeme ;)
Veel üks isiklik lugu mu "Terry sarjast" sarnasel teemal:
---
Oma esimeses Londoni töökohas aitasin muuhulgas ka ühte turistidele suunatud rahavahetust sisse seada, kuna mul oli teatav eelnev kogemus sellise asjaga.
Rahavahetuse omanik Terry oli rentinud pinna kaubatänaval ja kulutanud £17000 ehitusele ja remondile (sealhulgas näiteks kuulikindlatele klaasidele ja lüüsiga topeltrauduksele). Ta armastas seda summat igal võimalikul juhul mainida.
Selle klaasi taga oli kaks töökohta. Muuhulgas soovitasin ma osta pisikese printer-paljundusmasina kahe töökoha vahele leti alla, kuna rahavahetuses tuleb üsna sageli teha dokumentidest koopiaid ning printida välja erinevaid vorme. Selline pisikene kontorikombain käeulatuses võimaldab ilma leti tagant lahkumata maksimaalse kiirusega kliente teenindada. See printer maksis juba tollal alla 100 naela.
Terryl oli palgatud eraldi esirahavahetaja/manager selle rahavahetuse osa jooksutamiseks. Tollega koos me need töökohad läbi mõtlesime ja ülesse seadsime, kuigi tollel ei olnud finants-letitöö kogemust, oli ta tulemusega väga rahul.
Kui see printer kohale saabus ja selleks mõeldud kohta üles sai pandud, siis juhtus see, et kui see omanik seda nägi, siis ta võttis selle printeri lihtsalt endale. Ehk siis kui letitöötajal oli vaja dokumendist koopiat teha (vastavalt reeglitele alates €200-st) või midagi printida, siis ta pidi tööpostilt lahkuma ja tatsama trepist korruse võrra üles omaniku kabinetti. Tatsama, kuna see inimene oli mõnevõrra ülekaalus. Ühe kliendi teenindamise ajakulu oli 30 sekundi asemel vähemalt 3 minutit, millest vähemalt kaks minutit pidid kliendid leti taga omaette ootama.
See kestis paar päeva niimoodi, siis mingil hetkel tõstatas esirahavahetaja selle küsimuse Terryga ning minu juuresolekul. Omanik ei olnud nõus uut printerit ostma ega ka vana tagasi andma, selle asemel ilmus ta paar päeva hiljem kohale sületäie kollakaks tõmbunud tindiprinteritega, mille ta oli kuskilt tuttava arvutisalongist tasuta saanud. Veetsin tema soovil lõbusa pool päeva neid putitades, aga ükski neist korralikult tööle ei hakanud.
Ta maksis minu aja eest sellesama uue printeri hinna ning printeri puudumine oli vaid alla poole probeemist, kuna enamasti oli vaja hoopis koopiaid teha.
Kui ma ütlesin talle, et ükski neist ei tööta, siis ta lihtsalt ei uskunud mind. Ta kutsus välja eraldi itimehe, maksis tollele £70 ja sai veel kord sama vastuse.
Möödus veel umbes nädal ja omanik palkas rahavahetusse eraldi abilise (otse Pakistanist), kelle peamiseks ülesandeks oligi paberitega kahe korruse vahet joosta ning kliendid vähemalt enam ei lahkunud, kuna neile tundus, et klienditeenindaja läks poole teenindamise pealt lõunale vms.
See rahavahetus tegutseb siiani, peale aastat nad küll kolisid uude kohta ning "ainus lubatud printer" on nüüd vähemalt samal korrusel. Mina töötasin selle omanikuga küll vaid ainult 6 kuud, enne kui ma temaga lõplikult tülli läksin. Seda mitte küll rahavahetuse pärast. Umbes kolm kuud hiljem ta saatis mulle sõna, et tegelikult oli mul siiski õigus ning üks töötaja, kelle ta oma teise ärisse palkas tõepoolest ei osanud mitte kui midagi ning, nagu veel välja tuli, varastas omaniku tagant tuhandeid.
Positiivse poole pealt peab ütlema, et Terry maksis alati korralikult ning ma sain oma esimeses UK töökohas kätte 3,5x rohkem kui mu viimases Eesti töökohas. Lisaks sain paarkümmend sarnast õpetlikku kogemust :D -
Eks ta nii on jah, et üks õige eestlane peab ikka kindlasti oma privaatse kabineti saama. Sõltumata töö iseloomust. Parem veel kui seinad oleks vooderdatud Mistraga ja toas võiks katkematult suitsetada. Itimehed teavad.
-
Tubli raulir! UK's on pisut liiga palju moslemeid ja muid kasutuid troppe ning immigrantide vastu ei olda just liiga sõbralikud, aga Prantsusmaal ja Hispaanias on nii, et kui oled valge ja töökas ning ei oma tibla suhtumist, siis oled üsnagi teretulnud. Seal vist pole sellest suurt abi? Slaavlased poolast vist kohalikud väljavihastanud?
-
Pole siin mingit vihkamist Ida-Eurooplaste vastu. Nende kasutute (toetustel elavate) tüüpidega on ka nii ja naa - omavahel rääkides tuleb tavaliselt välja, et keskmisele kohalikule nad siiski nii väga ei meeldi.
-
mike
Eks ta nii on jah, et üks õige eestlane peab ikka kindlasti oma privaatse kabineti saama. Sõltumata töö iseloomust. Parem veel kui seinad oleks vooderdatud Mistraga ja toas võiks katkematult suitsetada. Itimehed teavad.
Valge neeger jälle mõnitamas eestlasi :-)) -
Ma lihtsalt imestan raulir, et kuidas saab nii laia pintsliga värvida, kõik finantsasutused on lollid ja ei neid efektiivsus huvita, kõik on mõttetu ja/või vale, kuigi firmad seda teevad jne.
Pole vahet kus ma olen oma raha teeninud (viimati eraldi kabinetis küll, aga ka pool avatud/kappidega eraldatud 4 ja 6 inimese toas ja kodus töötanud), üritan mitte lennata lahingusse lahmivate argumentide ja julgete üldistustega. -
opex, no ma ei tea. Finantssektor on sellel sajandil korraliku supi kokku keetnud. Kes läks pankroti, kes vajas riigiabi, kes vindub siiamaani (DB, CS jt) nende jamade tõttu, mis kokku keerati. Mõistust ei paistnud seal eriti palju olevat.
Kanalaut soodustab grupimõtlemist ja suurendab tõenäosust, et rong sõidab rööbastelt maha, enne, kui keegi reageerida suudab.
Üks on kindel - iseseisva ja kriitilise mõtlemisega inimesed hoiavad sellisest keskkonnast eemale. Kanalaudaga ettevõtted ei saa nende ressurssi rakendada. -
opex
Ma lihtsalt imestan raulir, et kuidas saab nii laia pintsliga värvida, kõik finantsasutused on lollid ja ei neid efektiivsus huvita, kõik on mõttetu ja/või vale, kuigi firmad seda teevad jne.
Pole vahet kus ma olen oma raha teeninud (viimati eraldi kabinetis küll, aga ka pool avatud/kappidega eraldatud 4 ja 6 inimese toas ja kodus töötanud), üritan mitte lennata lahingusse lahmivate argumentide ja julgete üldistustega.
Ma ei ole öelnud, et kõik.
Teiseks pole pankade jamade puhul praktiliselt kunagi keegi isikuliselt vastutanud, pigem vastupidi. Sama ka riigisektori puhul.
Lisaks, nagu ma üritasin ka näidet tuua, ei vea sugugi kõik juhid ja keskastmejuhid ettevõtet sellises suunas, nagu inimesed väljaspool eeldavad.
Kuna ma olen rohkem IT-ga tegelenud, siis kahjuks on mu näited jah sageli IT-ga seotud. Samas selle alusel isiklikuks minna pole mõtet, sest sarnased inimesed on igal pool.
Sama hästi ma võin öelda, et mis sa siin oma finantsektori kogemusega laiad - kui midagi sitasti teed, siis küll riik viskab sulle mõned miljonid ja aitab jälle jalule. Halvemal juhul saad need miljonid isiklikuks kompensatsiooniks ja lastakse lahti ning maksumaksja paneb mõned kümned miljardid alla ja ostab su firma ära. Senikaua tuleb ainult endale alluvaid avatud lauta koguda, et firma suuruse põhjal kujunev kompensatsioon lõpuks ikka võimalikult suur oleks. ;) -
Stack Overflow juht Joel Spolsky:
The CEO of Stack Overflow, Joel Spolsky, laid out some of the reasons programmers prefer their own space in an interview at the GeekWire technology conference last week. He pointed out that programming is a solitary activity, and developers don’t benefit from overhearing conversations.
“That’s ideal for a trading floor,” Spolsky said, “but developers need to concentrate.” He added: “The more things you can keep in your brain at once, the faster you can code, by orders of magnitude.”
And in an open, noisy environment, Spolsky said that’s a difficult thing for many developers to do. At Spolsky’s three companies (Stack Overflow, Trello, and Fog Creek Software), programmers either work from home or have private offices with closing doors and natural light, he said.
Facebook’s new eight acres of open-floor office space in Silicon Valley, on the other hand, is a good example of what Spolsky thinks companies should not do.
“I think Facebook was very pleased with themselves, that they had built what they thought was the ultimate, most amazing place for developers,” he said. “And if you went to Hacker News and read the comments, 99.98% of the comments said, ‘I would hate to work there.'”“Facebook is paying 40-50% more than other places,” Spolsky said at the GeekWire conference. “Which is usually a sign developers don’t want to work there.”
https://www.geekwire.com/2016/just-shut-let-devs-concentrate-programming-expert-advises/ -
Avatud kontor - sa pead oma laua kohale lakke riputama suure kollase banaani, et teised sinu asukoha suudaksid kiirelt ära tunda ja järgmisel tööpäeval suudaksid sina ning su ümbruse inimesed oma töökohad üles leida.
-
GeekWire pildilt: samas, seal kontoris on veel isegi ruumi jäetud. On olemas kontoreid kus laudade vahekäigud on palju kitsamad ja kui üks oma jalad välja sirutab ja oma tooliga lauast veidi kaugemale sõidab, põrkab ta oma selja taga istuva tüübiga peadpidi kokku.
-
Pakun välja idee, et laudas töötamine on efektiivne kahel juhul -
1) koostööd nõudev projekt kus ajapinge ja stress on sellised, et ebaefektiivne tööruum on probleemina vähetähtis (töötab hea lahendusega ainult lühikseses perspektiivis)
2) juhtum kus põhiline tööülesanne on töö tegemise teesklemine. kujutlen, et eriti mugav on seda teha tegevuspõhises kontoris. -
Las ministeerium ostab kõigile sellised, saavad oma "privaatruumi" :))))
-
ttrust
Siin on vist kõik need "KUIDAS TEHAKSE IT-D. / by Tailer Döörden / In NIHILIST LABS" sissekanded, neile, kes viitsivad seda lugeda: http://nihilist.fm/tag/thor/
Nihilisti domeen on vist unustatud uuendamata, muide.Domain Name: NIHILIST.FM
Registry Domain ID: D34891579-CNIC
Registrar WHOIS Server: whois.rrpproxy.net
Registrar URL: http://www.key-systems.net/
Updated Date: 2017-07-31T01:05:55.0Z
Creation Date: 2014-06-17T23:59:59.0Z
Registry Expiry Date: 2017-06-17T23:59:59.0Z
Registrar: Key Systems GmbH
Registrar IANA ID: 269
Domain Status: pendingDelete https://icann.org/epp#pendingDelete
Domain Status: serverHold https://icann.org/epp#serverHold
Domain Status: serverTransferProhibited https://icann.org/epp#serverTransferProhibited
Domain Status: redemptionPeriod https://icann.org/epp#redemptionPeriod -
Lauriy ära ole selles nii kindel. https://medium.com/make-better-software/apple-is-about-to-do-something-their-programmers-definitely-dont-want-fc19f5f4487
-
ttrust
Siin on vist kõik need "KUIDAS TEHAKSE IT-D. / by Tailer Döörden / In NIHILIST LABS" sissekanded, neile, kes viitsivad seda lugeda: http://nihilist.fm/tag/thor/
Lugesin järjekordset EASi "edulugu" - EASi lahkusel pole piire - rahnud ja buldooserid saavad toredaid abisummasid ja kujutlusse kerkis pilt Siseorganitest. Tekkis pöörane, lausa perversne soov teada saada, milline võib siis veel "elu" olla EAS-i sisemuses. -
Elisa on aru saanud, et "oma töölaud kontoris" on benefit, mida tasub eraldi välja tuua.
Mõistlik, pärast seda kui uues konkurent Telia majas on moodne töölauavaba keskkond.
