Väikeinvestori surm ja aktsiate pärimine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Algataks sellise morbiidse teema, kuna kahjuks puutusin sellise olukorraga kokku.
Loodetavasti teavad kõik eraisiku kontolt börsil noteeritud väärtpabereid omavad kaasinvestorid, et Eesti riik maksustab börsil noteeritud aktsiaid sisuliselt pärandimaksuga?
Nimelt kui peaksite õnnetul kombel (ootamatult) surema, siis teie lapsed saavad teie aktsiad soetusmaksumusega 0. Kui nad peaksid soovima väärtpabereid müüa, siis maksavad nad täiega tulumaksu, kuigi pärandaja positsioonid võisid olla ka kahjumis.
Selline infokild järelemõtlemiseks ja loomulikult oleks tore, kui kellelgi oleks ideid ka võimalike lahenduste osas. Kui suremisprotsess on pisut pikaajalisem, siis on investoril võimalik oma portfel ise realiseerida, maksta tulumaks tegelikult tulult ja pärandada raha. Ootamatus olukorras aga saavad pärijad maksuameti kuldsponsoriteks.
Lähenevate valimiste kontekstis lisaks veel, et sellise seaduse tegi Jürgen Ligi, Eesti Reformierakond. -
Loetud tundide pärast võtab ÄP teema ülesse ja saame kõik targemaks, et mida edasi teha.
-
nujah, kui saad päranduseks kinnisvara, kus sa ise sees ei ela ning selle maha müüd, pead kah 20 % tulumaksu maksma .Sõltumata sellest,et pärandaja võis selle peale rohkem kulutada kui see praegu on väärt .
Seal on võimalus muidugi trikke teha, kirjutad end uuele aadressile sisse ja müüd alles siis . Või kui selles majas elab lähisugulane, inimene, keda sa täielikult usaldad, saab maja talle kinkida ja see müüb siis maja maha,millest saab täissumma ilma tulumaksu maksmata ning annab raha sulle .
Kinnisvara kinkimine ei ole Eestis keelatud ja raha kinkimine samuti mitte . -
Päris paras jama on ka sellega kui kadunukesel on näiteks erinevates pankades kontod avatud. Ega lähedased ei pruugi kõigist kontodest teadlikud olla ja igasugustest pin koodidest ja salasõnadest samuti mitte. Seega pead surmatunnistuse ja vist ka kohtuotsusega minema panka seda raha endale kerjama. Kui seda ei tee, siis pank lihtsalt mingi aja möödudes võtab selle raha omale. Ise nad küll ühtegi liigutust selleks ei tee, et see raha näiteks sugulasteni jõuaks.
Ise olen mõelnud sellist lahendust. Panen kõik oma kontod ja väärtpaberid ja mis iganes rahapaigutused mul kusagil on ühele paberile kirja. Samuti kõik pin koodid ja salasõnad ja meili aadressid jne. Üksikasjalike juhenditega. Mida, kus, kuipalju, mis maha müüa, kuhu raha siis laekub, kuidas sealt kätte saab jne. Kui peaks midagi fataalset minuga juhtuma, siis elukaaslane või lapsed teavad et selline informatiivne paber on olemas. Võtavad selle ette ja hakkavad vastavalt juhistele toimetama. Kannavad lõpuks kõik rahad välja, või võtavad kasvõi sulas automaadist välja. Siis pärast on aega klattida, et mis ja kuidas või kas üldse mingeid makse või arveid enam maksta. Vähemalt on raha käes ja teised peavad vaeva nägema , et sellest midagi saada. Muidu on vastupidi. Sugulased käigu käsi pikas kerjamas ja tõestamas, et kas neil on õigust saada ja kui palju ja kas üldse. -
Üldiselt pärijad ikka teavad, kus pangas ja mis raha surijal on . Endal on perekonnas seliseid juhtumeid olnud ja mulle oli enne surma kõik teada. Surmatunnistuse esitamisel anti matuseraha pangast pärijale kohe kätte ilma mingi probleemita . Ülejäänud raha jäi kadunukese arvelduskontole nii kaua kui see konto tühjaks tiksus, sest kommunaalmaksete otsekorraldused jäid kehtima ja surnud isiku majas elavad inimesed ju endiselt kulutasid elektrit, vett, internetti jms
kui on suurem summa, mida kommunaalmaksete peale tühjaks ei tiksuta,siis on vaja notari pärimistunnistust,et see kõik kätte saada.Kohtusse pole minu teada vaja minna kui just pärandi asjus pärijate vahel vaidlusi ei teki -
Elu pole päris nii must-valge. Mul on erinevates ühisrahastusportaalides, investeerimiskontodel, väärtpaberikontodel ja pangaarvetel kümneid erinevaid investeeringuid. Ka eestist väljaspool. Mu elukaaslane , ega vanemad, või lapsed ei tea neist mitte halligi. Ning kui ka teaksid , siis ei saaks suuremast osast nendest midagi aru. Kõik see jääks, minu surma korral, täpselt sinna kus ta praegu on. Nemad näeksid seda sama palju, kui oma kõrvu ;)
-
siis pead ise hoolitsema selle eest,et pärast surma pärijad vara kätte saaks.
Käis läbi vist uudis, et keegi, kes oli rikas krüptovaluuta koguja, suri äkitselt ära ja nüüd ei pääse keegi sellele rahale ligi . Oleks võinud parem kulda osta ja selle kodus õunapuu alla matta . Metallidetektoriga oleks kogu krunt läbi uuritud ja varandus üles leitud -
Investeerige OÜ kaudu.
-
Investeerimis OÜdel on dividendid topeltmaksustatud.
-
Ära müü, vaid korja dividende.
-
Kõlab kohutavalt igavalt.
-
See võib olla üks lihtne lahendus, kahjuks arvatavasti karistusseadustiku seisukohalt problemaatiline. Lihtsas olukorras see võibolla töötab, aga kui pärijate vahel peaks miski tüli tõusma, siis see raha väljavõtmine võib viia kellegi kinnipanekuni.
maidre
Ise olen mõelnud sellist lahendust. Panen kõik oma kontod ja väärtpaberid ja mis iganes rahapaigutused mul kusagil on ühele paberile kirja. Samuti kõik pin koodid ja salasõnad ja meili aadressid jne. Üksikasjalike juhenditega. Mida, kus, kuipalju, mis maha müüa, kuhu raha siis laekub, kuidas sealt kätte saab jne. Kui peaks midagi fataalset minuga juhtuma, siis elukaaslane või lapsed teavad et selline informatiivne paber on olemas. Võtavad selle ette ja hakkavad vastavalt juhistele toimetama. Kannavad lõpuks kõik rahad välja, või võtavad kasvõi sulas automaadist välja. Siis pärast on aega klattida, et mis ja kuidas või kas üldse mingeid makse või arveid enam maksta. -
Investor
Ära müü, vaid korja dividende.
Vanemal inimesel võib olla otstarbekas hoida dividendiaktsiaid, noorematel võivad elus olla muud plaanid ja vajadused: kõrge intressiga laenud, vajadus teha eluaseme sissemakse, maksta laste hariduse eest või muud. Mis on moraalne või ratsionaalne selgitus, miks sularaha võib maksuvabalt pärandada aga kui pärandaja ostab oma surmapäeva hommikul aktsiaid, siis sama summa on tulumaksuga maksustatud, kui pärija ei jäta sama portfelli igaveseks endale? -
pärandada võib maksuvabalt kõike. Kuid kui pärandit müüma hakkad,tuleb mõnikord tulumaksu maksta .
kui pärandaja ostis surmapäeva hommikul lahmaka metsa, siis selle müümise pealt peab kah tulumaksu maksma
Ja ei maksa unistada sellest, et kõik pärandvara liigid on müümisel ühtviisi maksuvabad. Kui tahetakse kangesti selle võrdsustamist,siis riik teeb ikka sedapidi,et paneb ka pärandatud rahale ( pangaarvel ) maksu peale . Mitte sedapidi, et võtab kinnisvara või aktsiate müügilt maksu ära . -
113366
Selline infokild järelemõtlemiseks ja loomulikult oleks tore, kui kellelgi oleks ideid ka võimalike lahenduste osas. Kui suremisprotsess on pisut pikaajalisem, siis on investoril võimalik oma portfel ise realiseerida, maksta tulumaks tegelikult tulult ja pärandada raha. Ootamatus olukorras aga saavad pärijad maksuameti kuldsponsoriteks.
Sama teema sai omal ajal läbi käidud "lapse väärtpaberite teemas (alates postitusest 13.05.2011 10:02 kuni 13.05.2011 16:10). Kokkuvõtvalt võib öelda, et erilisi pragusid jäetud pole - de facto kehtib Eestis finantsvarale 20% pärandimaks.
Collateral damage vähendamiseks saab teha näiteks selliseid asju:
a) Olukorras, kus pere finantsvara soovitakse jätta üleelanud abikaasale, tuleks sõlmida vara lahususe suhtega abieluvaraleping. (Kui jääb aega enne Mulla-Madise tulekut atra sättida, peaks sureva abikaasa lahusvara osaks määrama loomulikult 0.)
b) Teha abikaasade vastastikud testamendid. See väldib selliste kafkalike olukordade teket nagu viidatud artiklis.
c) Olukorras, kus osa pere finantsvarast soovitakse pärandada lastele, tuleks vastava osa investeerimistegevus koheselt, algusest peale laste nimel teha.
d) Luua pere finatsvara investeerimiseks ja haldamiseks juriidiline keha. (Pärandi hulka lähevad sel juhul vastava OÜ osakud.) Koormata see pere finantsvara haldusfirma pere liikmete kasuks võimalikult suurte, pikaajaliste laenulepingutega.
Kui vastavaid ettevaatusabinõusid pole rakendatud ja pärandvara hulka läheb perekonnaõiguse alusel ootamatult kogu abikaasade ühisvara (mis on by default varasuhe) , tuleks üleelanud abikaasal esimese asjana nõuda pärimismenetluse käigus talle omandiõiguse alusel kuuluva osa eraldamist ühisvarast. Kui õnnestub see ära põhjendada saab vähemalt pool pere aktsiatest pärandimenetluse alt välja. -
stagna
nujah, kui saad päranduseks kinnisvara, kus sa ise sees ei ela ning selle maha müüd, pead kah 20 % tulumaksu maksma.
Vabalt võib minna ka nii, et sa ei saagi pärandatud kinnisvara müüa ja pead sealt üldse välja kolima. Tihti unustatakse, et esimese ringi pärijad (loe: lapsed) pärivad abikaasaga võrdselt (abikaasa osa ei tohi olla väiksem kui veerand pärandist). Seejuures omavad võrdset pärimisõigust kõik pärandaja lapsed, sõltumata sellest, kas nad on sündinud samast abielust või väljaspool seda. Esimese ringi pärijate puudumisel läheb vara teise ringi pärijatele, kelleks on pärandaja vanemad ja nende surma korral pärandaja õed-vennad (sel juhul saab abikaasa vähemalt poole).
Sellise pärimise tulemusel saab abikaasade ühiselt soetatud kodust sugulastevaheline ühisomand, millest üleelanud abikaasale võib kuulub vähemusosa. (Iga järgenev surm "tükeldab" seda kinnisvara ühisomandisuhet veelgi.)
Kui nüüd üleelanud abikaasa suhted teisest abielust pärinevate laste või muude sugulastega on sassis ja pärandaja pole enne surma taibanud oma abikaasale määrata kodu suhtes isiklikku kasutusõigust (mis annab õiguse ühisomandil edasi elada pärandaja surma järel), tuleb hakata kotte pakkima… Hmm, kui paljud teist on määranud teie enda pere kodu suhtes abikaasale notariaalse kasutusõiguse?
Kõige košmaarsemad on sellised olukorrad, kus sisuliselt lõppenud abielu on jäetud lahutamata, mõlemad pooled elavad oma oma uue perega ja neil on lapsi nii ühiseid kui ka uutest kooseludest. Eks proovige sellist olukorda Eesti pärandiõigusest lähtuvalt lahti harutada. -
maidre
Kui peaks midagi fataalset minuga juhtuma, siis elukaaslane või lapsed teavad et selline informatiivne paber on olemas. Võtavad selle ette ja hakkavad vastavalt juhistele toimetama. Kannavad lõpuks kõik rahad välja, või võtavad kasvõi sulas automaadist välja.
Seda tehes rikuvad nad seadust ja võivad kriminaalasja kaela saada. Pärimisseaduse kohaselt avaneb pärand koheselt isiku surma korral. Surnud isiku raha välja võtmine on teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine, mille eest võib saada kuni kolmeaastase vangistuse.
Et asi veelgi huvitam oleks - juhul kui on tegemist ühisvara suhtega, ei tohi sa abikaasa surma järel enam isegi omaenda pangakontoga tehinguid teha. Sinu enda pangakonto läheb pere ühisvarana samuti pärandi hulka ja pärijate vahel jagamisele (juhul kui omandiõiguse alusel kuuluva osa eraldamist ühisvarast ei rahuldata). -
Pealik,see pole päris nii hull kui sa kirjeldasid. Üleelanud abikaasal, kes sai ju vähemalt 1 /4 surnud abikaasa pärandist, jääb ühiselt soetatud kodust alles ka oma pool.Seda ei saa talt keegi ära võtta. Seega kuulub talle vähemalt 5 / 8 sellest kinnisvarast, mis tavaliselt on maja või korter.
Olgu suhted surnud abikaasa lastega nii sassis kui tahes,välja tõsta nad oma vanema abikaasat ( või lihtsalt omaenda isa või ema ) sealt ei saa . Nad võivad küll nõuda kohtu kaudu ühisvara jagamist kaasomandi osadeks ja siis proovida oma 3 / 8 kellelegi maha müüa, kuid sel puhul on üleelanud abikaasal eelisostuõigus kui lapsed leiavad oma osadele ostja . Ja pealegi on taolised 3 / 8 korteri või maja müügid turul reaalselt väga rasked, keegi ei taha jageleda seal surnu lesega maja jagamise pärast või ruumide ning aia kasutusõiguse pärast .
Tavaliselt leiavad pärijad ikkagi kokkuleppe. Kui maja on lesele liiga suur,et seda ülal pidada ja korras hoida otsustatakse see ühiselt maha müüa. Kui lesk kangekaelselt keeldub kodu maha müümast, siis oodatakse lihtsalt kuni ta ise kah sureb, siis saavad lapsed kõik endale ja kinnisvara maha müüa.
Endal on olnud selline pärandijuhtum ja eks pärijate vahel oli palju vaidlusi, kuid lõpuks leiti kokkulepe, et tuleb see majake maha müüa ja igaüks saab pisut nutsu . Majaosa, seda hullem maja vähemusosa müümine oleks olnud aga väga raske -
Nii võib ju ükskõik millist lollust, suvaotsuseid ja omavoli õigustada? Iseenesest on ju tõesti juba seegi hea, et kulakuid või nende võsusid, kellel on metsa või aktsiaid, peldiku taga maha ei lasta. Aga ma tahaksin siiski ülbelt loota, et kunagi hakatakse eri varaklasside, nagu sularaha ja finantsvara, omanikke võrdselt kohtlema. Võibolla ei öelnud ma seda piisavalt selgelt, aga kordan veel: loomulikult peaks maksma maksud surijast maha jäänud kasumilt, nii nagu seadus ette näeb! Kui pärandati 50 000 väärtuses aktsiaid, millest 10 000 kasum, siis see 10 000 tuleb loomulikult maksustada. Samuti, kui pärandaja ostis metsamaa 50 000 eest ja pärija müüs selle 100000 eest, siis loomulikult peaks kasumilt maksma maksu. Aga mitte kogu varalt!
Küüniliselt vaadates, siis kahtlemata oleks ka pangaarvetele hääl meelel pärandamismaks peale pandud. Arvan, et siiski selle mõtte peale astus kusagilt varjust välja üks tume, ahelsuitsetav kuju (Dvinjaninovi näoga) ja palus ministril veelkord järgi mõelda: kui pensionärid sellepeale oma hoiused pankadest välja tõmbavad ja sulas madratsisse panevad maksust pääsemiseks, siis äkki mõjutaks see finantsstabiilsust ja pankade kasumlikkust. Aga seda, härra minister, ei soovi erakonna rahastajad küll näha :-)stagna
pärandada võib maksuvabalt kõike. Kuid kui pärandit müüma hakkad,tuleb mõnikord tulumaksu maksta .
kui pärandaja ostis surmapäeva hommikul lahmaka metsa, siis selle müümise pealt peab kah tulumaksu maksma
Ja ei maksa unistada sellest, et kõik pärandvara liigid on müümisel ühtviisi maksuvabad. Kui tahetakse kangesti selle võrdsustamist,siis riik teeb ikka sedapidi,et paneb ka pärandatud rahale ( pangaarvel ) maksu peale . Mitte sedapidi, et võtab kinnisvara või aktsiate müügilt maksu ära . -
Kas selline skeem ei toimiks, et pärijad teevad mingi OÜga laenulepingu mille kohaselt laen antakse väärtpaberites (mõni asjapulk võib lausa portfelli turuväärtust kinnitada) ja nullintressiga? Lepingus on aga klausel mille kohaselt võib laenusumma tagastada ka sulas...
-
PeaLiK
Et asi veelgi huvitam oleks - juhul kui on tegemist ühisvara suhtega, ei tohi sa abikaasa surma järel enam isegi omaenda pangakontoga tehinguid teha. Sinu enda pangakonto läheb pere ühisvarana samuti pärandi hulka ja pärijate vahel jagamisele (juhul kui omandiõiguse alusel kuuluva osa eraldamist ühisvarast ei rahuldata).
See lause peaks jooksma tickerina televiisoris, kui lipsustatud poliitik järjekordselt imestust avaldab - miks küll inimesed riigist suurt midagi head ei arva ja igal teisel võimalusel seadustele sülitavad. -
Siiski pärimisseadus §16 lubab abikaasal nõuda isiklikku kasutusõigust, aga ainult juhul kui "elujärg pärimise tõttu halveneks."
Ma ei tea kuidas seda tegelikult kohtutes rakendadakse, aga mulle ütles notar, et kasutusõiguse seadmine on tavaprotseduur või reegel, kui kodu muutub ühisomandiks.
(3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.PeaLiK
Kui nüüd üleelanud abikaasa suhted teisest abielust pärinevate laste või muude sugulastega on sassis ja pärandaja pole enne surma taibanud oma abikaasale määrata kodu suhtes isiklikku kasutusõigust (mis annab õiguse ühisomandil edasi elada pärandaja surma järel), tuleb hakata kotte pakkima… Hmm, kui paljud teist on määranud teie enda pere kodu suhtes abikaasale notariaalse kasutusõiguse? -
113 366, Selline lahendus ei oleks väga realistlik. Kui aktsiate soetusmaksumust võib veel dokumentaalselt tõestada üsna suure kindlusega, siis kinnisvara müügil on see praktiliselt võimatu . Nii ostjal kui müüjal võib olla erinevaid põhjusi, miks tehingu tegelikku väärtust notariaalses lepingus mitte näidata ja maksta osa või isegi suurem osa sulas käest kätte ..
Üks võib olla see kui tegu on hämara päritoluga raha liikumisega . Inimesel kelle maksuametile deklareeritud sissetulek on mitmete aastate jooksul olnud ca 10 000 eurot aastas võib olla raske selgitada kuidas ta ostis 200 000 maksva kinnistu ja maksis kogu ostusumma ühekorraga ilma pangalaenuta ära.
Ka müüja võib soovida varjata tehingu tegelikku väärtust . Kas tulumaksu "optimeerimise" eesmärgil või kasvõi seetõttu, et omada raha, mida naine ei tea, muidu võtab ära ;)
ja nagu varem öeldud, ei maksa loota sellele,et riik võrdsustab pärandvara erinevate liikide maksustamise pärijaile soodsamas suunas. Pigem ikka vastupidi . -
Oht, et loetakse teeseldud tehinguks, kui MTA vähegi tähelepanu pöörab? Ilmselt peaks kaasama juristid, kes mingisugusegi reaalse majandusliku sisu välja mõtlevad sellisele tehingule (ja hiljem kohut käivad).
Cynic
Kas selline skeem ei toimiks, et pärijad teevad mingi OÜga laenulepingu mille kohaselt laen antakse väärtpaberites (mõni asjapulk võib lausa portfelli turuväärtust kinnitada) ja nullintressiga? Lepingus on aga klausel mille kohaselt võib laenusumma tagastada ka sulas... -
Sisuga pole keeruline- OÜ kaupleb mõnda aega ja siis avastab, et tal on odavam maksta laenu tagasi rahas selle asemel, et tagastada kunagi laenuks võetud väärtpaberid. Pärijad võtavad veel lisaks väikese dividendi jne.
-
stagna
Üleelanud abikaasal, kes sai ju vähemalt 1 /4 surnud abikaasa pärandist, jääb ühiselt soetatud kodust alles ka oma pool.Seda ei saa talt keegi ära võtta. Seega kuulub talle vähemalt 5 / 8 sellest kinnisvarast, mis tavaliselt on maja või korter.
Õige täpsustus. Viidatud lõigus tekkinud olukord saab tekkida juhtudel kui päritav kinnisvara oli surnud abikaasa omandis juba enne abielu (või omandati abielu vältel lahusvarana). -
Kui Vichmann sai omal ajal tulutoova trikiga hakkama nii et ei olnud kuskilt otsast kinni võtta isegi niisugusel hiidpangal nagu Swed kõigi tema tippadvokaatide armeega, siis eks leidub nupumehi praegugi .
-
Vichmanni puhul ilmselt ei tahetud nõukogu vastu kohtusse minna. Vichmann sai seetõttu rusikaga rinda taguda ja kuulutada, tal täielik õigus niiviisi teha - kõigil vajalikel paberitel oli nõukogu heakskiit.
-
Julgen arvata, et selliseid tehinguid on kõigist tehingutest mingi 5%.Eeldab, et mõlemad tehingupooled on teineteist usaldavad "vanakooli-mehed"? Lihtsalt huvi pärast - mis hetkel sellises tehingus sularaha omanikku vahetab - notari ooteruumis?
stagna
113 366, Selline lahendus ei oleks väga realistlik. Kui aktsiate soetusmaksumust võib veel dokumentaalselt tõestada üsna suure kindlusega, siis kinnisvara müügil on see praktiliselt võimatu . Nii ostjal kui müüjal võib olla erinevaid põhjusi, miks tehingu tegelikku väärtust notariaalses lepingus mitte näidata ja maksta osa või isegi suurem osa sulas käest kätte -
ma ise pole teinud taolist tehingut, ei tea seda . Ma eeldan,et usaldus on tõesti oluline ,kuid kui mõlemad pooled on sellest võrdselt huvitatud,siis pole ka mõtet petta .
Kuid ega neid petiseid siis kah Eestis nii palju pole. Olen ise tellinud üsna kalli katuse vahetamise töö plekksepalt, kes tahtis saada 10 % rahast avansiks / käsirahaks. Andis selle kohta ka lihtkviitungi . Tegi töö ausalt ja korralikult ära . Kuid kui ta oleks otsustanud tegemata jätta oleks väga raske selle paberilipaka alusel temalt midagi välja nõuda, me ei nõudnud teineteiselt mingeid isikut tõendavaid dokumentegi .
Töömehe reputatsioon ja soovitused tuttavatelt olid väga head ja sellest mulle piisas. -
Päevakajaline näide Eesti Pärimisseaduse viljadest : Isa pärandas elatisvõla lapsele
