Erakond "Eesti 200" & Co.
Log in or create an account to leave a comment
-
Wikipedia teab rääkida: "Eesti 200 on erakond mis sai alguse poliitilisest liikumisest, mille manifest ilmus esmakordselt Postimehes 2. mail 2018. Manifesti autorid on Priit Alamäe, Indrek Nuume, Küllike Hein, Kristina Kallas ja Kristiina Tõnnisson. Autorite sõnul on Eesti 200 ülesanne Eesti riigi pikaajalistele probleemidele tähelepanu juhtimine ja omapoolsete lahenduste ja reformiideede välja pakkumine."
Viimastel Riigikogu valimistel jäi erakond Riigikogust välja kuna kogutoetus jäi alla 5% künnise. Sellest ajast peale on noor erakond oluliselt toetust kogunud. Norstati viimases nädalaküsitluses saavutas E200 kõrge toetuse 14.8%, ka nelja nädala koondreiting on tõusnud senise ajaloo tipptasemeni ehk 12.5% peale:
Kui järgmine Pühapäev toimuksid riigikogu valimised, siis oleks erakonnal suure tõenäoliselt olemas esindatus Riigikogus.
-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-/-
Indrek Lillemägi, Eesti 200 haridusvaldkonna juht kirjutab: Eesti 200: segregatsioon hariduses tuleb lõpetada
Eesti 200-l on suur probleem - segregaatsioon Eesti koolides:Peame lõpetama segregatsiooni ja looma ühtse Eesti kooli, kus õpivad lapsed, sõltumata kodusest keelest.
Mis on lahendus? Eestlaste võõrkeelestamine!Keeleõppe seisukohalt peab uuel süsteemil olema kolm sihti: esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna; teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse; kolmandaks ei tohi ükski põlvkond jääda koolireformi hammasrataste vahele, nii et halvasti korraldatud õppekeelesüsteemi tõttu kannatavad teadmised ja oskused.
Eesti 200 pole vist aru saanud Põhiseaduse preambula eesmärgist - Eesti Vabariigis ei õpetata mitte eestlastele vene keelt või inglise keelt, vaid venelastele ja muudele muulastele eesti keelt, et säiliks Eesti keel, kultuur ja rahvas läbi aegade:Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. -
Esialgse "poliitilise manifesti" juures peaks märkima, et selle tagant vaatasid välja Tsahkna kõrvad.
Isegi nimi viitab sellele kunagisele 2 miljonile umbkeelsele JEESTLASELE, mida ta propageeris. -
Respect Momentum!
-
Mina õppisin põhi- ja keskkoolis nii vene kui inglise keelt. Ei tunne, et olen võõrkeelestatud ega oht meie põhiseaduse preambulas sätestatule.
Siiralt loodan, et marurahvuslaste enesehinnangu komplekside tõttu minu lastest koolis monoglotte ei tehta. Pooldan nüüd ja edaspidigi, et lastele õpetataks ka võõrkeeli üldhariduskoolides. -
Mitmes keeles õppimise kogemus on see, mida Eestis õnneks pole nõukogude ajal üldiselt olnud, aga mu tuttavad Leedust näiteks kiruvad seniajani.
Matemaatika õppimise tase kannatab kui seda õpetatakse näiteks vene keeles. Eriti veel põhikoolis.
Huvitav, kas Eestis võib enne valimisi ka konkreetse erakonna vastu antikampaaniat teha? -
Jeestvi dveesti logol peaks olema ka ilusad lained nagu ensv lipul olid kunagi....aga kui aroonia kõrvale lükata, siis antud punt on päris suur oht.
-
"raulir"
Mitmes keeles õppimise kogemus on see, mida Eestis õnneks pole nõukogude ajal üldiselt olnud, aga mu tuttavad Leedust näiteks kiruvad seniajani.
Matemaatika õppimise tase kannatab kui seda õpetatakse näiteks vene keeles. Eriti veel põhikoolis.
Mina õppisin põhikoolis 4-5. klassis vene keelt vene keeles. Mitte Tallinnas ega Ida-Virus, vaid keset Eestit eesti koolis. Õps oli umbvenelane. Suht midagi aru ei saanud temast ja õppe kasutegur oli nullilähedane. -
Segregatsioon tulebki lõpetada ja taguda eestikeelset haridus ja ainult eestikeelset haridust kõikidele haritavatele alates lasteaiast - ses mõttes on idee õige.
-
Inglise keel alates 2. klassist, vene keel 6. ja valikuna saksa keel keskkoolis ja seda kõike 90. ja 00.ndatel tavalises Eesti koolis.
Pole kunagi tundnud, et see oleks halb mõte olnud - ei saa aru millest hirm võõrkeelte õppimise ees siin foorumis on . -
"DEportivo"
Inglise keel alates 2. klassist, vene keel 6. ja valikuna saksa keel keskkoolis ja seda kõike 90. ja 00.ndatel tavalises Eesti koolis.
Pole kunagi tundnud, et see oleks halb mõte olnud - ei saa aru millest hirm võõrkeelte õppimise ees siin foorumis on .
Kahjuks vist ei õpetatud seal koolis loetu mõttest arusaamist. E200 ei taha mitte "mitme keele õppimise kogemust" vaid "mitmes keeles õppimise kogemust" alates põhikoolist.
Ehk siis soovitakse midagi sellist, nagu nõukogude ajal tugevama venestamissurvega liiduvabariikides oli. Nagu mainitud Leedu, kus õpetati põhikoolist alates näiteks matemaatikat ainult vene keeles.
Ehk siis defineerime hulga ja tuletame ruutvõrrandi valemi, aga vene keeles ja umbkeelse õpetajaga. -
"momentum"
Eesti 200 pole vist aru saanud Põhiseaduse preambula eesmärgist
Nad on sellest liigagi hästi aru saanud. Lihtsalt neil endil on vastupidised eesmärgid. -
"raulir"
"DEportivo"
Inglise keel alates 2. klassist, vene keel 6. ja valikuna saksa keel keskkoolis ja seda kõike 90. ja 00.ndatel tavalises Eesti koolis.
Pole kunagi tundnud, et see oleks halb mõte olnud - ei saa aru millest hirm võõrkeelte õppimise ees siin foorumis on .
Kahjuks vist ei õpetatud seal koolis loetu mõttest arusaamist. E200 ei taha mitte "mitme keele õppimise kogemust" vaid "mitmes keeles õppimise kogemust" alates põhikoolist.
Ehk siis soovitakse midagi sellist, nagu nõukogude ajal tugevama venestamissurvega liiduvabariikides oli. Nagu mainitud Leedu, kus õpetati põhikoolist alates näiteks matemaatikat ainult vene keeles.
Ehk siis defineerime hulga ja tuletame ruutvõrrandi valemi, aga vene keeles ja umbkeelse õpetajaga.
Kas mitte ka meie Inglise kolledzhis ei käi lisaks inglise keelele osade ainete õppimine inglise keeles? Pole kuulnud, et lõpetajd mingid retardid selle pärast oleks. -
"mx77"
Kas mitte ka meie Inglise kolledzhis ei käi lisaks inglise keelele osade ainete õppimine inglise keeles? Pole kuulnud, et lõpetajd mingid retardid selle pärast oleks.
Keskkoolis ja vabal valikul.
(Lisaks leidsin nende kodulehel häiriva kirjavea :) -
Isegi kogetud ühes Tallinna kesklinnas asuvas koolis põhikooli astmes 90-ndate lõpus. Tunniks oli Briti ajalugu inglise keeles.
-
"herzaustahl"
Isegi kogetud ühes Tallinna kesklinnas asuvas koolis põhikooli astmes 90-ndate lõpus. Tunniks oli Briti ajalugu inglise keeles.
See on seal lisaaine ja pole osa kohustuslikust kooliprogrammist.
Ma sain ka alates 5.-st erinevaid lisatunde, seda nõukogude ajal. Samuti oli informaatika õpik vene keeles.
Aga, baasmatemaatika õpetamisel peab õpetama matemaatikat.
Järgmisena hakkame keemiat õpetama vastassoo riietes ja eesti ajaloo jaoks peab näo mustaks võõpama? -
"raulir"
Järgmisena hakkame keemiat õpetama vastassoo riietes ja eesti ajaloo jaoks peab näo mustaks võõpama?
Kusjuures see on nõrk võrdlus - pigem võiks mõnd ainet anda viipekeeles. -
"momentum"
[/quote]
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
David Vseviov tõi poolteist nädalat tagasi välja tegeliku ohu: "Mõnda inimest erutab see tohutult, kui toidu laialikandja ei oska eesti keelt. Samal ajal on meie ülikooliharidus praeguste tendentside jätkudes kümne aasta pärast ingliskeelne. See erutab tunduvalt vähem."
See on tõeline oht Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilivusele - Eesti200 pole vähemalt seni selles kuriteos üldse osalenud.
Müüri taga: https://epl.delfi.ee/lp/david-vseviov-pole-mingit-vahet-kas-raakida-libahundist-voi-suvariigist?id=91695607&fbclid=IwAR0oECh7ItvGLGvcPnKMzaHvlhngAwBJNkDXmfXf-YYn0HFndcBi_2ztsdI -
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Täiesti uskumatu, kuidas inimesi nende teadmata, puhtalt rumaluse baasil vene mõjuagentideks muudetakse. -
"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara. -
Ma väga ei suuda näha mingit ohtu selles Lillemäe lauses "teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse". Esiteks pole ei selles lauses, ega üldse kuskil E200 programmides öeldud, et eestlased peaksid hakkama vene keeles õppima. Teiseks ei oleks see kuskilt otsast reaalne, et seda sundima hakataks, see lihtsalt ei ole mõeldav tänapäeva Eestis. See on juba mitmes kord, kui siin foorumis on kuidagi juttu olnud sellest, et E200 tahab vene keelt eestlastele peale suruda aga mina ei ole näinud kuskil mingit lauset, mis seda selgelt välja ütleks. Küll aga olen näinud nende pidevat rõhutamist, et venelastele peaks pakkuma võimalust eesti keel paremini omandada mis on minu arust ka ülimalt tähtis.
-
Võibolla peaks tähelepanu rohkem pöörama sellele eelnevale lausele, mida miskipärast ei rõhutatud: "esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna"
See, et igast koolist tulev noor oskaks eesti keeles end väljendada kahjuks ei ole praeguse valitsuse prioriteet. -
Tähtis on, et haridussüsteem tooks lapsed kokku ja lõppeks aastakümneid kestnud keelepõhine eraldatus. Kõige tähtsam on seada pikk eesmärk ühtsest Eesti koolist ning panustada professionaalsete ning eesti keelt, keelekümbluse ja lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat hästi tundvate õpetajate järelkasvu.
Minumeelest te näete tonti seal kus seda pole. Mina näen seda asja sellest küljest, et nad tahavad vene valijat püüda, lubades selleks lapsed sujuvalt ja vähima ebamugavusega eesti keele valdamiseni suunata. Sest iga venelane Eestis saab aru, et kui su laps oskab eesti keelt, siis läheb tal paremini.
Mis selle erakonna juhte puudutab, siis kergelt ettevaatlikuks teeb küll. Kipub ikka sama mulje jääma nagu nende kõigi puhul - kõige tähtsam on saada võimule, selleks tuleb valijale misiganes umbluud jahvatada. -
Isegi puhtalt diskussiooni algatamine haridussüsteemi tulevikust on konkreetsetest ideedest olenemata kümme triljonit korda sisukam tegevus, kui populistlik tõmblemine alkoholi-, suhkru-, homoabielu- ja aborditeemadel.
-
"Jaak"
"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
"Peame lõpetama segregatsiooni" - jutt "segregatsioonist" viitab venekeelse ja eestikeelse rahvastiku eraldatusele. Mis võõrkeelset rahvastikku Eestis veel on, mille puhul võik rääkida segregatsioonist? Neil oli terve see bussipeatuse kampaania ju sel teemal.
"teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse" - jutt on kõigist "Eesti õpilastest", sh eesti emakeelega, ja "põhikoolist".
Siinsed näited ainete võõrkeeles õppimise kohta on olnud kõik keskkooli kohta või osalemises lisaõppes mõne noorema astme puhul.
Kui nüüd see kokku võtta, siis räägitakse ikkagi enamuses eestikeelsete õpilaste põhikoolis mõne baasaine vene keeles õppima panekust. Seda räägib "Erakond Eesti 200 haridusvaldkonna juht Indrek Lillemägi."
Kusjuures baashariduse võõrkeeles õpetamise sunniviisiline piiramine on mu teada isegi inimõigusi riivav tegevus.
Teine võimalus on muidugi, et E200 lihtsalt ei vaata, mis jura nad suust välja ajavad. Peaasi et see neid võimule aitab.
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga: -
Siin on tehtud küll väga massiivne loogikahüpe tundmatusse nüüd. Kui peab lõpetama segregatsiooni ja andma mitmes keeles õppimise kogemuse, siis pakun välja oluliselt tõenäolisema variandi: venelased õpivad eesti keelt ja kõik põhikoolis saavad mõne üksiku tunni inglise keeles.
Eesti noorte vene keele oskus on niivõrd nigel, et mingit šanssi ka pole matemaatikat või ajalugu vene keeles neile õpetada. See on puhta fantaasia! -
Eestis ei kipu eriti kombeks olema enne sõnade kasutuselevõttu sõna sisuga näiteks Wikipedia abil tutvuda. Hariduslik segregatsioon on omaette termin, mida siinkohal võiks tinglikult kasutada. Lihtsalt segregatsioonist rääkides tuleb aga paljudele silme ette olukord, mis meenutab kultusfilmi Snowpiercer. Vabandust, kuid meil ei ole mingit sellist segregatsiooni.
-
Soovitan tutvuda ka Indrek Lillemägi taustaga. Endise eesti keele õpetaja taustaga inimeselt on nagu kergelt veider tuletada loogilisi seoseid eesti laste venestamiskatsete suunas. Pigem on tegu noore inimesega, kes vaatab tulevikku ja sealt ei paista talle idanaabrit, vaid pilk on selgelt lääne poole.
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vanast-haridusuuendusest/
Ütleks isegi, et selline noor tegus inimene aitab lausa kaasa selle erakonna rohkem parketikõlbulikuks muutumisele. Poliitmaastik vajab uue põlvkonna ärksamaid tegijaid. Vanem generatsioon peab tahestahtmata areenilt maha astuma. Ja koos sellega võib nii mõnigi vana partei hingusele minna. -
Ma arvan nii oma praktilise kogemuse pealt kui ka vaadates ringi, et võõrkeeleõpe koolis kipub olema pigem ületähtsustatud.
Reaalaineid aga alatähtsustatakse.
UK IT-firmad on täis umbkeelseid spetsialiste, samas teenindussektor on täis miinimumpalgal, aga väga head inglise keelt rääkivat võõrtööjõudu. Mu kogemus ütleb, et keeleoskus tuleb vastavalt vajadusele. Seda koolis tegelikult ei õpeta.
Kui hakata mingeid võõrkeelseid baasainete tunde põhikooli pookima, siis tekibki see hariduslik segregatsioon.
Arenenud maailmas on inimõigus saada baasharidus kätte oma emakeeles või misiganes muul meetodil, mis võimaldab õpilasel asja sisust paremini aru saada.
Kui vaja, siis keskkoolis-gümnaasiumis-kolledžis-ülikoolis-töökohal-jne õpitakse ära ka, kuidas on juba sisuliselt aru saadud mõisted, näiteks "jõud", "võimsus", "kaal", "mass" jne vajalikus võõrkeeles.
Kordan veel korra - ei tohi ilma väga erilise vajaduseta kokku miksida erinevaid õpetatavaid asju. Õpetada tuleb kitsalt nii, et õpetatav aine saaks kõige paremal moel selgeks. St võimaluste piires õpilase eripäraga arvestamist.
Igasugune lisaballast, nagu "aga teeme seda nüüd ühe jala peal seistes", "aga teeme seda nüüd inglise keeles" jne tuleb välja visata. -
"raulir"
"Jaak"
"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
"Peame lõpetama segregatsiooni" - jutt "segregatsioonist" viitab venekeelse ja eestikeelse rahvastiku eraldatusele. Mis võõrkeelset rahvastikku Eestis veel on, mille puhul võik rääkida segregatsioonist? Neil oli terve see bussipeatuse kampaania ju sel teemal.
"teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse" - jutt on kõigist "Eesti õpilastest", sh eesti emakeelega, ja "põhikoolist".
Siinsed näited ainete võõrkeeles õppimise kohta on olnud kõik keskkooli kohta või osalemises lisaõppes mõne noorema astme puhul.
Kui nüüd see kokku võtta, siis räägitakse ikkagi enamuses eestikeelsete õpilaste põhikoolis mõne baasaine vene keeles õppima panekust. Seda räägib "Erakond Eesti 200 haridusvaldkonna juht Indrek Lillemägi."
Kusjuures baashariduse võõrkeeles õpetamise sunniviisiline piiramine on mu teada isegi inimõigusi riivav tegevus.
Teine võimalus on muidugi, et E200 lihtsalt ei vaata, mis jura nad suust välja ajavad. Peaasi et see neid võimule aitab.
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:
Peame lõpetama segregatsiooni ja looma ühtse Eesti kooli, kus õpivad lapsed, sõltumata kodusest keelest. Keeleõppe seisukohalt peab uuel süsteemil olema kolm sihti: esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna; teiseks võiksid Eesti õpilased põhikooli jooksul saada mitmes keeles õppimise kogemuse; kolmandaks ei tohi ükski põlvkond jääda koolireformi hammasrataste vahele, nii et halvasti korraldatud õppekeelesüsteemi tõttu kannatavad teadmised ja oskused.
viidatud lõigus on kirjas, et võõras keeles õppimise kogemuse tõttu ei tohi kannatada teadmised ja oskused ... sealjuures võõras keeles õppimise kogemus võiks olla, st. ei pea tingimata olema, samas kui teadmised ja oskused päris kindlasti ei tohi kannatada ... -
"Karum6mm"
/.../ kultusfilmi Snowpiercer/.../
Vaatamata sellele, et meie ümber jooksvas filmis mängib esimest armastajat Martin H, comic relief tegelane on Jüri R ja rezhissööriks on Alan Smithee, ei ole tegu nii sita filmiga, kui Snowpiercer. -
"Henno Viires"
viidatud lõigus on kirjas, et võõras keeles õppimise kogemuse tõttu ei tohi kannatada teadmised ja oskused ... sealjuures võõras keeles õppimise kogemus võiks olla, st. ei pea tingimata olema, samas kui teadmised ja oskused päris kindlasti ei tohi kannatada ...
Ma loen välja, et viidatud asjad on tähtsuse järjekorras.
Kohustuslikud võõrkeelsed ainetunnid PÕHIKOOLIS on ikka täiesti idiootlik idee!
"Võiksid" on seal mõeldud tuleviku grammatilise aja väljendamiseks, mitte, et üks kolmest põhipunktist polegi nagu põhipunkt.
Ma arvan, et kõige lihtsam on inimeselt endalt üle küsida. -
raulir- "võiksid" on siiski vabatahtlikkuse määratlus ehk luua valik, mitte grammatilise aja väljendus.
Muuks juhuks peaks jälle põhiseaduse kallale minema
§ 37. ...................
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust.
................. -
Kohustuslikud võõrkeelsed ainetunnid PÕHIKOOLIS on ikka täiesti idiootlik idee!
Võõrkeeled peaksid sisse tulema loomulikult, näiteks progemise või robootika klassid, kus teadmiste ruum on loomulikul moel suures osas inglise keeles.
Või seesama ingliskeelse maailma ajalugu inglise keeles.
"võiksid" tähendab siis selle tegelase jutus seda, et tegelikult on tal vaid kaks punkti plaanis?
1. peab
2. võiksid
3. ei tohi
Kui seda võtta mittekindlusena, siis kõlab see nagu miski mõttetu jutt.
Eesti keele õpetaja peaks teadma, et alati tuleb ennast väljendada kindlas kõneviisis. Ainult erandjuhtudel ja eesmärgiga võib kasutada muid kõneviise. -
See oli ühe erakonna liikme seisukoht, mis võib aga ei pruugi esindada erakonna seisukohta. Nimetatud erakond pole kunagi saanud Riigikokku, veel vähem koalitsiooni. Ei maksa üle reageerida. Poliitika on kompromisside kunst ja isegi kui nad peaks koalitsiooni saama, pole üldse selge, kui palju nendega arvestatakse seal.
-
"suffiks"
"Karum6mm"
/.../ kultusfilmi Snowpiercer/.../
Vaatamata sellele, et meie ümber jooksvas filmis mängib esimest armastajat Martin H, comic relief tegelane on Jüri R ja rezhissööriks on Alan Smithee, ei ole tegu nii sita filmiga, kui Snowpiercer.
Ma pole kuskil öelnud, et tegu oleks hea filmiga. Tegu on püüdliku võuklemisega, mis mingil põhjusel on jõudnud kultusstaatusesse. Küll aga on selles filmis klassidevaheline segregatsioon vagunite näitel absurdini lihtsustatud. -
Võõrkeele tunnid võõrkeeles, mis sisaldab ka vastava riigi ajalugu ja kultuuri, on minu arvates väga ok.
Hea keeleoskus on siiski väga suur eelis, enamusele neist 90%st, kellest ei saa itimeest. -
"bulvar"
Võibolla peaks tähelepanu rohkem pöörama sellele eelnevale lausele, mida miskipärast ei rõhutatud: "esiteks peab iga põhikoolilõpetaja oskama eesti keelt sellisel tasemel, et see ei piira tema edasisi võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna"
See, et igast koolist tulev noor oskaks eesti keeles end väljendada kahjuks ei ole praeguse valitsuse prioriteet.
Vaadates meie juhtivatest meediamajadest tulevat materjali peab nentima, et eesti keele oskuse puudumine ei piira "võimalusi hariduses, tööturul või aktiivse kodanikuna" vähimalgi määral.
Sellisel tasemel kirjaoskus oleks 40 aastat tagasi võinud põhikooli õpilasele fifty-sixty tõenäosusega hindeks "puuduliku" anda. Ometi ei ole see takistanud nendel inimestel saada kõrgkooli diplomit ega töökohta tunnustatud väljaandes.
Huvitav, millise valitsuse kraesse selle nähtuse peaks keerama? -
"mykoloog"
Võõrkeele tunnid võõrkeeles, mis sisaldab ka vastava riigi ajalugu ja kultuuri, on minu arvates väga ok.
Hea keeleoskus on siiski väga suur eelis, enamusele neist 90%st, kellest ei saa itimeest.
Python, JavaScript või mõni muu kaasajal oluline võõrkeel tuleks ka neile 90%-le kasuks. -
Põhikooli matemaatikast aru saamine tuleks kah kasuks, aga sellestki püüab too 90% nii kiiresti kui võimalik unustada selle, mis korrutustabelist keerulisem on.
-
Ma mäletan kaheksakümnendatest (nb, nõukaaeg), et need kes alustasid inglise keele õppimist teises klassis, õppisid geograafiat väga vara inglise keeles, kas juba 4. klassis?
-
"raulir"
"Jaak"
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
Tegelikult hakkasidki võõrkeelsed tunnid pihta juba põhikooli ajal. Muudab see midagi?
Esimene võõrkeel tuleb 2. või 3. klassis. Põhikooli lõpu poole on keeleoskus juba täitsa hea ning annab edukalt alustada võõrkeel(t)es õppimist. -
"Jaak"
"raulir"
"Jaak"
Jaak, su võõrkeelne haridus on täiesti ilmselt jätnud teksti sisust arusaamise õppimise unarusse. Juttu on põhikoolist, aga sina jaurad ikka oma keskkooliga:"raulir"
Tegelikult on naljakas - kui siinsed nn anti-võuklased hakkavad vastu, siis on kogu siinne võuklik seltskond eesti koolide venekeelseks tegemise poolt.
Kust sa selle info koolide venekeelseks tegemise kohta leidsid? Jutt oli võõrkeeltest.
Olen ka üks neist, kes keskkoolis Eesti ajal Eesti koolis välismaises keeles erinevaid aineid õppis (ei olnud vene). Keel meil küll mingiks barjääriks ei jäänud vaid pigem sai üsna palju keelepraktikat, mis andis oluliselt laiema sõnavara.
Tegelikult hakkasidki võõrkeelsed tunnid pihta juba põhikooli ajal. Muudab see midagi?
Esimene võõrkeel tuleb 2. või 3. klassis. Põhikooli lõpu poole on keeleoskus juba täitsa hea ning annab edukalt alustada võõrkeel(t)es õppimist.
No see on sinu arvamus. Ma arvan, et kahte asja pole hea korraga õppida.
Ma õppisin vene keelt 1. ja inglise keelt 4. klassist ja ei saanud kumbagi selgeks peaaegu kooli lõpuni, kus sain mõlemad selgemaks kooliväliselt. Koolis saadav pole piisav, eriti veel millegi muu tõsisel tasemel õppimiseks.
Ma olen kuulnud, et teistel sama teema.
Ehk siis ausalt, põhikoolis baasainete võõrkeeles õpetamine on enesele jalga tulistamine. St vahetame (sageli reaalvaldkonna) baasoskuse paljudele kas mõttetu või hiljem lihtsamalt õpitava humanitaaroskuse vastu. -
Veel üks huvitav tähelepanek - vastupidiselt üldlevinud arvamusele õpivad täiskasvanud erinevaid praktilisi oskusi (keeled, pillid, erinevad craftid) kordades kiiremini kui lapsed.
Samas on oluline lapsena anda tugev mõtlemise vundament reaalainetes - seda on, vastupidi, täiskasvanuna raske omandada. -
"raulir"
Ma õppisin vene keelt 1. ja inglise keelt 4. klassist ja ei saanud kumbagi selgeks peaaegu kooli lõpuni, kus sain mõlemad selgemaks kooliväliselt. Koolis saadav pole piisav, eriti veel millegi muu tõsisel tasemel õppimiseks.
Äkki sa lihtsalt ... ei ole kõige teravam pliiats? -
Mina vajaks ka teritamist, mx77. Põhikoolis vedasin vene ja inglise keelega kuidagi läbi, kuni tekkis isiklik motivatsioon nendega vabast ajast tegeleda. Sealtpeale valdan mõlemat kõnes ja kirjas, lisaks pisut puisemal tasemel täiesti iseõpitud soome keelt.
-
Kild twitterist:
Aasta on 2030, võimul on e-valimistel 83,7 % tulemuse teinud Ref-i, E200 ja sotsialistide koalitsioon. Sinu uksele koputab vihakuritegude ennetusgrupi relvastatud üksus ja sinu selja taga raamaturiiulis on paberköites Pipi Pikksukk eestikeelses esmatõlkes. Mida teed? -
"raulir"
"Jaak"
Tegelikult hakkasidki võõrkeelsed tunnid pihta juba põhikooli ajal. Muudab see midagi?
Esimene võõrkeel tuleb 2. või 3. klassis. Põhikooli lõpu poole on keeleoskus juba täitsa hea ning annab edukalt alustada võõrkeel(t)es õppimist.
No see on sinu arvamus. Ma arvan, et kahte asja pole hea korraga õppida.
Ma õppisin vene keelt 1. ja inglise keelt 4. klassist ja ei saanud kumbagi selgeks peaaegu kooli lõpuni, kus sain mõlemad selgemaks kooliväliselt. Koolis saadav pole piisav, eriti veel millegi muu tõsisel tasemel õppimiseks.
Ma olen kuulnud, et teistel sama teema.
Ehk siis ausalt, põhikoolis baasainete võõrkeeles õpetamine on enesele jalga tulistamine. St vahetame (sageli reaalvaldkonna) baasoskuse paljudele kas mõttetu või hiljem lihtsamalt õpitava humanitaaroskuse vastu.
Oleks huvitav teada, kas tänapäeva üldhariduskooli (me ei räägi eliitkoolist) keeleõppe tase on nõukaajaga võrreldes paranenud?
Vene keelt tambiti tõesti 1. klassist peale, õpiti suures mahus vene kirjandust, õpiku tekstid olid ülirasked ja eluvõõrad. Tulemus oli see, et mõned Puškini luuleread on seniajani meeles, aga peale keska lõppu poes vene keeles leiba küsida ei osanud.
Saksa keelt samas anti uutmistuhinas 5 tundi nädalas ja selle sai enam-vähem suhu, kuna ka peale kooli lõppu elu nõudis. Kuigi ka seal oli eluvõõrast teksti palju, Schiller ja Bertold Brecht jne.
Kui koolis kõnekeelt selgeks ei saa, pole ka muude ainete võõrkeeles õpetamisel mingit pointi. -
Ju see ikka konkreetses koolis kinni oli, kui hästi keegi hakkama sai. Mäletan, et vene keel oli minu jaoks raske algkoolis, peale seda läks lihtsaks. Inglise keel oli raske 5. klassis, kui see algas, pärast läks lihtsaks. Keska lõpus valdasin kõnekeelena mõlemat. Lisaks algtasemel saksa keelt ka. Võõrkeeles reaalaineid õpetada on halb mõte, aga bioloogiat, geograafiat, ühiskonnaõpetust jne, miks mitte, eeldusel, et see kestab mõne semestri vältel mitte läbi terve põhikooli. Kuskil pole ju öeldud, et kui see erakond koalitsiooni saab, siis tuleb matemaatika ja füüsika vene keeles. Asjatu hirm. Kirjutage härrale ja küsige konkreetselt järele, mida ta täpselt silmas peab selle võõrkeelse õppe kogemuse all. Ta kindlasti vastab kõigile.
-
Bioloogia pole kindlasti humanitaaraine ja pole võõrkeeles edukalt õpitav.
Nagu ma ütlesin - peab inimese käest järgi küsima, et mida ta silmas pidas. -
Ma sügavalt kahtlen selles, et põhikooli lapsed on ütleme 7. klassiks omandanud kooliõppe tulemusena mõne võõrkeele suhtlustasandil ja on võimelised selles keeles mõnda muud ainet õppima. Mõned erijuhtumid võivad ju olla, eri rahvusest vanemate lapsed vms.
