Kuidas kaitsta Eestit?
Log in or create an account to leave a comment
-
Vastasin uude teemasse, kuna ei leidnud sobivat teemat. Kaja Kallas on ajutine, aga mure jääb.
Teemaks siis Eesti kaitsevõime tugevdamine ja naaberriigile võimalikult ebameeldivaks suutäieks tegemine."Wesse"
"mx77"
Kuule Wesse, hea on niisama sooja õhku võngutaa, aga pane korra kirja ka kui suur peaks meie kaitseeelarve olema, et Venemaa täisjõuga rünnakule edukat vastupanu osutada. Kuna sa seda niikuinii ei suuda ja jätkad sooja õhu võngutamist siis sa võid seda posti ka ignoreerida.
Kaitseeelarve peaks olema kusagil 2.4 - 2.5% SKPst - mis enamikus läheb siis püsikulude ja väiksemate hangete peale.
Võtmelünkade täitmine - tankid, Keskmaa ÕT, MLRSid jne peaks toimuma kaitseeelarve väliselt ja laenuga. Vastasel juhul nende täitmine võtaks aega veel järgnevad 30 aastat ...
Tankid kõlavad mõttetult. Umbes nagu kuulsusrikas Poola ratsavägi.
Pange raha parem näiteks väikestesse droonidesse. Eestis on kohalikku teadmist üllatavalt palju, kui nüüd riik rahastaks veidike nende väljatöötamist isegi mõne miljoniga, võib imesid teha.
Mu droon, mis maksab ca 500 EUR, suudab näiteks kanda kanda kuni 1kg 55km/h 15 min. Ilma laadungita lendab >2x kauem. Ehk siis suudaks lennutada üsna korraliku õhk-maa lõhkekeha 20 km kaugusele, selle vaenlasele pähe kukutada ja tagasi lennata. Kui lendab üle 100m kõrgusel, siis pole midagi kuulda, samas võib ka metsas puude vahel varjus lennata. Ilmselt oleks vaja ka miski Faraday puur ümber organiseerida ja raadiot kindlustada segamise vastu.
Militaartehnika arendusega on muidugi mure, et võivad tekkida puukfirmad, kes hakkavad väitma, et odav on kehv ja droon peab maksma miljoni jne. Reaalsuses muidugi mitte. :)
Tanki raha eest saaks vähemalt terve 1000+ swarmi neid. Vt ka näiteks droonide kujundlendamise demod jne.
Ma olen kindel, et suurematel riikidel on selline relv juba olemas. Mõned on ka demonstreerinud. Hetkel pole see vist reguleeritud ka. -
Droonide swarmiga on see häda, et see jääb "teeme suure siili" pärusmaale.
1. Kui nad on odavad, on nad ka väga hästi segatavad
2. Kui nad on odavad, on lennukaugus väike (tuletan meelde, et peab olema 2 poolne side)
3. kandevõime on väike.
4. Kuidas on lahendatud Swarmi juhtimine jne - et need sul omavahel näiteks kokku ei põrkaks.
5. Neil peab olema mingi infrapuna ja passiivne öövaatlusseade. Vastasel juhul on nad veidi kasutud näiteks hetkel enamiku ajast.
6. Kasutatav iga ilmastikuga. Veidi suurema tuulega on enamik droone lennutamatud.
Arvatavasti on neid nõudmisi veel.
DJ phantom - mis on masstoodetud 1.5K euro ringis maksev droon, heal juhul vastaks kandevõime kriteeriumile (500 g). Kui jätta välja isegi segamiskindlus - siis infrapuna ning öövaatlusseadme paigutus viiks hinna vähemalt 3X (eriti kui arvestada, et droon peab suurem olema). Juurde lisada kallim raadio (20 km kaugusele datat edestav asi pole enam kuigi odav) jne. Veidi ka segamiskindluse peale mõelda (et vähemalt suvaline mürageneraatoriga ei saaks maha võtta) väike ilmastikukindluse tõstmine jne. Saame me juba odavama otsa ... näitekas Spike raketi hinna pmt kätte.
Pmt, kui sa tahad "mõjutada" paari km kaugusele vastasest, kelle asukoht on sul teada jne - siis oluliselt hävitavam, odavam ja lihtsam tuleb juba anda 120mm MPga neile tuld. Rääkimata Suurtükkiväe vahenditest. 3 tk K9 ühe minutiline tulejöögil oleks mürsumass umbes 1.2 tonni. Mitte kilo, vaid tonni. Seda saaks ta anda tavamoonaga 30 km kauguselt ning mitte mingite vahenditega seda ei segaks.
Sealjuures nende samade droonidega ei tuleks see odavam (sama massi tassimiseks oleks vaja neid 3.6 miljoni euro eest - rääkimata lõhkekeha enda hinnast). Päris hea oleks ka näha, kuidas 2400 venda puldid käes seda teeks ...
Tankide idee pole hakkata Venemaa mingeid Kurski kaare lahingut pidama. Idee on see, et kui venemaa teab, et meil on tankid - peab ta vägedele tagama TT relvastuse ning peab julgestama oma löögikülgi jne. Ühesõnaga teeb asja planeerimise ja läbiviimise oluliselt keerukamaks.
Samuti tähedab, et see seda, et venelaste ettevalmistustest saab enne aimu.
Meie peamine eesmärk ongo osta aega igas mõttes. Mis iganes paneb venelasi aega ja ressurssi kulutama on võit.
Mida mitmekülgsem on relvastus, seda keerukam on vasturohtu välja mõelda. -
Õhuväest rääkides võiks Eestil vaja minna koptereid ja droone. Ründe- ja luuredroonidest räägin siis. Ka kopterite ülesanne peaks olema kolmetine - kanda sensoreid, kanda õhk-maa relvi ja kanda inimesi. Tankid - no ma ei tea... Pisidroonidele võiks mingi taktikaline luure ju jääda, kuid paarituhandeliste mänguasjade kasutegur ei ole tõenäoliselt tänapäeva maailmas kuigi kõrge. Juba ainuüksi sideaparatuur kaalub nende võimetest üle.
-
Kopterid on kasutatavad ainult õhuülekaalu (kas kohaliku või üldise) tingimustes, igal muul juhul lastakse nad armutult alla. Põhjus, miks Ukrainas neid ei kasutata.
-
Kui asi oleks minu otsustada, siis panustaksin rohkem partisanisõjale. Asi mis on ennast tõestanud kaasaegse armee vastu. Kõige halvema mõjuga vastase moraalile.
Õiguslik pool on muidugi küsitav, aga suuremahulise sõja korral vastasega kelle jaoks see ka rahu ajal midagi ei tähenda läheks ehk läbi. -
"Madis89"
Kui asi oleks minu otsustada, siis panustaksin rohkem partisanisõjale. Asi mis on ennast tõestanud kaasaegse armee vastu. Kõige halvema mõjuga vastase moraalile.
Õiguslik pool on muidugi küsitav, aga suuremahulise sõja korral vastasega kelle jaoks see ka rahu ajal midagi ei tähenda läheks ehk läbi.
Edukaks partisanisõjaks peab olema täidetud kaks tingimust:
1. valmidus kanda vastasest (okupandist) suurusjärgu võrra suuremaid kaotusi;
2. valmidus jätkata võitlust üle ühe inimpõlve.
Mõlemaga on meil pehmelt öeldes kehvasti.
Kolmandaks tingimuseks on turvalise ala (safe haven) olemasolu, (Afganistanis oli selleks Pakistan, Vietnamis Kambodza ja Hiina, Tšetšeenias Gruusia ja Aserbaidžaan). Kui me põhjusel või teisel selleks Läti territooriumi kasutada ei saa, on üritus ette nurjumisele määratud.
Jah, lühiajaliselt, kuni läbirääkimisi peetakse, tuleb ka sellist võitlusviisi kasutada, aga meie oludes ei saa ta kindlasti olla eelistatud meetodiks. -
Metsavennad kukkusid ju tegelikult läbi ka 1940. aastatel - midagi peale metsas redutamise nad ette võtta ei suutnud. Mingeid sõjalisi aktsioone Nõukogude vägede vastu ei korraldatud. Ainult mõne külapartorgi lõid mättasse. Ometi olid toona kuni 1949. aastani veel olemas talud, mis metsavendadele toetust pakkusid. Nõukogude võimul polnud tänapäevaseid droone, mida metsa kohale mehi jahtima saata jne.
Ei kujuta küll ette mingit vähegi edukat partisanisõda tänapäeva Eestis, kus maamajapidamisi on vähe, neiski toitu ainult paar kotletti külmkapis ja Venemaal tänapäevane tehnika inimeste maastikult avastamiseks. -
Partisanisõda algus tähendab tegelikult sõja kaotamist. Niikaua, kuni ikkagi on võimalik mingit maa-ala sõjaliselt enda käes hoida, niikaua tuleks seda ka teha ehk koondada kõik jõud selle kaitsmiseks, mitte minna metsa ära. Sest enda hallatav territoorium võimaldab liitlastel aidata, võimaldab varustust juurde toimetada, võimaldab riigi olemasolu. Kui see on kõik on läinud, on sõda tegelikult kaotatud. Partinsanisõda teeb võidu okupandile väga kibedaks aga see ei muuda fakti, et ta on ikkagi võitnud.
Ega Afganistanis USA ei kaotanud. See, et 20 aastat hiljem USA loobus Afganistanis riiki püsti hoidmast, ei tähenda, et Taliban oleks sõja USA vastu võitnud. Kui tuua see võrdlus Eesti pinnale, siis 20 aastat oma riigi mitte-eksisteerimist on igal juhul nii suur kaotus, et seda tuleb iga hinna eest vältida. -
Teil on kõik õige öeldud, aga kõik sõjapidamise viisid arenevad. Metsas kambakesi varjamise asemel võib end varjata ka Mustamäe korteris ühe kaupa, side pidamiseks liitlastega ei ole vaja enam kaablit vedada, varustuse saab peita jne. Partisan ei pea olema täis kohaga töö.
-
Mustamäe kortermaja naabrid on siis esimesed, kes need partisanid üles annavad. Keegi ei taha oma kodumaja pihta raketti saada nagu Gazas.
-
Pole mõtet mingite imevidinate peale loota, kui ka kõige põhilisemast relvastusest tuleb puudu. Konventsionaalse sõjategevuse puhkemisel oleks Venemaal võimalik sõja esimeses faasis Eesti vastu saata ca 15 pataljoni taktikalist gruppi (hiljem, kui vastupanu on maha surutud, saab hakata juurde saatma muidugi ka reserviste, rahvuskaartlasi ja "vabatahtlikke").
Elavjõu seisukohalt polegi pilt kõige koledam, aga probleemiks on see, et Venemaa on meist mäekõrguselt üle motoriseerituselt, soomuselt ja tulejõult. Meid lihtsalt manööverdatakse üle, sõidetakse mööda, püütakse kinni ja lastakse sodiks. Venemaa lahingmäärustiku kohaselt on pataljoni taktikalise grupi pealetungikoridori laius 5km, sügavus 10km ettepoole. Läbimurdekoridoris sõdivad rünnakformatsioonis kõrvuti 6 tanki (T-72/T-80/T-90) 150m vahedega liinides, nende taga 18 soomukit (BMP-2/BTR-80/MT-LB) jalaväega. Normide järgi toetavad neid liini tagant (1-1,5km) toetavad neid miinipilduja patarei ja suurtükipatarei (2-4km). 1 km lõiku on katmas kuni 100 iseliikuvat suurtükki (Msta-S) ja 20-30 kopterit (Mi-28N, Ka-52, Mi-35N). Kel huvi, võib täpsemalt lugeda siit.
Katsed sellise tugevalt soomustatud ja motoriseeritud formatsiooni mõjutada "presentsoomusega" kohale sõidutatud, jalastunud kergjalaväe TT relvade, Carl-Gustavite; tagant toetamas 50-ndate aastate õhutõrjekahur "Sergei" (ZU-23-2), miinipilduja M252 ning mõlemad Eestisse jõudnud K9 "Kõu" liikursuurtükid, pole mitte lihtsalt väheviljakas vaid suisa eluohtlik. Kui kiire manööverdamisvõime puudub, on ründekopteri Ka-52 ees selline seltskond nagu mardikad kirsa all. Pole isegi suurt midagi, millega seda ähvardada, kui just viimases hädas Javelini sajatuhande-euroseid pauke raiskama ei hakka või mingil imekombel õhutõrjepataljon oma Milanitega tööraadiuses pole. (Eesti kaitseväe relvad). -
Metsavennaromantika on tore asi, aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas see tänapäevaste satellitjälgimisvahendite ja igas soomustehnika ühikus ning kopteris olevate termovaatlusseadmete ajastul välja nägema peaks. Talvel on isegi su jalajälg veel 2 tundi piisavalt "soe", et sedamööda sulle tipa-tapa järgi tulla. Kamp mehi hõredalt asustatud asukohas lõkke ümber on suicide squad.
Sõja teises faasis, kui territooriumi olulised tugipunktid ja militaarobjektid on hõivatud, koondub lahingtegevus niikuinii linnadesse. Metsas saad samal ajal igavuse peletamiseks turakat taguda, sest miks peaks venelane sinna üldse ronima hakkama, kui seal tema tehnika tugevus maksvusele ei pääse? Metsas istudes sa linnas positsiooni hõivanud vaenlast mõjutada ka ei saa, sest siis peaksid ka omaenda tsiviilelanikkonda ohvriks tooma. Tänapäeva sõdade kontekstis saab rääkida vast pigem "linnavendadest". -
"santa"
Partisanisõda algus tähendab tegelikult sõja kaotamist.
Mitte ilmtingimata. Sõjal on mitu erinevat faasi. Esimeses faasis saadetakse peale hea väljaõppega eliit-ründeväeosad. Hiljem läheb fookus pigem territorriumikontrolli peale ja selleks pole eliiti mõtet kasutada. Need siirdatakse mujale uusi vägitegusid korda saatma ja asemele roteeritakse vanema tehnikaga reglaarväosad ajateenijate, reservistide jms. pooletoobistega. Väed hajutatakse üle territooriumi erinevatesse tugipunktidesse.
Kui selleks hetkeks veel midagi torudesse panna on ja on võimalik omavahel ja liitlastega sidet pidada, on võimalik vabastada mingi maa-ala ja selle kaudu luua varustuse ja liilaste dessandi toomiseks sillapea. Kui vaenlane on jõudnud formeerida selle vabastatud maa-ala taashõivamiseks löögüksuse ja käivitada operatsiooni, võib selle maa-ala loovutada, et hiljem sama korrata mujal jne. Lisaks saab vaenlase tegutsemisvõimet halvata nende järeleveo ründamisega jms. -
"santa"
Partisanisõda algus tähendab tegelikult sõja kaotamist. Niikaua, kuni ikkagi on võimalik mingit maa-ala sõjaliselt enda käes hoida, niikaua tuleks seda ka teha ehk koondada kõik jõud selle kaitsmiseks, mitte minna metsa ära. Sest enda hallatav territoorium võimaldab liitlastel aidata, võimaldab varustust juurde toimetada, võimaldab riigi olemasolu. Kui see on kõik on läinud, on sõda tegelikult kaotatud. Partinsanisõda teeb võidu okupandile väga kibedaks aga see ei muuda fakti, et ta on ikkagi võitnud.
Ega Afganistanis USA ei kaotanud. See, et 20 aastat hiljem USA loobus Afganistanis riiki püsti hoidmast, ei tähenda, et Taliban oleks sõja USA vastu võitnud. Kui tuua see võrdlus Eesti pinnale, siis 20 aastat oma riigi mitte-eksisteerimist on igal juhul nii suur kaotus, et seda tuleb iga hinna eest vältida.
Partisanistrateegia peamine eesmärk on sõda vältida, muutes territoorium vaenlase jaoks nii ebaatraktiivseks, et selle okupeerimine ei oleks majanduslikult ja moraalselt mõistlik. Mine ja proovi hoida riiki, kus igas lakas on Stinger ja iga täisealine elanik oskab relva käsitleda. -
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.
-
Mingid Reaper või Bayraktar sarnanevaid droone võiks meil paar tk olla. Venelastel vaja siis ÕT ja muid vahendeid kaasas tassida ning teeks kogu asjanduse tunduvalt keerukamaks nende jaoks.
Kopterid oleks liiga kallid ja ei annaks võrreldes varemnimetatud droonidega juurde ühtegi märkimisväärset eelist.
Sissisõja pidamiseks oleks meil vaja raskesti läbitavat maala, rahvaarvu ning ühiskonda, kes oleks suuteline kaotusi taluma. Meil pole ilmselgelt kahte esimest tingimust täidetud. Kolmandasse pole ka erilist usku.
Ma ei hakka siin mingit seisukohta võtma - kuid koroonakriis näitab ära, et kaotused vs majanduslik kahju ja ühiskondliku elumuutvad korraldused. Ühiskond on ilmselgelt valinud, hoida kaotustest. Sellisel juhul oleks raske ette kujutada, et sama ühiskond vilistaks kordades suurematele ja masendatavatele kaotustele (sealjuures, mitte haigete ja vanade - vaid just noorte ja tervete) seas.
Vähemalt sama oluliseks punktiks on, et "mis karu kõhus, see karu oma" mis tähendab, et mingi Lääne - Venemaa vahelise rahulepingu puhul, võib juhtuda, et kaotaks alad mis okupeeritud. Ühesõnaga sissisõjale ma ei panustaks. -
"Wesse"
Mingid Reaper või Bayraktar sarnanevaid droone võiks meil paar tk olla. Venelastel vaja siis ÕT ja muid vahendeid kaasas tassida ning teeks kogu asjanduse tunduvalt keerukamaks nende jaoks.
Sissisõja pidamiseks oleks meil vaja raskesti läbitavat maala, rahvaarvu ning ühiskonda, kes oleks suuteline kaotusi taluma. Meil pole ilmselgelt kahte esimest tingimust täidetud. Kolmandasse pole ka erilist usku.
Pihkva oblastiga piirnev ala on tehnikaga vägagi raskelt läbitav maaala. Soine, metsane jne.
Ei ole seal piirkonnas ühtegi kohta kus 6 tanki kõrvuti panna.
Droonide mõttega igati nõus. -
"Madis89"
Kui asi oleks minu otsustada, siis panustaksin rohkem partisanisõjale. Asi mis on ennast tõestanud kaasaegse armee vastu. Kõige halvema mõjuga vastase moraalile.
Õiguslik pool on muidugi küsitav, aga suuremahulise sõja korral vastasega kelle jaoks see ka rahu ajal midagi ei tähenda läheks ehk läbi.
Seal partisanisõjas oleks droonid abiks. Võtad linna ära, aga rahus olla ei lasta. Kunagi ei tea millise telgi kohale või korteri akna taha lendab lähimast keldrist juhitud droon käsigranaat kõhu all. Ja seda saaks teha kaunis odavalt. -
"k525"
Partisanistrateegia peamine eesmärk on sõda vältida, muutes territoorium vaenlase jaoks nii ebaatraktiivseks, et selle okupeerimine ei oleks majanduslikult ja moraalselt mõistlik. Mine ja proovi hoida riiki, kus igas lakas on Stinger ja iga täisealine elanik oskab relva käsitleda.
Mul on raske ette kujutada lähituleviku situatsiooni, milles Eesti vallutamine oleks üldse majanduslikult ja moraalselt mõttekas. See saab minuarust üldse juhtuda vaid juhul, kui sõda algatanud Venemaa liider ei hooli ei majandulikest tagajärgedest ega moraalsest õigustatusest. Seetõttu ma kardan, et tema jaoks ei ole argument see, mis pärast vallutamist juhtub vaid ainult see, kas vallutamine õnnestub või ei. -
Moraaliga pole neil kunagi eriti hästi olnud aga sadamad on meil vist Läänemeres päris head ja enamasti jäävabad.
Abiks seegi. + siis saaks kopaga maavarad rahus välja kaevata? -
"santa"
"k525"
Partisanistrateegia peamine eesmärk on sõda vältida, muutes territoorium vaenlase jaoks nii ebaatraktiivseks, et selle okupeerimine ei oleks majanduslikult ja moraalselt mõistlik. Mine ja proovi hoida riiki, kus igas lakas on Stinger ja iga täisealine elanik oskab relva käsitleda.
Mul on raske ette kujutada lähituleviku situatsiooni, milles Eesti vallutamine oleks üldse majanduslikult ja moraalselt mõttekas. See saab minuarust üldse juhtuda vaid juhul, kui sõda algatanud Venemaa liider ei hooli ei majandulikest tagajärgedest ega moraalsest õigustatusest. Seetõttu ma kardan, et tema jaoks ei ole argument see, mis pärast vallutamist juhtub vaid ainult see, kas vallutamine õnnestub või ei.
Kui vaadata Venemaa poolt korraldatud võõraste alade vallutusi siis on need eranditult olnud majanduslikus mõttes suured lollused. Transdnestria, Abhaasia, Lõuna Osseetia, Donbass, Krimm, Tsetseenia sõjad. Enda kätte on kahmatud väga vaeseid alasid kuhu tuleb igal aastal üüratuid summasid dotatsioone maksta. Nagu öeldakse- mõistuse abil Venemaast aru ei saa. -
"Grupp Seltsimehi"
"Wesse"
Mingid Reaper või Bayraktar sarnanevaid droone võiks meil paar tk olla. Venelastel vaja siis ÕT ja muid vahendeid kaasas tassida ning teeks kogu asjanduse tunduvalt keerukamaks nende jaoks.
Sissisõja pidamiseks oleks meil vaja raskesti läbitavat maala, rahvaarvu ning ühiskonda, kes oleks suuteline kaotusi taluma. Meil pole ilmselgelt kahte esimest tingimust täidetud. Kolmandasse pole ka erilist usku.
Pihkva oblastiga piirnev ala on tehnikaga vägagi raskelt läbitav maaala. Soine, metsane jne.
Ei ole seal piirkonnas ühtegi kohta kus 6 tanki kõrvuti panna.
Droonide mõttega igati nõus.
loodetavasti ma ei eksi kui arvan, et Venemaa kallaletungi korral võime loota Läti ja Leedu kiirele abile isegi siis kui mõned muud NATO riigid jokutavad ja artikkel 5 jõustamine võtab aega ...
ehk siis kui Venemaa tuleks Pihkva suunalt kallale vaid Eestile, siis nende Läti poole jääv tiib on avatud, seega nad peaksid paraleelselt ründama Lätit või siis koondama sinna täiendavaid jõude lätlaste ja leedukate tõrjumiseks ....
reaalsuses pigem kisub sinnapoole, et kampaaniat tuleb alustada kõigi 3 Balti riigi vastu korraga ja tunduvalt laiemal rindel operatsioon nõuab Eesti ründamisest märksa suuremaid jõupingutusi ...
muidu on vist nii, et Venemaa kallaletungi korral ei ole karta rünnakut mitte niivõrd Pihkva suunalt, vaid meredessanti põhjarannikule, sest Eesti rannakaitse on täna nõrguke .... aga esimene partii laevatõrjerakette on jõudmas kohale 2023. aastal, samuti on juba korraldatud meremiinide hange ...
lisaks Läti ja Leedu kiirele abile, ma ei usu, et Tapal paiknevad UK üksused jäävad kallaletungi korral pealtvaatajaks, neil on seal ca 800 meest ja rasketehnika, sealhulgas tankid .... lisaks seal roteerumise korral veel mingite NATO riikide väiksemad üksused, hetkel Taani ja Island ... ründad Eestit, oled sõjas UK-ga ei tundu eriti hea kombinatsioon isegi Putinile ... isegi Leo Kunnas arvab, et Briti üksus Tapalt saab Venemaa kallaletungi korral kaasatud ja Venemaa peab ründama korraga Balti riike ning ehk ka Ahvenamaad, et lõigata ära Suwalki koridor ning saavutada Eesti ümber korralik blokaadirõngas
UK-l on muuhulgas võimalik oma allveelaevadelt Põhjameres Trident rakette tulistada ja Eesti eriüksus on liitlastega koostöös sihitamist harjutanud ... "Ülitähtis pole erivägede puhul mitte see, kui palju neid on, vaid mida nad kaasa toovad. See staap ei too kaasa mitte seljakotiga granaate, vaid Tomahawki tiibraketid," rääkis ajalehele Eesti erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul. " -
"Grupp Seltsimehi"
Pihkva oblastiga piirnev ala on tehnikaga vägagi raskelt läbitav maaala. Soine, metsane jne.
Ei ole seal piirkonnas ühtegi kohta kus 6 tanki kõrvuti panna.
Droonide mõttega igati nõus.
Eesti maastik pole tõesti kuigi hea kiireteks mehaniseeritud rünnakuteks, seda nii lõuna kui ka ida poolt oleks ründekoridor kitsas ja ettearvatav. Kuid siin pidasin ma silmas sissisõja tingimusteks sobiliku maastiku.
Umbes nagu Afganistan, kus paljudesse kohtadesse läheb üks tee, mida ei jõua keegi julgestada ning ala suurust arvestades on sissidel ära kaduda kuhugi mäekurusse miljon võimalust.
Sissisõja pidamisse mul usk puudub - see saab tuua ainult mõttetut kahjustusi ning ei anna ei poliitiliselt ega praktiliselt mitte midagi. Terve energia tuleks ikka panna sinna, et asi sinnamaani ei läheks.
Lisaks veel, kohaliku sissisõja asemel oleks meil mõistlikum seda pidada hoopis venemaal. Meil piisavalt keeleoskajaid ja enam vähem sama välimus. Üks õhkulastud raudteerong näiteks Peterburgi - Moskva vahel või Peterburgi alajaamade väljaviimine mõjutab võimet siin sõdida venelastel oluliselt rohkem kui paar tegelast kusagil metsavahel ära korjata. -
"Wesse"
Üks õhkulastud raudteerong näiteks Peterburgi - Moskva vahel
Kuidas see tegevus oleks kuidagi õilsam kui näiteks kaks aastakümmet tagasi reisilennukiga kõrghoonesse lendamine oli? -
"iffkillla"
Kuidas see tegevus oleks kuidagi õilsam kui näiteks kaks aastakümmet tagasi reisilennukiga kõrghoonesse lendamine oli?
Ma ei räägi reisirongist, vaid näiteks kütust, sõjatehnikat vms vedavast rongist ikka. -
"iffkillla"
"Wesse"
Üks õhkulastud raudteerong näiteks Peterburgi - Moskva vahel
Kuidas see tegevus oleks kuidagi õilsam kui näiteks kaks aastakümmet tagasi reisilennukiga kõrghoonesse lendamine oli?
Ei olegi õilsam. Aga kui võimas agressor on väikese naabri kõri kallal närimas, siis on iga võte agressori peatamiseks või kasvõi osaliseks ruineerimiseks hea.
Erinevalt aga võimalikust venemaa agressioonist, ei toimunud 1990-datel ja 2000-date alguses Al-Qaeda ja USA vahel mitte mingit otsest vastastikust pikka sõda. USA lasi Al-Qaedal rahulikult Afganistanis ja Pakistanis areneda, Pärsia Lahe riikidest tuleva raha toel, isegi varasematele Al-Qaeda terroritegudele vaadati läbi sõrmede. -
Poe-droonidegagi annab midagi korraldada.
Ivan Filiponenko, of the People's Police of the Lugansk People's Republic, with a seized home-made drone equipped with a grenade launcher -
"iffkillla"
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.
See on mingi huvitav arvamus, et tavaline tulirelv on tänapäevases sõjas relv. Tegelikult on isikliku relva andmine jalaväelasele pigem enesekindlust tõstev vahend, lahingulises olukorras täiesti mitte mingit otsustavat rolli omav vahend. -
"Wesse"
Mingid Reaper või Bayraktar sarnanevaid droone võiks meil paar tk olla. Venelastel vaja siis ÕT ja muid vahendeid kaasas tassida ning teeks kogu asjanduse tunduvalt keerukamaks nende jaoks.
Verba on on iga jalaväeüksuse põhirelvastuse ja sellega saab droone väga edukalt maha võtta. -
"mx77"
"iffkillla"
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.
See on mingi huvitav arvamus, et tavaline tulirelv on tänapäevases sõjas relv. Tegelikult on isikliku relva andmine jalaväelasele pigem enesekindlust tõstev vahend, lahingulises olukorras täiesti mitte mingit otsustavat rolli omav vahend.
Mis omab lahingolukorras otsustavat rolli ja mille olulisega võiks selle rihmaga üle õla riputatava enesekindlust tõstva, kuid suhteliselt kasutu vahendi asendada, et olla veelgi efektiivsem? -
"Cynic"
"santa"
"k525"
Partisanistrateegia peamine eesmärk on sõda vältida, muutes territoorium vaenlase jaoks nii ebaatraktiivseks, et selle okupeerimine ei oleks majanduslikult ja moraalselt mõistlik. Mine ja proovi hoida riiki, kus igas lakas on Stinger ja iga täisealine elanik oskab relva käsitleda.
Mul on raske ette kujutada lähituleviku situatsiooni, milles Eesti vallutamine oleks üldse majanduslikult ja moraalselt mõttekas. See saab minuarust üldse juhtuda vaid juhul, kui sõda algatanud Venemaa liider ei hooli ei majandulikest tagajärgedest ega moraalsest õigustatusest. Seetõttu ma kardan, et tema jaoks ei ole argument see, mis pärast vallutamist juhtub vaid ainult see, kas vallutamine õnnestub või ei.
Kui vaadata Venemaa poolt korraldatud võõraste alade vallutusi siis on need eranditult olnud majanduslikus mõttes suured lollused. Transdnestria, Abhaasia, Lõuna Osseetia, Donbass, Krimm, Tsetseenia sõjad. Enda kätte on kahmatud väga vaeseid alasid kuhu tuleb igal aastal üüratuid summasid dotatsioone maksta. Nagu öeldakse- mõistuse abil Venemaast aru ei saa.
Niivõrd-kuivõrd. Neid väikeseid võidukaid sõdu on Putinil hädasti vaja läinud siseriikliku toetuse hoidmiseks ja laiemas vaates üldse elus püsimiseks. Pikaajaline partisanisõda on pikemas perspektiivis poliitiliselt kahjulik, ehk mõistlik oleks leida lihtsam sihtmärk, mille hoidmine on odavam. Näiteks Ukraina, Valgevene, Läti jne.
Me ei pea suutma karust kiiremini joosta. Piisab, kui jookseme naabrimehest kiiremini. :D -
Parim lahendus on rahatust tõsta minimaalselt 2,5% SKT ja paremal juhul 3% SKT-st ning küll Kaitsevägi leiab sellele parima lahenduse.
PS! 30 päeva moona 80 miljonit päev võiks erakorralise rahastuse-laenuga koheselt ära osta. -
Kui masinavärk pole süsinikuneutraalne ja sõdurid vaktsineerimata siis pole siia kellegil asja
-
"misso"
Parim lahendus on rahatust tõsta minimaalselt 2,5% SKT ja paremal juhul 3% SKT-st ning küll Kaitsevägi leiab sellele parima lahenduse.
Olles Eesti Kaitseväes olnud - ära aja naerma :D
Mõned aastad on küll möödas, aga päris palju on seal ikka neidsamu tegelasi, kes kas varastasid nagu jõudsid või olid lihtsalt ebakompetentsed.
opexi pildil on mu nüüdseks paar aastat vana drooni (Mavic Pro Platinum) sugulane. Saab gpsi järgi ka pimedas lennata. Kannab, nagu öeldud, mitteametlikult kuni 1 kg, millest piisab täppisrünnakuks. Igatsugu jalaväe kasutuses olevad õhutõrjerelvad ei hirmuta väga, kuna üks targema relva lask maksab sama palju kui droon. Samas on drooniga võimalik teha põikeid ja ette võtta muid asju.
HD videot kannab üle veel 4km kauguselt ilma otsenähtavuseta. Kiirus 50km/h+ (manuaalis ütleb 65 km/h), see tähendab ka, et enamasti isegi mõõdukas tuul ei sega.
Otseses sõjategevuses on kasutegur veidike kahtlane, aga partisanisõjas täiesti mõeldav - vaenlane ei saa ju kogu aja raketiheitja õlal passida. Kui on tuulesahin või päevane mürataust või puud vahel, siis on seda kuulda ca 100m kauguselt/kõrguselt.
Seda ainult siis tavalise hobidrooni puhul, mis maksab suurusjärgus 500 EUR. Nagu näha, siis on seda ka kasutatud :)
Sõjanduslikult võib kaaluda ka sisepõlemis- või muu mootoriga droone. Väga pisikesi ja odavaid droone (hiina 20 eurose drooni klassis), mis suudavad üksikisiku tasemel rünnata jms.
Igasugused swarmid, automaatsed ründamised, kõrvalepõiklemised jms on puhtalt progemisülesanne.
Hetkel käib selline üritus nagu https://adventofcode.com/ ja täitsa hämmastav on, kui palju on Eestis progejaid, kes suudavad seal konkurentsis püsida lihtsalt oma lõbuks. Pooled ülesanded on seal seotud mõnikord üsna edasijõudnud teemadega, mida võib ka ründe-drooninduses vaja minna.
Kuna Eestil tundub olevat vaja veidike kohalikuks Iisraeliks muutuda (seoses geograafiliselt väga kehva asupaigaga kui naabril tekib tahtmine maismaapiiri õgvendada), siis võik riik selliseid valdkondi eelisarendada. -
"mx77"
Verba on iga jalaväeüksuse põhirelvastuse ja sellega saab droone väga edukalt maha võtta.
Armeenial peaks olema nii Verbasid kui Iglasid. Ja ometigi tegid Bayraktarid nende vägedega suures plaanis mida tahtsid. -
"mx77"
"iffkillla"
Sellist partisanisõda võib pidada USA, kus iga täisealine kes vähegi tahab omab relva ja oskabki midagi relvaga peale hakata. Meil ei oska average joe sileraudset jahipüssigi lahti võtta - kokku panna. Mis siin veel sõjapidamisriistadest rääkida.
See on mingi huvitav arvamus, et tavaline tulirelv on tänapäevases sõjas relv. Tegelikult on isikliku relva andmine jalaväelasele pigem enesekindlust tõstev vahend, lahingulises olukorras täiesti mitte mingit otsustavat rolli omav vahend.
Kuigi sageli ma akf mx77 seisukohtadega ei nõustu, siis sel korral pean kahe käega alla kirjutama.
Sõjas teevad tulemuse raskemad relvad, alates kuulipildujast ja sealt suuremaks. See on nii olnud alates Buuri sõjast, aga trendid said kinnistatud kahes maailmasõjas. Põhitegija on suurtükk, mis tekitab jätkuvalt enamuse kaotustest (Ukrainas nt 90-95%), sekundeerivad õhuvägi ja soomus (suhtarvud sõltuvad konkreetsetest tingimustest lahinguväljal). Lahingu tulemuse määrab, kumb pool suudab oma suurtükke tõhusamalt kasutada ja vastase tule eest paremini ära manööverdada, mitte see, kellel on paremad automaadid või kummad paremini lasevad.
Kuna lõpuks peab territooriumit kontrollima jalavägi, on neil vaja mingeid enesekaitsevahendeid, automaat sobib selleks hästi. Mõnedes tingimustes oleks ka ilmasõjaaegne vintpüss hea, aga see pole tänapäeval seksikas, seega pole need populaarsed. -
"PeaLiK"
Pole mõtet mingite imevidinate peale loota, kui ka kõige põhilisemast relvastusest tuleb puudu. Konventsionaalse sõjategevuse puhkemisel oleks Venemaal võimalik sõja esimeses faasis Eesti vastu saata ca 15 pataljoni taktikalist gruppi (hiljem, kui vastupanu on maha surutud, saab hakata juurde saatma muidugi ka reserviste, rahvuskaartlasi ja "vabatahtlikke").
Elavjõu seisukohalt polegi pilt kõige koledam, aga probleemiks on see, et Venemaa on meist mäekõrguselt üle motoriseerituselt, soomuselt ja tulejõult. Meid lihtsalt manööverdatakse üle, sõidetakse mööda, püütakse kinni ja lastakse sodiks. Venemaa lahingmäärustiku kohaselt on pataljoni taktikalise grupi pealetungikoridori laius 5km, sügavus 10km ettepoole. Läbimurdekoridoris sõdivad rünnakformatsioonis kõrvuti 6 tanki (T-72/T-80/T-90) 150m vahedega liinides, nende taga 18 soomukit (BMP-2/BTR-80/MT-LB) jalaväega. Normide järgi toetavad neid liini tagant (1-1,5km) toetavad neid miinipilduja patarei ja suurtükipatarei (2-4km). 1 km lõiku on katmas kuni 100 iseliikuvat suurtükki (Msta-S) ja 20-30 kopterit (Mi-28N, Ka-52, Mi-35N). Kel huvi, võib täpsemalt lugeda siit.
Katsed sellise tugevalt soomustatud ja motoriseeritud formatsiooni mõjutada "presentsoomusega" kohale sõidutatud, jalastunud kergjalaväe TT relvade, Carl-Gustavite; tagant toetamas 50-ndate aastate õhutõrjekahur "Sergei" (ZU-23-2), miinipilduja M252 ning mõlemad Eestisse jõudnud K9 "Kõu" liikursuurtükid, pole mitte lihtsalt väheviljakas vaid suisa eluohtlik. Kui kiire manööverdamisvõime puudub, on ründekopteri Ka-52 ees selline seltskond nagu mardikad kirsa all. Pole isegi suurt midagi, millega seda ähvardada, kui just viimases hädas Javelini sajatuhande-euroseid pauke raiskama ei hakka või mingil imekombel õhutõrjepataljon oma Milanitega tööraadiuses pole. (Eesti kaitseväe relvad).
Ühest küljest ütleb Vene Föderatsiooni relvajõudude lahingmäärustik, et väikese vastupanu korral liiguvad manööverüksused edasi umbes 30 km päevas. Öösel toimub varustamine, tankimine jne. Sellise tempoga garanteeritakse üksuste jätkusuutlikkus ja kontroll tagala üle. üle. Näiteks Georgias 2008. aastal liiguti edasi just sellise tempoga. Sellise doktriinipõhise arvestuse kohaselt jõutakse kahe päevaga ainult Kohtla-Järve alla. Samal ajal sisaldab doktriin ka nägemust, et pealetungi kiiruse saavutamiseks viiakse lahing kohe ka vastase sügavusse. See tähendab sõjategevuse alguses sisuliselt kogu Eesti territooriumil rakettide ja lennuväe pommirünnakute kasutamist vajalike infrastruktuuri sihtmärkide vastu.
need motoriseerituselt, soomuselt ja tulejõult üle olevad üksused liiguvad siiski suurema osa Eesti ala hõivamiseks üsna aeglases tempos ... -
Ma võtaks võimalikult palju riigivõlga peale. Mida suurem riigivõlg, seda suurem huvi on teistel riikidel Eestit kaitsta.
-
Kedagi ei huvita mingi kääbusriigi võlg. Selle nimel ei viida ühegi sõduri nahka turule ja isegi droone ei raatsita saata siia mingiks lahingutegevuseks.
Need on ikkagi suured geopoliitilised mängud, mida mängitake kõrgelt üle meie pea. Kui on kasulik Baltimaad karu embusse jätta, siis jäetaksegi. Täpselt nagu Jaltas jäeti ja täpselt nagu Hitler jättis meid Stalini pureda 1944.a. saavutades veel selle, et Eesti poisid ise hoidsid oma vere hinnaga mitu kuud rinnet kinni, et sakslased saaks korrapäraselt välja tõmbuda.
Väga osavasti tehtud, ehkki kapral Aadu väejuhikvaliteet jätab muidu väga palju soovida -
Kui isiklik tulirelv oleks tarbetu või väheoluline asi, siis seda ei oleks igal sõduril. Ka supipott on lahingu tulemuse saavutamiseks esialgsel vaatlusel mõttetu ese, kuid sõda ilma selleta ei pea.
Ma julgeks kahelda, et siin mingeid suurejoonelisi suurtükilahinguid 2MS stiilis pidama hakatakse. Pigem keeratakse keset külma talve elekter kinni ja kahe nädala pärast, kui toimivast riigist pole midagi järel, otsime ise sahtlipõhjast ühe endise Tartu linnapea ettepaneku üles ja paneme rahvahääletusele. -
värskenda mälu : milline linnapea ja milline ettepanek ?
-
"stagna"
värskenda mälu : milline linnapea ja milline ettepanek ?
https://www.postimees.ee/7151694/reformierakond-vottis-venemaa-koosseisu-kuulumise-parandusettepaneku-tagasi
foorumlaste hinnangut nimetatud ekslinnapea vaimsetele võimetele saab lugeda ka alates siit -
nujah, neid totunalju Riigikogus ei saa nüüd väga tõsiselt võtta...
Kuid ma olen kindel, et kui meil tõesti tekiks mingi Donbassi või Dnestriäärse taoline stsenaarium, ( hetkel suht vähetõenäone ) siis leiduks ka hoobilt inimesi, isegi eestlasi, kes oleks agaralt valmis uut libavõimu teenima. Ja need kõik ei pruugi sugugi olla progressiivid, üsna tõenäoselt on ka neid, kes esitlevad end praegu rajude rahvuslastena... -
"raulir"
"misso"
Parim lahendus on rahatust tõsta minimaalselt 2,5% SKT ja paremal juhul 3% SKT-st ning küll Kaitsevägi leiab sellele parima lahenduse.
Olles Eesti Kaitseväes olnud - ära aja naerma :D
Mõned aastad on küll möödas, aga päris palju on seal ikka neidsamu tegelasi, kes kas varastasid nagu jõudsid või olid lihtsalt ebakompetentsed.
Vargad tuleb vangi panna mitte sellest nüüd siin hiljem laulda- viska faktid kirja, hea vähemalt teada kes ebaaus Kaitseväes. -
õhuturbega peame ise hakkama saama, niimoodi on hea mõnus küll
ühel päeval öeldakse, et kahjuks pole enam võimalik siia lennukeid saata -
"tulu"
õhuturbega peame ise hakkama saama, niimoodi on hea mõnus küll
ühel päeval öeldakse, et kahjuks pole enam võimalik siia lennukeid saata
Kas meil selliseid piloote ka kuskilt võtta oleks? ilmselt tuleb koolitama hakata. -
Ühe piloodi väljaõpe ca 7-10 miljonit
-
"Henno Viires"
"stagna"
värskenda mälu : milline linnapea ja milline ettepanek ?
https://www.postimees.ee/7151694/reformierakond-vottis-venemaa-koosseisu-kuulumise-parandusettepaneku-tagasi
foorumlaste hinnangut nimetatud ekslinnapea vaimsetele võimetele saab lugeda ka alates siit
Tüüpiline foorumitrolli tase. Sarnast funktsionaalse lugemisoskuse puudust kohtab siin palju.
Lihtsalt abiks teksti mõistmisel: küsimusest "Kas oleks parem A?" pole võimalik välja lugeda ettepanekut mitte millekski. See on lihtsalt küsimus.
Kui nüüd panna see küsimus ka tema algsesse konteksti: "Demagoogiliste, vastajate intellekti alandavate ja ettemääratud tulemusega küsimuste esitamine rahvahääletusele", siis on üsna selge, et oodatav tulemus ei saanud olla muud, kui "Ei". Või on kuskil kirjas, et rahvahääletuse küsimus peab olema esitatud "jah" vastust eeldavas vormis? -
"misso"
"raulir"
Mõned aastad on küll möödas, aga päris palju on seal ikka neidsamu tegelasi, kes kas varastasid nagu jõudsid või olid lihtsalt ebakompetentsed.
Vargad tuleb vangi panna mitte sellest nüüd siin hiljem laulda- viska faktid kirja, hea vähemalt teada kes ebaaus Kaitseväes.
Ma olen sellest siin juba paar korda mõned aastad tagasi kirjutanud.
Olin Mereväes ja nood skandaalid, mis laiemalt välja tulid, on vaid jäämäe korraks veest paljastunud osa. -
"Henno Viires"
...
muidu on vist nii, et Venemaa kallaletungi korral ei ole karta rünnakut mitte niivõrd Pihkva suunalt, vaid meredessanti põhjarannikule, sest Eesti rannakaitse on täna nõrguke .... aga esimene partii laevatõrjerakette on jõudmas kohale 2023. aastal, samuti on juba korraldatud meremiinide hange...
...
Nagu tellitult: Eesti merevägi sai eelmisel suvel Soomega sõlmitud lepingu alusel kätte kaasaegsed meremiinid.
