Silicon Valley Bank kokkukukkumise mõju Eestile? - Free topic - Forum - LHV financial portal

LHV financial portal

Forum Free topic

Silicon Valley Bank kokkukukkumise mõju Eestile?

Log in or create an account to leave a comment

  • Silicon Valley Bank (SVB) krahh mõju ka Eestile on jõhker aga alahinnatud.
    Mina näen järgmist Lehmann Brothersit.
    Mõju intressimäärade tõstmisest on palju laiem kui USA kõige innovaatilisema panga kokkukukkumise.

    Here's how the 2nd biggest bank collapse in U.S. history happened in 48 hours:
    https://www.cnbc.com/2023/03/10/silicon-valley-bank-collapse-how-it-happened.html

    Panga deposiitidest 93% ehk 161 miljardit USD on äriklientide omad.
    Suures osas riskikapitali fondide varad.

    Mis teie arvate, milline selle krahhi mõju meie regioonis on?
  • SVB Losses Shake Swedish Pension System With Alecta’s Major Holding
    https://www.bnnbloomberg.ca/svb-losses-shake-swedish-pension-system-with-alecta-s-major-holding-1.1893720
  • Väga masendav prognoos.

    Ma olen varem inimestelt küsinud, et keegi mulle ära seletaks, kuidas ikkagi intressimäärade tõstmine inflatsiooni vastu aitab. Mitte keegi pole mulle suutnud seda ära seletada.

    Majanduse pidurdamise asemel peaks ju hoopis inimeste tarbimist piirama. Seega mitte intressimäärade tõstmine pole oluline, vaid tulumaksu tõstmine.
    Aga kui keegi mind veenvate argumentidega intressitõusude vajalikkuses veenab, siis olgu ta tänatud.
  • Kui kodulaen läheb kallimaks, siis jääb vähem raha tarbimiseks järele.

    Aga teisalt muidugi nõus, et kõiksugu "hinnatõusu leevendavad meetmed" tähendavad sisuliselt seda, et toetatakse nõudlust ja hinnad ei saagi langeda.
  • Oletame, et ühe kinnisvara haldaja portfellis on 50m krediit, mille eest tasub intresse. 2020 oli intress 0,5m ,
    2023 intress 2m. Kinnisvara haldaja korjab raha rendilepingutest. Tema ainuke võimalus on rendile 1,5m juurde kirjutada. Rendimaksja on kaudset kellegi tööandja, kellele maksab vähem palka olude sunni. Raha ongi kadunud ja selveris hinnad langemas kuna käive väheneb jne....
    Ja see mõjub üdsna kiiresti.
  • "tonis"
    Oletame, et ühe kinnisvara haldaja portfellis on 50m krediit, mille eest tasub intresse. 2020 oli intress 0,5m ,
    2023 intress 2m. Kinnisvara haldaja korjab raha rendilepingutest. Tema ainuke võimalus on rendile 1,5m juurde kirjutada. Rendimaksja on kaudset kellegi tööandja, kellele maksab vähem palka olude sunni. Raha ongi kadunud ja selveris hinnad langemas kuna käive väheneb jne....
    Ja see mõjub üdsna kiiresti.


    Aga mis siis saab kui kinnisvara haldaja porfellis on 0 eurot krediiti ja intressitõus teda ei mõjuta? Tema ei pea hinda tõstma, turul on konkurents ning 50 m krediidi mees ei saa ka kogu oma hinnatõusu kklientidele edasi kanda.
  • "krista"
    Väga masendav prognoos.

    Ma olen varem inimestelt küsinud, et keegi mulle ära seletaks, kuidas ikkagi intressimäärade tõstmine inflatsiooni vastu aitab. Mitte keegi pole mulle suutnud seda ära seletada.

    Majanduse pidurdamise asemel peaks ju hoopis inimeste tarbimist piirama. Seega mitte intressimäärade tõstmine pole oluline, vaid tulumaksu tõstmine.
    Aga kui keegi mind veenvate argumentidega intressitõusude vajalikkuses veenab, siis olgu ta tänatud.


    Intresside tõstmisega korjatakse raha turult ära st inimestel jääb vähem raha muudele teenustele ja kaupadele, see omakorda vähendab ettevõtjate sissetulekut, mis omakorda ei luba töötajatel palka tõsta, mistõttu ei saa töötajad nii palju kaupu ja teenuseid tarbida jne jne. Täpselt vastupidine protsess rahatrükile.
  • Draax,

    kodulaen on tegelikult viimane asi, millega inimestel kõri kinni nöörida. See on oht, et kui majandus jahtub ja kaovad töökohad, kaotavad inimesed oma maksevõime, jäävad pankadele võlgu (kui seda juhtub massiliselt, siis satuvad pangad raskustesse), jäävad oma kodudest ilma, rahvas vaesub ja majandus läheb allakäiguspiraali.
    Me oleme seda juba korra näinud, mujal võibolla rohkemgi kui korra. Miks sellest ei õpita?

    Majandus püsib sellel, et sissetulekud säilivad ja madalama otsa toimetulek ei ole seotud ellujäämisriskiga. See tagab stabiilsuse.

    Ma toon võrdluse loodusest, kui kõige geniaalsemast süsteemist, millest õppust võtta.
    Metsas on puid nooremaid ja vanemaid, nõrgemaid ja suuremaid.
    Talve saabudes suured puud langetavad rohkem lehti ja väikesed puud, mille võra on väiksem, langetavad vähem lehti. Lehtedest saab huumus, millest saavad uuel kevadel kasvujõudu nii suured kui väikesed puud.
    Tulumaksu võiks võrrelda selle lehtede langetamisega. Riiki aga maapinnaga, millesse puud oma juuri ajavad.

    Intressid on aga nagu juurte läbilõikamise katse.
  • "krista"
    Draax,

    kodulaen on tegelikult viimane asi, millega inimestel kõri kinni nöörida. See on oht, et kui majandus jahtub ja kaovad töökohad, kaotavad inimesed oma maksevõime, jäävad pankadele võlgu (kui seda juhtub massiliselt, siis satuvad pangad raskustesse), jäävad oma kodudest ilma, rahvas vaesub ja majandus läheb allakäiguspiraali.
    Me oleme seda juba korra näinud, mujal võibolla rohkemgi kui korra. Miks sellest ei õpita?

    Majandus püsib sellel, et sissetulekud säilivad ja madalama otsa toimetulek ei ole seotud ellujäämisriskiga. See tagab stabiilsuse.

    Ma toon võrdluse loodusest, kui kõige geniaalsemast süsteemist, millest õppust võtta.
    Metsas on puid nooremaid ja vanemaid, nõrgemaid ja suuremaid.
    Talve saabudes suured puud langetavad rohkem lehti ja väikesed puud, mille võra on väiksem, langetavad vähem lehti. Lehtedest saab huumus, millest saavad uuel kevadel kasvujõudu nii suured kui väikesed puud.
    Tulumaksu võiks võrrelda selle lehtede langetamisega. Riiki aga maapinnaga, millesse puud oma juuri ajavad.

    Intressid on aga nagu juurte läbilõikamise katse.


    Kas pakud siis välja. et riik st maksumaksja peaks hakkama kellegi kinnisvaralaenu intressi või põhiosa kinni maksma? Kui pangast laenu võtta, siis pidid ju inimesed teadlikud olema, et euribor ei saa igavesti jääda 0 peale, vaid mingi hetk tõuseb 5,5 või isegi kõrgemaks. Lisaks veel, et kui meil on inflatsioon ca 20%, siis on 5% kinnisvaralaenu koguintress ju ikkagi laenuvõtjale puhas võit.
  • Tervist Teile,
    Millisest arutlusest selline mulje jäi?

    Ma väitsin, et intressitõus teeb rohkem halba kui head. Minu arvates tõhusam ja loomulikum on kõrgem tulumaks.
    Koos tulumaksuvaba miinimumiga loomulikult.
  • "krista"
    Tervist Teile,
    Millisest arutlusest selline mulje jäi?

    Ma väitsin, et intressitõus teeb rohkem halba kui head. Minu arvates tõhusam ja loomulikum on kõrgem tulumaks.
    Koos tulumaksuvaba miinimumiga loomulikult.


    Tulumaksu peame kõik maksma, aga intresse maksavad ikka need kes laenu võtavad.
  • Krista, see läheb nüüd pigem majanduse 101 valdkonda, aga fiskaal- ja monetaarpoliitika on kaks erinevat teemat. Fiskaalpoliitika (riigieelarve, maksud) on valitsuste teema. Monetaarpoliitika (raha pakkumine, valuuta stabiilsus, inflatsioon) on keskpankade teema. Demokraatlikes riikides on valitsus ja keskpank teineteisest sõltumatud ning tihti on ka nende poliitikad vastandlikud. Sõltumata sellest, mis võib tunduda efektiivsem või õiglasem, peavad keskpangad siiski opereerima nende instrumentidega (rahapakkumine, intressid, manitsemine ja ähvardamine ning vastava tegevuse koordineerimine teiste keskpankadega), mis nende kasutuses on.
  • Niin,
    väga hästi selgitatud!
    Samas, kui monetaarpoliitika hakkab oma tegevusega sekkuma majandusse ja selle toimimist takistama, siis fiskaalpoliitika peaks sellele pidurit tõmbama ja pakkuma välja oma lahendused.

    Tom100,
    Nõus. Samas on majanduse toimimiseks vajalik tasakaal.
    Praegu tundub, et ajalugu hakkab korduma, sest süsteem on juba tasakaalust välja viidud.
  • Monetaarpoliitika ja fiskaalpoliitika sekkuvad kogu aeg majandusse ning väga raske on kindlaks teha kas üks või teine nähtus parasjagu takistab või soodustab "majanduse toimimist". Eriti veel pikemas vaates seda vaadata. Misasi see "majanduse toimimine" üleüldse on, kah?
  • majanduse toimimine: sinusoid, kus saab tehinguid teha. mida suurem volatiilsus, seda parem
  • Mille üle siin siis kurdetakse? Tehkem tehinguid ja ajagem pappi kokku !?
  • Pigem tekib minul küsimus, kuidas midagi sellist saab juhtuda aastal 2023? Kas õpitud pole midagi? Kas pankadel regulatsioone pole? Või pole need piisavad?
  • Ma olen elus lugenud lollusi, ma olen lugenud debiilsusi. Kuid ma pole lugenud kordagi, et keegi tõsimeeli arvab, et tulumaksu tõusuga on võimalik võidelda inflatsiooni vastu.

    Krista - Mis sa arvad, et kui maksud tõusevad ning riigil raha rohkem (vähemalt alguses, kui majandust pole jahtunud). Kuhu see raha läheb ? Raha läheb suuremas osas sotsiaalsektorisse ehk päeva lõpuks otseselt tarbimisse ja sellega hakkab siis inflatsioon langema?

    Jahtunud majanduse puhul hakkab see samune riik siis laenu või millegi muuga majandust elavdama, ehk siis raha külvama lennukilt.

    UPS! just kirjeldasin SDE majandusprogrammi. Korraga on vaja makse tõsta, et sotsiaalprogrammideks oleks raha ning kuna majandus on nagunii languses, siis ka seda rahakülviga turgutada.

    Ära võta oma ideesid sealt.

    Kuid asjast rääkida, inflatsiooni põhjus (kui jätta keskpanga rahatrükk kõrvale) on suuresti liiga väikeses pakkumises teatud valdkondades (peamiselt energiakandjates - elekter, nafta, gaas jne) ning kõik. Kui energiakandjate hindu korda ei saada, on kõik muu tõmblemine inflatsiooni ümber mõttetu.
  • "gynter"
    Pigem tekib minul küsimus, kuidas midagi sellist saab juhtuda aastal 2023? Kas õpitud pole midagi? Kas pankadel regulatsioone pole? Või pole need piisavad?


    Kõik on, isegi edetabeleid tehakse.

  • Mis kiirelt tõuseb, see kiirelt ka kukub. Vana tuntud reegel.
  • "Wesse"

    ... Kuid ma pole lugenud kordagi, et keegi tõsimeeli arvab, et tulumaksu tõusuga on võimalik võidelda inflatsiooni vastu.


    Ei arva.
    Tulumaksu tõstmisega on võimalik võidelda ülemäärase tarbimise vastu.
    Mõistlik ja säästlik on jätkusuutlik.

    "Wesse"

    Krista - Mis sa arvad, et kui maksud tõusevad ning riigil raha rohkem (vähemalt alguses, kui majandust pole jahtunud). Kuhu see raha läheb ? Raha läheb suuremas osas sotsiaalsektorisse ehk päeva lõpuks otseselt tarbimisse ja sellega hakkab siis inflatsioon langema?

    Jahtunud majanduse puhul hakkab see samune riik siis laenu või millegi muuga majandust elavdama, ehk siis raha külvama lennukilt.
    UPS! just kirjeldasin SDE majandusprogrammi. Korraga on vaja makse tõsta, et sotsiaalprogrammideks oleks raha ning kuna majandus on nagunii languses, siis ka seda rahakülviga turgutada.
    Ära võta oma ideesid sealt.

    Kuid asjast rääkida, inflatsiooni põhjus (kui jätta keskpanga rahatrükk kõrvale) on suuresti liiga väikeses pakkumises teatud valdkondades (peamiselt energiakandjates - elekter, nafta, gaas jne) ning kõik. Kui energiakandjate hindu korda ei saada, on kõik muu tõmblemine inflatsiooni ümber mõttetu.


    Panin boldi selle millega nõustun.

    Ma ei pea ka tarbimist inflatsiooni põhjuseks. Näiteks suhkru hind on aastaga kerkinud 100%, siis see ei tähenda, et inimesed on hakanud poole rohkem suhkrut sööma.

    Kui riigil on raha rohkem, siis ei pea võlgu võtma, saab riigieelarve hoida tasakaalus, saab investeerida infrastruktuuri, taristusse, regionaalarengusse, tervishoidu jne. Sotsiaaltoetused pole nii suur koll, kui sa seda maalid. See on ikkagi kopikad ja suurt midagi selle eest ei tarbi, lihtsalt inimestel püsib hing sees ja jaksavad oma arveid maksta, loodetavasti.

  • Võib olla sellised tegelased nagu tonis ja ttrust ajasidki oma propagandaga panga kliendid müügikursile, hea mõnus lühikeseksmüügist oma noos võtta.
    Selle peale muidugi ei mõelda, et pikemas perspektiivis võib veerema pääsenud lumepall teha tiiru ja neid ennast selja tagant tabada.
  • Krista, tarbimist mõõdetakse rahanumbrites, mitte kilogrammides, liitrites ega jooksevmeetrites.
    Kui räägitakse tarbimise piiramisest, siis see tähendab ikkagi seda, et tõmmatakse raha koomale, mis tarbimisse läheb, mitte ei tõmmata koomale kilogramme, liitreid ega jooksevmeetreid.
  • Krista kommentaarid, naera ribadeks, peaks paiknema finantsgeekide sektsioonis
  • Juba tõsieluseriaal Bart Simpsoniga kõrvalosas ennustas SVB kokku kukkumist ja pangajooksu.
  • "krista"
    Võib olla sellised tegelased nagu tonis ja ttrust ajasidki oma propagandaga panga kliendid müügikursile, hea mõnus lühikeseksmüügist oma noos võtta.
    Selle peale muidugi ei mõelda, et pikemas perspektiivis võib veerema pääsenud lumepall teha tiiru ja neid ennast selja tagant tabada.


    Kui hästi palju inimesi on öelnud, et sa kolistad latti, siis miks sa sellest mittemingisuguseid järeldusi teha ei suuda?
    Sa seisad reaalsusega erinevates maakondades ning vaatad hoopis teise suunda, kui tema.
    Ära on tüüdanud.
  • "krista"
    Väga masendav prognoos.

    Kas tohiks paluda, et URL-i postitamisel ei pandaks sinna kaasa Facebooki (ja ka muid) trackereid?

    Näiteks ülaltoodud url on selline:
    https://majandus.postimees.ee/7730154/volanoudefirma-juht-hetkel-majanduses-toimuv-on-vaid-raskete-aegade-algus?fbclid=IwAR1bbPhwVTvmabcHb5ERLdnRldyqhwVYfNnb-_ALIkTQQKpJqhJOiclG4nQ

    Aga peaks olema selline:
    https://majandus.postimees.ee/7730154/volanoudefirma-juht-hetkel-majanduses-toimuv-on-vaid-raskete-aegade-algus

    S.t. URL-i parameetriks lisatud "fbclid=lwar..." on rämps, mis võiks olla eemaldatud.

    Ühest küljest on mõistetav, et ega igaüks ei peagi oskama URL-i sisusse tungida -- äkki oleks siin mõttekoht LHV foorumi arendajatele?
  • paistab, et Erdoganil on ikka õigus ja hoopis intresside langetamine toob kaasa infla alanemise
    kohe näha, et rahvamees ikkagi

  • Kõrgemate intresside korral on investeeringute tegemiseks vaja kõrgemaid tulususi saavutada, investeeringud, mille tasuvus jääb madalaks, jäävad tegemata. Seega kogumis ettevõtete kasv aeglustub. Tehakse ainult kõrge tulususega kapitalimahutusi, mis nõuavad jälle vähem tööjuudu. Kõrgemate intresside juures inimesed lükkavad ostuotsuseid edasi ja raha on pangas seismas intresse teenimas, väheneb tarbimine, mis tõmbab hindu allapoole. Seepärast ongi keskpankade taotlus hoida intressi 2 % et raha seisma ei jääks. Kõrgemate intresside korral peaks ringleva raha hulk vähenema, mis jälle jahutab majandust. Selle vastu töötab aga raha ringluskiirus, kaardimaksed, üldine ettevõtte maksedistsipliin jne..
  • "zelinski"
    Kõrgemate intresside korral on investeeringute tegemiseks vaja kõrgemaid tulususi saavutada, investeeringud, mille tasuvus jääb madalaks, jäävad tegemata. Seega kogumis ettevõtete kasv aeglustub. Tehakse ainult kõrge tulususega kapitalimahutusi, mis nõuavad jälle vähem tööjuudu. Kõrgemate intresside juures inimesed lükkavad ostuotsuseid edasi ja raha on pangas seismas intresse teenimas, väheneb tarbimine, mis tõmbab hindu allapoole. Seepärast ongi keskpankade taotlus hoida intressi 2 % et raha seisma ei jääks. Kõrgemate intresside korral peaks ringleva raha hulk vähenema, mis jälle jahutab majandust. Selle vastu töötab aga raha ringluskiirus, kaardimaksed, üldine ettevõtte maksedistsipliin jne..

    Keskpangad, üldiselt, mitte ei ürita hoida intressi 2% juures vaid aastast inflatsiooni 2% juures, korrigeerides selle saavutamiseks intresse üles või alla. Eri keskpankadel on inflatsiooni eesmärk erinev, lisaks näiteks USA föderaalreserv jälgib lisaks inflatsioonile ka tööturgu.
  • "krista"

    Ei arva.
    Tulumaksu tõstmisega on võimalik võidelda ülemäärase tarbimise vastu.
    Mõistlik ja säästlik on jätkusuutlik.


    Kuidas see võitleb ülemäärase tarbimisega? Kui mõni "rikkur" ostab oma tulu eest näiteks kalleid vidinaid, mille jalajälg on üsna olematu, näiteks rolexi vms. Kui nüüd see summa talt ära võtta, siis riik paneb selle otseselt kas tarbimisse (sotsiaaltoetused) või siis teeb mingi programmi "vaestele lastele arvuti" selle samuse rolexi peale kulunud raha jalajälg pole ka 1% sellest, mis ta riigi käes oleks ...

    Igasugune elatustaseme tõus suurendab tarbimist. Seega kui eesmärgiks on tarbimist vähendada, tuleb ka elatustaset vähenda. Muidugi rikkuritel, kuid ka keskklass tuleb siis kaotada ,nemad on tegelikult põhilised tarbijad (rikkuri rolex on üsna sama keskkonnajäljega kui nende Casio). Tuleb teha nii, et keegi ei jõua kella lubada ...

    Kui maksudega majandus põhja lasta ja kõik on vaesed, siis jah, tarbimine väheneb. Kuid selleks, et see reaalselt tunda annab, peavad inimesed ikka väga kõvasti vaesuma, võivad veel tänavale tulla ja härrassotside päid nõudma hakkata ...

    "krista"

    Kui riigil on raha rohkem, siis ei pea võlgu võtma, saab riigieelarve hoida tasakaalus, saab investeerida infrastruktuuri, taristusse, regionaalarengusse, tervishoidu jne. Sotsiaaltoetused pole nii suur koll, kui sa seda maalid. See on ikkagi kopikad ja suurt midagi selle eest ei tarbi, lihtsalt inimestel püsib hing sees ja jaksavad oma arveid maksta, loodetavasti.


    Probleem on selles, et riigi himu raha järgi on lõpputu, ükskõik millise summa sa talle annad, suudab ta selle ära kulutada ning jääb puudugi. Eesti riigi eelarve oli 2020 11,7 miljardit ja 2023 aastal 16,8 miljardit - kasv 44%. Sealjuures on ikka kõigil puudu ja haigutab auk ning krista räägib LHV foorumis, et seda on vaja suurendada, et inimestel hing sees püsiks.

    Ma võin ennustada, et kui see oleks kasvanud 3 aastaga ka 2X räägiks Krista ikka sama juttu ...
  • "krista"
    Väga masendav prognoos.

    Ma olen varem inimestelt küsinud, et keegi mulle ära seletaks, kuidas ikkagi intressimäärade tõstmine inflatsiooni vastu aitab. Mitte keegi pole mulle suutnud seda ära seletada.

    Majanduse pidurdamise asemel peaks ju hoopis inimeste tarbimist piirama. Seega mitte intressimäärade tõstmine pole oluline, vaid tulumaksu tõstmine.
    Aga kui keegi mind veenvate argumentidega intressitõusude vajalikkuses veenab, siis olgu ta tänatud.



    Palun pane boldist tekstide vahele võrdusmärk ja saad enda küsimuse absurdsusest aru.
    Majandusalane baaskursus kusagil (nt. bakalaureus) tuleks väga kasuks, kui siin foorumis asjalikke arutelusid soovid pidada.
  • Krista jutt on harukordne juhus tutvuda sotsialisti mõttemaailmaga.Eriti hea osa oli, et tõstame kõigile tulumaksu ja jagame selle raha ühiskonda tagasi, siis peatame inflatsiooni. Ja laenuintressid on saatanast.
  • Põhiline häda sellega on see, et sotsialistid panevad enne laialijagamist olulise osa pihta.
  • maksudega inflatsiooni ravimisel on veel üks suur häda - maksud on väga pika vinnaga. Neid on ajamahukas tõsta/langetada ning selle muutmist administreerida.
    Kui keskpangal on suhteliselt lihtne intressi tõsta-langetada kasvõi korra kvartalis, siis ei kujuta ette kuidas maksudega selline asi välja näeks. Maksumuudatused peab kinnitama Riigikogu, andma mõistliku etteteatamise/valmistamise aja jne. Ehk kui maks ükskord aktiivseks läheb, on see juba aktuaalsuse kaotanud.
  • "luarvikluarvik"
    Põhiline häda sellega on see, et sotsialistid panevad enne laialijagamist olulise osa pihta.


    Eks midagi jääb ka jagaja sõrmede külge kinni. Isiklikult pole ma mitte kunagi näinud ühtegi vaest sotsialisti. Pigem on ühiskonna nõrgim osa EKRE ja KE valijaskond.
  • See oleks inflatsiooni alandamiseks selline sotsialistlik Venemaa stiilis skeem, et raha kaob riigi eelarvest vasakule ära, ent omade jaoks pigistame silma kinni. Ttingimusel, et kulutamisega ei kergitata mitte meie, vaid sajusaarte jahisadamate inflatsiooni :)
  • "Tervist Teile"
    "luarvikluarvik"
    Põhiline häda sellega on see, et sotsialistid panevad enne laialijagamist olulise osa pihta.

    Eks midagi jääb ka jagaja sõrmede külge kinni. Isiklikult pole ma mitte kunagi näinud ühtegi vaest sotsialisti. Pigem on ühiskonna nõrgim osa EKRE ja KE valijaskond.

    Oli ju ka Eestimaa Kubermangu esimene sotsialist üks balisakslasest rikkuri pojake, toimus see 19. sajandi kespaiku. Ja kui vaadata venemaa I maailmasõja-aegsete riigipöörajate ja revolutsionääride tausta, siis vaesust polnud suuresti keegi kogenud.
  • "ttrust"
    Krista, tarbimist mõõdetakse rahanumbrites, mitte kilogrammides, liitrites ega jooksevmeetrites.
    Kui räägitakse tarbimise piiramisest, siis see tähendab ikkagi seda, et tõmmatakse raha koomale, mis tarbimisse läheb, mitte ei tõmmata koomale kilogramme, liitreid ega jooksevmeetreid.


    Ma polegi seda kusagil väitnud. Siin tahetakse mulle sõnu suhu panna, mida ma pole väitnud :)
    See lühikeseksmüügijutt oli iroonia, nagu ka sinu ja tonise eelnevad kommentaarid eeldasin, ega te ju pahaks pannud, :)

    Teised, kes siin paanikasse läksid, …mina pole valitsuses ja teie tulumaksu tõstma ei hakka, olge rahulikud. Pole isegi sots. :)

    Tervist Teile,
    Mul pole pangalaenu ega liisingut, seega mina ise intresside pärast muretsema ei pea. Teie makske ikka rõõmsalt edasi, kui teil sellised kohustused on, mis seal ikka.

    Bash, majanduse pidurdamise ja tarbimise piiramise vahel on seos, aga mitte võrdusmärgiga.
    On olemas ka sellised teemad, nagu tootearendus, ringmajandus jne. Arutlemiseks teema lai.
  • "ziff"
    "krista"
    Väga masendav prognoos.

    Kas tohiks paluda, et URL-i postitamisel ei pandaks sinna kaasa Facebooki (ja ka muid) trackereid?

    Näiteks ülaltoodud url on selline:
    https://majandus.postimees.ee/7730154/volanoudefirma-juht-hetkel-majanduses-toimuv-on-vaid-raskete-aegade-algus?fbclid=IwAR1bbPhwVTvmabcHb5ERLdnRldyqhwVYfNnb-_ALIkTQQKpJqhJOiclG4nQ

    Aga peaks olema selline:
    https://majandus.postimees.ee/7730154/volanoudefirma-juht-hetkel-majanduses-toimuv-on-vaid-raskete-aegade-algus

    S.t. URL-i parameetriks lisatud "fbclid=lwar..." on rämps, mis võiks olla eemaldatud.

    Ühest küljest on mõistetav, et ega igaüks ei peagi oskama URL-i sisusse tungida -- äkki oleks siin mõttekoht LHV foorumi arendajatele?


    Foorum võiks olla kasutajale mugavam tõesti.
    Ziff, mis vahet sellel on kui ma copy / paste panen lingi teksti taha?
    Tabletis niigi ebamugav toksida, linkide korrigeerimisel ei näe mõtet.
  • "bash"
    "krista"
    Väga masendav prognoos.
    Ma olen varem inimestelt küsinud, et keegi mulle ära seletaks, kuidas ikkagi intressimäärade tõstmine inflatsiooni vastu aitab. Mitte keegi pole mulle suutnud seda ära seletada.

    Majanduse pidurdamise asemel peaks ju hoopis inimeste tarbimist piirama. Seega mitte intressimäärade tõstmine pole oluline, vaid tulumaksu tõstmine.
    Aga kui keegi mind veenvate argumentidega intressitõusude vajalikkuses veenab, siis olgu ta tänatud.

    Palun pane boldist tekstide vahele võrdusmärk ja saad enda küsimuse absurdsusest aru.
    Majandusalane baaskursus kusagil (nt. bakalaureus) tuleks väga kasuks, kui siin foorumis asjalikke arutelusid soovid pidada.

    Et oma enda tekstide sisudes iseenda öelduga vastuollu mitte minna, siis on alati kasuks järgmise asja süvaõpe, k.a. asja selgeks harjutamine: https://en.wikipedia.org/wiki/Logical_connective
  • Heh, käisin korra ära ja vaatasin, et oi, väga aktiivselt on SVB üle arutelu peetud. Ootasin juba, et siin mingit infot, mis mujalt kanalitest kahe silma vahele jäänud. Aga hoopis pasteet suvalisel teemal. Oeh.
  • invictus,
    ole hea, anna ülevaade, mida mujalt kanalitest leidsid.
    Väidetavalt olla seal ka suuremate ettevõtete varasid kinni.

  • Ei ole suvaline teema - majanduse reguleerimist armastav noorsots lahendab maksustamise teel ühiskonna valupunkte. Oleks lõbus, kui ei oleks kurb.
  • Marvin,
    paku midagi välja, mis olukorda parandaks.
    Arvad, et intressidest on olnud abi? Seda pole ju näha. Asjad kipuvad hoopis kiiva.
  • Intress on oma olemuselt raha hind. Intress on loomulik, sest rahal ongi hind. Intressi puudumine on loodusseadustega vastuolus ning see olukord ei saa lõpmatult kesta.
    Aga kuidas see SVBga seotud on, seda ma küll ei tea.
  • See metsas lehtede langemise jutt on kaunis, oleks võinud käepärast olla kui majandusmin. targad pidasid seminari "Sulatame vanadest tuugenite labadest uued! Ringmajandus, +50% avastamata kasv!". Oleksin saanud kaasa lüüa ja südameid võita.

Threads list

Cookies

LHV website uses cookies to provide you with the best user experience. By clicking "I accept", you consent to the use of all cookies. Read more about the principles of using cookies.

pirukas_icon