Kodulaenu ennetähtaegne osaline tagasimaksmine
Log in or create an account to leave a comment
-
Mul on kodulaen. Võtsin 6 aastat tagasi kui euribor 0 ja laenuraha tänu sellele suhteliselt odav.
Tänaseks oleme siis jõudnud olukorda, kus euribor ei ole enam 0.
Mind ennast häirib vaimselt see, et laenu jääk väheneb naeruväärsete summade kaupa.
Eelmine kuu maksin pangale ~80€ põhiosa ja ~360€ intresse. Makse kokku ~440€ (annuiteetgraafik)
Varasemalt oli ikka vähemalt pooleks, et 200€ intressi ja 200€ põhiosa.
Mul on võimalik laenu osaliselt ennetähtaegselt tasuda. Ühekordselt mingi suurem summa a.la 10000 €
Ja igakuiselt saaksin veel miski 500 € ringis ennetähtaegselt tagastada.
Etteteatamisel 3 kuud, sanktsioone ei rakendata. Kui kohe täna netipangas maksta siis lisanduvad 3 kuu intressid.
Võtsin ühendust ka oma laenuhalduriga - tema hakkas kohe ajama, et osaline ennetähtaegne tagastamine ei anna mingit efekti ega võitu!?!?!
Minu amatöörlikud finantsarvutused näitavad, et annavad ju küll? Iga põhiosa jääk, mis ma ennetähtaegselt tagastan tähendab minu jaoks 3 kuu intressid kulu.
Kõik mida ma ennetähtaegselt ei maksa tähendab aga intresse kuni laenu perioodi lõpuni - 24 aastat. (jah - põhiosa väheneb ju aga 80 eurot kuus kiirusega :D)
Minu loogika ütleb, et kõige odavam laen on see laen mida ei ole?
Kas leidub kaasamõtlejaid, kes oskaks nõu anda. Kas haldur ajab õiget juttu? -
Osaline tagastamine on vist jah selline nii ja naa asi. Vaba raha pole, aga võlg on ikka kaelas... Kuumakse muidugi väheneb, kui tähtaega ei too lähemale...
Proovi seda kalkulaatorit kah -> https://www.kalkulaator.ee/et/annuiteet -
Kui eesmärk rohkem tagasi maksta, siis soovitaks lasta vähendada laenuperioodi - kui 24 aasta asemel on 12 aastat, siis põhiosa ja intressi suhe tuleb hoopis teine. Selle lahenduse eelduseks on muidugi see, et on vastavad finantsvõimalused ja et vastaspool seda lubab.
-
"Lauri19"
Mul on kodulaen. Võtsin 6 aastat tagasi kui euribor 0 ja laenuraha tänu sellele suhteliselt odav.
Tänaseks oleme siis jõudnud olukorda, kus euribor ei ole enam 0.
Mind ennast häirib vaimselt see, et laenu jääk väheneb naeruväärsete summade kaupa.
Eelmine kuu maksin pangale ~80€ põhiosa ja ~360€ intresse. Makse kokku ~440€ (annuiteetgraafik)
Varasemalt oli ikka vähemalt pooleks, et 200€ intressi ja 200€ põhiosa.
Mul on võimalik laenu osaliselt ennetähtaegselt tasuda. Ühekordselt mingi suurem summa a.la 10000 €
Ja igakuiselt saaksin veel miski 500 € ringis ennetähtaegselt tagastada.
Etteteatamisel 3 kuud, sanktsioone ei rakendata. Kui kohe täna netipangas maksta siis lisanduvad 3 kuu intressid.
Võtsin ühendust ka oma laenuhalduriga - tema hakkas kohe ajama, et osaline ennetähtaegne tagastamine ei anna mingit efekti ega võitu!?!?!
Minu amatöörlikud finantsarvutused näitavad, et annavad ju küll? Iga põhiosa jääk, mis ma ennetähtaegselt tagastan tähendab minu jaoks 3 kuu intressid kulu.
Kõik mida ma ennetähtaegselt ei maksa tähendab aga intresse kuni laenu perioodi lõpuni - 24 aastat. (jah - põhiosa väheneb ju aga 80 eurot kuus kiirusega :D)
Minu loogika ütleb, et kõige odavam laen on see laen mida ei ole?
Kas leidub kaasamõtlejaid, kes oskaks nõu anda. Kas haldur ajab õiget juttu?
Mis sul lepingus kirjas on, et mille järgi edasised maksed arvutatakse? Lase laenuhalduril uus graafik kirjutada, et mis summad tulevad kui sa osa ära maksaksid. Ma olen siiamaani annuiteedilaenudest hoidunud nagu katkust põhjusel, et kui midagi juhtub ja sa laenu teenindada ei suuda, siis tuleb kohe välja, et esimese poole tagasimaksmise aega oled ainult intresse maksnud ja pangale oled ikka vastikult palju võlgu. -
"Olevipoeg"
Mis sul lepingus kirjas on, et mille järgi edasised maksed arvutatakse? Lase laenuhalduril uus graafik kirjutada, et mis summad tulevad kui sa osa ära maksaksid. Ma olen siiamaani annuiteedilaenudest hoidunud nagu katkust põhjusel, et kui midagi juhtub ja sa laenu teenindada ei suuda, siis tuleb kohe välja, et esimese poole tagasimaksmise aega oled ainult intresse maksnud ja pangale oled ikka vastikult palju võlgu.
Tõsiselt kirjutad seda või ka lihtsalt graafikus olevad numbrid "vaimselt häirivad"? Päris nii see nüüd ka ei ole, et oled "ainult intresse maksnud". Kui laenu mingil põhjusel ümber teed või varem tagasi maksad, siis arvestatakse ka su annuiteetgraafiku järgne põhiosa laenujääk väiksemaks, arvestades seniseid tagasimakseid. -
"Kas haldur ajab õiget juttu?"
Haldurid on enamasti kenad inimesed ja isegi empaatilised, aga . . .
Silmas tuleb alati pidada, et nad on pangas palgatööl ning nende tööülesandeks on maksimeerida panga tulupoolt ehk intressitulu antud juhul. Seega on nende huvid reeglina vastupidised laenaja huvidega . . .
Minu kogemus ütleb, et
1. Tuleb endale selgeks teha millised on lepingu muutmise võimalused
2. Koostada omale Excelis vastav laenuarvutustabel
3. Tunnetada ära oma valulävi makse osas
ja seejärel minna laenu ringi tegema või loobuda ja edasi kannatada . . .
Võita on rohkem kui kaotada :) -
Mina tagastaks osaliselt ennetähtaegselt ainult juhul, kui ei tegele investeerimisega ja olen täiesti kindel, et edasise tagasimaksmise jooksul ei teki makseraskusi.
Eluasemelaen on üldiselt tavainimesele kõige odavam kättesaadav raha, mille hind tõenäoliselt veel mõnda aega jääb alla keskmisele palgatõusule ja infatsioonile. Kui vähegi investeerid, siis tõenäoliselt saad suuremat tootlust.
Makseraskuste tekkimisel on oluliselt turvalisem omada 10k tagasi maksmata laenu varus, kui kaotada sissetulekud veidi väiksema laenumaksega, kuid ilma varudeta. Aastase tähtajalise hoiuse ja eluasemelaenu intressi vahe on kogu aeg suht väike olnud. See oleks tasu „tagasimaksete kindlustuse” eest. Kui investeerimisega ei tegele, siis väga suureks seda varu muidugi ajad pole mõtet. Sellisel juhul võiks osa varu siiski jättes osa ka tagasi maksta.
Kindlasti ei lühendaks ma tagasimaksete perioodi. Ennetähtaegse tagasimakse võimaluse tõttu on tegu optsiooniga sinu kasuks. Alati võid vahendite olemasolul seda "ise lühendada", aga juba lühendatud perioodi sa ise enam odavalt pikendada ei saa. -
"peeter82"
"Olevipoeg"
Mis sul lepingus kirjas on, et mille järgi edasised maksed arvutatakse? Lase laenuhalduril uus graafik kirjutada, et mis summad tulevad kui sa osa ära maksaksid. Ma olen siiamaani annuiteedilaenudest hoidunud nagu katkust põhjusel, et kui midagi juhtub ja sa laenu teenindada ei suuda, siis tuleb kohe välja, et esimese poole tagasimaksmise aega oled ainult intresse maksnud ja pangale oled ikka vastikult palju võlgu.
Tõsiselt kirjutad seda või ka lihtsalt graafikus olevad numbrid "vaimselt häirivad"? Päris nii see nüüd ka ei ole, et oled "ainult intresse maksnud". Kui laenu mingil põhjusel ümber teed või varem tagasi maksad, siis arvestatakse ka su annuiteetgraafiku järgne põhiosa laenujääk väiksemaks, arvestades seniseid tagasimakseid.
Esimeste aastate laenumaksed koosnevad suuremas osas intressidest. 25 aastase laenu puhul algusaastate makse koosneb 3/4 intressidest ja 1/4 põhiosast kalkulaatori järgi. Samuti on annuiteedilaenu üldine intressikulu oluliselt suurem kui mitteannuiteedi laenul. Ümbervormistamisel neid intresse enam tagasi ei saa. Ma ise ostsin kunagi kinnisvara tegelaselt, kes oli sunnitud paar aastat peale laenu võtmist asja müüki panema ja ta oli põhiosast ainult naeruväärse osa suutnud ära maksta. Ja pank proovib sulle esmalt igal juhul annuiteedi laenu pähe määrida. Ja see ei ole kohe kindlasti heast südamest. -
Peale osalist tagasimakset arvutatakse tagasimaksegraafik ringi vastavalt laenujäägile. Jään hetkel tæpsed numbrid võlgu aga stiilis maksan täna 500 põhiosa ennetähtaegselt tagasi ja kogu intressi kulu väheneb 1000. Ma kohe suure hurraaga ei tormaks kogu laenu ümber vormistama lühemaks perioodiks. Esiteks see on tasuline ja laenu lepingu lõpuni on ikkagi 24 aastat. See on pikk aeg. Kõike võib juhtuda. Lihtsalt täna on vabu vahendeid ja ka igakuiselt jääb raha üle.
-
Ma olen sama teemat kuulnud, mida "olevipoeg" praegu räägib. A mis teha? Maksan osaliselt tagasi vastavalt võimalustele ja nii ongi
-
Parim on see, kui raha seisab sama panga kontol nullintressiga, sel juhul Seega nad laenavad Su oma raha Sulle euribor + X-ga.
Kui raha jääb üle, siis on asi lihtne, Sul pole nii palju laenu vaja.
Kirjutati ka optsioonist tagasi maksta. Optsioon on kasutamiseks, mitte imetlemiseks.
Tasub kaaluda uue graafiku tegemist, mil konstantne põhiosa tagasimakse. -
"Lauri19"
See on pikk aeg. Kõike võib juhtuda.
Mu laen lõppeb 10.03.2048. Halval juhul Mordori tegevus tühistab kõik lepingud siin kamaral. Paremal pole juba ~10 aasta pärast laenujääk mingi tõsiseltvõetav summa tänu trükipressile. Tagantjärgi targana oleks võinud fikseerida, aga kui mälu ei peta, siis mulle pakuti 2% lukku 5 aastaks, vmt. Ei tundunud superapetiitne. -
"lauriy"
"Lauri19"
See on pikk aeg. Kõike võib juhtuda.
Mu laen lõppeb 10.03.2048. Halval juhul Mordori tegevus tühistab kõik lepingud siin kamaral. Paremal pole juba ~10 aasta pärast laenujääk mingi tõsiseltvõetav summa tänu trükipressile. Tagantjärgi targana oleks võinud fikseerida, aga kui mälu ei peta, siis mulle pakuti 2% lukku 5 aastaks, vmt. Ei tundunud superapetiitne.
on veel halvem variant ka olemas, mida näiteks mõned ukrainlased hetkel kogevad... nimelt maandub Mordori rakett sinu laenuga soetatud kodu katusele, kodu enam ei ole, aga kohustused panga ees ei kao kusagile. Kindlustus sõja korral ei kehti. Aga see oli selline hüpoteetiline targutamine ja loodame, et nende küsimustega meie eluea jooksul ehk tegelema ei pea. -
"Lauri19"
Ma olen sama teemat kuulnud, mida "olevipoeg" praegu räägib. A mis teha?
Kui täna on vabu vahendeid ja ka igakuiselt jääb raha üle, siis mina soovitaksin kindlasti avaldada pangale soovi annuiteetleping võrdsete põhiosamaksetega lepinguks ümber vormistada. Kui öeldakse ei, siis survestada neid sellega, et ähvardad hakata konkureerivate pankade käest küsima võimalust saada võrdsete põhiosamaksetega laenuleping, et selle kaudu laen ennetähtaegselt refinantseerida. Kui ka selle peale pikalt saadetakse, siis seda tehagi.
Kõik pangad pakuvad vaikimisi annuiteetlaenugraafikut sest see on neil mitmes mõttes palju soodsam. Lisaks sellele, et põhiosa jääk ei taha alguses kahaneda (ja panga riskid seeläbi madalamad) on veel ka see, et intressikulu (panga jaoks tulu) on annuiteetlaenul palju suurem. Näiteks tänase 5,5% intressitaseme korral oleks on 30-aastase laenu intressikulu võrdsete põhiosamaksete korral kokku 82,7%, aga annuiteetmaksete korral whopping 104,4%. Kui taipad küsida, siis üldjuhul pakutakse ka võrdsete põhiosamaksete põhist maksegraafikut. -
Midagi selles jutus ja numbrites ei klapi: praegu 80€/360€ enne 200€/200€, tavalistes laenulepingutes kas põhiosamaksed jäävad samaks või suurenevad(annuiteetlepingu puhul). SEB-i kodulaenu lehel on hea kalkulaator, mis näitab maksegraafikut nii annuiteet- kui ka võrdse põhiosamakse puhul, soovitan tungivalt kasutada(teistel pankadel see osa kodulehest ikka ülikehva).
Laenulepingu(muutmise) tasu 1%-1,5%(olenevalt pangast) ülemüstifitseerimine ka natuke imelik. Kui tõesti ikka närib see põhiosa väike vähenemine, siis vb kaaluda võrdsete põhiosamaksetega laenulepingut. Ning kui juba 6 aastat korralikult panga silmis tasunud, siis ei näe põhjust, miks pank ei peaks küsimise korral paremaid tingimusi pakkuma(arusaadavalt soovivad nemad võimalikult pikka kodulaenulepingut).
Kuna tegemist finantsportaaliga, siis ikkagi...investeerida...investeerida ja igavalt ning järjepidevalt investeerida :) -
Sellesse kolme kuu intressi ei tasu suhtuda kui sanktsiooni. Lihtsalt teata pangale, et tahad kolme kuu pärast ennetähtaegselt tagasi maksta x summa ja see on täiesti tasuta. Ja võib teha korduvalt aasta jooksul, lihtsalt kolmekuulise etteteatamisega. Igasugune graafikute ja lepingute ringitegemine on tavaliselt tasuline.
-
"eivets"
Midagi selles jutus ja numbrites ei klapi: praegu 80€/360€ enne 200€/200€, tavalistes laenulepingutes kas põhiosamaksed jäävad samaks või suurenevad(annuiteetlepingu puhul).
Annuiteetlepingu korral arvutatakse kogu tagasimaksegraafik iga kuu uuesti ja võib intresside muutudes sootuks teistsugune välja näha, kui oli lepingu sõlmimise hetkel. Loogiline ka ju - kui intressimakse kasvab, siis peabki põhiosamakse samavõrra väiksemaks muutuma, et laenumakse suurus ei muutuks. Mida kõrgemale tõuseb intress, seda pisemaks muutub põhiosa tagastamine. -
"kübaramoor"
Sellesse kolme kuu intressi ei tasu suhtuda kui sanktsiooni. Lihtsalt teata pangale, et tahad kolme kuu pärast ennetähtaegselt tagasi maksta x summa ja see on täiesti tasuta. Ja võib teha korduvalt aasta jooksul, lihtsalt kolmekuulise etteteatamisega. Igasugune graafikute ja lepingute ringitegemine on tavaliselt tasuline.
Igal juhul peab üle arvutama, sest "trahv" kohe tagasimaksmise eest võib olla väiksem kui 3-kuu intressi lisakulu. Minumeelest Swedis saab 2-kuulise etteteatamisega osa ära maksta tasuta kui seda teha läbi internetipanga. -
"Olevipoeg"
Igal juhul peab üle arvutama, sest "trahv" kohe tagasimaksmise eest võib olla väiksem kui 3-kuu intressi lisakulu.
Ei, mitteteavitamise korral ongi see "trahv" võrdne 3 kuu intresside summaga. Kui teatad ette ja teed tagasimakse kuu aega peale teavitust, siis võetakse kahe kuu intresside summa jne. -
"PeaLiK"
"eivets"
Midagi selles jutus ja numbrites ei klapi: praegu 80€/360€ enne 200€/200€, tavalistes laenulepingutes kas põhiosamaksed jäävad samaks või suurenevad(annuiteetlepingu puhul).
Annuiteetlepingu korral arvutatakse kogu tagasimaksegraafik iga kuu uuesti ja võib intresside muutudes sootuks teistsugune välja näha, kui oli lepingu sõlmimise hetkel. Loogiline ka ju - kui intressimakse kasvab, siis peabki põhiosamakse samavõrra väiksemaks muutuma, et laenumakse suurus ei muutuks. Mida kõrgemale tõuseb intress, seda pisemaks muutub põhiosa tagastamine.
Annuiteet ei tähenda, et laenumakse ei muutu, vaid seda, et põhiosa+intress on kogu perioodil võrdne.
Kui intress tõuseb, siis laenumakse (põhiosa+intress) suureneb igal juhul. -
Mõned põhiasjad:
annuiteet on jah see, et kuumaksed on hetke graafiku ja hetke intressiga samasuured
makse muutub siis, kui muutub midagi - üldjuhul siis 6 kuu euribor, mis muutub (üllatus üllatus) kord kuue kuu jooksul ja siis kord kuue kuu jooksul tehakse uus graafik ja maksad selle järgi järgmised kuus kuud
intress (oleme ikka investeerimisfoorumis?) arvutatakse pangamaailmas alati laenujäägilt;
annuiteet on pangale kasulikum, sest intressitulu on suurem
annuiteet on pangale riskantsem, sest laen amordib aeglasemalt
sama summa, sama intressi ja sama perioodi korral on võrdsete põhiosadega laenu kuumkse alguses oluliselt suurem, kui annuiteetgraafiku korral: sellepärast inimesed valivad peaegu alati annuiteedi
annuiteeti toetab ka asjaolu, et tänu inflatsioonile (õigemini küll palgakasvule) ongi üldiselt mõistlik laenumakset täna vähem vähendada j jätta rohkem tulevikku; muidugi tuleb see suurema intressikuluga kinni maksta -
"November"
annuiteet on pangale riskantsem, sest laen amordib aeglasemalt
Kõik muu õige, aga sellega ei tahaks nõustuda.
Võtame näite, kus laenuvõtja võtab 100K 30 aastaks tänase 5,5% intressiga (mis arvutuse lihtsuse mõttes jääb kogu perioodiks muutumatuks). Kui see laen peaks näiteks poole perioodi peal defaultima, on annuiteetlaenu korral selleks hetkeks pangale makstud €71 692 intresse ja lisaks on tal nõue põhiosasummale €69 490. Võrdsete põhiosamaksete graafiku korral oleks vastavad summad €61 990 ja €50 000. Tagatisvara on mõlema nõude korral sama, aga kuivõrd sellele võib olla ka mingeid muid koormatisi, on suurema nõude olemasolu igal juhul riskivabam. -
"Kuldar1"
"PeaLiK"
"eivets"
Midagi selles jutus ja numbrites ei klapi: praegu 80€/360€ enne 200€/200€, tavalistes laenulepingutes kas põhiosamaksed jäävad samaks või suurenevad(annuiteetlepingu puhul).
Annuiteetlepingu korral arvutatakse kogu tagasimaksegraafik iga kuu uuesti ja võib intresside muutudes sootuks teistsugune välja näha, kui oli lepingu sõlmimise hetkel. Loogiline ka ju - kui intressimakse kasvab, siis peabki põhiosamakse samavõrra väiksemaks muutuma, et laenumakse suurus ei muutuks. Mida kõrgemale tõuseb intress, seda pisemaks muutub põhiosa tagastamine.
Annuiteet ei tähenda, et laenumakse ei muutu, vaid seda, et põhiosa+intress on kogu perioodil võrdne.
Kui intress tõuseb, siis laenumakse (põhiosa+intress) suureneb igal juhul.
Annuiteetlaenu puhul on intressi muutumise puhul kaks võimalust:
- muutub kuumakse suurus, lepingu pikkus jääb samaks
- kuumakse jääb muutumatuks, muutub lepingu lõpptähtaeg.
See, et meil kasutatakse valdavalt esimest varianti, ei tähenda, et see oleks ainuke.
Mõlemal on intressi järsu tõusu puhul omad anomaaliad.
(1) kuumakse ületab laenuvõtja sissetulekut
(2) leping ei lõpegi, sest fikseeritud maksest ei piisa isegi intresside kustutamiseks.
Mõlemal juhul tuleb olukorra normaliseerimiseks lepingutingimusi muuta. -
[quote="PeaLiK"]
"November"
annuiteet on pangale riskantsem, sest laen amordib aeglasemalt
Kõik muu õige, aga sellega ei tahaks nõustuda.
Pead nõustuma, nii on lihtsalt. Suurem summa = suurem risk.
Ka tagatus (LTV) on ju sama vara korral suurema laenusumma juures kehvem.
Nii tagatus kui amordi kiirus on nö riskiparameetrid ja väga selgelt suurem tagatus on skaalal alati madalama riskiga ja kiirem amort samuti.
Teemapüstitajale:
mis siin see suurem mure on, kas see, et suur võlg ei lase magada või tundub intressikulu ebaõiglane?
Tasub mõelda nii, et intress ikkagi peegeldab raha hinda praegu ja arvutatakse alati laenusummalt.
Alternatiivkulu teema muidugi: kui sul on vaba raha ja vabadus muuta, siis kas sa saaksid vaba rahaga mujalt suuremat tootlust?
Kui võlga (ja intressikulu) tahad väiksemaks, siis ainult laenusumma vähendamisega seda saab. Ja vähendada saab kiirema amordiga ja kiiremat amorti saab kas graafiku lühendamisega või annuiteedilt võrdesetele põhiosamaksetele üle minnes. Igal juhul tähendab see koheselt suuremaid kuumakseid.
Hoopis teine asi (sageli alahinnatud) on distsipliin. Laenumakse koosneb teadupoolest kahest komponendist: intress on kulu, aga põhioa tagasimakse on maksja sääst ja hästi kindel ja jäik ja igakuine. Leping on lukus, siis sul pole ilma seda muutmata võimalik oma säästu kuhugi mujale (nt tarbimisse või meelelahutusse) suunata. Et igaüks ennast tunneb, aga üldiselt on inimestel kalduvus säästmises libastuda -
"November"
Pead nõustuma, nii on lihtsalt. Suurem summa = suurem risk.
Ka tagatus (LTV) on ju sama vara korral parem :)
Nii tagatus kui amordi kiirus on nö riskiparameetrid ja väga selgelt suurem tagatus on skaalal alati madalama riskiga ja kiirem amort samuti.
Selline riskihindamise metoodika, mis keskendub kitsalt ainult põhiosajäägiga seotud parameetritele ning ei kata laekunud intressimakseid ja jääknõude kätte saamise võimalust ei tundu päris adekvaatne, aga kui keegi oma riske nii hindab, siis no las siis jääda. -
"PeaLiK"
Selline riskihindamise metoodika, mis keskendub kitsalt ainult põhiosajäägiga seotud parameetritele ning ei kata laekunud intressimakseid ja jääknõude kätte saamise võimalust ei tundu päris adekvaatne, aga kui keegi oma riske nii hindab, siis no las siis jääda.
See on ikka päris omapärane riskihindamine.
Mõtle, et sellise loogikaga oleks "risk veel väiksem", kui põhiosa makseid üldse mitte teha. Sest intressimaksete summa ja laenujääk oleks poole laenu pealt veel suurem.
Või näiteks veerandi laenu pealt laenusummat suurendada. Ka sel juhul oleks poole laenu pealt nii intressimaksete summa kui laenujääk suuremad. -
Intress on tulu. Saamata jäävat tulu minuteada regulatsioonid riskiks ei loe - välja arvatud käesoleva makseperioodi jooksul juba raamatust läbi kantud amortiseeritud osa sellest.
Põhiosa risk peab olema kaetud juba esimesest päevast; selleks on LTV nõuded ja vajadusel lisatagatised. Mida edasi, seda väiksemaks jääb risk. -
"marker"
See on ikka päris omapärane riskihindamine.
Mõtle, et sellise loogikaga oleks "risk veel väiksem", kui põhiosa makseid üldse mitte teha. Sest intressimaksete summa ja laenujääk oleks poole laenu pealt veel suurem.
Mis saaks kellelgi selle vastu olla, et inimene on poole laenuperioodi peale talle intresside näol juba pea kogu laenusumma tagasi plekkinud ja algne, tagatisega kaetud nõue on ikka 100% üleval või kasvanudki? -
"PeaLiK"
Mis saaks kellelgi selle vastu olla, et inimene on poole laenuperioodi peale talle intresside näol juba pea kogu laenusumma tagasi plekkinud ja algne, tagatisega kaetud nõue on ikka 100% üleval või kasvanudki?
Kasumi koha pealt muidugi. Aga arvata, et mida suurem on kliendi kohustus, seda väiksem on laenuandja risk....
See on ikka päris ebatavaline. -
Eks nõue on natuke teine asi tõesti.
Aga, see on ikka selline ärimehe mõtteviis, et saaks aga võla tagasi nii, et nõue üles jääks...
Läheb samasse ritta äriideega, et parem on, kui laenaja võlgu jääb, siis saab ju viivistest palju rohkem teenida. -
Ei tasu teha nägu, et pangad on heategevusorganisatsioonid, kes annavad laenu vaid sotsiaalsest vastutustundest ja viiviseid kasumisse ei arvesta.
-
Kui kodulaenu jääk juba 25-30k kanti jääb, ja igakuiselt vaba raha ka mitmetes kilodes üle jääb, siis tasuks excelkalkuleerida seda väikelaenuga asendamisega. Effekti annab just ilma lepingutasuta ja tasuta tagasimakstav väikelaen (LHV pakkus seda aktiivselt aastal 2018-2022, hetkel BIG vist ainult).
LHV puhul lepid krediidilimiidi ja intressi kokku ja siis saad isetegevusega neid laene väiksemates summades toota. Stiilis 25 k€ laen 25*1000 tükkidena ja siis iga kuu maksad põhiosa+intress või paned mõned laenud kinni kui vaba raha juhtub olema. Olen küsinud ka lihtsalt krediidilimiidi moodi laenuteenust, aga peale krediitkaardiga kabetamise variandi ei taha keegi pakkuda seda eraisikule.
Näiteks viie aasta jooksul olen võtnud €101k€ eest LHV väikelaenu 16 korda 60. laenulepinguga (keskmiselt €1685/tk), intressiga 17,9% kuni 7,9%, keskmiselt 9,8%, keskmiselt 51. kuu peale, aga ära maksnud keskmiselt 5. kuuga ja sellest tulenevalt on intressi/teenustasu kulu olnud ainult €4,2k€ ehk €70/kuus ehk 4,16% laenude summast. Laenude eest soetatud varade realiseerimata väärtus on samal ajal sadu teooriaprotsente tootnud muidugi. -
Tean seda tunnet millest teemaalgataja räägib. Eelmise suure finantskriisi ajal 2008 oli euribor samuti kõrge ja intress moodustas pool või isegi rohkem igakuisest laenumaksest. Seda oli raske taluda. Mul oli sellel ajal juba kaks kodulaenu. Paar aastat hiljem võtsin veel kolmanda juurde. Kui mu enda finantsolukord paranes siis hakkasin kohe suuremate summade kaupa laene tagasi maksma. Pidevalt oli taustaks jutt, et parem investeeri. Ei investeerinud vaid maksin hambad ristis laene tagasi. Kaks aastat tagasi sain oma laenud kõik makstud (tipphetkel oli laenude kogusumma 280k) ja praegust olukorda vaadates oli see mu enda arvates parim investeering. Muidugi, kui sa 10k panka viid siis mingit suurt efekti sealt ei tule. Kui see jääb selliseks ühekordseks suuremaks makseks siis sellel suurt mõtet pole. Aga kui rahavood lubavad ja võtta endale eesmärgiks kõik ennetähtaegselt ära maksta siis tasub kindlasti seda teha.
-
See on natuke selline biased jutt, kuna sa ise nii tegid siis see tundub sulle hea. Tegelikult sa võiks teha ära selle arvutuse, mis oleks juhtunud siis, kui sa oleks kogu selle raha indeksisse paigutanud ja mida tulemused siis näitaksid.
Aga isegi siis, me ju ei tea, mis tulevikus saab ja kas ka teine kord samamoodi läheks. -
Väga põhjalikult arvutama isegi ei pea. Peaks olema silmaga näha, et võit indeksfondist vs kokkuhoitud intress on suurusjärkudes erinevad numbrid.
Aga nagu juba mainiti, see on tagantjäreletarkus. Olen kuulnud ka inimestest, kes väriseva käega lükkasid paanika kõrghetkel kogu vaba papi Swedi aktsiasse. Loteriivõit missugune. Aga oleks võinud ka teisiti minna. -
"toonik"
See on natuke selline biased jutt, kuna sa ise nii tegid siis see tundub sulle hea. Tegelikult sa võiks teha ära selle arvutuse, mis oleks juhtunud siis, kui sa oleks kogu selle raha indeksisse paigutanud ja mida tulemused siis näitaksid.
Aga isegi siis, me ju ei tea, mis tulevikus saab ja kas ka teine kord samamoodi läheks.
Indeksifondi tootlus võib tulla, aga kodulaen tuleb maksta. Emotsionaalselt on ikkagi seos selline, et meelerahu tagab ebaratsionaalne otsus kodulaenu vähendada kui et see raha indeksitesse panna. Nii paraku on, eriti täna kui see indeks teeb sul nt 8% aga kodulaenu intress on 6%. See paar protsendipunkti abstraktset* tootlust lisaks on paljudele väiksema väärtusega kui igakuiselt vähenev kohustus panga ees.
Siin oli ülevalpool ka soovitus laenugraafik ümber teha lühema aja peale. Minu meelest on see halb soovitus. Vii pigem kuumakse madalaks ja maksa jupi kaupa lisaks kui et võta kohustus iga kuu suurem rahavoog taskust välja käia. Tuleb kriis, palgad kukuvad või jääd töötuks, siis on keerulisem leida väiksem summa kui et suurem summa.
*Indeksifondid teevad üks aasta miinust, teine aasta tugevat plussi ja kui satud miinusaasta peale, siis positsioonide likvideerimine võib kiirelt tulla. Ehk võtad vastu kaotuse, kuid ei lase potentsiaalil tõusta uuesti realiseeruda. -
Veeriku,
see sõltub ikka alternatiividest. Minu Balti portfelli XIRR näitab 2009-st tänaseni keskmiselt 18,8%. Pannes siia kõrvale pikalt miinuses olnud euribori ja suhteliselt tagasihoidliku marginaaliga kodulaenu, siis selles valguses oleks kodulaenu varasem tagasimakse olnud rumalus. -
Jah, ma olen kriitikaga absoluutselt nõus. Väga võimalik, et investeerides oleks teeninud rohkem.
Aga samas ma mõistan ka teemaalgataja häiritud meelerahu seoses suure laenukoormuse ja intressidega.
Jagasin lihtsalt enda kogemusi. Mul endal ei ole sellist rahatarkust, et aktsiaturgudel ja indeksfondides möllata. Igasuguste investeerimistega olen valdavalt vastu pükse saanud. Teenin raha ettevõtlusega, tuleb oluliselt paremini välja.
