IT-valdkonda sisenemine - Free topic - Forum - LHV financial portal

LHV financial portal

Forum Free topic

IT-valdkonda sisenemine

Log in or create an account to leave a comment

  • Tere!

    Plaanin teha karjäärimuudatust ning siseneda IT- Valdkonda.

    Ise mõtlen, et äkki tarkvaratestijana ja siis projektijuhiks vms

    Mis on soovitused? Mis on head koolitused, mille läbimine avab uksed IT-maailma

    Tänud ette
  • Algandmeid on vähe, et ehk siis teadmata on mis materjalist on toorik millest hakatakse värsket itimeest voolima, aga arvatavasti Taltechi või Tartu Ülikooli bakalaurusega võiks uksi avada küll. Kui soovid neid uksi suurema hooga avada, siis magister või doktor.

    Mingi paarikuise-pooleaastase koolituse tulemusel saadud tunnistusega on võimalik, et saadetakse avatud ust väljapoolt uuesti kinni panema.

  • Olen olnud pikalt hanke ja ostuvaldkonnas. Magristrikraad logistikas (tarneahela juhtimises).Vanust omajagu, 42.
  • Olen ise näinud häid kandidaate, kes tulid Vali IT programmist: https://vali-it.ee/

    Jah, ei ole küll baka ega magister, kuid sellega saab jala ukse vahele küll ja juunior-arendajaks, kes hea õppimisvõime ja -huviga jõuab 1-2 aastaga mid-level tasemele. Peaasi, et huvi on. Hobiprojekti võib juba kohe täna kirjutama hakata. Ka ChatGPT või Copilot otse IDE's aitab kiiremini uusi kontseptsioone õppida.
  • Arendajal peab olema eriline peakuju (ma ei oska seda paremini kirjeldada aga head arendajad on erilised inimesed). Võimalus, et 42selt sa endal sellise peakuju avastad, on pigem väike.
    Testija peab suutma väga süstemaatiliselt protsesse läbida, punktuaalsus, võime näha seoseid esiti seosetute asjade vahel.
    PM/analüütik on neist kindlasti kõige "pehmem" - pead suutma inimestega suhelda (nii äripoole "homseks müüsin sellise lahenduse, olgu olla" kui ka arendajatega, kes võivad sulle tund aega seletada äripoole ülesande utoopilisust), protsesse jälgida ja luua. Logistikuga tõenäoliselt kõige enam ühist.
    Kõigis ametites on keskmisest kõvem loogika plussiks.
  • Olen kunagi sarnase erialase kannapöörde läbi teinud ning selle põhjal kinnitan kasutaja 2korda2 juttu.
    Soovitan otsida kohti kus varasem kogemus logistikas saaks uut eriala täiendada. Tundub, et protsessid ja nende juhtimine võib olla märksõnaks. Tasuks vaadata esmalt analüütiku ning sealt edasi tootejuhi (PO) positsioonile, sealt edasi PM jne. Võid ka ebamääraseks IT-projektijuhiks hakata, kuid siis on risk maanduda mingis ettevõttes kus kogu IT-osakonna moodustabki üks "projektijuht" kes peab ise kõike tegema (ning lõpuks korralikult tehtud ega õpitud ei saa midagi). Suurtes ettevõtetes on projektijuhtide olukord ehk parem.
    Ma ei kujuta ette, et eelmainitud karjäärivertikaalis on olemas koolitusi mille läbimine avaks uksi. Mõni annab võimaluse saada varvas uksevahele, et end siis tõestama hakata, kuid pigem on küsimus reaalsetes teadmistes (kasvõi teoreetilistes) - kas oskad oma varasemat kogemust seostada uute teadmistega uues valdkonnas.
  • Mina ei kujuta ette, kuidas analüütik saab oma tööd teha, ilma ise valdkonda intiimselt tundmata. Kasu sellisest analüütikust ei oleks kuigivõrd suurem sekretäri palkamisest.
  • Karjääripööraja peab arvestama, et ta konkureerib noortega - kes õpivad väga palju kiiremini ja kelle palgatase on madalam kui sa praegu tõenäoliselt harjunud oled.
    Ainult eelneva elu kogemuse edukas ära kasutamine aitab sul enamvähem võrdväärselt konkureerida.
  • Hetkel sain näiteks kood/jõhvi selection sprindile. Või no avaldus vaadatakse läbi. Loodame, et minusugust vana pässi ikka kutsutakse :) Mis see kood/Jõhvist üldse arvata?
  • Kaur ja 2korda2 panevad täppi. Kuigi täna on võlusõnad "pilv" ja "DevOps" ei ole igasugune äri IT ka üldse mitte paha.
    Tegelikult on just ÄRI ITs päris palju inimesi puudu. Pädevaid inimesi, kes suudaks use-case ja user-story üles joonistada, saaks UML diagrammidest aru, oskaks paigaldusdiagramme joonistada... ja kes üleüldiselt suudaks vastata küsimustele:
    1. Mida saaks (äri)protsessis paremaks (kasumlikumaks) teha ja
    2. missugune IT lahendus võiks sobida (NB! ei pea teadma "kuidas")

    Ega neid inimesi ei olegi nii "jalaga segada" kui arvatakse. Noored, kes on ainult äri IT-d ja analüüsi õppinud ei oma tihtilugu piisavalt kogemust tehnilises pooles (mis kõik võib valesti minna) ja tehnilise poole pealt liiguvad inimesed sinna üsna vastumeelselt.
  • Endal sarnane plaan käsil. Kriitika on teretulnud. Taustaks:

    8 aastat spordiennustuses maailma suurimates kontorites: tõenäosusteooria ja turu liikumine, alghindade loomine ja välja kujunemine.

    Pusinud omal käel HTML ja CSS freecodecampis. Paar udemy kursust olen lisaks võtnud, kaasa arvatud Javascript. Plaanis teha Programmeerimise mikrokraad Tartus/Taltechis. Oman paari tuttavat seenior arendajat, kellelt saab mentorlust. Ise jooksvalt vaeva näha.

    Hetkel olen 6 kuud tegelenud ise õpingutega. Soovin 1-2 aasta jooksul (realistlik ootus) tarkvara arendajana (vanust praegu 34), esialgu pigem front endis.

    @2korda2 - Mida see eriline peakuju siis endast ette kujutab ? Kas Tammsaare "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus ei kehtigi" tarkvara arenduses.
  • Õpingute ajal ürita juba aru saada kuidas sinu õpitavat võimalik reaalelus kasutada - samaaegselt hakka õpitut praktikas kasvõi hobikorras rakendama. Kõige tähtsam ehk isegi on see, et sa oled valmis eraelulisteks ohverdusteks - kuidas lõigata välja endale vaba aeg kus kõike seda asuda rakendama ja arvesta, et sa pead seda leidma oma lähedaste arvelt. Su noored konkurendid teevad sama aga neil puudub pere.

    Aitab võrgustiku loomine.
  • "poliitikavaatleja"
    .... @2korda2 - Mida see eriline peakuju siis endast ette kujutab ? Kas Tammsaare "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus ei kehtigi" tarkvara arenduses.

    IT arenduses kipub pahatihti olema vastupidi - alguses on armastus, aga kui teed tööd ja näed vaeva, siis kaob see armastus ära ja asendub tülpimusega. Viimane ei sõltu isegi peakujust.
  • "poliitikavaatleja"

    @2korda2 - Mida see eriline peakuju siis endast ette kujutab ? Kas Tammsaare "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus ei kehtigi" tarkvara arenduses.

    Kaua sa seda kraavi kaevad? Hea arendaja kaevab kraavi nädalaga, vajadusel soovitab üldse koppa. Halb teeb seda kraavi pool aastat ja siis ka vajub tagumine ots kraavist juba kinni...
    Lai silmaring, teadmised eri tehnoloogiatest, nende kasutusvõimalustest tulevad alati väga kasuks.
    Samuti tuleb kasuks, või lausa eeldus on, ettekujutlusvõime, näha loodavat süsteemi detailideni oma peas juba enne töö alustamist.
    See on minu kogemus...
  • "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus"
    "Sina oled seda teind ja minu ema tegi ka, ega ta siis muidu nii vara ei surnud. Aga armastust ei tulnud"
  • Sekundeerin siinkohal Offf-i poolt öeldule.
    Tänapäeva IT on kohutavalt lai ala ning 40-se vanusega lihtsalt junior-arendjaks hakata ei pruugi olla parim võimalik valik.
    Vaatamata sellele, et koodi kirjutamine on endiselt vajalik oskus ning selle AI kätte jätmine on võimalik ainult mingite triviaalsete veebi frontendide kontekstis. Kõik, mis vähegi keerukam, vajab ikkagi humanoidi poolset ülevaatamist :)

    Soovitaks teemaalgatajal kiigata äriprotsesside modelleerimise ning seega pigem sinna analüütiku-projektijuhi rolli poole. Ning soovitavalt valdkonnas mida ise tunneb, s.t. logistika.
  • "ussu"
    Olen olnud pikalt hanke ja ostuvaldkonnas. Magristrikraad logistikas (tarneahela juhtimises).Vanust omajagu, 42.


    Sinu teadmised logistikast võivad kulda väärt olla. Otsi logistika tarkvara tootvaid firmasid ning proovile jutule saada. "Ma ei tea ITst midagi aga tundub põnev" on päris okei motivatsioonikiri.

    Tarkvaraarendaja ametist soovitaks veidi eemal hoida, kuna seal võtab päris omajagu aega, et heaks saada (10 000h reegel) ja keskpäraseid kooditreialitel on hetkel raske.
    Oskust ärist ja protsessidest aru saada, inimsuhetest läbi närida ning mingi parem lahendus välja pakkuda on turul nõutud oskus.

    Samas olen kohanud piisavalt 40+ ümberõppinud nooremprogrammeerijaid, kes polnudki lootusetud aga siiski your mileage may vary.

  • "poliitikavaatleja"
    @2korda2 - Mida see eriline peakuju siis endast ette kujutab ? Kas Tammsaare "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus ei kehtigi" tarkvara arenduses.

    Ei, lihtsalt suure punnitamisega midagi ei tule. Kiiks peab olema.
    Diplom ise ei anna üldse midagi - Enne peab kiiks olema. Kui siis haridus otsa tuleb, siis on lootust saada inimene, kes murrab ka suuri asju efektiivselt.
    Samas olen näinud ka keskharidusega arendajat, kellel keskmisest purakama probleemi lahendamisel läksid silmad põlema, küttis terve öö läbi ja hommikul minu kontorisse jõudes oli suu kõrvuni - õhtul 30minutit võtnud protsess oli ära optimeeritud ~15 sekundi peale.

  • Ma võin veidi seletada seda "erilist peakuju". Arvutid on Väga Juhmid Elukad. Väga. Nendega saab suhelda ainult formaliseeritud keeles, andes ette täht-tähelise juhtnöörid. Ja siis teeb ta täpselt seda mida kästi, mida seda mida sooviti. Formaliseerimise metoodikaid on mitmeid -- OOP on neist kõige levinum ja arvatakse kõige rohkem "inimese peakujuga" sobivat. Arvatakse. Abstraktsiooni on ka OOPis päris palju. Mõne inimese peakujuga sobib paremini klassikaline imperatiivne lähenemine. Ja mõne väga erilise peakujuga kodaniku jaoks on parem funktsionaalne lähenemine. Moodsatest paradigmadest on veel deklaratiivne lähenemine popp. LIHTSAMAKS ei tee see elu mitte mingil määral. Analoogia põhjal seletades:
    Kui sa tahad, et laps toa ära koristaks:
    vanakooli imperatiivne - detailne juhend "võta hari, tee edasi-tagasi liigutusi sel ja sel pindalal... yadda-yadda". Harja pead eelnevalt defineerima.
    imperatiivne - harja jaoks on olemas valmis teek, detailne juhend "võta hari, tee edasi-tagasi liigutusi sel ja sel pindalal...
    deklaratiivne - hari, tolm ja põrand sind ei huvita, aga sa pead ülima detailsuse ja põhjalikkusega kirjeldama, MILLIST puhast tuba sa näha tahad (jah, ka voodi alt tuleb tolm ära pühkida, jah, laua tagant ka, ja kapi alt)
    Fakt: Hea Arendaja on 10 korda produktiivsem kui keskpärane.
    VÄGA kasuks tuleb formaalsete distsipliinide nt. erinevad matemaatikad tundmine. Tugevasti kasuks tuleb teadmine, kuidas arvuti tegelikult arvutab ja kuidas andmeid säilitab ja kuidas võrk töötab.
  • "Offf"
    Ma võin veidi seletada seda "erilist peakuju". Arvutid on Väga Juhmid Elukad. Väga. Nendega saab suhelda ainult formaliseeritud keeles, andes ette täht-tähelise juhtnöörid. Ja siis teeb ta täpselt seda mida kästi, mida seda mida sooviti.

    Veidi OT, aga ma ütleks, et see printsiip "arvutid on juhmid" laieneb VEEL ka AI peale. Ehk siis AI loob illusiooni kasutajale nagu ta oleks väga tark, justkui nagu mustkunstnik, kes tõmbab jänese kübarast välja, tegelt see oli hõlma all.
    Just see ongi oluline oskus - aru saada või eristada, mida mingi tehnoloogia teha suudab ja KUIDAS ta seda teeb. Kui see "eriline peakuju" olemas on, suuresti tahtmine aru saada, KUIDAS miski toimib ja MIKS ta nii toimib, siis on juba pool võitu. Ülejäänu võib olla see töö ja armastus :)
  • Olles ise pikka aega AI-sektoris tegev olnud, võin väita, et põhjus miks Eesti muust maailmast nii maha on jäänud ongi selles, et Eestis on levinud suhtumine: AI on juhm kast ja teeb ainult seda mida koodiloojad tal teha käsivad.
    Minu jaoks ei ole arvuti/AI kunagi juhm kast olnud, vaid ressurss millega andmeid töödelda ja see on AI-tööstuses täiesti valitsev mõtteviis, kui vaadata kasvõi seda, kuidas suurfirmad omale Nvidia GPUsid kokku kuhjavad.
  • "decibel"
    Olles ise pikka aega AI-sektoris tegev olnud, võin väita, et põhjus miks Eesti muust maailmast nii maha on jäänud ongi selles, et Eestis on levinud suhtumine: AI on juhm kast ja teeb ainult seda mida koodiloojad tal teha käsivad.
    Minu jaoks ei ole arvuti/AI kunagi juhm kast olnud, vaid ressurss millega andmeid töödelda ja see on AI-tööstuses täiesti valitsev mõtteviis, kui vaadata kasvõi seda, kuidas suurfirmad omale Nvidia GPUsid kokku kuhjavad.


    Arendajad lihtsalt ei talu sellist tehnoloogiat, mis tõmbab jäneseid õhust välja, ei tea kuidas ja vahetevahel valetab, ei tea millal. See ongi andmeteadlaste pärusmaa.
  • olles teemaalgatajaga samas vanuses ning IT-st sama kaugel, nagu maa kuust, siis loomulikult on kõik võimalik ning inimesed on erinevad, aga mina küll ei usu, et selles vallas saaks kuidagi lühikese ajaga järje peale. Lisaks sellises vanuses olla kuskil kontoris mingi praktikant-jooksupoiss on ka päris rõve perspektiiv. Suvepäevadel vaevalt, et mõni büroojuht-sekretär selles vanuses õpipoisile kätte annab, pigem ikka osakonnajuhatajale-direktorile... Ehk siis minu soovitus, mine osta omale kolm rekkat, pane ukrainlased rooli ja ise tee logistikat, kontaktid on sul olemas ja jalgratast leiutama ei pea. Rikkaks ei saa, aga sinu ja kolm ukrainlast toidab ära.
  • Ahjaa - tarkvaratestija perspektiiv kui eraldi ametina pole ehk ka kõige jätkusuutlikum . Mitte et ta oleks kuidagi kaduv amet aga ma tahaks arvata, et ta nö tiimi koosseisust on välja arvamisel ning liigub nö platformi pakkumise alla või siis nö eraldi alana eraldi firmades. Muud ehk midagi ei olegi kui see, et vajadus kas siis väheneb/kitseneb .
  • Nende Suurte Kontekstitundlike Iseõppivate Keelemudelitega on see häda, et kuna neurovõrk treenib ennast ISE, siis keegi ei tea, mis seosed tal lõpuks tekivad. AI ISE ei oska ka seletada, miks ta jõudis just sellisele või teistsugusele järeldusele. Andmekvaliteet on veel omaette teema. Kui ikka piisavalt palju on 2+2=5 algmaterjali, siis 2+2=5 tulemuse me AI käest ka saame. Paras "musta kasti" probleem. Me umbkaudu teame äärmusi. Aga mis juhtub siis kui meil on 9 väidet "2+2=5" ja 8 "2+2=4" aga autoriteetsematest allikatest, siis me ei tea. Kuna AI seab neid kaalusid ja kriteeriume ka "ise". Ja muidugi, kui me kõik täpselt ette anname... siis pole tegemist enam AI-ga vaid tavalise imperatiivse algoritmiga.
  • Ma avaldan saladuse, mida mitte keegi ei tea. IT-s on palju haipi. Teoorias ongi kõik huvitav, aga kui sa päriselt tööle lähed, siis need projektid, millega sa tegelema hakkad, on ulmeigavad. Nagu ka Taavi Kotka kuskil intervjuus mainis, et IT on oma olemuselt väga igav. Ja need paarsada või paartuhat lisaeurot, mida sa vbl lisa teenid, ei vii sind rahaliselt ka oluliselt kaugemale. Tegeled nt järgmised viis aastat enese koolitamise ja vbl ka uuel kohal töötamisega ja selleks ajaks oled ka sellest nn uuest asjast samamoodi tüdinenud.
  • IT ja "igav"??? Well, kui sa satud mingisse progemisfarmi, kus retsepti "99 keskpärast koodineegrit ja üks nuudiga Projektijuht" retsepti järgi halba enterparishaisulist jaavaputru keedetakse, siis jah. Siis on küll masendav. Enamiku ärirakenduste arhitektuur enamasti ei pane ka silma särama. Aga ripub ikka inimesest ka ära. Ma olen näinud päris nutikaid häkke, mis "WOW" efekti tekitavad ka päris surmigavates ärimerekoletistes.
    Aga jah, selle jaoks peab olema "eriline peakuju" et nautida seda kuidas endless loopi seest buffer overflowga välja tullakse JMP aadressi "üleujutuse jäägiga" või vaadata kuidas "quine" või "uroboros" on kirjutatud või avastada, et try-catch blokis on catch alla tehtud "operator override" ja sinna sisse mingi "loogika" sokutatud, või...
    Tõsi küll, normaaloludes sellised vigurid ei peaks produktsiooni jõudma :)
    YTs oli juhtumisi just täitsa hea seletus "peakuju" kohta
  • "DEportivo"
    Ahjaa - tarkvaratestija perspektiiv kui eraldi ametina pole ehk ka kõige jätkusuutlikum . Mitte et ta oleks kuidagi kaduv amet aga ma tahaks arvata, et ta nö tiimi koosseisust on välja arvamisel ning liigub nö platformi pakkumise alla või siis nö eraldi alana eraldi firmades. Muud ehk midagi ei olegi kui see, et vajadus kas siis väheneb/kitseneb .


    Testijana võib-olla küll, aga mulle tundub, et arenduse poolelt on just vastupidi - suuremad ettevõtted ja kontsernid, ka riigi IT-majad, püüavad nüüd sisse ostmise asemel mingit kompetentsi ikkagi endale luua ja hoida, sest kui äri on nii IT-ga läbi põimunud, siis muutub IT kriitiliseks ressursiks ja kriitiline teadmus sellest, kuidas su IT-süsteemid toimivad ,on midagi kus sa võimalusel ei soovi sõltuda mingist välisest partnerist ja tema riskidest.
  • Mina näen just vastupidist pilti - maksame kasvõi rohkem, peaasi et jumala pärast ise mingit võimekust ei omaks. Riskidest ma parem ei räägigi.
  • "Offf"
    IT ja "igav"??? Well, kui sa satud mingisse progemisfarmi, kus retsepti "99 keskpärast koodineegrit ja üks nuudiga Projektijuht" retsepti järgi halba enterparishaisulist jaavaputru keedetakse, siis jah. Siis on küll masendav. Enamiku ärirakenduste arhitektuur enamasti ei pane ka silma särama. Aga ripub ikka inimesest ka ära. Ma olen näinud päris nutikaid häkke, mis "WOW" efekti tekitavad ka päris surmigavates ärimerekoletistes.
    Aga jah, selle jaoks peab olema "eriline peakuju" et nautida seda kuidas endless loopi seest buffer overflowga välja tullakse JMP aadressi "üleujutuse jäägiga" või vaadata kuidas "quine" või "uroboros" on kirjutatud või avastada, et try-catch blokis on catch alla tehtud "operator override" ja sinna sisse mingi "loogika" sokutatud, või...
    Tõsi küll, normaaloludes sellised vigurid ei peaks produktsiooni jõudma :)
    YTs oli juhtumisi just täitsa hea seletus "peakuju" kohta

    See on jah selline suht igav nikerdamine, millest vaimustud vbl vanuses 20-40. Hiljem juba enam ei viitsi ja leiad ka lihtsamaid ja huvitavamaid mudeleid, kuidas raha teenida. Aga seda võib veel aktsepteerida. See, kus sa seda rakendama pead, on surmigav. Nt mida põnevat võiks olla Tervisekassa infosüsteemi arendamises? Võta midagi andmebaasist, kuva seda kuskil, genereeri arveid ja saa piki pead, kui kuskil peaks mingi bugi sisse jääma. Või siis aruta lõpmatusi selle asutuse sisemise protseduure, kuidas kõik tööprotsessid seal ikka käivad. On tõesti nii põnev või?

    IT on muidu ka suurepärane valdkond enese läbipõletamiseks. Selleks ajaks, kui järjekordse arendusvahendi vms selgeks õpid, pead juba järgmise ette võtma, sest tuhat matsi jõuavad neid rohkem genereerida, kui üks loll õppida.
    Ühest küljest on muidugi huvitav, kui saad kogu aeg midagi juurde õppida, aga teisest küljest tekitab see ka jõuetuse tunnet.
  • "Draax"
    "DEportivo"
    Ahjaa - tarkvaratestija perspektiiv kui eraldi ametina pole ehk ka kõige jätkusuutlikum . Mitte et ta oleks kuidagi kaduv amet aga ma tahaks arvata, et ta nö tiimi koosseisust on välja arvamisel ning liigub nö platformi pakkumise alla või siis nö eraldi alana eraldi firmades. Muud ehk midagi ei olegi kui see, et vajadus kas siis väheneb/kitseneb .


    Testijana võib-olla küll, aga mulle tundub, et arenduse poolelt on just vastupidi - suuremad ettevõtted ja kontsernid, ka riigi IT-majad, püüavad nüüd sisse ostmise asemel mingit kompetentsi ikkagi endale luua ja hoida, sest kui äri on nii IT-ga läbi põimunud, siis muutub IT kriitiliseks ressursiks ja kriitiline teadmus sellest, kuidas su IT-süsteemid toimivad ,on midagi kus sa võimalusel ei soovi sõltuda mingist välisest partnerist ja tema riskidest.


    Sa üritad endale hoida enda ärikriitilisi protsesse maja sees, mis on väga normaalne. Samas oskus testida, pole kuidagi sellega seotud enamasti. Mille tõttu on hinnas natuke holistilisemalt mõtlevad inimesed v "ma kirjutan head koodi" mehed. Ja et hoida arendajate pead võimalikult puhtana, siis abstrakeerid temalt mõned mured ära, muidu ei liigu asi edasi kui ta sul maadleb muredega, mis raha ei teeni. Aga seda küll, et tellijate poole pealt muutub ka aina tähtsamaks oskus omada toodet, mitte tellida projekti.
  • "tauts"
    See on jah selline suht igav nikerdamine, millest vaimustud vbl vanuses 20-40. Hiljem juba enam ei viitsi ja leiad ka lihtsamaid ja huvitavamaid mudeleid, kuidas raha teenida


    Raha Teenitakse ikka pilveplatvormid, kubernetes, yaml, docker, ansible, terraform jne. maastikul.
    Raha Kulutatakse huvitavate hobide peale nt. midagi analoogset (tunnistan, see on WAY over my skill level, aga liigume sinna poole)
    Mina rahuldun esialgu sellega, et ehitan maatriksprinterist ja arduiinost endale teletaipi, et kasutada arvutit nii nagu Issand seda ette nägi :)

  • Misasja ma lugema pean??
    Kuulge kulla inimesed -- misajast on palgatööga raha teenimine pidanud "huvitav" olema? Huvitavad on Sinu enda hobid -- kasvõi teletaibi ehitamine või retrotehnika elustamine ja sellega kannimine.
    Tavaline palgatöö ongi üldjuhul igav ja nüri. Saage üle :)
  • Tead, Offf, ära aja siin oma hereesiat. Arvutiga suhtlemiseks nägi issand ette rea lüliteid ja kaks rida lambikesi.
  • Isand ziffil on õigus! Kuradi lumehelbekesed! Ah et töö peaks neile "meeldima" ja kuidagi "huvitav" olema? Palehigis pead sa oma leiba teenima. Kas Vargamäe Andresele "meeldis" kraave kaevata? Aga ta ei ohkinud.
    Isand zuckerblaum - teie "stock value" tegi just vertikaalse sööstu ülespoole.
  • Hea arendaja peab ka suutma olulist ebaolulisest eristada. Millal on oluline kinni pidada abraktsioonidest ja millal mitte, millised nõuded on vajalikud ja millised ballast jne.

    Lisaks peab aru saama, kuidas arvuti töötab. Ma pole seni näinud IT valdkonda/eriala, kus see poleks hea olemiseks vajalik olnud.

    Kui aga töö ei meeldi, siis pole arendajana midagi teha. Heal juhul saab sellisest veel ühe igavese juuniorarendaja (sõltumata ametinimetusest, mis aastate või intriigide eest antakse).

    Kusjuures, tegelikult on igasugused ehitatavad süsteemid täitsa huvitavad. Probleemid tekivad muidugi siis, kui neid ehitades nende siseelu ja arhitetktuuri põhjustega tutvud ja hakkad rohkem asjast aru saama kui analüütikud ja klient ...

    Kõige parem on siseneda oma eriala kaudu, st kui olla logistik, siis hakata aretama logistikalahendusi. Kui on ka kogemus mõne ERP vms süsteemiga, siis võikski alustada selle progemisest. Need on oma "ühe vaate tasemel" suht lihtsad arendada.
  • "raulir"

    Kõige parem on siseneda oma eriala kaudu, st kui olla logistik, siis hakata aretama logistikalahendusi. Kui on ka kogemus mõne ERP vms süsteemiga, siis võikski alustada selle progemisest. Need on oma "ühe vaate tasemel" suht lihtsad arendada.

    Oled sa ikka kindel, et ERP süsteemiga millegagi segi ei aja?
  • Kui vastata teemapüstitaja küsimusele. Siis ma soovitan alustada suurte IT firmade suveülikoolidest. Nad peaksid neid siiamaani korraldama. Samal ajal vali mingi progemiskeel mida õppida ning alusta Hackerrrank või Codility või mingi muu sarnase lehe kaudu algoritmide õppimist. Kui saad tööle, siis õpi kodus lisaks iga päev mitu tundi. Seda peaks alguses tegema.

    Tasub meeles pidada et Eestis on mitmendat kvartalit järjest majanduslangus, niiet tööturg on selline nagu ta on juuniorarendaja jaoks. Äkki teised kogenumad oskavad öelda kuidas praegu tööturuga teistes riikides on?

    Ja siis viimaseks mitte heituda. IT ei ole mingi magic, mida teevad ainult väljavalitud. Kui ei õnnestu saada tööle siis proovi uuesti. Küll meil see majanduslangus lõpuks ka läbi saab ja tööturg pöördub.
  • "Olevipoeg"
    "raulir"

    Kõige parem on siseneda oma eriala kaudu, st kui olla logistik, siis hakata aretama logistikalahendusi. Kui on ka kogemus mõne ERP vms süsteemiga, siis võikski alustada selle progemisest. Need on oma "ühe vaate tasemel" suht lihtsad arendada.

    Oled sa ikka kindel, et ERP süsteemiga millegagi segi ei aja?

    Ma arendasin 3 aastat MS Axaptat / Dynamics AX-i ja see oli mu esimene arendajakoht (ca 2003). Mõned, praeguseks aegunud serdid on mul ka.

    Tegelesin peamiselt finantside ja laoarvestusega. Asja teeb lihtsaks see, et kogu arhitektuur on juba paigas ja seda läbiproovitud parima praktika alusel. Jätka vaid samas stiilis ja kirjuta oma loogika vahele. Päris uute asjade lisamine on muidugi keerulisem, aga sinna saab areneda.

    Selles suhtes ma pole nõus siin nendega, kes AI-d ja copiloti kiidavad - nendega tekitab sellist igavese juuniorarendaja vigast koodi. Nii palju kui mina olen proovinud, siis läheb rohkem aega genereeritud koodi remontimisele ja ühtlustamisele kui otsast peale ise kirjutades. Igavese juuniorarendaja kood on sarnane - "error reporting off" ja kopipaste selle järele, vahepeale paar muutujate ümbernimetamist.

    Ülemused on rõõmsad, et päevaga saab kliendile midagi esitada, hiljem peab vanemarendaja seda kraami nädal aega helpima, ilma "kasulike tundideta".
  • Huvitav, et viimasel ajal ikka kõik tahavad alguses minna testijaks. Mina soovitaks ikka tehnilise toe osakonda minna. Seal kogud ikkagi kõige kiiremini ja kõige rohkem teadmisi ja arusaami kuidas asjad käivad. Sealt edasi siis otsustad kuhu poole minna - kas tehnilisele poolele või äri poolele. Küll aga 42 aastaselt ma isegi ei kujuta ette... nagu öeldud sai siin kellegi poolt siis konkureerid ikkagi turul kus sinul on vähe kauplemisruumi. Ja eks see entry-level tasu ilmselt ei ole sinu maitse järgi ka.

    Kõik tehnilised positsioonid - noh, nad on tehnilised. Aga ega ka äri suunal on sul tehnilist taipu vaja. Tarkvaraarenduses ikka üldiselt keegi ei salli projektijuhte kes ei saa aru natukenegi asjadest. Pead ikka miskit 5a tööd tegema enne, et oleks austustväärt teadmised taga, Okei võibolla vähem kui oled õpihuviline. Tootejuht tarkvaras on ka selline väga laialivalguv mõiste. Enamustes firmades seda pole vaja - ja seal kus on on konkurents ikka väga tugev. Ja eks samuti - pead aru saama mis asi on teenuse disain ja millised lahendused sobivad millistele probleemidele.

    Ma vabandan, et nii pessimistlik. Minu soovitus oleks jääda oma valdkonna juurde. Küll aga kui sa tead enda valdkonnas kohti mida saaks paremaks muuta tarkvaraga. Tee oma mingi firma mis tegeleb tarkvaraga ja lahendab mingit logistilist mure. Ole juht ja ole ettevõtja. Ja äkki saad juhtida it-ettevõtet.
  • Palju see enteri leveli tasu on? Ma arvan, et mul pikk elu veel ees, miks mitte õppida ümber.
  • "raulir"
    "Olevipoeg"
    "raulir"

    Kõige parem on siseneda oma eriala kaudu, st kui olla logistik, siis hakata aretama logistikalahendusi. Kui on ka kogemus mõne ERP vms süsteemiga, siis võikski alustada selle progemisest. Need on oma "ühe vaate tasemel" suht lihtsad arendada.

    Oled sa ikka kindel, et ERP süsteemiga millegagi segi ei aja?

    Ma arendasin 3 aastat MS Axaptat / Dynamics AX-i ja see oli mu esimene arendajakoht (ca 2003). Mõned, praeguseks aegunud serdid on mul ka.

    Tegelesin peamiselt finantside ja laoarvestusega. Asja teeb lihtsaks see, et kogu arhitektuur on juba paigas ja seda läbiproovitud parima praktika alusel. Jätka vaid samas stiilis ja kirjuta oma loogika vahele. Päris uute asjade lisamine on muidugi keerulisem, aga sinna saab areneda.

    See oma äriloogika kirjutamine eeldab vähemalt teema hästi valdamist. Lisaks veel kohaliku finantsjuhi/raamatupidajate tahtmiste äraarvamist. See ei ole algaja alustamise koht. 20 aastat jooksul on ERP valgusaastate kaugusele arenenud. Lihtsad asjad on niikuinii juba tarkvarasse sisse kirjutatud. Keerulised asjad aga ongi väga keerulised.
  • "Olevipoeg"
    20 aastat jooksul on ERP valgusaastate kaugusele arenenud. Lihtsad asjad on niikuinii juba tarkvarasse sisse kirjutatud. Keerulised asjad aga ongi väga keerulised.

    Minu arusaamist mööda on ERPid arenenud arenemise enese pärast - või siis omaniku platvormide müügi edendamise huvides. Näiteks 20 aasta tagune Navision oli märkimisväärselt mõnusam keskkond kui praegune Business Central.
  • "Marvin"
    "Olevipoeg"
    20 aastat jooksul on ERP valgusaastate kaugusele arenenud. Lihtsad asjad on niikuinii juba tarkvarasse sisse kirjutatud. Keerulised asjad aga ongi väga keerulised.

    Minu arusaamist mööda on ERPid arenenud arenemise enese pärast - või siis omaniku platvormide müügi edendamise huvides. Näiteks 20 aasta tagune Navision oli märkimisväärselt mõnusam keskkond kui praegune Business Central.

    Võimalik. Kuid keegi ei võta nooremarendajat palgale selleks, et ta enda või kliendi finantsjuhile hakkaks seletama, kuidas asjad tegelikult peaksid käima. See on üks kindlamaid viise hästi ruttu vallandatud saada.
  • "ussu"
    Palju see enteri leveli tasu on? Ma arvan, et mul pikk elu veel ees, miks mitte õppida ümber.

    Ma läksin ERPi arendama 25% kliendile konkreetselt minu töö eest (st neto ilma analüütiku, pm jms tasudeta) arveldatud tundide eest mu palgafondi. Alampiiriks oli küll tolleaegne miinimumpalk, mis oli 3000 krooni, seda sain esimesel kuul. Teise kuu keskel tegin esimese serdi, mu tööd müüdi kliendile ja sain kuu lõpuks juba rohkem.
  • "Olevipoeg"
    "raulir"
    "Olevipoeg"
    "raulir"

    Kõige parem on siseneda oma eriala kaudu, st kui olla logistik, siis hakata aretama logistikalahendusi. Kui on ka kogemus mõne ERP vms süsteemiga, siis võikski alustada selle progemisest. Need on oma "ühe vaate tasemel" suht lihtsad arendada.

    Oled sa ikka kindel, et ERP süsteemiga millegagi segi ei aja?

    Ma arendasin 3 aastat MS Axaptat / Dynamics AX-i ja see oli mu esimene arendajakoht (ca 2003). Mõned, praeguseks aegunud serdid on mul ka.

    Tegelesin peamiselt finantside ja laoarvestusega. Asja teeb lihtsaks see, et kogu arhitektuur on juba paigas ja seda läbiproovitud parima praktika alusel. Jätka vaid samas stiilis ja kirjuta oma loogika vahele. Päris uute asjade lisamine on muidugi keerulisem, aga sinna saab areneda.

    See oma äriloogika kirjutamine eeldab vähemalt teema hästi valdamist. Lisaks veel kohaliku finantsjuhi/raamatupidajate tahtmiste äraarvamist. See ei ole algaja alustamise koht. 20 aastat jooksul on ERP valgusaastate kaugusele arenenud. Lihtsad asjad on niikuinii juba tarkvarasse sisse kirjutatud. Keerulised asjad aga ongi väga keerulised.

    Kliendiga suhtlevad peamiselt vastavad inimesed, mitte arendajad, kes jagelevad ka kliendi esindajatega (sh ERP puhul mitte ainult raamatupidajatega). ERP pole tegelikult eriti kuhugi arenenud, nagu ka Marvin välja tõi - süsteemi loogika on jäänud tegelikult kuhugi 70.-80. piiri peale. Raamatupidamise alused on üldse vanast heast Veneetsia ajast :)

    Arendused on sageli seotud kliendispetsiifiliste aruannetega,kliendispetsiifiliste dokumentidega, mingite kliendispetsiifiliste arvutustega, laomajanduse ja logistika eripäradega jne.

    ERP puhul on veel hea asi, et ei pea tegelema eriti frontendiga, mis on algajatele ja muidu kehvema peakujuga inimestele sageli veidike raske :)
  • "raulir"

    Arendused on sageli seotud kliendispetsiifiliste aruannetega,kliendispetsiifiliste dokumentidega, mingite kliendispetsiifiliste arvutustega, laomajanduse ja logistika eripäradega jne.

    Sa teed praegu juba päris pikka rännakut üle oma kompetentsi piiri. Nii oli see tõesti 20 aasta eest. Tänapäeval on teemad natukese teised.
  • Ma võtsin ühe keerulise IT infraprojekti juhiks tööle IT taustata projektijuhi. Ja väga hea valik oli. Saab hästi hakkama aga teadvustab, et taustateadmised on puudulikud ning plaanib läbida sügisest CCNA kursuse. See mingi päris naljaasi kursus ei ole aga arvan, et ta saab ka seal hakkama.

    Tean ka kahte inimest, kes on läbinud kood Jõhvi. See on päris hardcore meetod aru saamiseks, kas sulle arendamine sobib? Kui seal hakkama saad ja meeldib siis anna tuld ja paremad rabatakse sealt otse tööle. Ja kui sa ka arendajaks ei plaani hakata siis igal juhul on kasulik teada, kuidas see käib.

Threads list

Cookies

LHV website uses cookies to provide you with the best user experience. By clicking "I accept", you consent to the use of all cookies. Read more about the principles of using cookies.

pirukas_icon