Tartu: hea, kuid mõttetu linn!
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Aastaid olen kadedusega vaadanud, kuidas Kilulinna mehed arutavad lõimedes "peatage Edgar" ning "Tallinn põleb" kilobaitide viisi liikluskorratuse ning korruptsiooni küsimusi pealinnas. Meie siin peaga linnas aga ohkame vaid südamepõhjast ja lepime järjekordse jaburdusega andes sellele kättemaksuks mõne ilusa nime nagu näiteks Poola koridor, Lolljala trepp, Preimanni purre, Ajubavabaduse puiestee või Elurikutuse park.
Nüüd on sellel lõpp! Teeme oma Tartu lõime kuhu saame kõik südamelt ära öelda ja enamgi veel! -
Tartu hoolib!
Täna otsustasid Tartu linnavalitsuse töötajad, et tulevad tartlastele vastu ning suurendavad haljasalade pindala. Tartu on ju teatavasti üks kivine kõrb ning natukenegi rohelust paitaks kenasti silma. Kuidas aga haljasalasid juurde saada? Väga lihtne, tuleb lihtsalt asjad ümber defineerida! Näiteks teepeenrad võiksid olla haljasalad? Just, needsamad kruusased teepeenrad, mis on aja jooksul rohtu kasvanud. Tehtud--mõeldud! Täna korraldati Tammelinnas massiline trahvimine, mille käigus said teepeenrale pargitud autode omanikud teada, et tegelikult pargivad nad linna haljasalal. Linn pole mitte kunagi neid nn. haljasalasid hooldanud, pigem on piirnevate kruntide omanikud ise sinna muru külvanud, niitnud, lehti riisunud ning prahti koristanud, et kodu ümbrus kenam oleks... Aga nüüd on sellega ilmselt lõpp. Pahameel on suur ja veel trahvimata inimesed arutavad, mida teha. Ilmelt on kõige lihtsam krundiga piirnev teepeenar glüfosaadiga üle käia. Aga mine sa neid hulle linnaviletsuse ametnikke tea; äkki defineerivad taimkatteta kruusa Jaapani aiaks ning trahvivad ikka?
:-D -
Teil on linnaelanike raha eest rahastatav arusaamatu lennuliin Soome ning varsti saate omale ka SÜKU. Mis sellest, et lasteaedade ja koolide renoveerimised on SÜKU nimel teadmata ajaks tulevikku lükatud.
-
Muidugi ei tohi teepeenraid nüüd enam niita, sest elurikkus! Malts ja puju rinnuni on roheline linn! Tartu parke vaadates tekib tahtmine hakata käima neid öösiti vaikse akutrimmeriga rebel-korrastamas.
-
Aga ise valisite sellised poliitikud sinna, kes amentikkarja kantseldada ei oska või ei taha!?! Vahel ma mõtlen, et miks eesti rahvas soovis vabaks saada? Ilmselt oli mingitlaadi soov, et me saaks ise valida enda ametnike, mitte et need meile Moskvast määratakse. Kuid selle olukorra tekkides, kus me peaks teoorias ise saama valida, ikkagi satuvad ametnikeks selleks täiesti ebasobivad isikud, kes on roheline, kes on lilla või lihtsalt uue aja kommunist. Kuidas selline olukord on tekkinud? Mulle tundub, et meie rahval on talupoja tarkus hakanud kaduma ja antakse valmiskasti ääres hääl täiesti läbi mõtlemata. Ühed ja samad näod võimu juures viib alati selliste olukordadeni, kus hakatakse viima igavusest läbi eksperimente, mis alati lõppeb kellegi trahvimise ja sundimise ja käskmisega ning lõpuks sööme kõik muru ja oleme näost rohelised.
-
Väikses puust linnas on lähemal vaatlusel igati pealinna-väärilisi ideid/tegevusi:
* Rattatee Riia tänavale olukorras, kus vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea rattatee olemas (Vanemuise tn) või oluliselt väiksema liikluskoormuse tõttu oluliselt vähem autojuhte segav/ratturitele meeldivam võimalus (Lembitu, Elva jms).
* Mõned aastad tagasi pandi pooleks aastaks kinni Puiestee tänav - "teeme torude vahetuse ja kõik muu korraga". Kirusin juba tollal, et oleks ERMi eest minev tee enne Hiinalinnaga ära ühendatud, oleks seda kaost oluliselt vähem olnud. Sel talvel käisin seal ERMi eest mineval veel avamata uuel teel jalutamas - asfalt maas, valgustis olemas, kõnniteed - kõik nagu päris Euroopas... ja siis 200-meetrine "auk" (puhastatud teekoridor). "No teevad kevadel esimese asjana ära - ju jäi osa raha järgmise aasta eelarvesse" mõtlesin. Kevadel pandi alustuseks kinni Jaama-Sõpruse ristmik ja siis juba Puiestee tänav ka, taas pikemaks ajaks. See 200-meetrine "auk" aga püsib vapralt edasi.
* SÜKU - kütame jälle hulga raha betooni ajal, mil linnaeelarve on pehmelt öeldes punases. Lasteaedade ja koolide renoveerimine nõukaajast tänapäevasemale tasemele võib samas oodata.
* Nurme tänava liikluskorraldus. NB! See auto seal mitte ei liigu vastassuunas vaid on igati reeeglitepäraselt ja planeerijate soovidele vastavalt pargitud. -
Ühesõnaga said kusagil päeva jooksul Tammelinnas nö teepeenral parkimise eest trahvi ? :D
-
See viimane on suurepärane pilt ja kommentaar - kui auto pargib autotee kinni, siis see on pmst maailmalõpp, likluse takistamine, jne. Kui sama auto aga kõnniteele suruda, siis probleemi pole, sest "küll nad läbi mahuvad" :D
-
"2korda2"
Väikses puust linnas on lähemal vaatlusel igati pealinna-väärilisi ideid/tegevusi:
* Rattatee Riia tänavale olukorras, kus vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea rattatee olemas (Vanemuise tn) või oluliselt väiksema liikluskoormuse tõttu oluliselt vähem autojuhte segav/ratturitele meeldivam võimalus (Lembitu, Elva jms).
Siin oleks lahendus panna Vanemuise tn autodele täielikult kinni, kuna vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea autotee olemas. Autojuhid on nõus? :) -
üle raudtee sa Vanemuise tänavalt Lõunakeskuse poole sõites ikka ei saa muidu kui pead Riia tänavale ja viadukti alla keerama. Sealt saab muidugi liikuda vaiksemate Lembitu , Nooruse jt väikeste tänavate kaudu Lõunakeskuse poole, kes ei taha suures liiklusvoos olla
jalgrattaga või ka tõuksiga liikumine pole mingi probleem ka tavalise tänava servas kui liiklustihedus on väike, kedagi ei pea seal ära keelama.
Probleem tekib siis kui liiklustihedus on suur ja see kergliikleja tahab samuti seal autode ja busside voos sees olla, sest kuskil mujal tal lihtsalt pole olla. -
"stagna"
üle raudtee sa Vanemuise tänavalt Lõunakeskuse poole sõites ikka ei saa muidu kui pead Riia tänavale ja viadukti alla keerama. Sealt saab muidugi liikuda vaiksemate Lembitu , Nooruse jt väikeste tänavate kaudu Lõunakeskuse poole, kes ei taha suures liiklusvoos olla
jalgrattaga või ka tõuksiga liikumine pole mingi probleem ka tavalise tänava servas kui liiklustihedus on väike, kedagi ei pea seal ära keelama.
Probleem tekib siis kui liiklustihedus on suur ja see kergliikleja tahab samuti seal autode ja busside voos sees olla, sest kuskil mujal tal lihtsalt pole olla.
Siiamaani on vastamata küsimus, et miks kergliikleja (jalgrattur) peaks üldse sõitma Tartus Riia tänaval? Miks ta ei võiks seda teha mõnel paralleelselt kulgeval tänaval, nagu näiteks Vainemuise tänav. Samuti saaks kergliiklejale teha läbipääse majade vahele ka teisel pool Riia tänavat samamoodi paralleelseks liikluseks. -
Kas keegi suudaks kuidagi lühidalt ja asjalikult ära selgitada SÜKU niivõrd kõrge prioriteetsuse? Tartu linna veebis on kirjas, et eesmärk on uus pind raamatukogule ning võimalus korraldada kunstinäituseid. Eesmärgid ju igati toredad, aga 100 miljonit, millest 70 riigieelarvest?
-
"ttrust"
"stagna"
üle raudtee sa Vanemuise tänavalt Lõunakeskuse poole sõites ikka ei saa muidu kui pead Riia tänavale ja viadukti alla keerama. Sealt saab muidugi liikuda vaiksemate Lembitu , Nooruse jt väikeste tänavate kaudu Lõunakeskuse poole, kes ei taha suures liiklusvoos olla
jalgrattaga või ka tõuksiga liikumine pole mingi probleem ka tavalise tänava servas kui liiklustihedus on väike, kedagi ei pea seal ära keelama.
Probleem tekib siis kui liiklustihedus on suur ja see kergliikleja tahab samuti seal autode ja busside voos sees olla, sest kuskil mujal tal lihtsalt pole olla.
Siiamaani on vastamata küsimus, et miks kergliikleja (jalgrattur) peaks üldse sõitma Tartus Riia tänaval? Miks ta ei võiks seda teha mõnel paralleelselt kulgeval tänaval, nagu näiteks Vainemuise tänav. Samuti saaks kergliiklejale teha läbipääse majade vahele ka teisel pool Riia tänavat samamoodi paralleelseks liikluseks.
Tahab minna nt Aparaaditehasest Tasku keskusesse. Riia tänav on nii kitsas, et sinna ei mahu kohe mitte kuidagi ära? -
Kergliikleja ei taha sõita tänava ääres selleks eraldatud sõidurajal.
Kergliikleja tahab sõita võimalusel sõiduteest eemal, nii et autode müra (aga ka liiklusvool, ülekäigurajad foorid jne.) teda võimalikult vähe segaks. Sõiduteest jalgratturile eraldatud 1,5-2meetrit peaks olema järgnevas ahelas umbes kolmandal-neljandal kohal. Kõige eelistatumad oleks linna läbivad "rohekoridorid" kus saaks sõita ühest pargist/haljasalast/terviserajast teiseni, nii et vahepeal peaks minimaalselt jalgratta seljast maha tulema ja ei peaks arvestama fooridega, jalakäijate ja ristuva liiklusega.
A (esimene eelistus) - kergliiklustee, mis kulgeb kas läbi mõne pargi ja haljasala või promenaadiga paralleelselt
B - kergliiklustee, mis on sõidutee lähedal, aga sellest eraldatud ja kus liigub vähe jalakäijaid
C - jalakäijate tänav või mingi analoogne "no-car zone" sõltuvalt jalakäijate hulgast
D - lihtsalt tühi kõrvaltänav (minimaalse liiklusega)
E - keskmise või tiheda liiklusega tänaval sõidutee kõrvale tehtud jalgratta sõidurada (autodest minimaalselt eraldatud)
F - sõitmine tänaval sõiduraja parempoolses servas -
"invictus"
Tahab minna nt Aparaaditehasest Tasku keskusesse. Riia tänav on nii kitsas, et sinna ei mahu kohe mitte kuidagi ära?
Ju siis ei mahu ära, et nad hakkavad seal autode liiklust kapitaalselt piirama. -
Tartu jalgratturitega on kaks probleemi:
- Vanemuise tn rattatee on TÜHI. Järelikult pole sellel suunal sõitmiseks mingit olulist nõudlust. Riia tn samas suunas autode-busside-rekkade vahel peaks see kuskilt tekkima?
- Vaksali tänava näide ütleb, et võib ehitada igati pädeva rattatee populaarsele marsruudile, aga 2/3 ( ei liialda, pigem hoian tagasi) ratturitel on sellest sügavalt pohhui ja nad sõidavad edasi kõnniteel suvalises suunas, parklas või ka sõiduteel, aga rattatee suunaga nt vastupidises suunas. Ei autojuhid ega jalakäijad ei saa enam mitte kuskil kindlad olla et neile suvalises kohas ette/otsa ei sõideta. Milleks see rattatee siis üldse ehitati? -
"sakuska"
Tartu jalgratturitega on kaks probleemi:
- Vanemuise tn rattatee on TÜHI. Järelikult pole sellel suunal sõitmiseks mingit olulist nõudlust. Riia tn samas suunas autode-busside-rekkade vahel peaks see kuskilt tekkima?
- Vaksali tänava näide ütleb, et võib ehitada igati pädeva rattatee populaarsele marsruudile, aga 2/3 ( ei liialda, pigem hoian tagasi) ratturitel on sellest sügavalt pohhui ja nad sõidavad edasi kõnniteel suvalises suunas, parklas või ka sõiduteel, aga rattatee suunaga nt vastupidises suunas. Ei autojuhid ega jalakäijad ei saa enam mitte kuskil kindlad olla et neile suvalises kohas ette/otsa ei sõideta. Milleks see rattatee siis üldse ehitati?
See on algusest saadik olnud kättemaks autodele. -
Jalgrataste ja eriti pisikeste ratastega skuutrite vastu kõnniteel aitavad reljeefsed sillutisekivid. Eriti kui nende muster on diagonaalis.
-
"invictus"
Siin oleks lahendus panna Vanemuise tn autodele täielikult kinni, kuna vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea autotee olemas. Autojuhid on nõus? :)
Tallinnas ja Tartus levib kuri tõbi nimega veloidiotism. Ei, noh, mulle meeldivad ka vaiksed rohelised linnakesed - aga paraku on Tallinna ja Tartu puhul Eesti suurimate linnadega. Linnade tekke põhjuseks ja eksistentsi mõtteks on transporditeede ühendamine ning teenitava rahalise ressursi koondamine. See omakorda toob kaasa äri kasvu, edasi koonduv raha aga intellektuaalse kasvu igas plaanis - teadusest ja kunstist kulinaariani. See kõik on aga transpordi kokkusõlmimise tulemusena tekkiv tulemus. Ilma logistikata ei saa linn tekkida ega linnana toimida. On küll tehtud katseid luua administratiivseid linnu, aga nende võime iseseisvalt väärtust luua ei ole ajaloos kinnitust saanud.
Seega linnast teeb linna transport. Võtke see ära ja tulemuseks on vaesuv küla. Vaesuva küla ekvivalendiks linnakeskkonnas on geto, slumm. Slummistumine saab olema ka Tallinna ja Tartu tulevik, kui ideoloogiast kantud linna funktsioonide surmamine jätkub.
Ei ole ju keeruline aru saada? -
Ma saan osalt Marvini kirjeldatud veloidiotismi põhjustest aru (saan aru != kiidan heaks). Inimene on oma olemuselt endiselt primaat, kes tahaks tunda talla all pehmet sammast, pea kohal varjulist puuvõra ja tatsata ringi turvalises ruumis, kus ei pea kogu aeg ohtude suhtes pinges olema ja vasakule-paremale vahtima. Kogu inimkonna 300 000 aastane areng on suunanud tema psüühikat ja füsioloogiat sellise keskkonnaga kohastumise suunas. Puurikana või rebasefarmi eluviis pole talle loomuomane.
Viimase 0,06% inimeseksoleku aja jooksul on tema elukeskkond aga kardinaalselt muutunud. Primaat elab nüüd nagu kilu karbis teiste omasugustega kokku pressituna saastatud keskkonnas. Tema aju on liikumisruumi üleküllastavatest heli-, värvi-, lõhna- ja liikumisstiimulitest pidevas ülestimuleerituse seisundis. Ime siis, et inimloomal hakkavad kruvid logisema ja ta jagatud ahta avaliku ruumi pärast teistega kisklema kukub. Tegelikult tahaks primaat inimeses lihtsalt rahu ja vaikust saada ning oma loomusunni kohaselt privaatses ruumis askeldada. Aga ta ei saa - ta on toiduahelat pidi aheldatud selle koha külge, kus õnnestub söögipoolist hankida ning konkurents on kõva. Pärdik on õnnetu ja pahur. Ostab ratta ja paneb lycra selga, et sublimeerida alateadvuses kummitavat loomuvajadust asendustegevustesse. Teine jälle ostab auto ja toonib selle taga- ja külgaknad võimalikult tumedaks, et see meenutaks talle turvalist urgu, mille suudmelt ta välisilma piilub -
"PeaLiK"
Ma saan osalt Marvini kirjeldatud veloidiotismi põhjustest aru (saan aru != kiidan heaks). Inimene on oma olemuselt endiselt primaat, kes tahaks tunda talla all pehmet sammast, pea kohal varjulist puuvõra ja tatsata ringi turvalises ruumis, kus ei pea kogu aeg ohtude suhtes pinges olema ja vasakule-paremale vahtima. Kogu inimkonna 300 000 aastane areng on suunanud tema psüühikat ja füsioloogiat sellise keskkonnaga kohastumise suunas. Puurikana või rebasefarmi eluviis pole talle loomuomane.
Viimase 0,06% inimeseksoleku aja jooksul on tema elukeskkond aga kardinaalselt muutunud. Primaat elab nüüd nagu kilu karbis teiste omasugustega kokku pressituna saastatud keskkonnas. Tema aju on liikumisruumi üleküllastavatest heli-, värvi-, lõhna- ja liikumisstiimulitest pidevas ülestimuleerituse seisundis. Ime siis, et inimloomal hakkavad kruvid logisema ja ta jagatud ahta avaliku ruumi pärast teistega kisklema kukub. Tegelikult tahaks primaat inimeses lihtsalt rahu ja vaikust saada ning oma loomusunni kohaselt privaatses ruumis askeldada. Aga ta ei saa - ta on toiduahelat pidi aheldatud selle koha külge, kus õnnestub söögipoolist hankida ning konkurents on kõva. Pärdik on õnnetu ja pahur. Ostab ratta ja paneb lycra selga, et sublimeerida alateadvuses kummitavat loomuvajadust asendustegevustesse. Teine jälle ostab auto ja toonib selle taga- ja külgaknad võimalikult tumedaks, et see meenutaks talle turvalist urgu, mille suudmelt ta välisilma piilub
Ma ei tea, kas päris nii ikka on? Meie elukeskkond Eestis on ikka radikaalselt erinev mujal maailmas levinust. Kui isegi vaadata inimtsivilisatsiooni sünniaegad esimeste linnade väljakaevamisi, siis majad olid kõik väga tihedalt kokkus surutud. Hea näide on kasvõi keskaegsed linnad. Linna idee on ikka selles, et hõlbustada logistikat, kaubandust ja omavahelist suhtlemist. -
Linnad olid "kokku surutud" kaitse otstarbel. Vaata kuidas Prantsuse "külad" on ehitatud. Välisseinad akendeta ja moodustavad "kaitsemüüri". Tänavad on labürint - lõks igale rumalale ründajale. Meie kandis, kus rüüstajate eest pigem metsa põgeneti on ka "hajaküla" tüüpiline ehitusvorm.
-
"Marvin"
Seega linnast teeb linna transport.
Ma küll pole päris täpselt Tartu ajalooga kursis, aga sealset arhitektuuri vaadates on üsna väheusutav, et Riia ja Vanemuise tänavate rajamisel keegi üldse autode peale mõtles :) -
Leidsin hea illustreeriva pildi ka sellest sajandivanusest lokkavast veloidiotismist Tartus, mille tulemusena maailm kohe-kohe hukka läheb: https://ajapaik.ee/photo/107478/riia-tanav-riia-ja-tahe-t/
-
Viimase kolmveerand sajandi jooksul eksisteerinud versiooni puhul ikka mõeldi. Sõda jättis sinna varemete väljad, mis hiljem tasaseks lükati. Paar aastakümmet hiljem, kui nendele lagedatele midagi ehitama hakati, muudeti ka tänavavõrku, ilmselgelt juba autotransporti silmas pidades.
-
Just jah, ja nt Liivalaia, Paldiski mnt ja Kristiine ristmik Tallinnas, kus pole haisugi rattateedest vaid üksnes lakkamatud asfaltiväljad on umbes, sest...reasons? Kes seal lumehelbekest autoroolis kiusab tema üllal eesmärgil muuta Tallinnat enda auto võimalikult linnalikuks?
-
No sõda ei purustanud ka kogu Riia tänavat varemeväljadeks. Näiteks Kaitseliidu maja Riia mäel, Pauluse kirik,"Hall maja" Riia tn ja Pepleri nurgal. Sõjaeelseid maju on Riia tänaval teisigi. Nende säilinud majade vahelt siis aeti tänav niisugune nagu seda tollal ajada saadi, väga ülilaia ei saanud teha ja tolle aja autode arvu arvestades polnud ka mõtet. Vene vägede poolt 1941.a.purustatud ja hiljem uuesti ehitatud viadukti pealt on näha kui laia tänavat seekord sooviti( jalakäijatele oli seal enne rekonstrueerimist ikka väga vähe ruumi ) , hea, et see üldse niigi lai tehti, kuid näe, ikkagi jäi tuleviku jaoks kitsaks
-
Juba esimese Eesti ajal hakati ehitama maju arvestusega, et tänav muudetakse tulevikus tunduvalt laiemaks. Tallinnas on seda nii mõnegi tänava juures näha. Näiteks: Tallinnas Luise tn 22 kinnistu. (Eestiaegse, 1938. aastal ehitatud hoone arhitektiks on 1930. aastate üks tuntumaid ja tegusamaid arhitekte Tallinnas- Eugen Sacharias.)
-
"jesper"
"Marvin"
Seega linnast teeb linna transport.
Ma küll pole päris täpselt Tartu ajalooga kursis, aga sealset arhitektuuri vaadates on üsna väheusutav, et Riia ja Vanemuise tänavate rajamisel keegi üldse autode peale mõtles :)
Tartu tekkis kohta, kus olulised maanteed said üle jõe minna - ülesvoolu on sood, allavoolu ka. Puhas logistikaülesanne. Autod polnud olulised ning nendest ma ka ei rääkinud. -
Riia maantee vasakusse äärde jäi jõest kuni raudteeni ainult Kaitseliidu maja püsti (küll põlenud müüridena, aga siiski). Paremasse äärde jäi kuni Pepleri nurgani vist kaks maja alles.
Hiljem muudeti Riia tänava alguse sihti, muutus ristumiskoht Tähe tänavaga (tänane Struve tänav oli algselt Tähe, Struve- Riia ristmikult läks Tähe läbi tänaste elamute otse praeguse Tähe kurvini). Nii tähe kui Riia tehti seejuures oluliselt laiemaks.
Riia tänava esimene laiendamine toimus muidugi juba varem, 1920ndate lõpus. Tänase Kaitseliidu maja asemel oli postijaam, mille abihooned mis jäid suuresti praeguse Riia tänava koridori ja kino kohale. Postijaama peahoone asus Kaitseliidu maja tulevasest kohast pisut põhja pool ja sulges osaliselt tänase Riia tn koridori.
Kui Tartu kesklinn oleks sõjatulest rohkem pääsenud, võinuks liikluskoridorid oluliselt teisiti kujuneda. Oli ju ka Turu tn palju kitsam, Vabaduse tn jõele lähemal ning kitsam jne. -
"ttrust"
Juba esimese Eesti ajal hakati ehitama maju arvestusega, et tänav muudetakse tulevikus tunduvalt laiemaks. Tallinnas on seda nii mõnegi tänava juures näha. Näiteks: Tallinnas Luise tn 22 kinnistu. (Eestiaegse, 1938. aastal ehitatud hoone arhitektiks on 1930. aastate üks tuntumaid ja tegusamaid arhitekte Tallinnas- Eugen Sacharias.)
Jah, just nimelt. Vaadates ka Stalini aegset Luise 4 hoonet, siis see on samal kaugusel tänavast nagu Luise 22.
Kaponautide uus monstrum aga selle lähenemisega ei arvestanud :)
P.S. ttrust, kuidas Sulle see maja (Luise 22) silma jäi? Lihtsalt uudishimust -- elan ise sealkandis... -
Vanemuise tn rattatee on TÜHI. Järelikult pole sellel suunal sõitmiseks mingit olulist nõudlust.
Vanemuise rattatee on tühi sellepärast, et 1) Vanemuise tänaval ei ole midagi, 2) Vanemuise tn rattatee on ebakompetentselt ja ebakvaliteetselt ehitatud (rennid tekitavad kukkumisohtu, parkivate autode uksed avariiohtu) 3) Vanemuise tn looduslik profiil ei soosi rattasõitu (väga järsk tõus Vanemuise mäele).
See on üsna tüüpiline nähtus, et ametnikud ehitavad uhke rattatee kohta, kuhu NEIL on mugav ehitada, ja siis kurjustavad ratturitega, et miks te seal ometi ei sõida. Aga rattur on tegelikult täitsa tavaline inimene ja tahab sõita sinna, kuhu ka autojuht.
Seda, et suuna järgi on nõudlust, näitab ratturite seegamine Riia tänaval. Seal on poed ja asutused, sealtkaudu pääseb Maarjamõisasse ja Lõunakeskusse. Vanemuise tänav ei vii paraku kuhugi.Vaksali tänava näide ütleb, et võib ehitada igati pädeva rattatee populaarsele marsruudile, aga 2/3 ( ei liialda, pigem hoian tagasi) ratturitel on sellest sügavalt pohhui
Minu mulje just vastupidine, Vaksali tänav on õnnestunud näide rattaliikluse korraldamisest. Varem ei sõitnud seal rattaga peaaegu keegi, nüüd aga tänu korralikele rattaradadele pidev rattaliiklus aastaringselt. -
Sõitsin vanalinnast rattaga Physicumi päris tihti, võin öelda, et mööda Vanemuiset ei läinud küll mitte kunagi. Ilmselt mäe järskus on üks põhjus, aga see on tõeliselt ebamugav rattatee igas aspektis. Riia mnt ongi tegelikult vist kõige laugem? Kassitoome ka.
-
Riia mäe tõus on u 4%, Vanemuise tõus u 8%, see seletab, miks Vanemuisest eriti üles ei taheta minna. Kui tõus on üle 2-3%, siis on kõndimine efektiivsem kui rattaga sõitmine.
-
Vanemuise tn pidi pole ka allamäge suunas kedagi näha, ei tea mis seda takistab?
Vaksali tn rattatee ongi väga hea, aga probleem on selles, et 2/3 rattureid seda ei kasuta, vaid sõidab nagu jumal juhatab (kõnniteel väga suur osa, mis on täielik porno). -
Mine proovi sealt allamäge sõit rattaga ära. Rattatee lõpeb just enne suurt Vanemuist ootamatult ära. Rattur leiab end keset busside, taksode, teatri parklasse keeravate autode jm liikluse virrvarri, seejuures järsul langusel, mis viib otse ristmikule. Igal juhul on mõistlikum ja turvalisem laskuda Riia maantee rattateed mööda, mis on laugjam ja muust liiklusest taraga eraldatud. Tõsi, seal tuleb jälle vaadata, et jalakäijad ette ei koperda.
-
Kinnitan viimast vastust. Lisaks on seal (või 2022 oli) rattatee kahesuunaliseks muutumine raamatukogu juures ja kui seda ei märka, siis on kiirelt tuutu. Mägi saab hästi järsku otsa pimeda nurgaga ja edasi ei tule enam midagi. Pmst võid pöörata Ülikooli peale kus on see lai “kergliiklustee” mille mingi “planeerija” on pikkinud nurkrenne täis ja siis hammaste plaginal pironi sõita.
-
Ma sõitnud sealt nii üles kui alla mitu aastat järjest. Null probleemi. Teatri nurga juures on küll üks loll koht, kus rattatee siirdub kõnniteele - aga ei miskit liiga hullu. Ma loodan, et keegi ei pea normaalseks kesklinnas 30+ kmh mäest alla kihutada? See võib Riia tänaval sama fataalselt lõppeda.
-
Ei tea, kas käite Vanemuise tänaval ainult kell 18.57 ja otsite teatrisse minekuks parkimiskohta, et nii frustreerunult Vanemuise tänava rattateed on TÜHJAD! hüüate. 8-9 kandis ja 16-17 kandis, kui Karlova, Supilinn, Tammelinn, Tähtvere, Vaksali liiguvad Vanemuise kandi lasteaedade ja koolide kaudu kesklinna kontoritesse, on just sel tänaval vahel rattaid rohkem kui autosid
-
"jpedro"
Ei tea, kas käite Vanemuise tänaval ainult kell 18.57 ja otsite teatrisse minekuks parkimiskohta, et nii frustreerunult Vanemuise tänava rattateed on TÜHJAD! hüüate. 8-9 kandis ja 16-17 kandis, kui Karlova, Supilinn, Tammelinn, Tähtvere, Vaksali liiguvad Vanemuise kandi lasteaedade ja koolide kaudu kesklinna kontoritesse, on just sel tänaval vahel rattaid rohkem kui autosid
Mina liigun seal rattaga AINULT tipptundidel ja räägin, mis siis toimub ( või siis ei toimu). Vaksali tänaval on samal ajal väga tihe rattaliiklus. -
No ja mina liigun seal jalgsi nii tipptunnil kui ka rahulikul ajal ja räägin, mis siis toimub (või siis ei toimu). : )
Kui puhkus läbi saab, hakkan igaks juhuks igale mööduvale ratturile psst! sakuska? sosistama"Homemaker"
Mine proovi sealt allamäge sõit rattaga ära. Rattatee lõpeb just enne suurt Vanemuist ootamatult ära. Rattur leiab end keset busside, taksode, teatri parklasse keeravate autode jm liikluse virrvarri, seejuures järsul langusel, mis viib otse ristmikule. Igal juhul on mõistlikum ja turvalisem laskuda Riia maantee rattateed mööda, mis on laugjam ja muust liiklusest taraga eraldatud. Tõsi, seal tuleb jälle vaadata, et jalakäijad ette ei koperda.
Igal aastal vähemalt korra näeb Riiamäge läbides rattatee kõrval Lillemäe nõlval nutvaid lapsi või ennast silitavaid täiskasvanuid. Viimati nägin seal ratturit üle vaatavat kiirabibrigaadi ülemöödunud nädalal.
Ja su kirjeldus Vanemuise mäe "kurjast" liiklusest - issamumeie, autod ja bussid ja ristmikud ajavad pea sassi! Valida tuleb oludele vastav kiirus -
Mina väntan vahel lihtsalt lusti pärast kogu Riia tänava autoradadel läbi, aga ma annan endale aru, et 95% inimesi peab linnas rattaga liiklemise vältimatuks eeltingimuseks seda, et nad ei pea rattaga autoliikluses osalema.
-
ja ongi niiviisi . Eriti kui on kitsas tänav, sind lihtsalt surutakse jõhkralt vastu äärekivi, mis väga paljudes kohtades on päris kõrgel .Ja keegi ei arvesta sellega, et jalgratas pole nii stabiilne sõiduriist nagu auto ja ei saa eriti väiksemal kiirusel liikuda cm täpsusega kindlaksmääratud sõidujoonel.
-
Aga imho see ongi see kerge vastuolu koht, kus inimesed mõlemas rollis ei ole täpselt aru saanud, et ratas kui selline on pigem eraldiseisev transpordiliik - sõidad punktist A punkti B mitte trenni või ilmanautimiseesmärgiga vaid, et jõuda sihtkohta. Ratturid tihti ise ei saa aru, et kergliiklusteel on nemad suurema ohu allikaks ning samal ajal autoliiklejad siiamaani pole harjunud, et autoteel sõidavad ratturid. Ja kaunis sega lugu ka, et kui su trajektoorist on 5% kaetud eraldi teega, ja siis ollakse ülllatunud, et miks sa selle 5% kasutamise puhul kerget erroris oled kuna igalpool mujal saab nagu kõnniteel asjad aetud.
-
Nõuka ajal oli selle nurga peal hoiatus jalakäijatele, mis soovitas tänavalõiku vältida liigse õhureostuse tõttu. Nüüd soovib mingi seltskond ilmtingimata just siit üles vändata, kuigi 100meetri kaugusel on Vanemuise tänaval oluliselt vähem nii õhu- kui müra reostust, rääkimata ohutusest (kelle jaoks Vanemuise mäest laskumine liiga ohtlikuna tundub, ei peaks ehk ratast linnas liiklemiseks kasutama). Vähe sellest, see seltskond arvab, et neile peaks olema eraldatud eraldi sõidurada autode arvelt niigi kitsal tänaval. Tänaval, mis on vastavas suunas sisuliselt ainus autoliikluseks sobiv tänav.
Kui tahate erinevaid linnaosasid paremini rattateedega ühendada:
1. nõudke Võru ja Tähe tänavale viadukte (need ei pea olema kõrged, sest alt läheks läbi vaid kergliiklus) ristumisele jõesadama trassil oleva kergliiklusteega ja viimase asfalteerimist ja mõlemas otsas viisakat ühendamist ülejäänud rattateedega;
2. Sõpruse ringi juurde kergliiklustee tunneleid, et ratturid saaksid Annelinnast sujuvalt jõe äärde/üle.
3. ...
Meil on hulgem võimalusi parandada ratturite liiklustingimusi ILMA autojuhte peedistamata. Teeks ehk need enne ära? -
Tartus, Vanemuise tänaval on ju suhteliselt lühike lõik seda järsku tõusu, ülejäänud tänav on igati rattaga sõidetav. Selle lühikese lõigu saab ratast käekõrval lükata küll, pole vaja viriseda.
-
Mina küll ei taha Riia tänavalt sõidurada ära võtta. Lausa vastupidi, minuarust on linnaliikluse ainuvõimalik korraldus selline, mis transiitvood suunab suurtele magistraalidele. Nii saavad autod liikuda kiirelt ja sujuvalt, ei teki ummikuid ning mis kõige olulisem — autod ei pressi kvartalisisestele väiketänavatele.
-
Samuti paistab, võib-olla oleks mõistlik rajada raudteede rägastiku alla pikk tunnel, kus kaudu kulgeks jalakäijate- ja kergeliiklustee ning mis ühendaks Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Tartu raudteejaama hoonet. Tekiks n-ö shortcut, mis kindlasti tõmbab soovi maha, et tõmmelda piki Riia tänavat oma igasuguste ratastega. Sest raudtee on paras liikumise takistaja keset Tartu linna.
-
Peresõbralik Tartu!
Tartut peetakse nooruslikuks linnaks. Ilmselt põhjusega, sest siia tullakse ülikooli, leitakse kaaslane ning tihti jäädakse isegi lapseootele. Siis aga algavad probleemid: kuhu see laps siis panna? Juba Vene ajal oli Tartus tõsiseid probleeme lasteaiakohtade saamisega. Eesti ajal aga otsustas linnavalitsus olukorra veelgi hullemaks teha. Vähe sellest, et kohti pole piisavalt, nüüd on ka nende asukoht muutunud probleemiks.
Asi on selles, et paarkümmend aastat tagasi likvideeriti ära piirkonnalasteaiad; õigemini öeldes kuulutati terve Tartu linn üheks lasteaiapiirkonnaks. Kui varem oli lapsevanematel lootus saada koht kodule kõige lähemas lasteaias, siis nüüd võidakse pakkuda suvalist vabanenud kohta üle terve linna. Ja kuna viimase haldusreformi tulemusel ulatub Tartu linn otsapidi Ilmatsalu kalatiikideni välja, siis... võidakse pärast aastatepikkust järjekorras ootamist anda Tartus elavale lapsele koht Ilmatsalu lasteaias "Lepatriinu". Võta või jäta!
Ja kui te nüüd arvate, et ma liialdan, siis konkreetne näide: ühed tuttavad elavad Variku linnaosas, töötavad Kesklinnas, kuid lapsed käivad Annelinnas lasteaias. Parandan: mitte ei käi ise, vaid tuleb igal hommikul viia ja õhtul tuua. Kuna ühistranspordiga võtaks üks ots poolteist tundi, siis loomulikult toimub vedu autoga. Kui meie lapsed veel väikesed olid, siis pidime samuti auto hankima ainult sellel põhjusel, et lapsi teise linnaossa lasteaeda viia. Hoolimata sellest, et lähim lasteaed oli kodust kiviga visata, tuli aastate viisi sõita kilomeetreid hommikuse ja õhtuse tipptunni liiklusummiku sees.
Lühidalt: Tartu linnavalitus on oma rumala otsusega tekitanud lapsevanematel vajaduse autode järgi. Samas aga kurdab autostumise üle ja takistab liiklust, et nülgida inimesi jalgrattaid ja ühistransporti kasutama. Absurd! Vasak käsi ei tea, mis parem teeb.
Ootan huviga aega, mil Piirissaar otsustab Tartu vallast välja astuda ning Tartu linnaga liituda. Selle saare mängutoa saaks ju lasteaiaks laiendada. Siis saame näha, kuidas lapsevanemad igal hommikul vesiratastega mööda Emajõge allavoolu väntavad ja õhtul uuesti ülesvoolu Tartu tagasi pladistavad. -
Ma olen Tallinnas sedasama kogu aeg rääkinud, et liiklusummikute lahendamine algab KOVi (alus)hariduspoliitikast.
Neid näiteid ikka tutvusringkonnas oli, kellel elukoht Kakumäel, lasteaiakoht Mustamäel ja ise tööle kesklinna. Kirjeldatud on veel isegi enam-vähem talutav ring.
Kui lasteaiakoht suudetaks tagada kodust 1-2 kilomeetri kaugusele, oleks ka vajadust autoga sõita vähem. Ja seda lasteaiaperioodi on ju mingi 4 aastat - liiga kiiresti mööda ei lähe.
