Telekom: kuidas hinnata tulevikku? - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Telekom: kuidas hinnata tulevikku?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ettepanek: mõtleks koos, milliseid võimalikke (ja mis kõige tähtsam: vajalikke) lisateenuseid peaksime me EMT hindamisel arvestama. Jätame kõrvale juba olemasolevad teenused, mis peaksid suures osas olema aktsiahinnas sees.

    Samuti võiks igaüks välja pakkuda selle, palju ta selliste teenuste eest kuus on nõus välja käima.

    Niisiis, siiani on siin välja pakutud (thread: Telekomi õigustatud hinnatase) selliseid asju:

    - www ja e-mail. pakun, et keskmine dial-upi kasutaja täna palju üle 100 krooni kuus ei maksa oma internetikasutamise eest. Seda siis peamiselt kodus. töökohtadel on mul raske ette kujutada mobiilse interneti vajadust. endal isiklikult ei näe vajadust sellise teenuse järgi lähemal ajal tekkimas ja seega ei oska arvata, mida selle eest ollakse nõus välja käima igakuiselt.

    www aga ka multimeedia rakenduste puhul on oluline takistus kõrge resolutsiooniga ja normaalse suurusega ekraan, mis on väga kallis lõbu. Samuti on oluline mõistliku klaviatuuri olemasolu

    - maksevahend. eelnevas threadis pakkusin, et yle 50 eegu kuus mina küll selle eest välja ei käiks. ei näe põhjust nagu.

    - mis veel? televisioon? raadio? minutipõhjaliselt nende eest maksta küll ei tahaks.

  • Arvan, et Telekomi tulevik ei ole kuigi helge. Lühiajaliselt (1-2) aastat vöib ta päris edukas olla, aga pikemaajaliselt ei näe küll erilist pöhjust Telekomi peale bullish olla.

    Telekomi puhul on pöhiline puudus see, et tekib konkurents, mis on kiirem ja valusam kui esmapilgul tundub.

    Väga sarnane ETL-ga on Deutsche Telekom. Ta pakub fix vörgu teenust, internetiühendust, kaablit kaabeltelevisiooni jaoks ja tal on ka mobiiltelefonifirma TD1. Saksamaal toimus monopoolsete öiguste ära kaotamine u. 1 a tagasi (ETL puhul seisab see teatavast veel ees). Konkurents tekkis ülikiiresti. DT oli sunnitud hindu alandama, kliendisöbralikumaks muutuma, jne. See eriti ei aidanud: 1999 aastal suutsid nad küll käivet suurendada (turg kasvab veel küllalt kiiresti), aga kasuma vähenes vörreldes 1998 aastaga. Sama tendentsi on ilmselt oodata ka edaspidi, sest on veel knkurente turule tulemas, kes esimesel aastal veel ei tulnud.

    Sakslaste hulgas on tekkinud päris suur osa inimesi kes pöhimötteliselt ei kasuta TD ühtegi teenust (vöib olla ainult telefoniputkat). Pöhjuseks on see, et TD on viimasel aastal tugevalt hindu langetanud ja sellega inimestle näidanud, et eelneval 10 aastal on ta tegelenud klientide nöörimisega ja mitte vähesel määral. Selliste boikoteerijate hulk kasvab pidevalt.

    Arvan, et analoogne stsenaarium seisab ETL jaoks Eestis veel ees: Käive küll kasvab, aga kasumimarginaalid vähenevad ja kasum väheneb. Mingil hetkel jääb kindlasti ka käibe kasv seisma. Arvan, et tekib ka suur hulk boikoteerijaid, kuna juba praegu on suur hulk inimesi ETL suhtes negatiivselt meelestatud, aga monopoolse seisundi töttu pole boikoteerida vöimalik.

    Mis lisateenustesse puutub, siis on raske midagi hetkel välja möelda, mille eest oleks nöus ETL-le maksma. Nende vöimaluste leidmisega tegelevad kindlasti igasugused leiutajad ja kui teenus on olemas, siis tekib ka nöudlus. Samas arvan, et summa mis klientide poolt telekommunikatsiooniteenuste eest välja antakse ei kasva meeletult (lühemas perspektiivis vöib veel kasvada). Pigem muutuvad teenused (ka uued lisateenused) lihtsalt odavamaks ja kliendid saavad sama raha eest rohkem teenuseid.

    Kui möelda selliste teenuste peale nagu mobiiltelefoniga maksmine (mingid finantsvahendusteenused)vöi et ETL hakkab internetikaubandusega tegelema, siis sellist sorti teenused ei sobi minu arvates küll ETL-ga kokku. See ei see olla selle aktsia ostu pöhjuseks. Analoogselt vöiksin ju osta Hansapanka, kuna ta toodab maitsvaid kalakonserve. Iga üks peaks jääma oma pöhitegevusala juurde ja finantsvahendus ei ole mitte ETL jaoks.
  • ega mina ei väidagi et ETL ise kõigega (näiteks finantsteenused) hakkama saab...alati on võimalik teha ühist äri kui huvid kattuvad...seega Hansapank ja ETL võiks tulevikus midagi koos teha...ja millegipärast mulle tundub, et Sonera on tunduvalt rohkem tulevikku vaatav firma kui DT kunagi on olnud ja õnnestunud lahendused võtab EMT ka kindlasti kasutusele ilma vajaduseta ise R&D peale ülipalju kulutada...ja mis on sellise arvamuse põhjuseks, et e-kommerts jt. lisaväärtusega rakendused lihtsalt ei sobi ETLiga kokku?
  • e-kommerts ja lisaväärtus? mh? seni on see küll üksnes lisaväärtus tarbijatele (odav kaup), reklaamifirmadele ja ekspediitoritele. See selleks.

    Ei noh, kindlasti võib ETL hakata ja hakkabki mingil määral teatavaid e-lahendusi pakkuma, aga see kõik on ikka marginaalne ja ripub ära sellest, palju iga kasutaja on selle eest rohkem nõus pappi välja käima. Mina väidan, et nõudlus ei ole kummist (seda eriti meie väiksel ja vaesel turul), et seda annaks venitada pakkumise järgi täpselt nii suureks kui meie kujutlus võimaldab.

    Ma kalduks ka pigem nõustuma selle seisukohaga, et mida aeg edasi seda rohkem saab tarbija teenust enam-vähem sama (või ok, natuke rohkema) raha eest.
  • marginaalsusega on väga lihtne manipuleerida siinkohal muidugi...täitsa nõus, et eraldi võttes võib olla ei ole kasumlikud üritused...aga minu point on just, et prooviks laiemalt vaadata kogu seda äri ja võimalikke lahenduste kombineerimisvõimalusi
  • Miks e-kommerts ei sobi ETL-ga kokku? Ma ei väitnud, et e-kommerts ei sobi ETL-ga kokku. E-kommerts on liiga lai möiste, et seda väita. Kindlasti leidub mingisuguseid e-kommertsi teenuseid, mis sobivad tulevikus, vöi praegu ETL-ga kokku, aga need teenused peavad olema otseselt seoses pöhitegevusalaga, st. telekommunikatsiooniteenusega. Väidan seda, et näiteks sellised teenused, nagu finantsvahendus, vöi mingi internetikaubandus (raamatute müük vms.) ei sobi ETL-ga kokku. Need on minu arvates vörreldes pöhitagevusalaga täiesti uued tedevusvaldkonnad, nende jaoks on vaja teistsugust kompetentsi ja see ei ole ETL ala. Kui ETL hakkaks tegelema eelpoolmainitud tegevusaladega, tähendaks see lihtsalt diversifitseerumist uuele tegevusalale. Aktsionäride seisukohalt pole see pöhjendatud, kuna aktsionär vöib ise oma väärtpaberiportfelli erinevate tegevusalade vahel hajutada ja enamasti (loomulikult on erandeid) on sellised ettevötted edukad, mis kontsentreeruvad ühele pöhitegevusalale ja loovad sellel alal enda jaoks konkurentsieeliseid.
  • kasmitte mistahes äri ei ole seotud telekommunikatsiooniga juba praegu?...nii et see sõltub tõesti firma suuromanike määratavast strateegiast, kas koos mingi partneriga üritada kasumit teenida mingil võib olla täiesti uuel turul kus eraldi proovides võib olla oleks see täiesti mõttetu ja ebaotstarbekas...Sonera igatahes on ennast seni maailmas näidanud üpris agressiivse ja innovaatilise firmana...
  • tänane ÄP: Sonera & Telia konkurents kahjustab ETLi väljavaateid...no see on minu meelest suht jama jutt, sest üks on keskendunud fixed-line ja teine mobiililahendustele ja pigem täiendavad teineteist...väidetavalt läbisaamine ka neil skandis normaalne
  • sellelt hinnatasemelt (110-113 kr) tasub kindlasti osta! Aktsial jällegi ainult emotsionaalne painav pidur peal (ehk on see sihilikult tekitatud segadus hetkel), mis võimaldab teadjameestel täna osta!
  • tundub, et Ida-Euroopa telekomid siiski üsna popid hetkel...TPSA täna kõvasti tõusnud...teine Poola telekom Netia, mis Varssavis isegi listitud pole veel on tõusnud (ADR) paari päevaga paarkümmend %...ka Tshehhi ja Ungari telkude vastu viimastel päevadel suur huvi olnud...ja tundub, et nüüd ostetakse ka ETL pisut kõrgemale tagasi
  • Lääne investori seisukohalt ETL on kindlasti Balti regioonist üks vähesest,mis võivad huvi pakkuda.
    Praegu, aga, tundub et tegemist pigem kodumaiste investorite ostuhuviga.



  • eino see viimase nädala ostuhuvi pärineb ikka peamiselt Londonist...pessimistidele mobla tulevikus maksevahendina kasutamise suhtes soovitaks lugeda tänast Eesti juhtivat majanduslehte, kus natuke kirjutatakse sellest, et Nokia teeb koostööd VISA ja Sonera Mastercardiga.
  • no mis sellega siis on? Ma juba omaarust nõustusin, et vabalt võib sellist teenust pakkuda aga selle maksimumhind on 50 eeku kuus. Ja seda on vähe. Krediitkaarte on Eestis vist nii umbes 30t ümber, kusjuures kolmandikul kaardiomanikest on rohkem kui üks krediitkaart. Kui mobiili hakkaks maksevahendina kasutama ka 100t inimest, tähendaks see ikkagi kõigest 60m EEK lisamüüki aastas. On see kellegi meelest märkimisväärne?

    Optimistidele niipalju, et ega ma ei väidagi, justnagu telekommunikatsioonisektor ei kasvaks. Kasvab ikka, kuis muidu, aga lihtsalt mitte nii kiiresti kui me seda võibolla tahaksime. Selle kohta võivad need, kellel võimalik lugeda Ühispanga ülevaateid Eesti Telekomi kohta.
    Minu arvamus on ikka endiselt see, et Telekom on kergelt üle hinnatud (rahavoogudega põhjendatud hind ca 100 eek), mistõttu soovitus asjale on HOIA. Seoses osade investorite liigse optimismiga võib turuhind saavutada ka kõrgemaid tasemeid kui praegune, kuid need tasemed ei saa püsida, kui telekom ei hakka näitama oluliselt paremaid kasvunumbreid kui möödunud aasta kolmes esimeses kvartalis.
  • Need, kellel võimalik on soovitaks lugeda maailmas tunnustatud investeerimisnõustajate analüüse telkosektori perspektiividest. Ja Ühispanka tänaks tema arvamuse eest.
  • optivat tänaks siinkohal sonera ja telia uute tehnoloogiate kasutusvõimaluste populariseerimise eest.

    ma ei ole teilt siin listis näinud ühtki nägemust selle kohta millest täpselt see telekomi tubli kasv lähiaastatel tulema peaks, kui suur see on ja palju ta näiteks meie nägemusest erinev võiks olla.

    või lihtsam küsimus - tooge näiteid uute mobiiliteenuste kohta, mille eest te igakuiselt raha olete nõus välja käima. mõningad me oleme siin leidnud. otsiks veel.

    ja veel: ma heameelega muudaks oma arvamust telekomi suhtes, paraku pole hetkel midagi sellist, mis sunniks mind seda tegema. see, et sonera visaga koostööd teeb selle nimel, et mobiiliga saaks sisseoste teha pole minu arust küll mingi põhjus etl ostmiseks. Või on?

  • Sonera vist ikka Mastercardiga koostööd teeb. See selleks. Sonera innovaatilisust on maailmas tunnustatud ja pole ehk paha, kui nad on ETLi suuraktsionär?
    Optivaga ei ole minul rohkem pistmist kui et see pank omab tõesti 50% minu tööandjast.
    Ma ei ole prognoosinud ETLile tublit kasvu lähiaastatel (kust sa seda võtad?) ja kui väga konservatiivselt hinnata (mis võib vabalt samuti õigeks osutuda), siis tõesti see hetke õige hind kuskil 100 krooni ringis on. Ma tahaks vaadata natuke kaugemale tulevikku lihtsalt ja üritada suure tõenäosusega asetleidvaid positiivseid stsenaariume tänasesse hinnata kuivõrd nende ignoreerimine ja marginaalseks tunnistamine ei ole ka ju päris objektiivne? Loomulikult on võimalik, et ETLi konkurendid on agressiivsemad ja teevad paremini, aga hetkel on ETLil veel kõik võimalused minu meelest. Kahjuks ma ei ole telekomisektorile spetsialiseerunud analüütik (Baltikumis minu teada ei olegi kedagi sellist, sest public equity analüütikud peavad kõike investeerimisväärset hindama). Veelgi enam - ma ei ole üldse analüütik, vaid portfellihaldur ja piisavalt bizi enamasti, et jätaks täpsed prognoosid ja projektsioonid lugupeetud analüütikute teha. Ütlesin nagu rohkem idee tasemel sõna sekka. Kui kunagi aega tekib, siis kindlasti üritan ETLi tuleviku kohta midagi arvudega põhjendatult arvata, aga hetkel on lihtsalt ratsionaalsem minu jaoks oma põhitööga tegeleda rohkem.
    See eraldi teenuste otsimine ei pruugi eriti otstarbekas olla, sest tarvis oleks kombineerimisvõimalusi hinnata just.
  • nojah, kontseptsiooni tasemel olen ma ka kõigega nõus... samas on mul tunne, et meil ei ole piisavalt infot, otsustamaks mingite megakasvunumbrite kasuks tulevikus.

    ma olen nõus kihla vedama, et need kontsptsioonid ununevad kus see ja teine, kui telekom järgmisel aastal näiteks väiksemat käivet näitab kui sellel. Oht minuarust täiesti reaalne.

    Siis tullakse jälle selle jutuga, et kuidas suudetakse nii vaeses riigis nagu Eesti kulutada nii palju telekomiteenustele (telecom sales per capita/GDP per capita). Või mööndakse, et ok, nii on see olnud, aga see number ei saa kasvada. Minu mäletamist mööda oli see number meil ca 4 korda suurem kui enamikul arenenud riikidel.

    Ja nii edasi.

    Selgust toovad muidugi telekomi tulemused. näib siis, mida head sealt välja paistab.
  • väga tricky on see küll jahh
  • Sveni arutelus võib leida vaid sellise nõrga koha, et otseselt meid ETLi tulemused sellel ja järgmisel aastal ei huvitagi. Alo poolt oodatav nihe tuludes võib tekkida ka alles 5 aasta pärast, mille järel igavikuline rahavoog võib olla juba hoopis uuel tasemel, kui praegused analüütikud pakuvad. Hinnale mõjub see aga juba palju rohkem, kui esimesed viis aastat.
  • umbes nii jah või veelgi hiljem...siin tuleb paraku nõustuda, et see jääb ikka päris kaugeks (public equity analüüsimisel enamasti vaadatakse detailsemalt 3-5 aasta rahavoogusid ette minuteada)ning ega konservatiivsusega sellisel lähenemisel palju ühist ei ole...
  • igavikulist rahavoogu kasutatakse nagu stabiilse kasvuga ettevõtte puhul. ETL stabiilne? No vaevalt küll. Üle 5 aasta kaugused rahavood ei tohiks praegust väärtust küll mõjutada, norm analüüsi puhul.
    ETL overpriced. Välismaised investorid ei tea ETL kehva seisu turul pärast 01.01.2001. Eelnevalt oli hea võrdlus Deutsche Telekomiga.
  • kamoon. ettevõtet polegi võimalik rahavoogude põhjal teisiti hinnata kui et tuleb arvestada ka sisuliselt lõpmatuseni ulatuvate rahavoogudega. Esimese n (näiteks 10) aasta jooksul oletatakse suhteliselt erakorralist kasvu ja siis jätkatakse stabiilse kasvu eeldusega, mis tavaliselt on lähedane GDP pikaajalise kasvu ootusele.

    Mõned analüütikud kalduvad Eesti puhul kasutama selle nn. terminaalkasvuna 10%, mis ei tundu just väga võimalik olevat. See eeldaks justnagu seda, et peale prognoosiperioodi lõppu ühtegi halba aastat ei olekski.

    Aga loo moraal oli see, et sedasorti eeldus stabiilse kasvuga rahavoogudest tuleb teha - teisiti ei ole ettevõtet võimalik hinnata. Ja see on ka kindel, et ükski ettevõte ei ole hinnatud oma lähema viie (ja ka mitte kümne) aasta rahavoo põhjal.
  • ei viici vaielda enam...see Eesti telko ei ole nii palju pühendumist ja aega ära teeninud...sarnaseid kompaniisid on hoopis suurematel ja maksujõulisematel turgudel Ida-Euroopas ka
  • Teenused
    http://www.nokia.com/press/background/pdf/study-vas.pdf
    WAP
    http://www.nokia.com/corporate/wap/files/whitepaper.pdf
  • anna andeks, aga see kõik on jura.
  • http://aktienfinder.consors.de/cgi-bin/analysten_empfehlung.mpl?OSI=DE918451
  • mmmm yammy... let's get crazy about it

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon