LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Biotech.

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Huvitav miks Eesti firmad praegust biotehnoloogia hullust ära ei kasuta ja end börsil ei noteeri,
  • Ei tule kohe meelde - kas meil on üldse olemas sellised biotech firmad, kes tahaksid ja suudaksid end börsil noteerida?
  • Eestis on biotechi küll ja küll. Eile näidati Pealtnägija saates kuidas üks eestisoost teadlane USA-s oli väljatöötanud uue ajurakkude siirdamise tehnoloogia. Mees ise arvas, et tema poolt väljatöötatud thenoloogia annab umbes 10x effekti. Praegu valmistavad nad Tartus ette esimest ajurakkude siirdamist Eestis..
  • Siis edu neile (nii biotech, kui ka majanduslikus aspektis).
    Tegelikult mqtlesin ma oma eelmise postingu all, et kas neil on piisavalt kapitali, et oma a"ri ajada?
  • Usun, et Eesti biotehnoloogia firmade Tallinna börsile tulekut pidurdab eelkõige asjaolu, et paremate-võimekamate firmade omanikud on kas teadlasetüüpi nokitsejad, kellele ei meeldi susserdamine börsil ehk raha teke ei millestki. Pigem nad ajavad oma asja väiksemalt-aeglasemalt, kui seovad end soolapuhujatega. ..Või on jälle tegemist nupukamate sellidega, kes mõtlevad suurema raha ja kasu peale ehk seovad end USA samalaadsete firmadega või fondidega. Mõningane selline kogemus on juba ka olemas, mistõttu ka teadlase-tüüpi biotechi juhid valivad lõpuks sama tee – sest see ei tundu soolapuhumisega - ikkagi USA ja suured võimalused-rahad.
    Internetiäri ajavad vast teistsuguse mõtlemisega, ratsionaalsemad tegelased, kes parema väljavaate puudumisel lepivad ka kohalike riskifondidega.
    Kuigi ei saa ka välistada, et madalama enesehinnanguga, rahanäljas Eesti biotehnoloogid lepivad kohaliku raha ja äkki ka Tallinna börsiga. Kui vaadata TÜ ja TTÜ biotehnoloogia üliõpilaste üha suurenevat väge, siis võib peagi tulla hüppe nii mitmeski plaanis.
  • Põhimõtteliselt on siin suur potentsiaal ja samas suur risk. Maailma tasandil on teada, et
    igast 10st biotehno ettevõttest on üks ainult läbi löönud. Pealegi on EVs heaks äritavaks kujunenud
    investeerida ja poole aasta pärast kasumit võtta. Biotehno aga nõuab
    aastatepikkust eeltööd. Muidugi - kui geenivaramu projektid jõudu koguvad,
    võib loota ka välisilma huvi suurenemist. Seega jõudu Metspalu ja co-le
    ja soovime edu lobbytööl, Mart paistab kah asja häädusest aru saavat,
    esimene 2 milj juba tuli riigilt.

    PS vaata ka ÄP 21 märts.
  • Sain täna ühe biotechi vanaga kokku, kes on ühe jalaga Eestis ja teise jalaga San Fransicos.
    Pärast jutuajamist hakkas biotech natuke rohkem huvitama. Kas keegi teab öelda veebiaadressseid, mis käsitlevad biotehnoloogia valdkonda investeerimist?
  • Eesti Biotechi kohta. Leian, et TSE on küll liiga seisev ja mõtetu, et ennast siin listida tasuks. Pigem tasuks vaadata Euroopa suuremate turgude ja miks mitte ka NASDAQ poole. Kuid see nõuaks juba suuremat kapitali.

    Siiski korraliku managemendi korral võiks Eesti biotechi vennad (eesotsas Metspaluga) päris tõsise asja kokku panna. Kuid selleks oleks lisaks visiooniga vendadele biotechi alal ka vaja visiooniga finants inimesi.
  • Krt, pigem oleks vaja venda, kes oskaks öelda: on mingi biotech firma üldse huvitatud Eestis tehtavatest avastustest, meetoditest, siirdamisest, mis iganes?

    Idee - oh meil on biotech, viime börsile, on sama tobe, kui - meil on netifirma, teeme veebilehekülgi, portaali...you know the rest...XXL
  • To Jake: Mina isiklikult näeksin geenivaramu projektil potentsiaali - kogu Eesti geneetiline kaardistamine. Eesti väiksus oleks tugevaks plussiks. Seega ei ole päris niisama tühi jutt ainult. Ja mina olen võhik, teadjad räägivad ilmselt rohkem.
  • Veel üks asi - viimases Economistis oli lugu Läti peaministrist, kus toodi Lätile eeskujuks väikest ja efektiivset põhjanaabrit Eestit. Kui veel ühe kõva Biotechi ka püsti paneks, siis suudaks lääne tähelepanu veelgi rohkem siia tõmmata. Valitsuse poolseid samme peaksin mina kõige olulisemaks. Näiteks minuteada Metspalu töötab praegu Prantsumaal, kui valitsuse tugi oleks taga siis oleks vast võimalik ka tema koju tuua ja ka finantspool võimalik.
  • Ma arvan, et nagu Aasia tiigrid olid veerandsajandit investoritele kuum sõna, nii jäävad biotech ja internet kümneteks aastateks investorite jaoks samasuguseks magnetiks. Mis muidugi ei tähenda, et nendes sektorites ei tuleks suuremaid tagasilööke.
  • Mina isegi hindaks Biotechi potentsisaali suuremaks Interneti omast. Kui mingisugune uus tehnoloogia võib Interneti-sektori aktsiatele üsna hävitavalt mõjuda, siis Biotechi avastused võivad olla ettevõtetele tohutu teenimispotentsiaaliga. Näiteks leitakse geen mis ravib "ravimatuid" haigusi või midagi sellist. Samas kindalsti paljudel R&D ära ei tasu.

  • Eesti bioteh. firmad on viimase aasta jooksul Eestisse toonud miinumum 3..4 mio USD.

    Lisaks on olemas selliseid toredaid asju kui QoL programm näiteks, mis paneb erinevatesse loodusteaduste valdkonna R&D projektidesse aastas ca 700 Meurot.

    Mine ja küsi aga -- ja keegi raha tagasi ka pärast ei küsi. ;-)
  • heidelbergilt päris hea ravimite väljatöötamist käsitlev artikkel tänases Päevalehes:
    http://www.epl.ee/artikkel.php?id=87538
  • peale allolevat uudist peaks meie insteerimisühingud Tartusse võidujooksu alustama!


    1991. aastal Eestist Ameerikasse suundunud Allikmets kavatseb AMD geneetika alast uurimistööd jätkata. Silmahaiguste diagnostika alal teeb Columbia ülikool koostööd ka Tartu firmaga Asper Biotech, kus valmistatakse diagnostikaseadmeid ning skriinitakse Ameerikast saadetud vereproove. Samuti on Allikmetsa käe all praktikavõimaluse saanud mitmed Eesti teadlased.

    Koostöös Asperiga loodab Allikmets valmis saada patsientidel AMD geneetilise tuvastamise seadme, mille kasutusala tõotab olla väga lai: ainuüksi USAs kannatab haiguse all üle 10 miljoni inimese.

Teemade nimekirja